#õlitaim

[taimemaailm]

Harilik saialill (Calendula officinalis)

Saksa keeles Ringelblume, inglise keeles common marigold.

Üheaastane õistaim, sama nimega perekonnast korvõieliste sugukonnas, mis on osa astrilaadsete seltsis.

Pärineb Lõuna-Euroopast, võib aga kasvada igal pool parasvöötme kliimaga Euroopas, Lääne-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Metsistub harva. Kasutatakse enamasti ilutaimena, ravimtaimena ja värvtaimena, temast valmistati juba antiikajal tinktuuri, salvi, õli ja teed. Ta on näiteks põletikuvastane, aitab haavu parandada ja leevendada mao- ja maksaprobleeme. Ka öeldakse, et tal on palju teisi toimeid.

Isekülvav, või siis külvata seemneid varakevadel või lausa sügisel. Vähenõudlik. Kõrgus 30-50 cm, õitseb juulist (vahel ka varem) kuni septembrini.

Erksad, lihtsad astrilaadsed oranžid või kollased kroonlehed, harvemini paksemad, mitmekihilised õisikud. Nad on söödavad ja võivad salatile värvi lisada.

[taimemaailm]

Liivatee (Thymus)

Saksa keeles Thymiane või Quendel, inglise keeles thymes

Mitmeaastaliste õistaimede perekond huulõieliste sugukonnas, mis on iminõgeselaadsete seltsi osa. Perekonna liikmeid leidub alal mis kulgeb Gröönimaalt Lääne-Aasiasse. Pildil on Eesti kõige tavalisem liik, nõmm-liivatee* (Thymus serpyllum, Sand-Thymian, wild thyme või creeping thyme), mis kasvab 3-10 cm pikkuseks.

Teeb hea elukate aia- ja teistel servadel ja meelitab liblikaid enda poole.

Liivatee sobib ka nii tee-, maitse- kui ravimtaimeks, kuna tal on palju vitamiine, mineraale ja teisi aineid nagu eeterlikke õlisid, mistõttu sobib ka väiksel määral kalli õli tegemiseks.

Väike kasv, ühtlased väiksed poolovaalsed lehed ja väiksed roosad õied, mis tihedalt koos liitõisikud moodustavad, teevad taime kergesti märgatavaks.

*Teised eestikeelsed nimed on punahein, kaetisrohi, mehitsehein, jaanitee ja rabanduserohi.

Pilt: H. Zell, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Pronksleht (Perilla frutescens)

Saksa keeles Perilla, Shiso, Egoma, Kkaenip või Sesamblatt, inglise keeles deulkkae või Korean perilla.

Üheaastaline õistaim Perilla perekonnas, huulõieliste sugukonnas ja iminõgeselaadsete seltsis.

Levinud Ida-, Kagu- ja Lõuna-Aasias, kus ta kasvab nii aias kui ka söödil. Teda kasutatakse laialt salatina või toitude sissemähkimiseks ja veel palju muud. Rohelistel lehtedel on sidrunitaoline maitse, punastes pigem sarnane aniisile ja lagritsale. Seemnetest pressitakse ka erilist toiduõli, mida kasutakse maitsetamiseks. Jääkidest saab teha väetist või sööta loomadele.

Pronksleht on ka ravimtaim, kui keeta ta vees, saab keeduvedeliku kasutada, et aidata krampide ja külmetuste vastu, või kui süda on paha. Samal ajal on ta ka lehtdekoratiivne ilutaim.

Seemnest paljundatav, vajab väga palju soojust ja igasugune substraat või pind peaks sellepärast piisavalt soe olema ja kevadiste ja sügiseste öökülmade eest hästi kaitstud. Seega on vajalik, et asukoht on väga päikesepaisteline, lisaks peaks muld niiske olema.

Kõrgus umbes 40-60 cm, lehed sobivad söögiks augustis, viljad ja seemned oktoobris. Punased toonid ja selgelt nähtavad jooned lehtede peal teevad taime päris kergesti ära tuntavaks.

