#suvelill

[taimemaailm]

Harilik saialill (Calendula officinalis)

Saksa keeles Ringelblume, inglise keeles common marigold.

Üheaastane õistaim, sama nimega perekonnast korvõieliste sugukonnas, mis on osa astrilaadsete seltsis.

Pärineb Lõuna-Euroopast, võib aga kasvada igal pool parasvöötme kliimaga Euroopas, Lääne-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Metsistub harva. Kasutatakse enamasti ilutaimena, ravimtaimena ja värvtaimena, temast valmistati juba antiikajal tinktuuri, salvi, õli ja teed. Ta on näiteks põletikuvastane, aitab haavu parandada ja leevendada mao- ja maksaprobleeme. Ka öeldakse, et tal on palju teisi toimeid.

Isekülvav, või siis külvata seemneid varakevadel või lausa sügisel. Vähenõudlik. Kõrgus 30-50 cm, õitseb juulist (vahel ka varem) kuni septembrini.

Erksad, lihtsad astrilaadsed oranžid või kollased kroonlehed, harvemini paksemad, mitmekihilised õisikud. Nad on söödavad ja võivad salatile värvi lisada.

[taimemaailm]

Harilik kosmos (Cosmos bipinnatus)

Saksa keeles Schmuckkörbchen, inglise keeles garden cosmos or Mexican aster. Ka tuntud eesti keeles imelille nime all.

Üheaastane õistaim, mis moodustab omaette samanimelise perekonna korvõieliste sugukonnas, mis on astrilaadsete seltsi osa.

On üle maailma kasvatatud ilutaimena näiteks aedades, aga sageli on metsistunud ja nii tulnuktaimeks saanud. Vahel on ta ka umbrohuks muutunud.

Kõige paremini sobib talle päiksepaisteline asukoht, kuid poolvari sobib ka, isegi varjus võib hakkama saada. Vajab mulda, millel on pH 6-8.5, aga ei ole muidu nõudlik. Külvatakse kohapeale kevadel või hilissügisel, on ka isekülvaja.

Ei talu külma, ja õitsmineks läheb tal vaja kaks kuni kolm kuud pärast idanemist, mis võtab vähemalt nädal aega headel, soojadel tingimustel. Seega õitsmine toimub tavaliselt suvel, nagu suvikul ikka, aga võib kesta sügiseni, kuni külm võtab ära.

Pikkus 60-120 cm, harvemini ka kuni 200 cm. Õitel on lillad, roosad või valged suured keelõied (tavaliselt 8), ja kollased putkõied.

[taimemaailm]

Põldkannike (Viola arvensis)

Saksa keeles Acker-Stiefmütterchen, inglise keeles field pansy. Eesti keeles ka tuntud annasilma, vaeselapsesilmavesi või põlluvõõrasema nime all.

Üheaastaline õistaim kannikese perekonnast, kannikeseliste sugukonnas, mis on malpiigialaadsete seltsi osa.

Ta on pärit Euroopast, Lääne-Aasiast ja Põhja-Aafrikast, aga esineb ka teistel mandritel. Kasvab enamasti jäätmaadel ja põldudel, aga ka karjamaadel ja aedades, eriti liivakatel ja kuivematel muldadel.

Ühest taimest võivad tulla üle 2500 seemne, mis võivad 5 aastat mullas idanemisvõime säilitada ja tärkata ka veel 5 cm sügavuses. Idaneb kiiremini pärast talvitamist. Kasvab 10-40 cm kõrguseni. Õitseb kevadel ja suvel.

Taime on uuritud potentsiaalse vähirohi toorainena. Samuti sisaldab toimeaineid mis aitavad peavalu ja nahahaiguste vastu. Tehakse ka ravimteed mis kasutakse külmetuse ajal.

Pilt: Didier Descouens, CC BY SA 4.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Põld-litterhein (Thlaspi arvense)

Saksa keeles Acker-Hellerkraut või Ackertäschel, inglise keeles field pennycress.

Üheaastane õistaim litterheina perekonnas ristõieliste sugukonnas, mis on osa kapsalaadsete seltsist.

Pärit Euroopast ja Aasiast, kuid ka levinud Põhja-Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias. Kasvab tee ääres, põldudes ja aedades, aga eriti ka jäätmaadel.

