#õistaim

[taimemaailm]

Harilik saialill (Calendula officinalis)

Saksa keeles Ringelblume, inglise keeles common marigold.

Üheaastane õistaim, sama nimega perekonnast korvõieliste sugukonnas, mis on osa astrilaadsete seltsis.

Pärineb Lõuna-Euroopast, võib aga kasvada igal pool parasvöötme kliimaga Euroopas, Lääne-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Metsistub harva. Kasutatakse enamasti ilutaimena, ravimtaimena ja värvtaimena, temast valmistati juba antiikajal tinktuuri, salvi, õli ja teed. Ta on näiteks põletikuvastane, aitab haavu parandada ja leevendada mao- ja maksaprobleeme. Ka öeldakse, et tal on palju teisi toimeid.

Isekülvav, või siis külvata seemneid varakevadel või lausa sügisel. Vähenõudlik. Kõrgus 30-50 cm, õitseb juulist (vahel ka varem) kuni septembrini.

Erksad, lihtsad astrilaadsed oranžid või kollased kroonlehed, harvemini paksemad, mitmekihilised õisikud. Nad on söödavad ja võivad salatile värvi lisada.

[taimemaailm]

Harilik kosmos (Cosmos bipinnatus)

Saksa keeles Schmuckkörbchen, inglise keeles garden cosmos or Mexican aster. Ka tuntud eesti keeles imelille nime all.

Üheaastane õistaim, mis moodustab omaette samanimelise perekonna korvõieliste sugukonnas, mis on astrilaadsete seltsi osa.

On üle maailma kasvatatud ilutaimena näiteks aedades, aga sageli on metsistunud ja nii tulnuktaimeks saanud. Vahel on ta ka umbrohuks muutunud.

Kõige paremini sobib talle päiksepaisteline asukoht, kuid poolvari sobib ka, isegi varjus võib hakkama saada. Vajab mulda, millel on pH 6-8.5, aga ei ole muidu nõudlik. Külvatakse kohapeale kevadel või hilissügisel, on ka isekülvaja.

Ei talu külma, ja õitsmineks läheb tal vaja kaks kuni kolm kuud pärast idanemist, mis võtab vähemalt nädal aega headel, soojadel tingimustel. Seega õitsmine toimub tavaliselt suvel, nagu suvikul ikka, aga võib kesta sügiseni, kuni külm võtab ära.

Pikkus 60-120 cm, harvemini ka kuni 200 cm. Õitel on lillad, roosad või valged suured keelõied (tavaliselt 8), ja kollased putkõied.

[taimemaailm]

Üheksavägine (Verbascum thapsus)

Saksa keeles Kleinblütige Königskerze, inglise keeles great(er) või common mullein.

Kaheaastane ja kaheiduleheline roht- ja õistaim vägiheina perekonnas, mailaselise sugukonnas, mis on osa iminõgelaste seltsist.

Võib kasvada kahe meetri kõrguseni ja veel rohkemgi, asukohaks on enamasti teeservad ja teised kuivad, kivisel või kruusasel pinnal, kus palju teise liike ei ole, näiteks pärast mingisugust häiringut kohalikus ökosüsteemis.

Piklikud, pigem munakujulised lehed pehme karvase kaitsekihiga, 10-40 cm pikad. Lehed on tipu läheduses väiksemad, nii et vesi valab tipust allapoole, mis aitab tal kuival pinnal elada.

Õisiku pikkus 20-50 cm, kuid läbimõõt ainult umbes 3 cm. Asub taime tipus. Kollased õielehed, viis kroonlehte pikkusega 7-9 mm, õie läbimõõt 20-25 mm.

Ravimtaim ja kasutaim (värvimiseks, ka tõrvikuna). Kasutati vanadel aegadel Eestis, et sõja kulgu ennustada, ja Saksamaal, et talve ennustada. Samuti pidi ta kaitsma koduloome nõiduse vastu.

Pildid: Stan Shebs, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons kaudu (ülemine)

Forest & Kim Starr, CC BY 3.0, Wikimedia Commons kaudu (alumine)

[taimemaailm]

Mets-lõosilm (Myosotis sylvatica)

Saksa keeles Wald-Vergissmeinnicht, inglise keeles wood(land) forget-me-not. Eesti keeles ka äraunustamind(lill) või (ära)unustamislill.

Mitmeaastaline, kaheiduleheline roht- ja õietaim lõosilma perekonnast, mis on osa karelehelise sugukonnast. Seltsi nendel määratud ei ole.