Pilt: Famartin, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons

Lisaallikad: Kekkila.ee, hansaplant.ee

[taimemaailm]

Lamav käokuld (Helichrysum petiolare)

Saksa keeles Lakritz-Strohblume, inglise keeles licorice/liquorice plant või silver-bush everlastingflower.

Poolpõõsas, mis on käokulla perekonna liige korvõieliste sugukonnas, mis on astrilaadsete seltsi osa.

Pärit Lõuna-Aafrikast, viidi hiljem Euroopasse lehtdekoratiivseks ilutaimeks ja et tekitada varju ja pinnakattet. Samuti kasutatakse õlitaimena, parfüümtaimena, ravimtaimena (näiteks desinfitseerimiseks, valuvaigistiks ja põletiste vastu) ja usulistes rituaalides.

Seemnetest paljundatav. Eelistab päikeselist asukohta, aga saab ka hakkama poolvarjulises ja varjulises asukohas. Muld võiks olla kergemapoolne ja vett hästi läbilaskev. Muidu mitte eriti nõudlik või õrn, kuigi kevadkülm võib taime kahjustada. See eest kannatab sügisekülma paremini.

Kõrgus on kuni 30 cm, laius kuni ühe meetrini. Lehed karvased ja hõbehallides, rohelistes ja kollastes toonides, muna või nüri nooletipu kujuga.

Vasak pilt: Paul venter, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

Parem pilt: Jean-Pol GRANDMONT, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

Lisaallikad: juhanipuukool.ee, maarahvapood.ee, kekkila.ee

[taimemaailm]

Tähklavendel (Lavandula angustifolia)

Saksa keeles Echter Lavendel, inglise keeles true lavender.

Tähklavendel on mitmeaastaline õistaim, mis kuulub lavendli perekonda huulõieliste sugukonnas, mis on astrilaadsete seltsi osa.

Taim on pärit Vahemere piirkonnast, aga ka Lähis-Ida ja India kasutasid iidsetel aegadel 2,500 aastat tagasi. Ta kasvas tihti kuivadel kivistel aladel.

Keskajal tõid benediktlased lavendli Põhja-Euroopasse. Peale ilutaimena on tähklavendel kuulus oma tugeva lõhna poolest, mida kasutatakse nii kosmeetikas (näiteks seepide ja salvide tegemistel) kui ka söögis ja joogis. Samuti on ta õli- ja ravimtaim, õli on antiseptiline ja tõmmis laseb näiteks närvidel ja seedimisel rahuneda.

Seemnest, pistikutest ja puhmade jagamisest paljundatav, soovitav on ettekasvatada ja viia avamaale alles juunis. Tähtis meeles pidada on ka, et lavendel eelistab päikesepaistelist ja põhja- ning idatuulte eest kaitstud kasvukohta. Muld peaks olema sügavalt haritud, lubjarikas , kuiv ja vett hästi läbilaskev.

Kõrgus 30-40 cm. Õitseb juunist augustini

Kuna tähklavendel on talvekindel püsik, ja selletõttu ei vaja erilist hooldamist enne talve või selle ajal on ta suhteliselt muretu taim ja võib talveks välja jääda.

Pilt: H. Zell, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Pelargoon (Pelargonium)

Saksa keeles Pelargonien või Geranien, inglise keeles pelargoniums, geraniums või storksbills. Eesti keeles samuti ka tuntud geraaniumitena.

Pelargoonid on õistaimede perekond umbes 250 liikmega (püsikud ja sukulendid) kurerehaliste sugukonnas, mis on kurerehalaadse seltsi osa.