Paljuneb ainult seemnetega, millest üks taim produtseerib 1000-2100. Seemne tärkab ka veel 10 aastat hiljem 5 cm sügavusel mullas, ja ka loomade seedekanalite läbimine ei mõjuta idanemistvõimet. Aitab lisaks temperatuuri kõikumine. Õitseb mais ja varasemal suvel. Kasvab 10 kuni 40 cm kõrguseni.

Kuigi on ise umbrohi, saab taimed kasutada integreeritud taimekaitses teiste umbrohtude vastu, takistades agressiivsemaid kevadisi umbrohte. Kasutakse ka külvikordades. Samuti saab seemneid kasutada loomasöödana, või nendest õli valmistada, mis küll süüa ei kõlba, mille potentsiaalset toimet diisliasendajaks sõidukites või lausa lennukikütuseks aga praegu uuritakse.

Lehti saab ka kasutada nagu oblikaid salatina, või keedetuna, et kibedust vähendada.

Pilt: Hajotthu, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Soo-kassiurb (Gnaphalium uliginosum)

Saksa keeles Sumpf-Ruhrkraut, inglise keeles marsh-cudweed. Eesti keeles ka tuntud raba-kassiurva nime all.

Üheaastaline suvine õistaim kassiurva perekonnas korvõieliste sugukonnas, mis on astrilaadsete seltsi osa.

On levinud üle terve põhjapoolkera jahedate ja parasvõõtme alade, eelistades niiskeid asukohte nagu soid ja rabu, eriti kui neid on mõjutatud inimeste poolt.

Paljundub seemne kaudu. Kasvab tavaliselt 10-15 cm kõrguseni, kuid vahel ka 25 cm-ni, või ainult 3 cm-ni.

Vasak pilt: Rasbak, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

Parem pilt: Jerzy Opioła, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Pronksleht (Perilla frutescens)

Saksa keeles Perilla, Shiso, Egoma, Kkaenip või Sesamblatt, inglise keeles deulkkae või Korean perilla.

Üheaastaline õistaim Perilla perekonnas, huulõieliste sugukonnas ja iminõgeselaadsete seltsis.

Levinud Ida-, Kagu- ja Lõuna-Aasias, kus ta kasvab nii aias kui ka söödil. Teda kasutatakse laialt salatina või toitude sissemähkimiseks ja veel palju muud. Rohelistel lehtedel on sidrunitaoline maitse, punastes pigem sarnane aniisile ja lagritsale. Seemnetest pressitakse ka erilist toiduõli, mida kasutakse maitsetamiseks. Jääkidest saab teha väetist või sööta loomadele.

Pronksleht on ka ravimtaim, kui keeta ta vees, saab keeduvedeliku kasutada, et aidata krampide ja külmetuste vastu, või kui süda on paha. Samal ajal on ta ka lehtdekoratiivne ilutaim.

Seemnest paljundatav, vajab väga palju soojust ja igasugune substraat või pind peaks sellepärast piisavalt soe olema ja kevadiste ja sügiseste öökülmade eest hästi kaitstud. Seega on vajalik, et asukoht on väga päikesepaisteline, lisaks peaks muld niiske olema.

Kõrgus umbes 40-60 cm, lehed sobivad söögiks augustis, viljad ja seemned oktoobris. Punased toonid ja selgelt nähtavad jooned lehtede peal teevad taime päris kergesti ära tuntavaks.

Pilt: Famartin, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons

Lisaallikad: Kekkila.ee, hansaplant.ee

[taimemaailm]

Suur mungalill (Tropaeolum majus)

Saksa keeles Große Kapuzinerkresse, inglise keeles garden nasturtium või Indian kress. Eesti keeles samuti vahel nimetatakse kressiks.

Üheaastaline õistaim, mis kuulub mungalillede perekonda, mungalilleliste sugukonda ja kapsalaadsete seltsi.

Pärineb Lõuna-Ameerikast, kust eurooplased ta võtsid, kasvatati teda alates 17. sajandist ilutaimena. Kuid teda saab ka ravimtaimena kasutada, näiteks bronhiidi- ja kopsuhäirete või neeru- ja põieprobleemide vastu. Tal pidi olema ka desinfitseeriv toime. Samuti on võimalik teda söögi- ja vürtsitaimena kasutada ja temast mahla teha.

Seemnest paljundatav, saab ettekasvatada juba veebruaris soojas ümbruskonnas klaasi all, või siis külvata koha peale mais või juunis, kui öökülmad on möödas. Muld peaks olema niiske, kuid vett hästi läbilaskev ja suhteliselt toitainevaene, ja asukoht muidu päikeseline või poolvarjus.