Kasvab 12-40 cm kõrguseks ja 15 cm laiuseks metsas, metsistunult parkides ja elamute ümbruses. Õied 7-10 mm laiad.

[taimemaailm]

Harilik varsakabi (Caltha palustris)

Saksa keeles Sumpfdotterblume, inglise keeles marsh-marigold või kingcup. Eesti keeles ka konnakapsas, ahunalill, või latiklill.

Mitmeaastaline, kaheiduleheline roht- ja õietaim sama nime perekonnast, mis on osa tulikaliste sugukonnast ja tulikalaadse seltsist.

Kasvab 15-40 cm kõrguseni märjapaigades, näiteks niiskel aasal, allikate või ojade juures. Õite läbimõõt 3-4 cm, läigivad ja kollased, kolm kuni neli õit varrel. Õitseb märtsist juunini, sõltub asukohast.

Varasemal ajal söögitaim, praegusel ajal mürgisuse tõttu mitte enam kasutusel.astrilaadsete

Pilt: Wildfeuer, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commonsi kaudu

[taimemaailm]

Mets-tähthein (Rabelera holostea, varem Stellaria)

Saksa keeles Große või Echte Sternmiere, inglise keeles greater stitchwort või starwort, või addersmeat.

Mitmeaastaline, kaheiduleheline roht- ja õietaim tähtheina perekonnast, mis on osa nelgiliste sugukonnast ja nelgilaadsete seltsist.

Kasvab 10 kuni 40 cm kõrguseks kuuse-segametsades, puisniitudel ja põõsastikes. Õied 2-3 cm laiused. Viis valged kroonlehte, keskpaigani lõhenenud.

Pilt: Agnieszka Kwiecień (Nova), CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commonsi kaudu

[taimemaailm]

Harilik käbihein (Prunella vulgaris)

Saksa keeles Kleine Braunelle, inglise keeles common self-heal, healall, heart-of-the-earth, carpenter's herb või blue curls. Ka tuntud näiteks härjanina, sinise härjapea, põldhumala ja kurgurohi nime all.

Mitmeaastaline rohttaim ja kaheiduleheline katteseemetaim. Iminõgeselaadsede seltsist ja huulõieliste sugukonnast. Moodustab teiste liikidega käbiheina perekonda.

Kasvab viljakal mullal, karjamaadel, niidul, metsades, võsadel ja elamute juures, 5-40 cm kõrgeks.

Tipus tihedalt asuvad õisikud mis näeb natuke välja nagu käbi, õied meenutavad violetsed huule. Kahekojaline, osad taimed on kahesugulised, osad emastaimed.

Keskajaline ravimtaim.

Pildid: AnRo0002, CC0, Wikimedia Commonsi kaudu (mõlemad)

[taimemaailm]

Lupiin (Lupinus)

Saksa keeles Lupinen või Wolfsbohne, inglise keeles Lupinus. Tuntud ka hundiuba nime all.

Rohttaimede perekond liblikõieliste sugukonnas oalaadsete seltsis. Kaheiduleheline katteseemnetaim. 0.8-1.2 m kõrge, loetakse ikkagi kääubspõõsaste ehk puhmade hulka kuhu kuulub näiteks ka pohl.

Peamine õitsemisaeg mai-juuli, järelõitsemine septembris. Piklikud õisikud meenutavad küünalt.

Seemned ja kaunad paljudel liikidel mürgised, aga "magusatel" sortidel (saksa keeles Süßlupinen) puuduvad mürgised kibeained viljades (seemnetes), näiteks Lupinus mutabilis Sweet, ja neid kasutakse toidus, näiteks soja või liha asemele.

Pilt: Maasaak, CC BY-SA 4.0 Wikimedia Commons kaudu

[taimemaailm]

Põld-litterhein (Thlaspi arvense)

Saksa keeles Acker-Hellerkraut või Ackertäschel, inglise keeles field pennycress.

Üheaastane õistaim litterheina perekonnas ristõieliste sugukonnas, mis on osa kapsalaadsete seltsist.

Pärit Euroopast ja Aasiast, kuid ka levinud Põhja-Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias. Kasvab tee ääres, põldudes ja aedades, aga eriti ka jäätmaadel.

Paljuneb ainult seemnetega, millest üks taim produtseerib 1000-2100. Seemne tärkab ka veel 10 aastat hiljem 5 cm sügavusel mullas, ja ka loomade seedekanalite läbimine ei mõjuta idanemistvõimet. Aitab lisaks temperatuuri kõikumine. Õitseb mais ja varasemal suvel. Kasvab 10 kuni 40 cm kõrguseni.