Taimed on enamasti pärit Lõuna-Aafrikast ja kasutatakse ilutaimedena, aga ka ravimtaimedena, näiteks närvivalu ja palaviku vastu, ning eeterlike õlide tegemisel. Samuti on nad kasutusel maitseainena küpsetistesse ja erinevatesse maiustustesse ning nii mittealkohoolsetesse kui ka alkohoolsetesse jookidesse. Pelargooniõlil on antimikroobiline omadus, mis aitab toidu säilivusega, ja Pelargonium tormentosumist saab teed teha.

Paljundatakse pistikoksadega, vajab päikselist, vihma eest kaitstud kasvukohta (eriti lilled täidisõietega). Saab kasvatada toataimena.

Kõrgus 15-60 cm, õitseb juunist öökülmadeni. Laialt aiades ja lillepoodides kasutusel Pelargonium-zonale hübriide (pildil) saab ära tunda oma ainulaadsete lehtede kaudu, millel on poolovaalsed servad ja mis katsudes on natuke pehmed ja siidsed.

[taimemaailm]

Harilik päevalill (Helianthus annuus)

Saksa keeles Sonnenblume, inglise keeles common sunflower.

Harilik päevalill on üheaastane õistaim, mis kuulub samanimelise perekonda korvõieliste sugukonnas, mis on astrilaadsete seltsi osa.

Taim pärineb Põhja- ja Kesk-Ameerikast. Juba aastal 2500 eKr kasvatati seda Mississippi jõe ümbruskonnas ja tänase Mehhiko pealinna kandis. Ka inkad Lõuna-Ameerikas tundsid seda lille, nende jaoks oli tal oluline usuline tähendus.

Aastal 1552 saabusid päevalilleseemned esmakordselt Euroopasse, kus lille kasvatati kõigepealt ilutaimena. Hiljem hakati seda ka õli-, söögi- ja ravimtaimena kasutama, näiteks kurgu-, kopsu- ja köhahaiguste korral. Tinktuuri, alkoholitõmmist, on kasutatud palaviku ja ka malaariapalaviku alandamiseks. Farmakoloogias ja kosmeetikatööstuses on õli laial kasutusel, näiteks, et kreeme või salve teha, ja teistes valdkondades tehakse tast määrdeainet.

Taim on ettekasvatatav või kohalekülvatav. Ta vajav tuulevaiksed kasvukohta ja piisavalt soojust ning niiskust (kuid liigniiskus ei sobi). Seega on tal ilmtingimata vaja päikeselist asukohta. Eelistab viljakat ja tüsedat mulda, kuid saab ka liivases või savises mullas kasvada.

Ta võib kasvada kuni nelja meetrini, vähemalt aga umbes 50 cm. Õitseb juulist külmadeni. Suured kollased või kollakas-oranžid astrilaadsed kroonlehed on juba kaugelt selgelt äratunda ja ümbritsevad tuhandeid seemneid.

[taimemaailm]

Rukkilill (Centaurea cyanus)

Saksa keeles Kornblume, inglise keeles cornflower. Eesti keeles tuntud ka sinilillena.

Ühe- või kaheaastane õistaim, mis on jumika perekonna liige, korvõieliste sugukonnas, mis on astrilaadsete osa.

Ta pärineb parasvöötme Euroopast, aga on üle terve mandri ja ka Põhja-Euroopa levinud, kuigi on näiteks Briti saartel ohu all.

Kasutatakse enamasti. ilutaimena ja ravimtaimena. Aga meelitab ka erinevaid putukaid, mis teevad temast nii hea meetaime, kui ka naturaalse insektitsiidi, sest teatud herilased peatavad kapsaöölase levi, mis suurendab kapsasaagi. Ka õlitaimena (seemned), värvi-, söögi- ja teetaimena (õied) saab teda kasutada..

Kohale külvatav kevadel või hilissügisel viljakal kasvumullal päikeselisel kasvukohal. Fosforiväetis on soovitatav, ja hea drenaaž on vajalik. Lill kannatab põuda.

Kõrgus 60-100 cm. Õitseb juunist septembrini, sinise, lilla või valge värviga, ja iseloomulise kroonlehtedega.