Kõrgus kiire kasvu tõttu kuni 0,9-1,8 m. Õitseb kesksuvel eri värvides. Kattelehti on kokku viis, täitsa eraldatud ja peaaegu ümmargused.

Pilt: Wouter Hagens, Avalik omand, Wikimedia Commons

Lisaallikas: https://aiasober.ee/liigikirjeldused/mungalill/

[taimemaailm]

Suvifloks (Phlox drummondii)

Üheaastane õistaim, mis on flokside ehk leeklillede perekonna liige siniladvaliste sugukonnas, mis on kanarbikulaadsete seltsi osa.

Pärineb Teksasest, kust teda liivastelt pindadelt tammemetsadest aastal 1835 Inglismaale viidi ja ilutaimena hakati kasvatama. Meelitab koliibrilaasi ja liblikaid liigidale.

Seemnest paljundatav, tehakse eelkülve märtsi lõpus või aprillis ja kasvatatakse klaasi või kile all. Taim on päris külmakindel, aga ei salli tuult, põuda ja istikud ei tohi liiga soojaks saada (>15 °C). Alalisele kasvukohale külvatakse mai lõpus.

Mulla suhtes nõudlik, tahab toitainerikast mulda, mis on kerge, lubjarikas ja laseb vett hästi läbi, ei salli märga, külma või rasket mulda. Kasvatatakse päikselises, paraniiskes asukohas ja lisatakse väetist iga kahe nädala tagant.

Kõrgus 20-25 cm. Õied tähekujulised viie kattelehega, kuid ümmarguste servadega, paljudes erinevates värvides, kuid eriti valgetes, roosakates ja lillakates toonides.

Lisaallikad: seemned.ee ja aiamaailm.ee

Pilt: fuentedelateja, CC BY-SA 2.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Kivikilbik (Loburaria maritima)

Saksa keeles Strand-Silberkraut või Duftsteinrich, inglise keeles sweet alyssum.

Üheaastane õistaim, mis on kilbiki perekonna liige ristõieliste sugukonnas, mis on kapsalaadsete seltsi osa.

Pärineb läänepoolsest Vahemere piirkonnast, kus ta on tavaliselt rannataim, aga kasvab ka näiteks põldudel, müüridel ja prahialadel. Kasvatatakse ilutaimena, eriti pinnakattetaimena.

Seemnest paljundatav, tahab poolvarju, aga on kuuma- ja põuekindel, ja teatud määral talub ka külma.

Kõrgus kuni 20 cm. Õied suhteliselt väiksed, enamasti valged, aga lillasi ja roosasi leidub ka.

Pilt: Svencapoeira, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons

Lisateave: juhanipuukool.ee

[taimemaailm]

Lõhnav lillhernes (Lathyrus odoratus)

Saksa keeles Duftende Platterbse, inglise keeles sweet pea.

Üheaastane õis- ja ronitaim, seaherne perekonnas, liblikõielises sugukonnas, mis on oalaadsete seltsi osa.

Pärineb Lõuna-Itaaliast, Ida-Hispaaniast ja Põhja-Aafrika läänepoolsest osast. Kasvatatakse 18. sajandist ilutaimena.

Seemnest paljundatav, leotatud seemneid külvatakse aprillis pottidesse ja/või mai keskel avamaale, pärast öökülmade lõppu, kuid taim talub ka natuke külma. Ei talu aga ümberistutamist, ja tahab lubjarikast mulda. Lämmastikväetist ei soovitata kasutada, kuna see vähendab õite arvu.

Kõrgus kuni 200 cm. Õitseb juulist. Suurte kroonlehtede abil saab ��ra tunda.

Pilt: Aftabbanoori, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

Lisaallikas: seemned.ee

[taimemaailm]

Ahtaleheline peiulill (Tagetes tenuifolia)

Saksa keeles Schmalblättrige Studentenblume, inglise keeles golden marigold või lemon marigold

Üheaastaline õistaim peiulille perekonnast, korvõieliste sugukonnas, mis on astrilaadsete seltsi osa.

Pärineb Mehhikost, Guatemalast ja Peruust, kasvatatakse laialt ilutaimena. Ravimtaimena kasutatakse juba iidsest ajast, aitab maohammustuste ja kriimustuste puhul, samuti kõhuprobleemidega. Samuti on võimalik kasutada toidus kaunistuseks ja et anda sidrunilaadset maitset. Aitab ka hoida sääske eemal.

