#pistikpaljundus

[taimemaailm]

Sinine tiiviklill (Scaevola aemula)

Saksa keeles Blaue Fächerblume, inglise keeles fairy fan-flower

Mitmeaastaline õistaim tiiviklille perekonnas gudeenialiste sugukonnas, mis on astrilaadsete seltsi osa.

Pärineb Kagu-Austraaliast ja Tasmaania saarelt, kus ta kasvab randadel ja liivastel ja teistel kuivadel pindadel. Kuigi eurooplased tundsid teda juba 19. sajandi alguses, hakkati alles eelmise sajandi lõpus teda ilutaimena kasvatama.

Paljundatakse pistikutega või võrsetega. Taim eelistab päikeselist või poolvarjulist kasvukohta. Muld peaks olema viljakas ja õhurikas. Väetis aitab väga kasvuga.

Kõrgus 50-100 cm. Lill hakkab õitsema suvel, aga talub nii hästi sademeid ja külma, et õitseb isegi veel pärast esimest öökülma edasi.

Pärja- või kroonimoodi asetatud kroonlehed ja lille mahukas kasv laiusesse täitsa ilma juurteta aitab igaühel teda kergesti äratunda.

Pilt: Nemracc, CC BY-SA 3.0 Wikimedia Commons

Lisaallikad: Kekkila.ee, juhanipuukool.ee

[taimemaailm]

Lemmalts (Impatients)

Saksa keeles Springkräuter, inglise keeles impatiens, jewelweed, snapweed, patience, või touch-me-not.

Lemmalts on õistaimede perekond üle 1.000 liigiga lemmaltsaliste sugukonnas ja kanarbikulaadsete seltsis. Liigid on levinud põhjapoolkeral ja troopikas. Suur osa nendest on ühe- või mitmeaastalised rohttaimed või sukkulendid, aga puittaimi esineb ka. Enamus kasvatatakse ilutaimena, aga mõni on ka värv- või ravimtaim, mis võib aidata nahaprobleemidega näiteks pärast mesilase hammustust.

Taimi külvatakse kevadel, augustis saab ka pistikutest paljundada. Nad on varjulembesed ja võib ka toataimena kasvatada. Kõrgus enamasti 10-35 cm. Õitseb juulist külmadeni.

Kuigi liigid on väga erinevad, on paljudel kõige levinumatel viis selgelt eraldatud kroonlehte, ja valge, roosakas või lillakas värv, nagu Impatiens scapifloral pildil.

Pilt: Cj.samson, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Aed-puispetuunia (Calibrachoa x hybrida)

Saksa ja inglise keeles Calibrachoa.

Püsik, mille perekond (puispetuuniad) on maavitsaliste sugukonnas maavitsalaadsete seltsi osa.

Nad on pärit Lõuna-Ameerika rohumaadelt ja kasvatatakse ilutaimedena.

Paljundatakse pistikutega, vajavad päikest või poolvarju, ja hästi drenaažitud, päris kuiva, viljakat mulda. Kasvukoht peab olema piisavalt soe ja tuulte eest varjutud.

Kõrgus 25-35 cm. Õitseb juunist öökülmadeni, eri värvidega. Kroonlehed (4-5) on kokkukasvanud. Tolmukate ümber on toon palju tumedam.

Pilt: Jim Evans, CC BY-SA 4.0, via Wikimedia Commons