#jõusaal | Explore Tumblr Posts and Blogs

anetebarcelonas · 3 years

Text

Covid-19, rongistreik ja Andorra

Mis meil siin toimub? Ilm on tegelikult juba üsna jahe, päeval päikese käes on ikka soe 22°C, aga õhtupoole juba kisub jahedaks ja öösel langeb 14°ni. Okei, Eestiga võrreldes kõlab soojalt, aga tegelikult on jahedam, kui võiks olla. Eelmisel aastal näiteks oli Barcelonas oktoobri lõpuni 25°C.

Koolis on tempo kiire ja valmistume juba mid-term eksamiteks, esimene ootab ees meteoroloogias 29. oktoobril. Oleme siin ka ikka natuke põnevust ja ootamatuseid kogenud, nimelt toimus oktoobri alguses riikliku rongifirma Renfe streik, tänu millele jäid ära mitmed rongide väljumised. See mõjutas ka meid, sest rong oli meie jaoks kiireim meetod kooli saamiseks ning streigi tulemusena olid Castelldefelsi minevad bussid tavapärasest rohkem täis. Näiteks sõitis üks buss peatusest lihtsalt mööda, sest rohkem inimesi ei mahtunud peale.

Aga näiteks pole ette tulnud neid ootamatusi, mida kõige rohkem kartsime: covid-19. Suvel jälgisime Eestist päris pingsalt siinset olukorda. Mina olin pikalt kahevahel, kas minna või mitte, sest kodust kaugel kuskil kinni istuda ja selle eest raha maksta tundus ka mõttetu. Suvel oli Barcelonas olukord üsna karm ja nakatunute arvud kõrged. Mõtlesime, et Eestis saaks vähemalt oma kodus olla ja ilmselt pole piirangud nii hullud kui siin. Tegelikkuses aga laabus kõik vastupidiselt meie ootustele. Kuigi siin peab avalikes siseruumides (näiteks poed, kool ja jõusaal) ja ühistranspordis maski kandma, siis muud piirangud (näiteks öine 1:00-6:00 liikumispiirang) on nüüdseks kaotatud. Samuti tundub siinne olukord võrreldes Eestiga palju parem: Kataloonias on nakatumiste indeks (nakatunute arv viimase 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta) 47, Eestis aga 1066.

Praegusel hetkel olen väga rahul, et otsustasin tulla, ja olen tänulik nendele, kes omast kogemusest soovitasid hoolimata koroonast ikkagi minna. Kuigi siin on vaktsineeritute protsent Eesti omast veidi kõrgem, siis ei tundu neid see eriti huvitavat. Vastupidiselt Eestile ei kontrollita siin näiteks kinodes, jõusaalides jne vaktsiinipassi, vaid kehtib kõigile maski kandmise kohustus. Jõusaalis on see vahepeal väga huvitav, aga pole midagi parata.

Natuke ebameeldiv on, et paljud (kaasa arvatud õppejõud) tulevad kooli ise köhides, arvestades praeguseid tingimusi. Aga siiani on meil kõik hästi olnud.

Eelmisel nädalal käisime Erasmuse organisatsiooni korraldatud reisil Andorrasse. Bussisõit sinna oli väga kaunite vaadetega ning väike Andorra la Vella oli eestlasele harjumatult mägine. Andorra on tuntud oma odava(ma)te hindade poolest, seega enamike põhitegevus seal oli poodlemine. Meie vaatasime linnas ringi ja ma tegin pilte. Enne Andorrasse jõudmist tegime peatuse Hispaanias Bergas, kus sõitsime bussiga mäe tippu, et vaadet nautida. Kahjuks aga ilm ei pidanud ja kauni vaate asemel saime nautida valget udu (pilve). Hoolimata sellest läks reis igati korda, sest Eesti elanikena on mägised vaated väga harjumatud, võib lausa öelda, et eksootilised.

0 notes

bertrobertpolluste · 5 years

Text

kursusetöö

Reflektsioon:

Miks minul jäid tööd tegematta ja pean kursusetööd tegema,selle taga on ma arvan see,et jätsin kõik viimasele hetkele ja siis tuli juba palju teisi asju vahele ja ei osanud ära jagada enda aega.Oleksin pidanud tegema kõik tööd kohe ära kui need tulid ja kui oleks endiselt saanud MA,siis mitte neid lihtsalt sinna jätma vaid kohe uuesti ära parandama enda vead.Tänu sellele,et nüüd jäid 2 tööd tegemata/parandamata pean tegema Kursusetöö,mis on väga suure mahuga,kuid selles kõiges saan süüdistada ainult enda laiskust.Selleks,et enam ei tuleks selliseid probleeme pean õppima esiteks aega planeerima paremini ja panema ikkagi kooli tööd esimesele tähtsus astmele,kuigi on seda mul väga raske teha,sest trenn on mul kõige tähtsam ja korvpall on hetkel kõige suurem õnnestumine,mis on minul juhtunud viimase paari aasta jooksul.Esiteks pean hakkama rohkem õppima,mitte nii nagu tavaliselt,et tulen koju ja teen kiirelt kergemad asjad ära ja need mis nõuavad kauem aega ja on raskemad küsin kelleltki.Sellepärast on halvad hinded ka teistes tundides ja mul jääb palju õppimata.Alati kui on võimalik teen asju ette ära eriti nädalavahetustel,sest nii on uuel nädalal kergem ja see annab mulle võimaluse ise neid asju teha mis nõuavad kaua aega.

