#edasis

[hanyeul]

Words Unspoken (Part 1)

Pairing(s): Edasis (OC) X Sol

Synopsis: Edasis had loved Sol since the beginning of his very creation. Though his love had persisted through all sorts of hardships, it seemed as though this was the last straw.

Warning(s): Angst, not very quality writing, based on my headcanons, told from 1st person (Edasis) POV

Original work by: @theabyssal

Next Part

In the beginning, everything was dark; it was utterly dreadful in the abyss. I don’t know how I survived, but at the end of it all was the brightest light I’ve ever seen.

It made me feel as if all my efforts were worth it.

And you were there to greet me the moment I scrambled out of the absolute darkness of the abyss, standing in all your glory.

It was love at first sight.

Everything from your bright smile. Your unconditional love for your creations. Everything about you was just so admirable to me.

I couldn't help but fall in love with you.

But you didn't love me.

It was expected. How could anyone ever love someone like me?

Even so, when I had laid down all my expectations, the pain of my love was unavoidable.

No matter how many times I’ve come faced with reality, my heart couldn’t stop.

Even as I lay here, in the darkness that I so feared, as a mere shell of who I used to be, my heart can only yearn to see your face again.

Even with each hateful word you'd say, every enraged glare you'd send...Even as you detained me, stabbed me with rods and stripped me of my power and title, even when you declared me a monster to the entirety of the world, even when I could feel my heart break, my love for you would not end.

It was as if I was born solely to love you; my love for you wouldn't falter even as you crushed my heart to nothing but fragments of what it used to be.

Why was it that even when you only burdened me with more scars...Why could I not hate you?

Perhaps it was because I knew you too well, and you knew me too little.

After all, how could I possibly hate you, who so dearly cares for your loved ones? How could I possibly hate you, when all you do is for the best of your creations?

Perhaps, all the sin was on me in the first place.

How could I, one so evil and hideous, dare to covet such a wonderful, divine being?

Even your hatred is too good for me.

You may hate me for eternity, you may hurt me for eons, but my heart will forever lie with you.

So please...I beg of you.

Please don't forget me.

[tainas-t-t]

Ma ei ole lõputöö eest enam isegi mitte tumblris kaitsud... kuhu ma nüüd minema peaksin et mitte magistritöö peale mõelda?

[surnumanaja]

Kui viitsid, siis tägi/vasta kus su peakaanonis see rahvas thedasel tegutseb

[luuletus-ee]

- lille

[eestiblri-kultuurip2randid]

Tere!

See blogi otsib endale adminni!

Kui sa oled huvitatud eestiblri kultuuripärandite salvestamisest, slaidi mu aski-desse ning räägime seal edasi :)

[officialestonia]

President Joe Biden FALLS at the KUMU Art Museum! Do not worry, as he is fine and looking dandy! Shine on Joe!

President Joonatan Biden pani KÄNA KUMU kunsti muuseumis! Ära muretse, tal on kõik okei! Sära edasi Joonatan!

[fuckwhoeverpickedallthefunnyurls]

Pmst naq vaata me läksime sõbrannadega sinna pinnakale ja ma kysisin yhelt vennalt tupsu ja ta oli lih lambist nii ylbe minuga ja ma olen naq wtf mees mis sul viga on ja ta lih lambist kutsus mind litsiks ja läks oma mehega minema. Kujutad ette w? Aq naq mida iganes mind ei koti ma lasin oma tansulkaga edasi lolololol

Love is enough btw. I don‘t need to understand this I am hanging from your lips anyway.

