#kasutaim

[taimemaailm]

Harilik angervaks (Filipendula ulmaria)

Saksa keeles Echtes Mädesüß, inglise keeles meadowsweet või queen, lady või pride of the meadow. Eesti keeles on palju teisi nimesi, näiteks tuulerohi.

Mitmeaastaline, kaheiduleheline roht- ja õietaim sama nime perekonnast, mis on osa kibuvitsalise alamsugukonnast, roosõieliste sugukonnast ja roosilaadsede seltsist.

Kasvab 60-150 cm kõrguseni märgadel paikadel. Õied on 2-3 cm läbimõõduga.

Igivana tee–, maitse–, ravim– ja kasutaim (lõhnaõlide jaoks).

Pilt: Sten Porse, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons kaudu

[taimemaailm]

Üheksavägine (Verbascum thapsus)

Saksa keeles Kleinblütige Königskerze, inglise keeles great(er) või common mullein.

Kaheaastane ja kaheiduleheline roht- ja õistaim vägiheina perekonnas, mailaselise sugukonnas, mis on osa iminõgelaste seltsist.

Võib kasvada kahe meetri kõrguseni ja veel rohkemgi, asukohaks on enamasti teeservad ja teised kuivad, kivisel või kruusasel pinnal, kus palju teise liike ei ole, näiteks pärast mingisugust häiringut kohalikus ökosüsteemis.

Piklikud, pigem munakujulised lehed pehme karvase kaitsekihiga, 10-40 cm pikad. Lehed on tipu läheduses väiksemad, nii et vesi valab tipust allapoole, mis aitab tal kuival pinnal elada.

Õisiku pikkus 20-50 cm, kuid läbimõõt ainult umbes 3 cm. Asub taime tipus. Kollased õielehed, viis kroonlehte pikkusega 7-9 mm, õie läbimõõt 20-25 mm.

Ravimtaim ja kasutaim (värvimiseks, ka tõrvikuna). Kasutati vanadel aegadel Eestis, et sõja kulgu ennustada, ja Saksamaal, et talve ennustada. Samuti pidi ta kaitsma koduloome nõiduse vastu.

Pildid: Stan Shebs, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons kaudu (ülemine)

Forest & Kim Starr, CC BY 3.0, Wikimedia Commons kaudu (alumine)

[taimemaailm]

Daalia (Dahlia)

Saksa keeles Dahlie või Georgine, inglise keeles dahlia.

Mitmeaastaliste õistaimede perekond korvõieliste sugukonnas, mis on osa astrilaadsete seltsis. Mõned taimed on rohttaimed, mõned puistuvate varretega.

Pärinevad Kesk-Ameerikast ja Kolumbiast. Teda on kasutatud nii sealses rahvusmeditsiinis kui ka Euroopas. Ka tehti tema vartest veepiipe ja tema bataadilaadseid mugulaid kasutatakse söögiainena. Röstitud mugulatest saab kohvimaitselise maitseaine.

Kasvavad 30 cm-3 m, hiid-daalia (Dahlia imperialis) lausa 10 m kõrguseks.

Perekond on väga mitmesugune paljude erinevate õievormi- ja värvidega, aga neid ühendab üksikute õisikute kasvamine peenikate, pikkade ja enamasti paljade varrede peal, mis seisavad üksi või gruppides. Kuju meenutab põõsaid.

Õisikud ise koosnevad kroonlehtedest, mis on asetatud ringis umber õiekorvi, kattes üksteist või mitte. Mõned taimed moodustavad ka vesiroosilaadse õisiku, või pallimoodi õisiku. Kroonlehed, õhukesed ja laiad nagu paljudel teistel korvõielistel või kitsad, pikad ja volditud, võivad olla ka muul moel mitmetes ringides ümber õie asetatud olla. On mõistlik kasutada vajadusel vaatata daaliamäärajast järgi.

[taimemaailm]

Võhumõõk / Iiris (Iris)

Saksa keeles Schwertlilien või Iris, inglise keeles Iris.

Mitmeaastaliste õistaimede perekond võhumöögaliste sugukonnas, mis on asparilaadsete seltsi osa.

Liigid on kõik pärit põhjapoolkeralt, enamasti parasvõõtme aladelt. Levinud Eesti märgades paigades. Võivad, sõltuvalt liigist, kasvada kuni 1,20 m või koguni 2 meetrit.

Iirise perekonna taimed on kasutatud ravim-, maitse- ja kasutaimena kosmeetikas.

Tema ainulaadne õisikukuju koos erilise mustriga teeb teda silmapilkselt äratuntuvaks õitsemas, aga pikad lineaalsed lehed, mis varrega ühendatud ei ole, aitavad tuvastada ka teisel ajal.

[taimemaailm]

Helmikpööris (Heuchera)

Saksa keeles Purpurglöckchen, inglise keeles alumroot või coral bells (family)

Mitmeaastaliste taimede perekond kivirikuliste sugukonnas, mis on kivirikulaadsete seltsi osa.