Kuigi on ise umbrohi, saab taimed kasutada integreeritud taimekaitses teiste umbrohtude vastu, takistades agressiivsemaid kevadisi umbrohte. Kasutakse ka külvikordades. Samuti saab seemneid kasutada loomasöödana, või nendest õli valmistada, mis küll süüa ei kõlba, mille potentsiaalset toimet diisliasendajaks sõidukites või lausa lennukikütuseks aga praegu uuritakse.

Lehti saab ka kasutada nagu oblikaid salatina, või keedetuna, et kibedust vähendada.

Pilt: Hajotthu, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Vilt-ristirohi (Senecio cineraria)

Saksa keeles Weißfilziges Greiskraut, Silberblatt või Aschenpflanze, inglise keeles silver ragwort.

Mitmeaastaline õistaim, mis oli ennem ristirohi perekonnas, nüüd aga Jacobaea perekonnas, mõlemad korvõieliste sugukonnas, mis on astrilaadsete seltsi osa.

Ta pärineb Vahemere piirkonnast. Kasvatatakse lehtdekoratiivse ilutaimena.

Külvatakse kasvuhoonesse välja mai lõpus. Vähenõudlik valguse suhtes. Talub kärpimist.

Kõrgus 15-35 cm. Augustis ilmuvad värsked hallid lehed, ja kuna taim talub öökülmasid hästi, jäävad nad tavaliselt kevadeni ilusaks.

Halli värvi ja omalaadse vormi järgi saab lehed ja nendega taime kergesti äratunda.

Pilt: Raulbot, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Leeksalvei (Salvia splendens)

Saksa keeles Feuersalbei, inglise keeles scarlet sage

Leeksalvei on mitmeaastaline õistaim salvei perekonnas, huulõieliste sugukonnas ja iminõgeselaadsete seltsis.

Ta on pärit Brasiiliast, kust Euroopa teadlased avastasid ta 1822. aastal. Teda kasvatatakse üheaastase ilutaimena Eestis, kuna ta külma ei talu.

Seemnest paljundatav, eelistab päikesepaistelist kasvukohta, ja head kasvumulda.

Kõrgus 20-40 cm aiataimena, õitseb juunist öökülmadeni.

Punased õisiktähed teevad teda kergesti äratuntavaks.

Pilt: Dinesh Valke from Thane, India, CC BY-SA 2.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Hübridpetuunia (Petunia x atkinsiana)

Saksa keeles Garten-Petunie, inglise keeles tavaliselt lihtsalt petunia.

Hübridpetuunia on üheaastane õistaim petuunia perekonnas maavitsaliste sugukonnas, mis on maavitsalaadsete seltsi osa.

Ta on hübriid Petunia axillaris ja Petunia integrifolia vahel, mis tekkis Inglismaal 19. sajandil. Ta on väga levinud ilutaim.

Külvatakse kasvuhoonesse kevadel. Muld peab olema hea, kuid mitte rammus kasvumuld. Taim eelistab vihma eest kaitstud kasvukohta.

Kõrgus 20-60 cm. Õitseb juunist külmadeni.

Õisik koosneb mitmetest õitest, mille viis kroonlehte on kokkukasvanud. ja ümmarguste servadega. Värvid on väga erinevad, näiteks lillakas, roosakas, punakas, valge või sinakas.

Pilt: ElenaSchifirnet, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Pelargoon (Pelargonium)

Saksa keeles Pelargonien või Geranien, inglise keeles pelargoniums, geraniums või storksbills. Eesti keeles samuti ka tuntud geraaniumitena.

Pelargoonid on õistaimede perekond umbes 250 liikmega (püsikud ja sukulendid) kurerehaliste sugukonnas, mis on kurerehalaadse seltsi osa.

Taimed on enamasti pärit Lõuna-Aafrikast ja kasutatakse ilutaimedena, aga ka ravimtaimedena, näiteks närvivalu ja palaviku vastu, ning eeterlike õlide tegemisel. Samuti on nad kasutusel maitseainena küpsetistesse ja erinevatesse maiustustesse ning nii mittealkohoolsetesse kui ka alkohoolsetesse jookidesse. Pelargooniõlil on antimikroobiline omadus, mis aitab toidu säilivusega, ja Pelargonium tormentosumist saab teed teha.