Motivatsioon:

Minu viib motivatsioonikriisini,see kui olen palju trenni teinud või õppinud,aga tulemused ei näita seda.Siis tekib tunne nagu ma ei suuda midagi ja kas mul on mõtet enam pingutada,kui tean,et tulemused ei parane isegi kui edasi üritan.Õppimisega on nii,et kui mul on tulemas suur töö ja ma olen palju küsinud ennast klassi ette ja kodus kaua õppinud,aga siis tuleb töö ja ei oska midagi sinna kirjutada siis küsin endalt,et mis ma teinud olen ja kas on enam ültse mõtet üritada,sest miski ei aita.Trenniga on nii,et viskan iga trenn üksi peale trenni vähemalt 100 viset ja kui üle poolte sisse ei lähe viskan uuesti seni kuni vähemalt 50% saan kätte,aga kui olen juba mitu korda sama päev teinud 100 viset ja endisel ei saa 50% kätte,mõtlen küll,et kas millestki kasu ka on kui ma igapäev viskan,aga tulemused ei parane.Ennetada sellist asja on väga raske,pigem saaksin jääda kindlaks ja ei tohiks halva hinde või tulemuse pärast lõpetada,sest see on viimane asi mida teha võin,kuna ilma raskuste ja raske tööta pole tuleviku.

Kokkuvõte:

KARJÄÄR-Tehes karjääri korvpallis,millele ma pühendan enamjaolt kogu oma aja igapäev,sest unistus on saada mängima kuhugi mujale peale Eesti ja teenida korraliku raha,aga ausalt õeldes pole raha põhjus miks mängida,tahan mängida sest korvpall on südames ja mulle meeldib mängida nendega kes on minust tugevamad ja oskavad rohkem,sest nende mängust saan mina ainult areneda.Igapäev kulutan umbes 3h nädala sees ja nädalavahetustel väemalt 5h,mis tähendab,et Korvpall ja saal on koht kus ma tunnen end kõige paremini ja tean,et suudan teha väljakul palju kahju vastas tiimile kui ei lase käest rutiine ja ei lase millelgi segada enda plaane,mis tähendab alati peab oma 3-5h täis saama.Trennist edaspidisesse ellu saan kindlalt kaasa võtta enda oskuse mitte alla anda ja teha alati asi lõpuni kuni asi on korralikult valmis,mitte nii et käib ka.

MOTIVATSIOON-Minu number üks motivatsioon saada edukaks ja kuulsaks on see,et tahan anda vanematele tagasi kõik mis nemad mulle on andnud,ma mõten selle all seda,et ostan neile maja,maksan kõik asjad ära nii,et nemad ei peaks millestki muretsema olles eakamad.Tööl käimise peaksid nad unustama,sest tahan,et nad vanana saaksid elada kuskil soojas riigis,näiteks Horvaatias,sest isa unistus on osta sina maja,mis tähendab,et see on minu unistus ka osta neile sinna maja ilma,et nad peaksid midagi tegema.Teine väga suur motivatsiooni allikas on see,et tahan tõestada neile kes alahindavad mind ja ei usu minusse.Nendeks on õpetajad ja paljud klassikaaslased,et ma suutsin teha kõike seda mida nemad ütlesid,et minusugune kindlasti ei suuda korda saata.Kolmandaks on see,et tahan enda laste elu teha võimalikult heaks,see tähendab et neil on hea kapital all ja ei pea muretsema.Ma ei mõtle selle all nüüd,et nad ei peaks tööd tegema,ma mõtlen rohkem,et nad saaksid ust minna kõrg koolidesse,mis maksavad palju,et nad saaksid edasi kanda seda kapitali ja teha enda lastele hea tulevik.Selline unistuste täitmine ja “LIFE GOAL” seadmine aitab mind tööl sellega,et ma pole nõus ennem lõpetama,kui asi on valmis ja ma saan ise ka rahus vanana puhata ilma,et oleks rahalisi probleeme.

MINAPILT-Minu enesehinnang on väga kõrge,sest muidu pole võimalik edukaks saada ja häd tulemusi luua,sest kui sul on madal enesehinnang ja peksad endael pähe teadmise,et ma ei saa kindlasi hakkama ja ma pole kellegile tähtis,siis pole sul lootust eriti kaua estiteks elada,sest see on väga suur põhjus miks tehakse enesetappe.Teiseks on see,et sa ütled regulaarselt endale,et mai saa hakkama pole mõtet proovida ja siis annatki põhimõtteliselt alla ja asi läheb käest ära.Tuleviku loomisest pole mõtet siis isegi rääkida,sest kardad kõike ja kõiki.Koolis saan kasutada enda seda kõrget enesehinnangut,näiteks teiste tuju tõstmiseks kellel on madal enesehinnang,proovida tõsta nende oma rääkides neile erinevaid lugusi.Ennem tööd õelda endale,et ma saan hakkama sest õppisin pikalt selle jaoks ja pole mõtet karta,sest muidu läheb halvasti.

