#1. õppehoog

[taimemaailm]

Harilik angervaks (Filipendula ulmaria)

Saksa keeles Echtes Mädesüß, inglise keeles meadowsweet või queen, lady või pride of the meadow. Eesti keeles on palju teisi nimesi, näiteks tuulerohi.

Mitmeaastaline, kaheiduleheline roht- ja õietaim sama nime perekonnast, mis on osa kibuvitsalise alamsugukonnast, roosõieliste sugukonnast ja roosilaadsede seltsist.

Kasvab 60-150 cm kõrguseni märgadel paikadel. Õied on 2-3 cm läbimõõduga.

Igivana tee–, maitse–, ravim– ja kasutaim (lõhnaõlide jaoks).

Pilt: Sten Porse, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons kaudu

[taimemaailm]

Üheksavägine (Verbascum thapsus)

Saksa keeles Kleinblütige Königskerze, inglise keeles great(er) või common mullein.

Kaheaastane ja kaheiduleheline roht- ja õistaim vägiheina perekonnas, mailaselise sugukonnas, mis on osa iminõgelaste seltsist.

Võib kasvada kahe meetri kõrguseni ja veel rohkemgi, asukohaks on enamasti teeservad ja teised kuivad, kivisel või kruusasel pinnal, kus palju teise liike ei ole, näiteks pärast mingisugust häiringut kohalikus ökosüsteemis.

Piklikud, pigem munakujulised lehed pehme karvase kaitsekihiga, 10-40 cm pikad. Lehed on tipu läheduses väiksemad, nii et vesi valab tipust allapoole, mis aitab tal kuival pinnal elada.

Õisiku pikkus 20-50 cm, kuid läbimõõt ainult umbes 3 cm. Asub taime tipus. Kollased õielehed, viis kroonlehte pikkusega 7-9 mm, õie läbimõõt 20-25 mm.

Ravimtaim ja kasutaim (värvimiseks, ka tõrvikuna). Kasutati vanadel aegadel Eestis, et sõja kulgu ennustada, ja Saksamaal, et talve ennustada. Samuti pidi ta kaitsma koduloome nõiduse vastu.

Pildid: Stan Shebs, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons kaudu (ülemine)

Forest & Kim Starr, CC BY 3.0, Wikimedia Commons kaudu (alumine)

[taimemaailm]

Mets-lõosilm (Myosotis sylvatica)

Saksa keeles Wald-Vergissmeinnicht, inglise keeles wood(land) forget-me-not. Eesti keeles ka äraunustamind(lill) või (ära)unustamislill.

Mitmeaastaline, kaheiduleheline roht- ja õietaim lõosilma perekonnast, mis on osa karelehelise sugukonnast. Seltsi nendel määratud ei ole.

Kasvab 12-40 cm kõrguseks ja 15 cm laiuseks metsas, metsistunult parkides ja elamute ümbruses. Õied 7-10 mm laiad.

[taimemaailm]

Harilik varsakabi (Caltha palustris)

Saksa keeles Sumpfdotterblume, inglise keeles marsh-marigold või kingcup. Eesti keeles ka konnakapsas, ahunalill, või latiklill.

Mitmeaastaline, kaheiduleheline roht- ja õietaim sama nime perekonnast, mis on osa tulikaliste sugukonnast ja tulikalaadse seltsist.

Kasvab 15-40 cm kõrguseni märjapaigades, näiteks niiskel aasal, allikate või ojade juures. Õite läbimõõt 3-4 cm, läigivad ja kollased, kolm kuni neli õit varrel. Õitseb märtsist juunini, sõltub asukohast.

Varasemal ajal söögitaim, praegusel ajal mürgisuse tõttu mitte enam kasutusel.astrilaadsete

Pilt: Wildfeuer, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commonsi kaudu

[taimemaailm]

Mets-tähthein (Rabelera holostea, varem Stellaria)

Saksa keeles Große või Echte Sternmiere, inglise keeles greater stitchwort või starwort, või addersmeat.

Mitmeaastaline, kaheiduleheline roht- ja õietaim tähtheina perekonnast, mis on osa nelgiliste sugukonnast ja nelgilaadsete seltsist.

Kasvab 10 kuni 40 cm kõrguseks kuuse-segametsades, puisniitudel ja põõsastikes. Õied 2-3 cm laiused. Viis valged kroonlehte, keskpaigani lõhenenud.

Pilt: Agnieszka Kwiecień (Nova), CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commonsi kaudu

[taimemaailm]

Lupiin (Lupinus)

Saksa keeles Lupinen või Wolfsbohne, inglise keeles Lupinus. Tuntud ka hundiuba nime all.

