#teetaim

[taimemaailm]

Harilik saialill (Calendula officinalis)

Saksa keeles Ringelblume, inglise keeles common marigold.

Üheaastane õistaim, sama nimega perekonnast korvõieliste sugukonnas, mis on osa astrilaadsete seltsis.

Pärineb Lõuna-Euroopast, võib aga kasvada igal pool parasvöötme kliimaga Euroopas, Lääne-Aasias ja Põhja-Ameerikas. Metsistub harva. Kasutatakse enamasti ilutaimena, ravimtaimena ja värvtaimena, temast valmistati juba antiikajal tinktuuri, salvi, õli ja teed. Ta on näiteks põletikuvastane, aitab haavu parandada ja leevendada mao- ja maksaprobleeme. Ka öeldakse, et tal on palju teisi toimeid.

Isekülvav, või siis külvata seemneid varakevadel või lausa sügisel. Vähenõudlik. Kõrgus 30-50 cm, õitseb juulist (vahel ka varem) kuni septembrini.

Erksad, lihtsad astrilaadsed oranžid või kollased kroonlehed, harvemini paksemad, mitmekihilised õisikud. Nad on söödavad ja võivad salatile värvi lisada.

[taimemaailm]

Harilik angervaks (Filipendula ulmaria)

Saksa keeles Echtes Mädesüß, inglise keeles meadowsweet või queen, lady või pride of the meadow. Eesti keeles on palju teisi nimesi, näiteks tuulerohi.

Mitmeaastaline, kaheiduleheline roht- ja õietaim sama nime perekonnast, mis on osa kibuvitsalise alamsugukonnast, roosõieliste sugukonnast ja roosilaadsede seltsist.

Kasvab 60-150 cm kõrguseni märgadel paikadel. Õied on 2-3 cm läbimõõduga.

Igivana tee–, maitse–, ravim– ja kasutaim (lõhnaõlide jaoks).

Pilt: Sten Porse, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons kaudu

[taimemaailm]

Liivatee (Thymus)

Saksa keeles Thymiane või Quendel, inglise keeles thymes

Mitmeaastaliste õistaimede perekond huulõieliste sugukonnas, mis on iminõgeselaadsete seltsi osa. Perekonna liikmeid leidub alal mis kulgeb Gröönimaalt Lääne-Aasiasse. Pildil on Eesti kõige tavalisem liik, nõmm-liivatee* (Thymus serpyllum, Sand-Thymian, wild thyme või creeping thyme), mis kasvab 3-10 cm pikkuseks.

Teeb hea elukate aia- ja teistel servadel ja meelitab liblikaid enda poole.

Liivatee sobib ka nii tee-, maitse- kui ravimtaimeks, kuna tal on palju vitamiine, mineraale ja teisi aineid nagu eeterlikke õlisid, mistõttu sobib ka väiksel määral kalli õli tegemiseks.

Väike kasv, ühtlased väiksed poolovaalsed lehed ja väiksed roosad õied, mis tihedalt koos liitõisikud moodustavad, teevad taime kergesti märgatavaks.

*Teised eestikeelsed nimed on punahein, kaetisrohi, mehitsehein, jaanitee ja rabanduserohi.

Pilt: H. Zell, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Südajalehine bergeenia (Bergenia cordifolia/crassifolia)

Bergenia cordifolia (Südajalehine bergeenia, saksa keeles Herzblättrige Bergenie, inglise keeles heart-leaved bergenia*) käsitletakse nüüd nagu Bergenia crassifolia (Kahelehine bergeenia, saksa keeles Dickblatt-Bergenie, inglise keeles leather bergenia*) sünonüümi.

Mitmeaastaline õistaim bergeenia perekonnas kivrikuliste sugukonnas, mis on kivrikulaadsete seltsi osa.

Kodune Ida-Siberis, Põhja-Koreas, Ida-Mongoolias ja Ida-Turkestanis. Kasvab 30-45 cm kõrguseks. Kasutatakse ta kodumaal teetaimena ja ritsoome rahvameditsiinis eri viisil.

Saab paksude, enamasti südajate lehtede, mis varre poole tõmbuvad natuke kortsu ning rohkete, ükshaaval varrel rippuvate roosa õite abil äratunda.