VÄÄRTUSED-Head suhted on minu arust kõige tähtsamad asjad,mida tuleb hoida läbi elu,sest ilma nendeta pole võimalik sul tegelikut edukaks saada,kuna palju sõltub ikkagi inimestest keda sa tead ja kuidas nendega läbi saad.Nemad on need kes aitavad sul läbi tutvuste kuhugi heale kohale tööle saada.Ära ei tohi unustada kõige tähtsamaid suhteid.Nendeks on suhted vanematega,sest nemad on alati kõige alguseks ja tänu nendele oled sa siin kus sa praegu oled.Suhted sõpradega on ka väga tähtsad,sest alati on vaja kedagi kellega rääkida ja kellega nalja saaks.Iga inimesega juhtub see,et kaob ära kõrvalt mõni hea sõber.Põhjus ei pea olema tüli,vaid hoopis näiteks kolisid eemale ja nüüd on raske kokku saada,sest elad teises riigis.See tähendab nüüd,et pead otsima uusi sõpru ja see võib raske olla,aga tuleb alati proovida ja tuleb anda võimalus isegi neile kes alguses ei tundunud nii toredad,sest hiljem võid aru saada,et tegu on väga toreda inimesega ja just temast võib saada järgmne väga kallis sõber

HUVID JA KARJÄÄR-Olemas on palju inimesi kelle hobidest on saanud nende karjäär.Näiteks toon siia Khabib Nurmagomedov.Tegu on maailmameistriga UFC-s.Väiksest peale on talle meeldinud maadlemine ja poksimine.Väiksene ta maaldes isegi karuga,mis juba näitas,et tegu pole tavalise poisiga.Khabib rääkis,et tema unistus ei olnud saada poksijaks,see oli lihtsalt asi mis ta armastas teha oma vabast ajast.Tema suur unistus oli saada kuntsnikuks või treeneriks.Kuna tema isa elas eemal siis vahest käis ta isa juures ja teisel korrusel oli jõusaal kus tehti siis poksi trenne ja ta käis vahest vaatamas neid,kuni ühel päeval isa ütles et ta peaks proovima ja nii see läks.Käis seal trennis 2 aastat ja siis oli ta juba Venemaal tuntud ja kutsuti UFC-sse enda esimest võistlust kogema,mille ta võttis vastu.Peale seda oli ta UNDEFEATED läbi terve hooaja.Praeguseks on saanud sellest tema karjäär ja see on üks väga edukas karjäär.

AJAPLANEERIMINE-Ajaplaneerimine on väga vajalik asi,sest llma selleta oleks segadusi väga palju ja see võib tuua kaasa stressi.Tuleb luua mingi plaan kus on sul kindlalt kirjas kui palju mingi asja jaoks sul võiks aega kuluda.Tuleks panna paika kindal ärkamis ajad,kooli ajad,trenni ajad,vabaaeg ja siis palju sul jääb aega õppimiseks ja kas sa suudad vajadusel kuidagi pikemaks saada kui sulle tundub,et see aeg mis praegu on jääb väheks.Parim on teha seda mingis appis mis on just mõeldud ajaplaneerimiseks,kus saad panna täpselt paika kõik asjad kuna ja kus.Olen ise isiklikult ka kasutanud seda,et tegin enda plaani,sest asi hakkas koledaks minema ja minu suhted ja hinded hakkasid kannatama,kuna aega jäi puudu alati ja ei jõudnud õigeks ajaks kohale või asjad valmis vajatud tähtajaks.

MÄLU JA ÕPPIMINE-Mälu treenimine on väga tähtis,sest see aitab loogilisele mõtlemisele kaasa ja aitab talletada rohkem informatsiooni mällu.Mälu saab treenida väga erinevalt,näiteks lugedes palju kirjandust ja tehes kokkuvõtteid nendest,see käseb ajul mälust kõik vajalik info selle teema kohta välja otsida.On olemas erinevaid mälusi:pildimälu ja kirjamälu.Pildimälu on see,et sul jäävad väga hästi meelde asjad mida oma silmaga nägid,see aitab teha töösi näiteks ennem vaatad konspekti läbi ja sul jääb täpselt meelde kuidas seal kirjas oli sest sul tuleb see kõik silme ette see on nagu screenshot.Kirjamälu on see,et läbi kirjutades jääb tunnetus kätte ja oskad seda mida kirjutasid uuesti kirjutada puhtalt tunde järgi.