[ebatavaline]

On liiga vara veel mul anda end sul ära

Sa veel ei raputanudki mind õhtu hakul

Vaid tekk sul üle õlgade nii soojalt laius

Kui seisid seal su vana maja lävepakul

Vaid mõtteis unistasin kuidas kõik võiks olla

Ei kergelt saand me kumbki sõnu suust

Meil teineteisele küll oli palju öelda

Kuid peas sel sügisõhtul puhus ainult tuul

Oli udus meel ja laiali ma lagunesin

Sealsamas majas pruunil köögipõrandal

Lubasid mul olla laiali kuis tahtsin

Kuid äkki istusid nüüd mulle lähemal

Ma ikka valutasin oma pea su sülle

Lasin sõrmitseda sul mu pikki juukseid

Küll püüdsin hoida salajas ja väga tasa

Siiski kostus sulle vaikselt minu nuukseid

Sõrmi lasid veelgi edasi mu juustest

Läbi kammisid sa kogu minu pea

Need õrnad paid sel sügisõhtul sinu süles 

Mind hellalt hoidsid ja mul olla oli hea

Tol ööl seal köögipõrandal su vanas majas

Mind raputasid sinu õrnad puudutused

Ja tekk su õlgadelt ei vajunudki maha

Ega kustunud naiivsed unistused

[ifpoetiswhoiam]

Olgugi, et toas oli hämar ja karge sügistuul

Mis paokil aknast sisse valgus, oli üsna vali

Kumisedes mu kõrvas, nägin, kuidas sa

Oma pisarais silmi hõõrusid, kirudes salamisi

Selle elu heitlikkust, murede ülekoormat.

Kord liuglesid sa põldudel, süda rõõmust

Rõkkamas, silmis ere säde eesseisva pärast

Lootes kõige paremale peale, kuniks reaalsus

End vahele surus, kinkites sulle mitmeid

Traumasid, millest sa paraku jagu ei saagi.

Nii me seisimegi vastamisi kurva tõega –

Südamed küll murdusid, aga elud jätkusid

Võtsid nõuks edasi rühkida, täheldamata

Kuivõrd raske oli su samm, hingevalu oli

Ju üüratu suur, halvates kõik su meeled.

Mäletan neid õndsaid aegu, mil su elurõõm

Valgustas kogu ruumi, hirmul ei olnudki oma

Kohta, ööpimeduse varjud ei heidutanud sind

Su vaprus oli mulle eeskujuks ka siis, kui

Asjad kipusid ainult allamäge minema.

[peemotikeskus]

Tattoo Flash Day (& projekti lõpupidu)

🇪🇪 Peemoti keskuse toetamiseks korraldame 25. augustil tattoo flash day. Tule lase endale midagi ägedat tätoveerida ja aita seeläbi Peemoti keskusel püsima jääda! 🐾

💙 Flash day toimub 25. augustil kl 12–20 Peemoti keskuses (Kalevi 15). 🌻🌞

🎨 NB! Tätoveerijad ei ole päris kassid! 👽 Flash day'st võtavad osa (nimekiri võib täieneda): @\sievka1307 (Instagram) @\ducklinks (Instagram) @\tildatattuu (Instagram) @\michelltattoos (Instagram) @\einbergtriinu (Instagram) @\seenjaporgand (Instagram)

🐸 See on ühtlasi ka suurepärane võimalus viimast korda meie keskuse praeguses asukohas külas käia, meie keskuse vabatahtlike loodud kunsti näha ja meiega aega veeta. Tutvustame meie projekti tulemusi ja edasisi plaane. 😈✨

☔️ Alates augusti viimasest nädalast oleme kinni, kuni leiame endale uue koha, kus edasi tegutseda. Kuna meie projektirahastus lõppeb septembri keskpaigaga, peame leidma uue odavama rendipinna. 🤯🤯

��� Kogume natuke raha iga tehtud tätoveeringu pealt. Kui tahad lihtsalt meie püsimajäämist toetada ja tätoveeringut ei taha, võid meile ka otse annetada. :)

🐥 Annetusinfo: MTÜ Peemoti Raamatud EE957700771001296508

💜 Peemoti keskuse projekti (ja seda üritust!) rahastab EMP toetuste Aktiivsete Kodanike Fond, mida vahendab Avatud Eesti Fond koostöös Vabaühenduste Liiduga. 💜

🏳️‍🌈🏳️‍⚧️

🇬🇧 We're having a tattoo flash day on August 25th to raise money for Behemoth's centre. Come get a cool tattoo and support our cause! 🐾