Peale ühe Ida-Siberi liigi on kõik helmikpöörised pärit Põhja-Ameerikast. Nad on väga erilised, aga enamasti kasutakse aianduses Ameerika helmikpöörise (Heuchera americana, saksa keeles Hohes Purpurglöckchen, inglise keeles American alumroot, coral bells või rock geranium) hübriide. Kõrgus sellel liigil ei ületa 60 cm.

Selle saab kergesti äratunda lehtede kaudu, mis meenutavad natuke vahtrapuu lehti, aga on erinevates erksamates rohelistes ja punakates toonides.

Peale iluaianduse kasutakse ka värvide fikseerimisel. Ameerika põliselanikute hõimudele on ta ka ravimtaim, kuid tõsiste kõrvaltoimete pärast peab ettevaatlik olema.

Pilt: Andy Mabbett, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Aed-päevaliilia (Hemerocallis hybrida)

Saksa keeles Taglilie, inglise keeles day-lily.

Päevaliilia kultuurhübriid, mitmeaastaline õistaim päevaliilia perekonnas tooneliilialiste sugukonnas, mis on asparilaadsete seltsi osa.

Looduslik leviala ulatub Kesk-Euroopast Ida-Aasiani. Kõige levinum liik, Ruuge päevaliilia (Hemerocallis fulva, saksa keeles Gelbrote Taglilie ja inglise keeles orange day-lily*), mille hübriidid ongi levinuimad kultuurihübriidid, võib kasvada 150 cm kõrguseni.

Kasutatakse, eriti Aasias, ka kasutaimena (lehtedest saab trosse ja kinge teha), ravimtaimena ja söögitaimena. Peale varre on kõik taimeosad söödavad, st õisikud, noored võrsed, küpsed lehed, pungad, seemned ja paksud juured, kuigi viimastega peab ettevaatlikum olema, sest nende ülesöömine võib tekitada mürgitussümptoome või lahtistavat toime. Lehed aga sisaldavad vitamiin A-d, C-d ja rauda.

Päevaliiliad saab uhkete õiete poolt ära tunda, tal on kolm kroonlehte mis on kolme tuuplehtedele risti asetatud, samal ajal on liilial kuus kroonlehte kõrvuti asetatud. Peale selle teevad lehed asja veel selgemaks, kuna päevaliilial on võhumõõgalaadsed piklikud ja kitsad lehed mis ei kinnitu varrele, aga liiliatel on mitu väikest lehte mis kasvavad varrest.

[taimemaailm]

Põld-litterhein (Thlaspi arvense)

Saksa keeles Acker-Hellerkraut või Ackertäschel, inglise keeles field pennycress.

Üheaastane õistaim litterheina perekonnas ristõieliste sugukonnas, mis on osa kapsalaadsete seltsist.

Pärit Euroopast ja Aasiast, kuid ka levinud Põhja-Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias. Kasvab tee ääres, põldudes ja aedades, aga eriti ka jäätmaadel.

Paljuneb ainult seemnetega, millest üks taim produtseerib 1000-2100. Seemne tärkab ka veel 10 aastat hiljem 5 cm sügavusel mullas, ja ka loomade seedekanalite läbimine ei mõjuta idanemistvõimet. Aitab lisaks temperatuuri kõikumine. Õitseb mais ja varasemal suvel. Kasvab 10 kuni 40 cm kõrguseni.

Kuigi on ise umbrohi, saab taimed kasutada integreeritud taimekaitses teiste umbrohtude vastu, takistades agressiivsemaid kevadisi umbrohte. Kasutakse ka külvikordades. Samuti saab seemneid kasutada loomasöödana, või nendest õli valmistada, mis küll süüa ei kõlba, mille potentsiaalset toimet diisliasendajaks sõidukites või lausa lennukikütuseks aga praegu uuritakse.

Lehti saab ka kasutada nagu oblikaid salatina, või keedetuna, et kibedust vähendada.

Pilt: Hajotthu, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Harilik maajalg (Glechoma hederacea)

Saksa keeles Gundermann või Erdefeu, inglise keeles ground-ivy, field balm, creeping charlie või run-away-robin. Eesti keeles tuntakse ka kassirata nime all.

Mitmeaastaline õistaim Maajala perekonnas, huulõieliste sugukonnas ja iminõgeselaadsete seltsis.

On Euroopast pärit ja seal peaaegu kõikjal sage, välja arvatud nt. Hiiumaal. Leidub ka palju Ameerikas võõrliigina. Eelistab kasvada aasadel, metsaservades, karjamaadel ja aedades, eriti just varjulisemas paigas.

Seemneid saab ühest taimest ainult umbes 100, ja tärkamine on päris halb, milletõttu paljuneb võsundite ja risoomidega. Kasvab 10-40 cm kõrguseks.

Kuigi enamasti on käsitletud umbrohuna, kasvatatakse vahel ka ilutaimena.

On taimne laapiasendaja juustu tegemisel. Toidulisandina on antioksidatiivne toime. Kasutati varem ka humala asendajana, juurviljana (noored lehed keetakse või aurutakse) ja vürtsina. Maitse on mõrkjas ja sarnaneb ka mündiga ja lagritsiga.