ÕPISTIILID JA STRATEEGIJAD-Kuidas mina tavaliselt õpin.See on väga hea küsimus,ütleme niiet mul pole kindlat stiili,kuid mul on rutiin mida ma jägin kui hakkan õpima.See on siis selline,et ma tulen koolist peale tuned koju,teen kerge eine,vaatan telekat ja siis mingi 2h enne trenni hakkan õppima ja umbes 1.30h õpin siis käin trennis ära ja tagasi tulles hakkan edasi tegema.Tavaliselt teen ennem kergemad asjad ära ja raskemad jätan pärasteks,kui trennist tulen.Kuid kui ma näen,et pole palju teha siis proovin kõik ennem trenni ära teha,et pärast oleks vaba.Võistluse päeval teen ka tavaliselt kodutöö ära,et ma maha ei jääks teistest ja ei tekiks mul raskusi.Õppimisstrateegia mul nagu puudub,minu strateegia on teha enamus asju ise ja siis küsida võlale teisi asju näiteks Füüsika kodutööd.Kontrolltöödega on asi õnneks kergem,kuna mul on klassis hästi armas klassiõde Kertu Orin ,kes on nõus mulle saatma konspekte,sest olem head sõbrad ning sõpru tuleb aidata.Õppimisstrateegia on mind väga palju aidanud elus,näiteks tehes päris töid ja nende pealt saadud oskusi kusagil mujal kasutada.Usun,et nii on paljudel inimestel,sest oleme ausad,tegelikult kõik töö mis sa elus teed,tuleb one point elus kindlasti kasuks,olgu see esmaabi,ehitamine jm.Õppimis muudatusi võiksin kindlasti teha,juba see näiteks,et teha endale nädalaplaan koguaeg ja teha to-do list koguaeg.Võiksin hakata kindlasti rohkem aega pühendama õppimisele ja tegema ise ka rohkem eeltööd nagu konspektid.Muidu ma teen kõik konspekti põhiselt,aga võiksin ka ise hakata kirjutama näiteks mõistetele vastuseid ja proovida neid oma sõnadega ümber teha.Tunnis tehtud testide tulemused näitavad seda,et ma olen võimeline õppima ainult üksi ja tahan vaikust enda ümber kui õpin.Uued teemad jäävad kõige paremin pähe,nii kui ma kuulan õpetajat pikalt ja küsin küsimusi.Õppides üksi pean endale asjad kindlasti kõva häälega läbi lugema.Kui ma kirjutan töid siis ma olen arusaanud sellest,et mul on väga hea pildi mälu ja mul tuleb peaaegu terve konspekt silme ette mis on väga hea.Ma eelistan korraldada üritusi pundiga ja kõik koos päid ragistades.Kui ma pean tegema midagi individuaalselt,siis ma proovin leida abi netist,et saada algus käima,kuna minu jaoks on kõige raskem osa algus.Kokkuvõttes ütleksin,et ma olen keskmine õppija.Ma suudan luua seoseid päris maailmaga,ma suudan õppida kiiresti,aga põhjalikut.Kõige rohkem olen Rahul enda õppimis kiirusega,see pole liiga kiire ega liiga aeglane,vaid selline keskmine,mis tähendab,et mul võtab asjadest arusaamine natuke aega,kuid mul ei lähe kiirelt meelest,ega kao mõte ära.Võiksin kindlasti parandada enda õppimise pikkust, vähemalt tund aega.

INFOOTSING-Oskus internetis,raamatutes või kusagil mujal ringi nuusida ja leida kõik mida vaja on üks kõige suuremaid oskusi ja oskus mida tahaksin ise ka väga ostata,sest siis saaksin väga palju otsida lisa teadmisi kooli tundide kohta.Näiteks ajaloos mõne sõja kohta,tunnis õpitu jäi mulle väheks ja ma sooviksin veel otsida,siis lähen koju ja hakkan ringi uurima internetist erinevatelt lehtedelt selle kohta,lähen raamatukokku ja otsin raamatuid sõdade kohta.Just see interneti otsimis asi on kõige tähtsam,sest see on meie tulevik kui kõik läheb arvuti põhiliseks,siis pead oskama väga hästi arvutit kasutada ja leidma ka kõige pisemad asjad üles,mille leidmine võib võtta sult palju tunde,aga lõpuks maksab näiteks läbi töö kõik sulle tagasi hea palga näol.

INFOOTSING:

1)Linnaraamatukogust saab lenutada Jaan Aru viimast raamatut.Seda saab laenutada kuni 11.02 2020.

2) 8us fl oz= 0.2365882L

3)Jah saab laenutada,eksemplare on 6

4)Jah saab,eksemplare on 3

5)guugeldama on õigem

6)piletid saab ette osta terve aasta jooksul.

0 notes

toorescaro · 5 years

Text

LÕPETASIN SELLE KALORITE LUGEMISE

Ma kukun väga lihtsalt sinna auku, kus ma hakkan stressama oma kalorite ja trennide pärast.

Mulle meeldib jõukas käia ja tervislikult toituda. See on mu jaoks nii loomulik ja see teeb mind õnnelikuks.

Vahel mul tuleb mingi hoog peale, kus ma mõtlen, et “davaiks nüüd hakkame ka kaloreid kirja panema ja cuttima/bulkima”. Sest kõik teevad seda. Ümberringi aina kuulen/loen “ma söön 1900kcal päevas” “ma bulkin praegu” “ma cutin praegu”. Okei väga lahe küll.