Rohttaimede perekond liblikõieliste sugukonnas oalaadsete seltsis. Kaheiduleheline katteseemnetaim. 0.8-1.2 m kõrge, loetakse ikkagi kääubspõõsaste ehk puhmade hulka kuhu kuulub näiteks ka pohl.

Peamine õitsemisaeg mai-juuli, järelõitsemine septembris. Piklikud õisikud meenutavad küünalt.

Seemned ja kaunad paljudel liikidel mürgised, aga "magusatel" sortidel (saksa keeles Süßlupinen) puuduvad mürgised kibeained viljades (seemnetes), näiteks Lupinus mutabilis Sweet, ja neid kasutakse toidus, näiteks soja või liha asemele.

Pilt: Maasaak, CC BY-SA 4.0 Wikimedia Commons kaudu

[taimemaailm]

Harilik maikelluke (Convallaria majalis)

Saksa keeles Maiglöckchen. Inglise keeles on mitu nime, näiteks Lily of the valley või May bells. Eesti keeles ka piibeleht või näiteks lambakeel.

Mitmeaastaline, üheiduleheline õistaim sama nimega perekonnast, mis moodustab osa liilialiste sugukonnast, mis omamoodi on osa liilialaadsete seltsist.

Kasvab igasugustes metsades, kadastikes, jõekallastel, niitudel ja kuni 12-40 cm kõrguseni. Valged kellukjad õied tugeva lõhnaga, ripuvad kobaras ja õitsevad, nagu üks nimedest juba ütleb, mais, aga ka juunis.

Ilutaim, mis on mõnedele loomale ka söögiks, inimesele aga iga taimeosa mürgine.

[taimemaailm]

Sinilill (Hepatica)

Saksa keeles Leberblümchen, inglise keeles liverleaf või liverwort.

Mitmeaastaliste, kaheiduleheliste roht- ja õietaimede perekond, mis on osa tulikalise sugukonnast ja tulikalaadsete seltsist. Harilik sinilill võib elada mitusada aastat ja liik on arvatavasti 40-50 miljonit aastat vana.

Kasvab tugevast risoomist, harilik sinilill 5-25 cm kõrguseks metsas. Tal on aga palju valgust vaja, nii et läheb õitsema enne kui lehtpuud lehte lähevad ja nii varem kui suur enamus lilledest, sõltuvalt kohast veebruarist maini. Õiepungad moodustavad juba eelmisel sügisel või lausa suvel, aga tavaliselt alles nelja kuni seitsme aasta pärast.

Ravimtaim ja teetaim.

[taimemaailm]

Äiatar (Knautia arvensis)

Saksa keeles Witwenblumen, Knopfblumen või Knautien. Inglise keeles widow flowers. Eesti nimi on M. J. Eiseni järgi olevat tulnut Lõuna-Eesti sõnast "äijatäri", tähendades kurja naisvaimu.

Mitmeaastaliste, kaheiduleheliste rohu- ja õietaimede perekond mis ise kuulub uniohakaliste sugukonda ja uniohakalaadsete seltsi.

Kasvab 50-100 cm kõrgeks, õitseb jaanipäevast septembrini, aga eriti juulis niitudel, lagendikel ja metsa- ning teeservadel. Igal varrel on üks ainus silmapaistev õisik mis koosneb paljudest väikestest õietest. Serval asuvad on keskmistest suuremad ja ebasümeetrilised.

Vars ja lehed on kaitseks kariloomade vastu kaetud tiheda kasukaga.

Varem üteldi, et jaaniööl on sellel taimel võluvägi, ja kasutati ravimtaimena, aga tänapäeval seda enam ei tehta.

[taimemaailm]

Harilik metspipar (Asarum europaneum L.)

Saksa keeles Gewöhnlicher Haselwurz, inglise keeles asarabacca, European wild ginger, hazelwort või wild spikenard. Ka tuntud varsakabi, kabjalehe või mets-humuri nime all.

Mitmeaastaline, kaheiduleheline ja igihaljas roht- ja õietaim sama nimega perekonnast mis ise kuulub tobiväädiliste sugukonda ja pipralaadsete seltsi.

Kasvab 10-25 cm kõrguseks, niisketes segametsades, lepikutes ja kuusikutes. Õietupp koosneb kolmast kokkukasvanud õielehtedest, kroonlehed kahvatud tumepunased kellukad, peaaegu maapinnal. Õitseb aprilis-mais.

Vanem kasutatud ravimtaimeks, aga kuna terve taim on mürgine, seda enam ei soovitada.