💙 Flash day takes place on Friday, August 25th at 12:00–20:00 at the current location of Behemoth's centre (Kalevi 15). 🌻🌞

🎨 NB! Tattoo artists aren't real cats! 👽 The tattoo artists taking part in the flash day are (and the list may grow): @\sievka1307 (Instagram) @\ducklinks (Instagram) @\tildatattuu (Instagram) @\michelltattoos (Instagram) @\einbergtriinu (Instagram) @\seenjaporgand (Instagram)

🐸 This event is also a great opportunity to visit Behemoth's centre's current location for the last time, see art made by our volunteers, and spend time with us. We will also talk about the results of our project and explain our plan going forward. 😈✨

☔️ Our centre is closed starting from the 28th until we find a new location and move in. We have to move to a cheaper space due to the fact that our project funding finishes mid-September. 🤯🤯

🤩 We collect a little money from each flash as a donation. If you'd like to support our cause without getting a tattoo, you may donate to us directly.

🐥 Banking details, should you want to donate: MTÜ Peemoti Raamatud EE957700771001296508

💜 Our project (and this event!) is funded by the Active Citizens Fund of the EEA Grants, operated in Estonia by the Open Estonia Foundation in consortium with the Network of Estonian Non-profit Organisations. 💜

[hanyeul]

“The Savior who’s come to tear my life apart. My King. My eternal love.”- Edasis

Fanart of my death MC Edasis and his stupid one-sided crush on his (supposed to be) enemy Sol from @theabyssal.

[setokaubamajapakkumised]

Lasteraamatud seto keeles

Lasteraamatud on need, mis panevad aluse meie järglaste kirjaoskusele ja keelekasutusele. Seetõttu on eriti oluline, et lastel oleks kättesaadavad raamatud oma emakeeles. Kahjuks on seto laste olukord selles osas vähe rõõmustav. Häid setokeelseid lasteraamatuid on vähe.

Arendavad raamatud lastele

Raamatud on jätkuvalt üheks oluliseks lugemis- ja kirjaoskuse allikaks lastele, kuigi raamatute roll on taandumas elektroonilise kirjaoskuse ees. Lisaks kirja- ja lugemisoskuse allikale on lasteraamatute roll: - aidata kujundada motoorikat; - arendada tähelepanuvõimet; - panna lapsi mõtlema; - arendada laste kõnet; - treenida mälu. Klassikaliselt on laste jaoks, üheks esimeseks, kõige tähtsamaks raamatuks olnud Aabits. Seto lastel on täiesti võimalik oma emakeelt õppida seto Aabitsa abil. Kahjuks pole seda kõigil seto lastel ja sellel on raske konkureerida eestikeelse Aabitsaga, mis on esimese klassi laste jaoks riiklike õppekavadega ettenähtud õpik. Seto Aabitsa saate hankida oma lastele Seto Kaubamajast. Osta kohe

Populaarsed ja tuntud lasteraamatud

"Kõik suured on kunagi lapsed olnud. Aga mäletavad seda neist vaid vähesed." Jah, see on tsitaat Väikesest Printsist. Antoine de Saint-Exupéry "Väike prints" on üks loetumaid 20. sajandi raamatuid. Oma suure elutarkuse, sügavuse ja mitmekihilisusega võiks seda pidada rohkem täiskasvanute kirjanduseks. Siiski on see üks tuntumaid ja populaarsemaid lasteraamatuid. Õnneks on seto lastel seda võimalik lugeda oma emakeeles ja see kõlab seto keeles väga kaunilt. Võid selles veenduda kui soetad endale Tsillokõsõ Printsi audioraamatu. Osta kohe 2021 jaanuaris ilmus kirjastuselt Seto Kiri teine väga oluline setokeelne lasteraamat: Karupoeg Puhh ehk siis seto keeles Kahropoig Puhh. Raamat on oluliseks täienduseks setokeelsele kirjavarale. Osta kohe 2021.aasta oktoobris ilmus kirjastuselt Avita koostöös kirjastusega Seto Kiri Silvi Väljal menukas lasteraamat Jussikese seitse sõpra (Jussikõsõ säitse sõpra) seto keeles. Kindlasti on see raamat hea setokeelne lugemisvara näiteks Värska lasteaia setokeelsele rühmale. Osta kohe

Eesti lasteraamatud või seto lasteraamatud?