Ma ei taha igat oma ampsu kirja panna. Ma saan sellest täielikult aru, miks seda tehakse ja mul ei ole mitte midagi selle vastu, AGA... Ma tunnen, et ma tahan, et toitumine ja liikumine oleks justkui vaba tegevus. Ma tahan, et mul ei oleks mingeid piire või kavasid ees. Sest ma ju tean, et kui tervislik toit mulle meeldib, siis ma söön niikuinii iga päev väga täisväärtuslikult. Ja miks lasta mingil numbril end kuidagi piirata. Mõni päev ma söön 1500kcal ja mõni päev 2500. Ja see on täiesti okei. Sest päevad on erinevad, trennid on erinevad ja ma ei saa endale panna mingit reeglit peale, et vot nüüd iga päev sööd täpselt nii palju kaloreid ja hakkad alla võtma. Ma olen suutnud võtta 10kg alla ilma, et ma midagi kirja paneks või mingit kava järgiks. Sest ma lihtsalt kuulasin oma keha natuke rohkem ja tegin igapäevaselt tervislikemaid valikuid.

See on elustiil. See pole võistlus. Ma ei taha kaloreid lugeda, cuttida-bulkida, trennis iga kord lihhi lõhkuda jnejne. Ma vahel panen oma kaloreid kirja mingi kuu aega, et olla rohkem teadlikum, aga ma ei taha ennast kuidagi kontrollida ja piirata. Mulle hakkab see nii vastu lõpuks, sest tekib see tunne, et “ma pean sööma Xg valku” “ma ei tohi süüa rohkem kui 1900kcal” “ma pean täna tegema nii palju kordusi”. Tekib mingisugune kohustus ja võistlus mingi olematu ideaaliga. Ma tahan trennis käia, sest ma ARMASTAN jõusaali, ma tahan tervislikult toituda, sest ma ARMASTAN RUKOLAT ja OMA KEHA ja ma ei taha mingit rämpsu oma kehasse panna. See ei tohi muutuda kohustuseks ja võistluseks. Ei tohi lasta sellel tundel tulla, et “sõin kommi, nüüd on jälle pekkis kõik” Sest kui sa 90% ajast oled tervisliku eluviisiga, siis 10% ajast söö kooki ja maga rahus südamega. See peab tulema südamest, sest sa võid ju seal jõukas oma kordused ära teha ja kalorites ka püsida, aga kas valid trepi või lifti? kas istud õhtul telku ees või käid jalutamas? kas sööd oma kana kõrvale köögivilju? Mida ja kuidas sa igapäevaselt asju teed? Ja kaua sa siis neid kaloreid kirja panema jääd? OLED SA ÕNNELIK? Mis kasu sellest on, kui see ei tule sul kõik loomulikult ja sa PEAD iga kord myfitnesspali lahti võtma enne/pärast sööki. Ma tahan, et minu jaoks oleks see loomulik. Ma olen siiani saanud ilma myfitnesspalita VÄGA hästi hakkama. Võtnud rasva alla, kasvatanud lihast ja kujutate ette.. söönud kõike mille järgi isu on. Sest jõusaal ja tervislikud valikud on osa elust samamoodi nagu šokolaad ja õlle. Ja kui sa just lavale ei lähe, siis mida sa loed igat ampsu, give yourself a break, naudi elu, sest kiiret pole kuhugi. Sa ei pea rebima, et saada kätte mingi “supervorm”, palju olulisem on jooksvalt kogu aeg olla õnnelik, tervislik, energiat täis, tugev. Ja vahel on kaneelisaiu vaja selleks, olgugi, et nad sul päevase kaloraaži võivad TÄIEGA lõhki lüüa.

Armasta ennast.

kallid paid

0 notes

ifitee · 7 years

Photo

iFit - suurim valik toidulidandeid Eestis! iFit 11-19 (Tartu mnt 52) iFit Rocca 11-19 SHOP www.iFit.ee #estonia #toidulisandid #latvia #vitamiinid #motivation #tallinn #body #gym #workout #fitness #fit #bodybuilding #diet #training #supplement #protein #fitspo #running #exercise #muscle #nutrition #sports #cardio #healthy #athletics #foodporn #finland #jõusaal (at iFit.ee)

1 note · View note

reameestanel · 5 years

Text

Neljas päev

Hommikul oli äratus kell 7, ei, see ei tähenda seda, et sai ühe tunni kauem magada, see tähendab seda, et sai tunni kauem üleval olla. Hommikul oli päris laiba tunne aga peale söömist oli juba päris hea.

Hommikune rivistus oli täna koridoris, ülemad vist ei viitsinud ise ka välja ronida. Öeldi, et ikka täna saame nimesildid ja saame täna vanasse linnakusse minna, seal on suurem jõusaal ja spordisaal. Hommikusel rivistusel märkasin, et Reamees Elbing on täpne koopia Andrusest ja naabertoast Reamees Uimane on enda olekult täpselt nagu Mark.

Reamees Päkapikk ajab aina rohkem närvi, täielik tolgus, 21 aastat vana ja see vist ainuke suur number tema juures.

Also ei saa aru, mis värk nende rõveduste vaatamisega on, midagi teha pole siis näidatakse üksteisele mingit sitta. Arvasin, et see ehitustööliste teema rohkem aga selgub, et kaitseväelastele pakub see ka huvi. Vastik.

Aeti jälle lennuväljale (koridori) rivvi, saime kõik nimesildid, nüüd uhke ringi kõndida kohe.

Nüüd ootame lõunat ja peale seda on HIV koolitus, kaks tundi.. juba tunnen kuidas ei viitsi sinna minna aga peale seda saab vanasse linnakusse minna, äkki keegi viitsib kossu ka.