*Bergeenia perekonna liike nimetakse ka elephant-ears, pigsqueak, Siberian tea, või Mongolian tea.

Pilt: Ene Põllupüü, CC0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Astilbe (Astilbe)

Saksa keeles Prachtspieren, inglise keeles Astilbe, mõned liigid ka false goat's beard või false spirea.

Mitmeaastaliste taimede perekond kivirikuliste sugukonnas, mis on kivirikulaadsete seltsi osa.

Taimed pärinevad Põhja-Ameerika ja Aasia mägedest ja metsadest. Kasvavad 150-200 cm kõrguseni. Mõningaid liike saab toidu- ja teetaimena kasutada, süüakse noori vilju ja noori rohelisi taimeosasi.

Õisik ja kuju sarnanevad natuke kitseenelasega, millest tuleneb inglise keele nimi "false goat's beard" ehk väär-kitseenelas, kuid astilbe on tihti värviline, ja lehed on selged teistsugused, sakilisemad.

[taimemaailm]

Põldkannike (Viola arvensis)

Saksa keeles Acker-Stiefmütterchen, inglise keeles field pansy. Eesti keeles ka tuntud annasilma, vaeselapsesilmavesi või põlluvõõrasema nime all.

Üheaastaline õistaim kannikese perekonnast, kannikeseliste sugukonnas, mis on malpiigialaadsete seltsi osa.

Ta on pärit Euroopast, Lääne-Aasiast ja Põhja-Aafrikast, aga esineb ka teistel mandritel. Kasvab enamasti jäätmaadel ja põldudel, aga ka karjamaadel ja aedades, eriti liivakatel ja kuivematel muldadel.

Ühest taimest võivad tulla üle 2500 seemne, mis võivad 5 aastat mullas idanemisvõime säilitada ja tärkata ka veel 5 cm sügavuses. Idaneb kiiremini pärast talvitamist. Kasvab 10-40 cm kõrguseni. Õitseb kevadel ja suvel.

Taime on uuritud potentsiaalse vähirohi toorainena. Samuti sisaldab toimeaineid mis aitavad peavalu ja nahahaiguste vastu. Tehakse ka ravimteed mis kasutakse külmetuse ajal.

Pilt: Didier Descouens, CC BY SA 4.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Hanijalg (Potentilla anserina)

Saksa keeles Gänsefingerkraut, inglise keeles silverweed.

Mitmeaastaline õistaim maranade perekonnast roosõieliste sugukonnas, mis on osa roosilaadsede seltsist.

Põhjapoolkera parasvõõtme taim, kuid kasvab peaaegu igalpool, eriti niisketel asukohtadel, näiteks niitudel, karjamaadel, kraavikallastel ja jäätmaadel. Pole nõudlik, kuid eelistab palju päikest.

Ühest taimest tulevad ainult 30-40 seemnet, mis isegi samal aastal ei idane, aga saavad siis järgmisel aasta kevadel ka 2-3 cm sügavusel veel tärgata. Paljuneb rohkem võsundide ja risoomide kaudu. 15-50 cm pikk vars, kuid pigem roomav, mis juurdub sõlmekohtadel.

Taime noored võrsed saab salatis kasutada või püreeks teha, aga laiademal kasutusel on risoomid, mis sarnanevad pastinaakidega. Eriti jakuutidel, tiibetlastel ja mõnedel põliselanikel Ameerikas, näiteks Ühendriikide loodeosas, on nad tähtis toitumisele. Tiibetlastel peale kaalikate juurvilju ei olegi, ja nad söödid uuel aastal keedetud võiga ja suhkruga, või kuivatuna helbedena kasutada pudru või küpsetiste tegemise jaoks.

C-vitamiini on värsketes lehtedes päris palju (2-5x rohkem kui samas koguses sidruneid), lisaks kaaliumi, rauda ja teisi väärtuslike aineid.

Ravimtaimena kasutakse lehed teena või ekstraktina kõhulahtisuse, verejookse ja juure närimist hambaligemeste põletiku korral. Saksa nimi Krampfkraut ehk krampirohi tuletab meelde et taimel on ka krampivastane toime, eriti menstruatsiooniga, kõhuvaluga ja kõhulahtisusega seotud krambid, mis on nüüdseks ka teaduslikult tõestatud.