Raamatuid, mida tunneme eesti lasteraamatutena on meie raamatupoodides, raamatukogudes ja kodukogudes ikka päris suurtes kogustes. Setokeelseid lasteraamatuid annab kahjuks otsida pirrutulega. Setomaal oli veel hiljuti peaaegu totaalne kirjaoskamatus ja seda oma emakeele kontekstis. Seto keel kirjakeelena polnud lihtsalt välja kujunenud ning puudus setokeelne kirjaoskus ja ka setokeelne kirjandus. Kirjanduse aset täitis muinasjutu vestmine, jutuste jutustamine ja rahvaluule laiemas tähenduses. Suulist pärimust toetas perede koosseis, kuhu tavaliselt kuulus ikka kolm põlvkonda. Vanavanemate roll oli olla peres "lasteraamatuks" ehk lugude jutustajana kanda edasi suulist pärimust. Tänaseks on kõik muutunud ja selliseid setokeelse vanaema jutuõhtuid on jäänud väga-väga väheseks. Õnneks on kogutud Setomaalt väga palju pärimust ja talletatud meie erinevatesse arhiividesse. Seto keele säilimise huvides tuleks kogu see rikkus tuua tänapäevases vormis seto lastele. Eesti lasteraamatud ei asenda seto lasteraamatuid - seto lasteraamatud ootavad veel oma produtsente.

Lasteraamatute top

Tartu Linnaraamatukogu 2019.aasta enimlaenutatud 15 raamatut koos laenutuste arvuga olid: - 498 Kalevipoeg / lastele ümber jutustanud ENO RAUD - 400 Sööbik ja pisik / THORBJÖRN EGNER - 395 Tobias ja teine B / PIRET RAUD - 381 Meisterdetektiiv Blomkvist / ASTRID LINDGREN - 374 Harry Potter ja tarkade kivi.  / J. K. ROWLING - 361 Vahetuslaps / CHRISTINE NÖSTLINGER - 357 Kunksmoor / AINO PERVIK - 354 Sipsik / ENO RAUD - 339 Pal-tänava poisid / FERENC MOLNaR - 321 Timm Thaler, ehk, müüdud naer : romaan peamiselt noorele lugejale / JAMES KRÜSS - 312 Kuidas elad, Ann? / AIDI VALLIK - 294 Väike prints / ANTOINE DE SAINT-EXUPERY - 291 Arabella, mereröövli tütar / AINO PERVIK - 282 Veel üks Lotte / ERICH KÄSTNER - 280 Kaka ja kevad / ANDRUS KIVIRÄHK Nendest raamatutest on seto keeles kättesaadav ainult Tsillokõnõ Prints. Päris tinglikult võib öelda, et seto laste jaoks on kättesaadav ka oma rahvuseepos ja seda omas emakeeles. Selleks on seto rahvuseepos PEKO. Eepose lihtsam ümberjutustus on leitav Seto Kirävara sarja raamatuna. Osta kohe

Uued lasteraamatud

Jussikõsõ säitse sõpra, Silvi Väljal populaarne lasteraamat on nüüd ilmunud seto keeles. Esmakordselt 1966 aastal ilmavalgust näinud lasteraamat on nüüd suurepärases Piret Tillo tõlkes saadaval seto keeles. Autori enda illustratsioonidega raamat räägib väikesest Jussikesest, kellele üle kõige meeldib pühapäev. Pühapäeva otsides kohtub poiss aga teiste nädalapäevadega, kellelt kõigilt on midagi huvitavat õppida. Raamatut võivad lugeda kõik, kellel trükitähed juba selged. Raamat on I klassi soovitusliku kirjanduse nimekirjas. Autor ja illustratsioonid: Silvi Väljal Tõlge seto keelde: Piret Tillo Väljaandja: Kirjastus Avita koostöös kirjastusega Seto Kiri, 2021 Köide: vihikköide Read the full article