Pilt: ©2007 Derek Ramsey (Ram-Man), GFDL 1.2, Wikimedia Commonsi kaudu

[taimemaailm]

Harilik kuldvits (Solidago virgaurea)

Saksa keeles Gemeine, gewöhnliche või echte Goldrute, või Petrusstab, Ungsengkraut või Heidnisch Wundkraut, inglise keeles European goldenrod või woundwort.

Mitmeaastaline, kaheiduleheline roht- ja õietaim sama nimega perekonnast mis ise kuulub korvõieliste sugukonda ja astrilaadsete seltsi.

Kasvab 30-70 cm kõrguseks, korvõisikutega mis on 0.9-1.5 cm läbimõõdus, niitudel, nõlvadel, võsastikes, metsades ja raiesmikel.

Ravimtaim ja kasutaim (värvimiseks).

Pilt: H. Zell, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commonsi kaudu

[taimemaailm]

Suureõieline kellukas (Campanula persicifolia)

Saksa keeles Pfirsichblättrige Glockenblume, inglise keeles peach-leaved bellflower. Teine Eesti nimi on kurekatel.

Mitmeaastaline, kaheiduleheline roht- ja õietaim kellukate perekonnast, mis on osa kellukaliste sugukonnast ja astrilaadsete seltsist.

Kasvab 40-90 cm kõrgeks näiteks niitudel, lagendikel, metsaservadel, kuni 5 cm laiad, horisontaalsed või vertikaalselt reas paiknevad kellukamoodi õied.

Pilt: H. Zell, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commonsi kaudu

[taimemaailm]

Harilik soolikarohi (Tanacetum)

Saksa keeles Rainfarn või Wurmkraut, inglise keeles tansy, bitter buttons, cow bitter või golden buttons. Tuntud ka nime reinvars all.

Mitmeaastaline, kaheiduleheline roht- ja õietaim sama nimega perekonnast mis ise kuulub korvõieliste sugukonda ja astrilaadsete seltsi.

Kollased ja peaaegu lamedad korvõisikud. Läbimõõt on 7-12 mm. Taim kasvab 40-100 cm suureks, enamasti tee- ja põlluservadel, rannavallidel ja loopealsetel (õhukese mullakihiga poollooduslikud rohumaad).

Õietel puuduvad keelõied, ja õitsevad juulist septembrini.

Kunagine ravimtaim, nüüdseks nimetatud ohtlikuks tervisele. Kasutakse värvtaimena.

Pilt: Ivar Leidus, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commonsi kaudu

[taimemaailm]

Kollane võhumõõk (Iris pseudacorus)

Saksa keeles Sumpf-Schwertlilie, inglise keeles yellow iris, yellow flag või yellow flag. Eesti keeles samuti ka kollase iirise nimel all tuntud, teised nimed on kalmus, iiutited, kuremõõk, paosaksad.

Mitmeaastaline, üheiduleheline roht- ja õistaimede perekond asparilaadsete seltsist ja võhumõõgaliste sugukonnast iirise perekonnas. Levinud Eesti märjapaigades.

Iirise perekonna taimed on kasutatud ravim-, maitse- ja kasutaimena kosmeetikas.

[taimemaailm]

Harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare)

Saksa keeles Magerwiesen-Margerite või lihtsalt Margerite, inglise keeles (ox-eye) daisy.

Mitmeaastane rohttaim mis moodustab omaette samanimelise perekonna korvõieliste sugukonnas, mis on astrilaadsete seltsu osa.. Kasvab umbrohuna kulturrohumaal ja viljapõldudel, ja samuti erinevatel heinamaadel (niidul), ka luhal (heina- või rohumaa jõe ääres milles esineb igaaastane üleuputus).

Pikkus 20-100 cm. Õied on moodustatud valgedest keel- ja kollastest putkõiedest, läbimõõduga 3-6 cm. Õitsevad juunist vähemalt augustini, vahel ka hilisügiseni.

Sageli aetud segamini karikakraga (ainult 10-50 cm kõrgust) ja kesalillega (teistsugused lehed).

[taimemaailm]

Hundinui (Typha)

Saksa keeles Rohrkolben, inglise keeles reed või cattail.

Õistaimede perekond hundinuialiste sugukonnas, mis omamoodi kuulub kõrreliselaadsete seltsi, mis on osa üheiduleheliste klassist.

Mitmeaastalised taimed mis kasvavad märjal alal, sageli koos teiste taimedega samast liigist, ja nii moodustavad roostikke. Pioneerliik. Pikkus 0.5-7 m, vars on lihtne ja ilma liitekohtadeta.

Hundinuiad on ühekojalised taimed, kelle õied on ühesoolised ja tihedalt üks-teise kõrval otse õisikuraol, nii et tekkib tähk.

Söögitaim ja kasutaim (saab kasutada küünlaks, putukatõrjeks, eemaldab arseeni joogiveest).