Olin sportlik ja käisin jooksmas, väsitas nii ära ja nüüd mingi kaks tundi lihtsalt lebotanud, joonistasin veits. Spordihoonesse ei viitsinudki minna kuna meie toast laks ainult Kääbik ja no temaga ei kannata. Varsti on söömine, täna pidi vist kana olema, mis tähendab, et peaks olema riisi ka. Kõht on marutühi, ei saanud lõunal korralikult täis. Ei taha küll ära sõnuda aga isu on päris hea.

Saime täna väikse seltskonnaga sõdurikodusse minna, ostsin juua ja šokolaadi. Panime ühe pullivenna ette, nalja sai. Kõndisime ja ta ei andnud kõrgemale isikule au, takti meile ei lugenud seega kõigi samm oli segamini aga põhiline on see, et nalja saab.

Homme on külastuspäev, tuuakse twixe, snickerseid, igast muud nänni ja ei saa ka ilma Fuze Teata, need kuluvad siin täiega ära.

Hommikul on äratus kell kümme, raudselt mingi seitsmest üleval juba, oli plaanis jooksma minna toakaaslasega, ilmselt lähme ka, tahaks ikka järgmiseks NATO testika parema tulemuse saada kui nüüd esimesel nädalal.

Appi, kell on 23:48 ja mingi vend norskab teises toa otsas.. ei saa ju nii magamagi jääda. Ta mingi reaalselt lämbub.

Päeva lause:"Peerumees peeretab ka kätel seistes"

1 note · View note

kinnisvara · 6 years

Text

Sweco: Uue kooli projekteerimine Rae vallas

Vallavanem Mart Võrklaev ja SWECO Projekt AS-i tegevjuht Keijo Vaher allkirjastasid Peetri kandi uue põhikooli projekteerimislepingu, mis hõlmab endas uue koolimaja ja spordikompleksi hoonestuse ning maa-ala projekteerimistöid. Spordikompleksi kuuluvad jalgpalliväljak ja selle kohale kavandatav pneumohall, jõusaal, suur spordisaal ja väiksemad saalid, mis hakkavad lisaks koolile teenindama ka…

View On WordPress

0 notes

fridanoor · 6 years

Text

3 esimest nädalat peres!!

Olen nüüdseks juba kolm nädalat ja natuke peale oma hostperes elanud ja tunnen, et siiamaani on kohanemine sujuvalt edenenud. Mõtlesingi, et teeks väikese kokkuvõtte oma toimingutest.

Juba järgmisel päeval peale minu jõudmist pidas Janus (mu hostvend) meie juures kodus oma sõpradega ärasaatmispeo. Selle jaoks tegime ka Lõuna-Aafrika lipu, mis tuli üllatavalt ilus välja. Pidu ise oli hästi vahva, sain ära näha saksa peo ja kohtuda oma tulevaste paraleel-klassikaaslastega. Algul oli nati hirmus ka, sest kõik oli saksa keeles ja väga palju aru ei saanud, aga sain lõpuks ikkagi hakkama. Enamuse ajast rääkisin inglise keeles, aga üritasin saksakeelseid sõnu kuidagi vahele punnitada.

Samal nädalavahetusel oli ka mu hostema vennapoja sünnipäeva perekondlik üritus ehk sain terve perega tutvuda ja mind võeti avatud kätega vastu, mis oli hästi armas. Grillisime ja ma sain ka päris otse ahjust tulnud isetehtud pretzel-eid ja need olid niiii palju paremad, kui ma eeldasin.

Esimene koolipäev läks ilusti nagu ka kogu koolinädal. Esimene tund oli kehaline kasvatus ja me mängisime korvpalli, õnneks seletasid mulle klassikaaslased lahti, mis tegema pean. Kool mulle meeldib ja klassikaaslastega sain juba peale nädalat väga hästi läbi. Osad klassikaaslased tahavad minuga pigem inglise keeles rääkida ja osad räägivad minuga saksa keeles ja seletavad lahti, kui aru ei saa. Õpetajad on mõistvad, aga olid ise ka algul veidikene segaduses, et kas mulle peab hindeid panema või ei. Nüüdseks on juba kõik paika loksunud.

Esimese nädala jagasin hostõega tuba ja peale seda jõudiski kätte päev, kui saatsime Januse oma lennukile ära. Peale kooli tulime õega koju ja hull sagimine ja ärasaatmine hakkas pihta. Sõitsime kõik koos Hannoveri lennujaama ja aitasime Janusel pagasi sisse checkida ja ütlesime viimased headaegad. Perel pisarad voolasid ja ka mul tuli pisar silma. Aga tegelikult ei olnud ärasaatmine üldse kurb, sest ka Janust ootab äge aasta ees (pluss ma sain siis lõpuks ka enda tuppa sisse kolida).

See nädalavahetus kuluski mul põhiliselt enda tuppa sisse seadmisele, mis oli hästi põnev aga samas veider tunne. Veider oli kuidagi oma elu uues kohas lihtsalt lahti pakkida, aga väga hea oli, sest ei pidanud enam kohvri seest elama. Käisime õega ka ühel tema klassiõe 18. sünnipäeval, mis oli hästi äge - seal oli DJ ja sai tantsida jne.