[2ngjaentusiasm]

Natukene mõnedest dokumentalistika vormidest

Olen kasvanud üles Pärnu Filmifestivali filme vaadates ning nullindate vasakpoolsetes meeleoludes, kus üheks põhiliseks autoriks oli Michael Moore. Kõige südamelähedasem on mulle olnudki osalev dokumentalistika, mis seob isikliku ja poliitilise. Teisalt on mulle huvi pakkunud antropoloogiline film ja viimasel ajal ka ajalugu käsitlevad dokumentaalfilmid. Järgnevalt tahangi tuua välja minu jaoks olulised lähenemised ning teemad lootusega leida mõttekaaslaseid edasisteks aruteludeks.

Etnograafiline jäädvustus

Olin enne filmikooli televisiooni kaudu vaadanud omajagu Pärnu Filmifestivali filme ja mind huvitasid juba tol ajal erinevad kultuurilised nähtused (religioonidest subkultuurideni). Seetõttu on mul algusest peale olnud soov erinevaid kultuurilisi väljendusi uurida ja jäädvustada. Kohe pärast filmikooli lõpetamist tegin Muhu Muuseumile klippe kohalikest leiutajatest. See oli huvitav kogemus ja tahaksin midagi sarnast veel teha. (Hetkel on mul mõttes mõned disaini, muusika ja tantsuga seotud muuseumiprojektid.)

Miks on etnograafiline jäädvustamine üldse oluline? Etnograafiline jäädvustamine aitab hoida ajaloolist järjepidavust, aga isiklikult tahaksin ma jäädvustamisest edasi liikuda. Vaatlevate dokkide puhul jääb minu jaoks enamasti puudu selgitustest, mis aitaksid nähtut paremini mõista. Samuti on sellised filmid tihti liiga laisad vaataja mõtlemisele ärgitamisel. Mind huvitab nähtava materjali konteksti asetamine ja interpreteerimine. Erinevate eluviiside, praktikate ja maailmatunnetuste jäädvustamine peaks viima mõtisklusteni sellest, kuidas elu korraldada ja millist kultuuri luua.

Teemad: Mind paelub väga inimkogemuse spekter (kehalisest spirituaalseni) ja selle kultuuriline väljendus. Endiselt huvitavad mind erinevad subkultuurid ja kogukonnad ning nende praktikad. Kogukondade puhul huvitavad mind nii toetavatel suhetel põhinevad kooslused kui ka kogukondade sisesed konfliktid.

Ajaloo mõtestamine

Kuna ajaloodokid kuuluvad enamasti oma lähenemiselt teledokumentalistika valdkonda ning filmitegijate seas on televisiooni peetud madalaks meediumiks, ei ole Eestis eriti tehtud ka häid arhiivimaterjalidel põhinevaid ajaloodokke. Üks põhilisi teledokkide tegijaid on Vahur Kersna. Kindlasti võib tema stilistilist lähenemist kritiseerida, sest need filmid on mõeldud laiadele massidele ja üpris tabloidsed. Samas on Kersna väga hea lugude jutustaja ning tema portreelood toovad vaatajateni möödunud aegade essentsi – need lood loovad jällegi võimaluse olnu üle reflekteerida.

Õnneks viimasel ajal on Eestis tehtud ka mõned kõrgel tasemel ajaloodokid. Pean just silmas filme „Rodeo“ ja „Ahto“. Selleks aga, et Eestis rohkem häid ajaloodokke sünniks, peaksid kohalikud filmitegijad rohkem õppida välismaistelt meistritelt, kes oskavad hästi lugu jutustada (näiteks Ken Burns) või tegeleda kriitilise diskursuseanalüüsiga ja nö vaimuarheoloogiaga (näiteks Adam Curtis). Filmid võiksid uurida milline oli elutunnetus mingis ajas ja kuidas midagi käsitleti ning kuidas me oleme arenenud tänasesse päeva. (Heaks näiteks, kuidas asetada ühe inimese lugu suuremate ajalooliste protsesside ja sündmuste taustale, on doki-Oscari võitnud seriaal „O.J.: Made in America“.)