Droogina oli tal samuti vanadel aegadel tähendust, kuna sisaldab palju C-vitamiini ja on põletikuvastase toimega. Tehti ravimteid ja teisi arstirohte. Kasutati ka seedehäirete ja reuma vastu, kuid on mürgine hobustele ja mõnedele teistele kasuloomadele. Täpset mõju inimestele pole teaduslikult palju uuritud.

Pilt: Ivar Leidus, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Harilik kuldvits (Solidago virgaurea)

Saksa keeles Gemeine, gewöhnliche või echte Goldrute, või Petrusstab, Ungsengkraut või Heidnisch Wundkraut, inglise keeles European goldenrod või woundwort.

Mitmeaastaline, kaheiduleheline roht- ja õietaim sama nimega perekonnast mis ise kuulub korvõieliste sugukonda ja astrilaadsete seltsi.

Kasvab 30-70 cm kõrguseks, korvõisikutega mis on 0.9-1.5 cm läbimõõdus, niitudel, nõlvadel, võsastikes, metsades ja raiesmikel.

Ravimtaim ja kasutaim (värvimiseks).

Pilt: H. Zell, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commonsi kaudu

[taimemaailm]

Harilik soolikarohi (Tanacetum)

Saksa keeles Rainfarn või Wurmkraut, inglise keeles tansy, bitter buttons, cow bitter või golden buttons. Tuntud ka nime reinvars all.

Mitmeaastaline, kaheiduleheline roht- ja õietaim sama nimega perekonnast mis ise kuulub korvõieliste sugukonda ja astrilaadsete seltsi.

Kollased ja peaaegu lamedad korvõisikud. Läbimõõt on 7-12 mm. Taim kasvab 40-100 cm suureks, enamasti tee- ja põlluservadel, rannavallidel ja loopealsetel (õhukese mullakihiga poollooduslikud rohumaad).

Õietel puuduvad keelõied, ja õitsevad juulist septembrini.

Kunagine ravimtaim, nüüdseks nimetatud ohtlikuks tervisele. Kasutakse värvtaimena.

Pilt: Ivar Leidus, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commonsi kaudu

[taimemaailm]

Kollane võhumõõk (Iris pseudacorus)

Saksa keeles Sumpf-Schwertlilie, inglise keeles yellow iris, yellow flag või yellow flag. Eesti keeles samuti ka kollase iirise nimel all tuntud, teised nimed on kalmus, iiutited, kuremõõk, paosaksad.

Mitmeaastaline, üheiduleheline roht- ja õistaimede perekond asparilaadsete seltsist ja võhumõõgaliste sugukonnast iirise perekonnas. Levinud Eesti märjapaigades.

Iirise perekonna taimed on kasutatud ravim-, maitse- ja kasutaimena kosmeetikas.

[taimemaailm]

Hundinui (Typha)

Saksa keeles Rohrkolben, inglise keeles reed või cattail.

Õistaimede perekond hundinuialiste sugukonnas, mis omamoodi kuulub kõrreliselaadsete seltsi, mis on osa üheiduleheliste klassist.

Mitmeaastalised taimed mis kasvavad märjal alal, sageli koos teiste taimedega samast liigist, ja nii moodustavad roostikke. Pioneerliik. Pikkus 0.5-7 m, vars on lihtne ja ilma liitekohtadeta.

Hundinuiad on ühekojalised taimed, kelle õied on ühesoolised ja tihedalt üks-teise kõrval otse õisikuraol, nii et tekkib tähk.

Söögitaim ja kasutaim (saab kasutada küünlaks, putukatõrjeks, eemaldab arseeni joogiveest).

[taimemaailm]

Harilik kukesaba (Lythrum salicaria)

Saksa keeles Gewöhnlicher Blutweiderlich, inglise keeles purple loosestrife. Ka tuntud kassisaba, roosirohi, põdralille nime all.

Mitmeaastaline roht- ja õistaim kukesaba perekonnast, kukesabaliste sugukonnas, mis kuulub mürdilaadsete seltsi, ja omamoodi on osa kaheidulehelistest.

Tavaliselt 30-100 cm pikk, võib aga ka kuni 2,5 meetriseks kasvada. Tugev vars, õitseb juulist septembrini näiteks madalsoodes, veekogu kallastel ja teistel märjapaigades. Eelistab seega niiskemat mulda, aga samas päikselist asukohta.

Lehed võivad olla mitmesugused. Õied on kuue kroonlehega, mis on üle sentimeetri pikkusega päris suured. Sarnane põdrakanepiga, mis aga ei kasva märgades asukohtades, ja on saledam ja 5 kroonlehega.

Ravimtaim, kasutaim (nahaparkimine, värvimine), halval ajal ka söögitaim.

Pildid: Ivar Leidus, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commonsi kaudu (vasakul), AnRo0002, CC0, via Wikimedia Commons (paremal)

TeunSpaans, CC BY-SA 3.0, via Wikimedia Commons (all)