Samal nädalavahetusel toimus ka minu linnaosa, Thune, matkapäev, kus liiguti tiimides, pidi orienteeruma ja erinevates punktides ülesandeid täitma. Sain natuke ümbruskonda avastada ja kokku käisime u. 10km vist või nii. Pärast sõime koos currywurst-i.

Esimesel septembril toimus Braunschweig-i kesklinnas Magnifest. Magni on mu linna n-ö vanalinna osa ehk siis põhimõtteliselt toimus vanalinnafestival. Seal oli hästi palju igasuguseid toidu- ja joogiputkasid ning lisaks sellele oli mitmeid erinevaid lavasid, kus terve päev toimus igasuguseid esinemisi.Pärastlõunal läksime hostõega sinna, jalutasime ringi ja uudistasime, mida kõike pakutakse ja mis kavas on. Leidsime sealt isegi YFU laua üles ja rääkisime seal vabatahtlikega juttu. Maitsesime ka hiljem mingisugust Ungari rahvusrooga (nimi oli äkki ladga, pole kindel) ja see oli hästi maitsev. Saatsin hostõe trammile ära ja sain klassikaaslastega kokku. Jalutasime ringi, rääkisime juttu ja kuulasime esinejaid. Magnifesti põhiline kava hakkaski alles õhtul ja selleks ajaks oli kõik tänavad inimesi täis. Pärast sain õnneks koos host-vanematega autoga koju ja ei pidanud trammipeatusest jalgrattaga õhtul koju sõitma.

Nädalal peale seda tegelesin oma trenniga ja jõusaali lepingu sõlmimisega jne. Ma leidsin kesklinnast ühe päris hea jõusaali, mis on väga mõistliku hinnaga ja mugavas kohas minu jaoks. See ei ole küll MyFitness kõikide luksuste ja asjadega, aga siiski hästi korralik ja ma sain ka endale lausa treeneri. Panimegi koos mulle treeningplaani paika ja siis nüüd ma 4 nädalat teen seda ning pärast jälle muudame ja kohendame. Üleüldine olek ja treenerite suhtumine on seal hästi motiveeriv ja ka toetav. Ma olen nüüd esimese jala päeva ka ära teinud ja olin vist 2h või nii jõusaalis ja peaaegu surnud lõpuks. Tegelikult oli tõsiselt hea trenn ja pärast oli megahea olla. Tahan ka peale selle tennist ka see aasta mängida, aga veel ei ole head trennigruppi ja kohta leidnud, aga siiski otsin ja loodan kuskil oktoobris saan jälle alustada.

Võitsime loosiga ka Magnifestilt Mirjamiga 1 tasuta VIP-päeva ühes teises jõusaalis koos treeneri ja massažiga. Käisime proovisime selle ära ja ütleks nii, et natukene veider koht oli. Oli küll ilusam ja uhkem kui minu jõusaal, aga seal oli ainult üks administraator, kes ei teadnud midagi ja tuli ka välja, et tema peaks meie treener selleks päevaks olema. Koht ei jätnud eriti head muljet ja üleüldine tunne oli selline natuke imelik. Siiski tegime trenni ära ja pärast läksime massaži ruumi ja seal oli massööri asemel hoopis masin, mille sugust ma ei olnud kunagi varem näinud. Lamasid peale ja sinu all oli selline vesimadrats, kust hakkas masin sind mudima. Tegelikult oli meil päris tore koos aega veeta ja saime jõusaali üle vaadatud.

Samal õhtul tegime koos perega ka flammkuchenit (pitsa moodi asi) ja mängisime erinevaid lauamänge. Rääkisime juba peaaegu ainult saksa keeles ja nüüdseks, kui ma aru ei saa siis seletab mulle pere kõige pealt lihtsamini saksa keeles lahti või kehakeelega ja kui siis ka ülse aru ei saa, siis räägime inglise keeles.

Need kolm esimest nädalat on olnud hästi ägedad ja lõbusad, aga samas ka keele ja uue ümbruskonna pärast hästi kurnavad, nii et ma olen iga päev üpris varakult magama läinud, muidu olen järgmine päev täiesti väsinud.

Siiski on juba pere ka öelnud, et siia tulemine ja kohanemine on mul väga ilusti läinud ja lisaks sellele tunnen, et mul vaikselt iga nädalaga saksa keel paraneb. Ei jõua ära oodata, mis kõik veel ees ootab.

Bis bald!

Minu igahommikusel kooliteel

Hostema toodud saksakeelsed lasteraamatud, et ma saaksin keelt õppida

0 notes

kinnisvarakool · 4 years

Text

Scandium Kinnisvara: Tartu luksuslikem kortermaja DUO Loftid avas uksed

Teisipäeval, 9. veebruaril avati pidulikult Tartu luksuslikem kortermaja DUO Loftid. Tartu vanalinnas Rüütli ja Laia tänava nurgal asuvas majas on ühe- kuni kolmetoalised korterid, läbi kahe korruse kõrguvad loftid ja mugavad ühisruumid. Elanike käsutuses on majasisene jõusaal, kinosaal, üritusteruum ja pesumasinaruum. Märtsis avavad majas uksed kaks kohvikut – salatibaar Ralf Cafe ja saiapalee…

View On WordPress

#Eesti #ehitus #hoone #kinnisvara #korter #linn #luksus #maja #projekt #projektijuht #Scandium #Scandium Kinnisvara #Tartu #Urmas Klaas #Vanalinn

0 notes

smileitsjustthatsimple · 8 years

Text

Still two weeks left in a suitcase. Chapter OnePointThree.