Eesti ühiskonnas on liiga vähe kriitilist reflektsiooni meie ajaloo üle. Puuduvad ka kooskäimise kohad, kus filmitegijad saaksid mõnusas atmosfääris vestelda erinevate mõtlejatega (filosoofide ja kultuuriteoreetikutega, humanitaar- ja sotsiaalteadlastega).

Teemad: Twitterist on kujunenud allikas, kust saab väga palju huvitavat ajaloo kohta teada. Mind paeluvad seal lõimed või viited artiklitele Ida-Euroopa ja soome-ugri rahvaste ajaloost. Sõda Ukrainas on endise idabloki akadeemikuid motiveerinud post-kolonialistlike maade rahvaste hääli rohkem kuuldavaks tooma. Minul on peas mitmeid ideid rahvusvahelisteks koostööprojektideks, mis käsitleksid näiteks eesti põllumajanduse ajalugu, vennastekoguduse liikumist, Ida-Euroopa humanistlikku vasakpoolsust jne.

Poliitilised teemad

Ühiskonnakriitilist, veel vähem otseselt poliitilist, dokumentalistikat ei ole Eestis peaaegu üldse. Tehes kunagi filmi „Prohvet“ tahtsin pöörata tähelepanu ilmajäetusele, aga olin omast ajast 5 aastat ees. Alles pärast EKRE valitsusse jõudmist hakati sel teemal tõsisemalt rääkima.

Eestis ei ole huvitavat kriitilist mõtlemist ja Lääne trendide vastuvõtt on pinnapealne ning matkiv. Alusvastuolude läbimõtlemine ongi väga raske, sest see nõuab palju aega, tööd ning tekitab sisemisi pingeid. Samas just nendega tegelemine loob tugevamad eeldused heade filmide loomiseks.

Poliitilisemate filmide jaoks on loomulikult raskem saada rahastust. Poliitilised filmid aga ei pea olema labane propaganda ning filmide finantseerimiseks on tänapäeval mitmeid lahendusi. Näiteks rumeenlased teevad väga julgeid koostööprojekte. Ma arvan, et esmalt on vaja end rohkem harida ning vaja oleks ka teravamat filmikriitikat, mis osutuks eesti dokumentalistikas leiduvale naiivsusele.

Teemad: Võõrandumise ja ilmajäetuse teemad jäävad edasi aktuaalseks, sest digitaalse majandussektori kasvuga kaasneb ühiskonna edasine atomiseerumine. Kuigi suur osa ühiskonnast muutub liberaalsemaks ja multikultuursemaks on palju inimesi, kes jäävad majanduslikust eduloost kõrvale ega saa ennast teostada. Materiaalse kitsikuse ja ebastabiilsuse kõrval on tähtsad teemad üksildus ja tähendusrikaste suhete puudumine. Samuti jätkub liberaalide ja konservatiivide vastasseis, sest puudub vasakpoolsus, mis suudaks pakkuda suurt narratiivi ning organiseerida inimesi tööks ühiste hüvede nimel erinevatel tasandil.

Seetõttu peaksidki dokumentalistid uurima, nii oma filmides kui ka isiklikes eludes kuidas teistmoodi koos elada. Arutelu all ei peaks olema ainult see, mida ja kuidas kujutada vaid ka see, kuidas elada ja filme toota. Kas oleks võimalik luua toetavatel suhetel põhinevaid kollektiive? Kas filmide tootmine võiks toimuda loomeühistutes? Kus on inimesed, kes tahaksid elada ja luua teisiti, kui hetkel eeldatakse?