Paljundatakse pistikoksadega, vajab päikselist, vihma eest kaitstud kasvukohta (eriti lilled täidisõietega). Saab kasvatada toataimena.

Kõrgus 15-60 cm, õitseb juunist öökülmadeni. Laialt aiades ja lillepoodides kasutusel Pelargonium-zonale hübriide (pildil) saab ära tunda oma ainulaadsete lehtede kaudu, millel on poolovaalsed servad ja mis katsudes on natuke pehmed ja siidsed.

[taimemaailm]

Sinilobeelia (Lobelia erinus)

Saksa keeles Männertreu või Blaue Lobelie, inglise keeles edging lobelia või garden lobelia

Sinilobeelia on üheaastane õistaim lobeelia perekonnas kellukaliste sugukonnas astrilaadsete seltsis.

Pärineb Lõuna-Aafrika riikidest, ja kasutatakse aedades eriti piiride loomiseks või aknakastide ja rippuvade korvide jaoks.

Külvatakse varakevadel kasvuhoonesse, vajab head kasvumulda, mis ei tohi seemneid katta. Kasvab nii päikeselises kui ka varjulises kasvukohas. Taim talub ka pügamist.

Kõrgus 10-15 cm. Õitseb juulist öökülmadeni.

Taime erksad sinakas-lillad omapärase vormiga kroonlehed teevad äratundmise õitsemise ajal väga kergeks.

Pilt: André Karwath aka Aka, CC BY-SA 2.5, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Lemmalts (Impatients)

Saksa keeles Springkräuter, inglise keeles impatiens, jewelweed, snapweed, patience, või touch-me-not.

Lemmalts on õistaimede perekond üle 1.000 liigiga lemmaltsaliste sugukonnas ja kanarbikulaadsete seltsis. Liigid on levinud põhjapoolkeral ja troopikas. Suur osa nendest on ühe- või mitmeaastalised rohttaimed või sukkulendid, aga puittaimi esineb ka. Enamus kasvatatakse ilutaimena, aga mõni on ka värv- või ravimtaim, mis võib aidata nahaprobleemidega näiteks pärast mesilase hammustust.

Taimi külvatakse kevadel, augustis saab ka pistikutest paljundada. Nad on varjulembesed ja võib ka toataimena kasvatada. Kõrgus enamasti 10-35 cm. Õitseb juulist külmadeni.

Kuigi liigid on väga erinevad, on paljudel kõige levinumatel viis selgelt eraldatud kroonlehte, ja valge, roosakas või lillakas värv, nagu Impatiens scapifloral pildil.

Pilt: Cj.samson, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Harilik päevalill (Helianthus annuus)

Saksa keeles Sonnenblume, inglise keeles common sunflower.

Harilik päevalill on üheaastane õistaim, mis kuulub samanimelise perekonda korvõieliste sugukonnas, mis on astrilaadsete seltsi osa.

Taim pärineb Põhja- ja Kesk-Ameerikast. Juba aastal 2500 eKr kasvatati seda Mississippi jõe ümbruskonnas ja tänase Mehhiko pealinna kandis. Ka inkad Lõuna-Ameerikas tundsid seda lille, nende jaoks oli tal oluline usuline tähendus.

Aastal 1552 saabusid päevalilleseemned esmakordselt Euroopasse, kus lille kasvatati kõigepealt ilutaimena. Hiljem hakati seda ka õli-, söögi- ja ravimtaimena kasutama, näiteks kurgu-, kopsu- ja köhahaiguste korral. Tinktuuri, alkoholitõmmist, on kasutatud palaviku ja ka malaariapalaviku alandamiseks. Farmakoloogias ja kosmeetikatööstuses on õli laial kasutusel, näiteks, et kreeme või salve teha, ja teistes valdkondades tehakse tast määrdeainet.

Taim on ettekasvatatav või kohalekülvatav. Ta vajav tuulevaiksed kasvukohta ja piisavalt soojust ning niiskust (kuid liigniiskus ei sobi). Seega on tal ilmtingimata vaja päikeselist asukohta. Eelistab viljakat ja tüsedat mulda, kuid saab ka liivases või savises mullas kasvada.

Ta võib kasvada kuni nelja meetrini, vähemalt aga umbes 50 cm. ��itseb juulist külmadeni. Suured kollased või kollakas-oranžid astrilaadsed kroonlehed on juba kaugelt selgelt äratunda ja ümbritsevad tuhandeid seemneid.