Pühapäev, tõusin üsna varakult, sest sain magama ka üsna normaalsel ajal. Kuna Kristinil oli põhimõtteliselt kaks magamata ööd, siis oletasin, et ilmselt magab ta suht kaua. Ma siis otsustasin, et lähen otsin mõne jõusaali, kus teha kerge väike trenn. Ei saa selleta enam hakkama. Mõeldud tehtud. Üsna korralik jõusaal, tehnika on samalt firmalt, kust myfiti tehnika, seega olid kõik asjad tuttavad. Natuke ruumi oleks võinud rohkem olla ja masinaid ka. Tundus, et suurem rõhk on pandud cardiomasinatele. Peale seda tegin tiiru linnapeal, vaatasin mida head poed pakuvad jne. Ega väga midagi. Peale seda liikusin tagasi koju, kus siis lebotasime Kristiniga teleka ees natuke aega, kuni tuli Nurisa toidukraamiga. Pühapäeva õhtuks oli plaanitud õhtusöök ning Andreea pidi külla tulema. Seega avastas Nurisa, et midagi oli jäänud ostamata (ma ei mäleta enam, mis see oli) ning Kristini küsimuse peale, et kas midagi veel, avastasid nad, et seda kõige olulisemat – RIISI – ka pole. Kristin läks siis poodi nende järgi ning Nurisa hakkas juba vaikselt kokkama. Nad siis kahekesi kokkasid ja pärast tegi Liz magustoidu ka. Kuni kell oligi juba nii palju, et Andreea jõudis kohale.

Hakkasime siis seda imelist kanakarrit sööma ja jututeemad varieerusid Loch Nessi monster’ist kuni meie kodumaade ajalooni. Ma enamuse ajast kuulasin, aga huvitav oli. Siis oli magustoidu aeg, mis oli IMELINE. Peale seda tõi Liz oma taro kaardid välja (ta ise disainis need mingi koolitöö jaoks, aga need olid päris kaartide järgi tehtud) ning siis saime igasuguseid vastuseid ja naljakaid asju jne. Ja siis oligi aeg magama minna.

Uus päev uus nädal. Tänaseks plaaniks oli minna Malvern Hills’i. See on üks meeletult suurepärane koht. Kuna Nurisal oli koolis mingi workshop, siis otsustasime kella ühe ajal minna, aga kuna ma läksin varem magama, siis ma ei teadnud täpselt midagi. Hommikul olin aga suhteliselt varakult üleval ja lasin Kristinil jälle magada, siis istusin elutoas. Enne kui Nurisa kooli läks, siis otsis ta rongipiletid ning siis sain teada, mis kell. Okei, Kristin ei tundunud ennast liigutavat, alguses küll mõtlesin, et lähen 12 ajal uurima, et mis värk on, kuid siis jäin telekat vaatama ning jõudsin ta tuppa alles 20 minutit hiljem. Vastus küsimusele, et mis kell me minema peame oli noooo... suht kohe. Kiirelt riided vahetatud ja vajalikud asjad kotti ning minek. Saime teistega (Nurisa ja Andreea) rongijaamas kokku. Ning seiklus võis alata.

Ülesmäge on ikka päris raske liikuda, eriti kui oled seal all ja näed kui kõrgele sa minema pead. Kuid sinna üles me jõudsime. Ainuke halb asi oli, see et vahepeal tegime kuskil pinkidel peatuseid, mis soodustas külma naha vahele pugemisele ning mäe tipus puhus nii kõva tuul, et sooja sain sisse alles pärast sooja dušši kodus. Kuid ega väga soe ikka pole. Peale Malverni läksime Postal Order’isse (koht, kust kõik alguse sai) ning üks kosutav õhtusöök sai söödud. Seal meist mõned lauad eemal, kuid näoga meie suunas, istus üks mees ning ainiti vaatas meie lauda (keegi juhtis sellele tähelepanu). See tundus väga hirmus, sest ta reaalselt vaatas peaaegu koguaeg meie suunas kuni Andreea ütles, et ta võib-olla vaatab siia, sest meie laua üleval on telekas. Ehk siis siit tuleb teha jällegi järeldus, et järelduste tegemisega ei tohi liigselt kiirustada.

Nüüd siis olen siin Kristini toas, ta ise läks peiksi juurde, saan täna laiutada. Homme hommikul vara äratus ning hakkan edasi rändama, kuid sellest tuleb juttu hiljem.

Täna:

Täna avastasin, et peale nelja päeva olen hakanud inglise keeles mõtlema.

Täna tundsin, et tunnen puudust üksiolemisest ning sellest, et saan teha täpselt seda, mida ise tahan ning ei sõltu teistest. Homme saan seda teha.

0 notes