Personaalne lähenemine

Poliitiliste filmide kõrval olen tahtnud teha ka filme nii öelda intiimsematel teemadel, et inimesed hakkaksid neist omavahel rohkem rääkima ja meie kultuuris toimuksid muutused. Tehes filmi „Appi, ma vajan armastust“, mis keskendus minu armastuse-otsingutele, olin ma liiga kogenematu filmitegija. See ei olnud ka päris minu film, sest ma ei saanud seda enda vaatepunktist kokku panna. Siiani ei ole ma saanud veel teha selliseid autobiograafilisi filme, mille pärast ma filmikooli üldse läksin.

Esimese isiku perspektiivi ja inimestevahelisi suhteid saab lähedalt käsitleda ka nii, et filmi autor ise ei ole peategelane. Sel puhul on vaja palju kannatust ja osavust, et jõuda tegelastele väga lähedale. Oluline on filmitegija ja tegelaste vaheline suhtlus, mitte ainult jälgimine. Seda on aga enamus kohalikke filmitegijaid peljanud (ekraanil näidata) ning nõnda lastakse tihti käest võimalus saada vaatajal tegelastega lähedasemaks.

Eesti dokumentalistika põhiline probleem on pikalt olnud see, et filmitegijatel puudub julgus – julgus mõelda, eksperimenteerida ja teravaid teemasid ette võtta.

Isegi vormiliselt ollakse tihti kinni mingites dogmades ja huvitavaid lahendusi tuleb kohati hoopis väljastpoolt „professionaalsete“ dokumentalistide ringkonda. Näiteks Levila keskkonnas ilmunud „Kuidas ma vihkama hakkasin“ on huvitav näide, kuidas läbi lavastamise rääkida personaalne lugu ja liikuda traditsioonilisest dokumentalistikast kaugemale. Dokumentalistid võiksid rohkem piiluda teistsuguste vormide poole ja katsetada rohkem eksperimentaalfilmi, animatsiooni, performance’i ja muu taolisega.

Õnneks filmikooli dokumentalistika magistrantuuris on üks semester pühendatud osaleva dokumentaalfilmi loomisele ja sealt on tulnud mõningaid huvitavaid töid. Täispikkadest dokumentaalfilmidest on Carlos Lesmese „Üht kaotust igavesti kandsin“ suur samm personaalse dokumentalistika vallas ning Anna Hints oma filmiga „Savvusauna sõsarad“ on viinud eesti dokumentalistika maailmatasemele. Seega seisab eesti dokumentalistikal ees sama väljakutse, mis kogu maailma dokumentalistikas: küsimus ei ole enam selles, kas dokumentalistid julgevad intiimseid teemasid käsitleda, vaid selles, kas filmitegijal on võimekust olla ka mõtleja, kes suudab kogetu ja nähtu üle reflekteerida ning tegelastega tõsisesse dialoogi astuda.

Teemad: Olulised teemad on nii üksildus kui toetavate suhete loomise keerukus. Indiviidi konflikt teda ümbritsevaga ja sellest tulenevad traumad ning vaimse tervise probleemid on kindlasti ajatu teema. Kuigi seksist, suhetest ja vaimsest tervisest räägitakse meedias väga palju, võiks nii inimese ihulist kui ka vaimset olemist käsitleda palju sügavamalt (intellektuaalsemalt) ning sotsiaalses kontekstis. Tahaksin näha kriitilisemaid seisukohti nii riikliku vaimse tervise hoiu süsteemi kui kogu psühholoogia- ja esoteerikaäri suhtes. Ka religiooni võiks käsitleda kriitilisemalt ja tuua välja religioonides sisalduvaid vastuolusid.

Nagu kogu eelnevast tekstist aimata võib on minu jaoks hetkel äärmiselt oluline, et dokumentalist oleks mõtleja. Nii sellest kui maailmavaatelistest konfliktidest ja ideoloogiakriitikast kirjutan oma järgmises postituses. Lugemiseni!

[unofficial-estonia]

mis kohukese skaala oleks siis?

Nonii, kui välismaalastel on smut sidrun, siis meil on nüüd kohuke

[luuletus-ee]

- pool

[reanimaator]

🏅

kirjutasin wipi edasi