Seemnetest paljundatav, ka otse avamaale. Vähenõudlik kasvukoha ja mullastiku suhtes. Ilmastikukindel.

Kõrgus 20-50 cm, õitseb juulist öökülmadeni.

Võrreldes teiste peiulillega lamedad õied.

Pilt: Goku122, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Kõrge peiulill (Tagetes erecta)

Saksa keeles Aufrechte Studentenblume, inglise keeles Aztec Marigold või Mexican Marigold

Üheaastaline õistaim peiulille perekonnast, korvõieliste sugukonnas, mis on astrilaadsete seltsi osa.

Pärineb Mehhikost, Guatemalast ja Peruust, kasvatatakse laialt ilutaimena. On Mehhikos tähtis Día de Muertos püha osa, mis toimub 2. novembril. Ka ravimtaimena kasutatakse juba iidsest ajast, aitab südahaigustes ja vähi puhul, ja ka kõhuprobleemidega või nahahooldusega. Samuti on võimalik kasutada salatina ja vürtsina, värvtaimena ja lõhnaõlitaimena.

Seemnetest paljundatav, ka otse avamaale. Vähenõudlik kasvukoha ja mullastiku suhtes. Ilmastikukindel.

Kõrgus 20-100 cm, õitseb juulist öökülmadeni.

Võrreldes madala peiulillega tavaliselt suurem ja ühevärviline õis.

Pilt: Sanja565658, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Madal peiulill (Tagetes patula)

Saksa keeles Studentenblume, Samtblume või Totenblume, inglise keeles French Marigold

Üheaastaline õistaim peiulille perekonnast, korvõieliste sugukonnas, mis on astrilaadsete seltsi osa.

Pärineb Mehhikost ja Guatemalast, kasvatakse laialt ilutaimena. Kasutakse ka ravimtaimena, eriti Gruusias vürtsina, värvtaimena ja lõhnaõlitaimena. Hoiab oma lõhnaga ka kapsausse ja rõõvikuid eemale, ja liblikad ei mune seal.

Seemnetest paljundatav, ka otse avamaale. Vähenõudlik kasvukoha ja mullastiku suhtes. Ilmastikukindel.

Kõrgus 20-40 cm, õitseb juunist öökülmadeni.

[taimemaailm]

Harilik pruudisõlg (Zinnia elegans)

Saksa keeles Zinnie, inglise keeles common zinnia või youth-and-age

Üheaastaline õistaim tsinnia perekonnas, korvõieliste sugukonnas, mis on astrilaadsete seltsi osa.

Pärineb Mehhikost, viidi aastal 1790 Euroopasse. Kasvatakse ilutaimena.

Seemnest külvatav, eelistab head kasvumulda päikesepaistelises kasvukohas.

Kõrgus 30-90 cm, õitseb juulist öökülmadeni. Suured ümmargused täidisõied.

[taimemaailm]

Hall salvei (Salvia farinacea)

Saksa keeles Mehliger Salbei, inglise keeles mealy sage

Hall salvei on mitmeaastaline õistaim salvei perekonnas, huulõieliste sugukonnas ja iminõgeselaadsete seltsis.

Ta on pärit Teksasest, New Mexicost, ja Põhja-Mehhikost, kus ta kasvab rohumaadel ja preeriates. Teda kasvatatakse üheaastase ilutaimena Eestis, kuna ta külma ei talu.

Seemnest paljundatav, eelistab päikesepaistelist kasvukohta või poolvarju ja head mulda.

Kõrgus 60 cm aiataimena, õitseb juunist öökülmadeni.

Võrreldes leeksalveiga on tal hallikamad lehed, ja õied helesinised, sinised või lillad.

Pilt: Holger Casselmann, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Leeksalvei (Salvia splendens)

Saksa keeles Feuersalbei, inglise keeles scarlet sage

Leeksalvei on mitmeaastaline õistaim salvei perekonnas, huulõieliste sugukonnas ja iminõgeselaadsete seltsis.

Ta on pärit Brasiiliast, kust Euroopa teadlased avastasid ta 1822. aastal. Teda kasvatatakse üheaastase ilutaimena Eestis, kuna ta külma ei talu.

Seemnest paljundatav, eelistab päikesepaistelist kasvukohta, ja head kasvumulda.

Kõrgus 20-40 cm aiataimena, õitseb juunist öökülmadeni.

Punased õisiktähed teevad teda kergesti äratuntavaks.

Pilt: Dinesh Valke from Thane, India, CC BY-SA 2.0, Wikimedia Commons