Pilt: Rasbak, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Harilik maajalg (Glechoma hederacea)

Saksa keeles Gundermann või Erdefeu, inglise keeles ground-ivy, field balm, creeping charlie või run-away-robin. Eesti keeles tuntakse ka kassirata nime all.

Mitmeaastaline õistaim Maajala perekonnas, huulõieliste sugukonnas ja iminõgeselaadsete seltsis.

On Euroopast pärit ja seal peaaegu kõikjal sage, välja arvatud nt. Hiiumaal. Leidub ka palju Ameerikas võõrliigina. Eelistab kasvada aasadel, metsaservades, karjamaadel ja aedades, eriti just varjulisemas paigas.

Seemneid saab ühest taimest ainult umbes 100, ja tärkamine on päris halb, milletõttu paljuneb võsundite ja risoomidega. Kasvab 10-40 cm kõrguseks.

Kuigi enamasti on käsitletud umbrohuna, kasvatatakse vahel ka ilutaimena.

On taimne laapiasendaja juustu tegemisel. Toidulisandina on antioksidatiivne toime. Kasutati varem ka humala asendajana, juurviljana (noored lehed keetakse või aurutakse) ja vürtsina. Maitse on mõrkjas ja sarnaneb ka mündiga ja lagritsiga.

Droogina oli tal samuti vanadel aegadel tähendust, kuna sisaldab palju C-vitamiini ja on põletikuvastase toimega. Tehti ravimteid ja teisi arstirohte. Kasutati ka seedehäirete ja reuma vastu, kuid on mürgine hobustele ja mõnedele teistele kasuloomadele. Täpset mõju inimestele pole teaduslikult palju uuritud.

Pilt: Ivar Leidus, CC BY-SA 4.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Kõrvenõges (Urtica dioica)

Saksa keeles Grosse Brennnessel, inglise keeles common/burn/stinging nettle.

Mitmeaastaline õistaim nõgese perekonnas nõgeseliste sugukonnas, mis on roosilaadsete seltsi osa.

On pärit Euroopast, parasvöötme aladelt Aasias ja läänepoolses Põhja-Aafrikas, aga nüüd leidub üle maailma. Leidub niiskel mullal erinevates paikates vabas looduses, ja ka heina- ja karjamaadel ning põldudel.

Ühest taimest saab kuni 2000 seemet, ja paljuneb ka risoomidega. Seemned idanevad mullapinnal või kuni 2 cm sügavuseni mullas, idanemisvõime mullas säilib 2 aastat. Kasvab tavaliselt 30 cm-ni, viljakal maal aga isegi kuni 1,5 m-ni.

Iidsest ajast kasutatud ravimtaimena. Nõgeseteed juuakse sisehaiguste ravimiseks, ainevahetuse ja isu parandamiseks, veresuhkru tase alandamiseks ja veresoonte lubjastumise vähendamiseks. Taimest saab ka kiu, kuid toodang on väike.

Lehed sobivad nii loomasöödana kui ka inimese toiduplaanile, kuna sisaldab rohkesti mineraalaineid ja C-vitamiini. Tehakse suppe, ühepajatoite, saia- ja pirukatäidiseks ja kala- ning lihatoidude kõrvale. ka muna-, kohupiima ja seenetoidudesse.

Seemneid saab samuti kasutada, sarnaselt teiste seemnetele, näiteks kanepiseemnetele.

Vasak pilt: Uwe H. Friese, CC BY SA 3.0, Wikimedia Commons

Parem pilt: Frank Vincentz, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Põldmünt (Mentha arvensis)

Saksa keeles Acker-Minze või Feldminze, inglise keeles wild mint või field mint.

Mitmeaastaline õistaim mündi perekonnas huulõieliste sugukonnas, mis on iminõgeselaadsete seltsi osa.

Kasvab igalpool põhjapoolkera parasvõõtme aladel, Põhja-Ameerikast Siberi idaosani. Eelistab niiskeid kasvukohte, eriti jõgede, ojade ja kraavide juures.

Paljundub seemnetega (200 kuni 6500 taime kohta) ja risoomidega. Taim on 15-50 cm kõrge.

Suurem mentooli (mündiõli) osa eteerilisel õlis kui piparmündis, seega sobib hästi ravim-, maitse- ja teetaimena. Ka meetaimena kasutatakse. Antibakteriaalse toimuga ja leevendab krampe ja valu, aitab keskenduda ja verejooksu.

Vasak pilt: Ivar Leidus, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

Parem pilt: Kristian Peters -- Fabelfroh 11:51, 16 September 2007 (UTC), CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commons

[taimemaailm]

Pelargoon (Pelargonium)

Saksa keeles Pelargonien või Geranien, inglise keeles pelargoniums, geraniums või storksbills. Eesti keeles samuti ka tuntud geraaniumitena.

Pelargoonid on õistaimede perekond umbes 250 liikmega (püsikud ja sukulendid) kurerehaliste sugukonnas, mis on kurerehalaadse seltsi osa.

Taimed on enamasti pärit Lõuna-Aafrikast ja kasutatakse ilutaimedena, aga ka ravimtaimedena, näiteks närvivalu ja palaviku vastu, ning eeterlike õlide tegemisel. Samuti on nad kasutusel maitseainena küpsetistesse ja erinevatesse maiustustesse ning nii mittealkohoolsetesse kui ka alkohoolsetesse jookidesse. Pelargooniõlil on antimikroobiline omadus, mis aitab toidu säilivusega, ja Pelargonium tormentosumist saab teed teha.

Paljundatakse pistikoksadega, vajab päikselist, vihma eest kaitstud kasvukohta (eriti lilled täidisõietega). Saab kasvatada toataimena.

Kõrgus 15-60 cm, õitseb juunist öökülmadeni. Laialt aiades ja lillepoodides kasutusel Pelargonium-zonale hübriide (pildil) saab ära tunda oma ainulaadsete lehtede kaudu, millel on poolovaalsed servad ja mis katsudes on natuke pehmed ja siidsed.

[taimemaailm]

Rukkilill (Centaurea cyanus)

Saksa keeles Kornblume, inglise keeles cornflower. Eesti keeles tuntud ka sinilillena.

Ühe- või kaheaastane õistaim, mis on jumika perekonna liige, korvõieliste sugukonnas, mis on astrilaadsete osa.

Ta pärineb parasvöötme Euroopast, aga on üle terve mandri ja ka Põhja-Euroopa levinud, kuigi on näiteks Briti saartel ohu all.

Kasutatakse enamasti. ilutaimena ja ravimtaimena. Aga meelitab ka erinevaid putukaid, mis teevad temast nii hea meetaime, kui ka naturaalse insektitsiidi, sest teatud herilased peatavad kapsaöölase levi, mis suurendab kapsasaagi. Ka õlitaimena (seemned), värvi-, söögi- ja teetaimena (õied) saab teda kasutada..

Kohale külvatav kevadel või hilissügisel viljakal kasvumullal päikeselisel kasvukohal. Fosforiväetis on soovitatav, ja hea drenaaž on vajalik. Lill kannatab põuda.

Kõrgus 60-100 cm. Õitseb juunist septembrini, sinise, lilla või valge värviga, ja iseloomulise kroonlehtedega.

[taimemaailm]

Sinilill (Hepatica)

Saksa keeles Leberblümchen, inglise keeles liverleaf või liverwort.

Mitmeaastaliste, kaheiduleheliste roht- ja õietaimede perekond, mis on osa tulikalise sugukonnast ja tulikalaadsete seltsist. Harilik sinilill võib elada mitusada aastat ja liik on arvatavasti 40-50 miljonit aastat vana.

Kasvab tugevast risoomist, harilik sinilill 5-25 cm kõrguseks metsas. Tal on aga palju valgust vaja, nii et läheb õitsema enne kui lehtpuud lehte lähevad ja nii varem kui suur enamus lilledest, sõltuvalt kohast veebruarist maini. Õiepungad moodustavad juba eelmisel sügisel või lausa suvel, aga tavaliselt alles nelja kuni seitsme aasta pärast.

Ravimtaim ja teetaim.