#hommikusöök

[pollonegro666]

2023/02/11 Al día siguiente, para empezar con energía, tomamos un desayuno español, café con leche, tostada con tomate y aceite de oliva y un zumo de naranja natural.

The next day, to start with energy, we had a Spanish breakfast, coffee with milk, toast with tomato and olive oil and a natural orange juice.

Google Translation into French: Le lendemain, pour commencer avec de l'énergie, nous avons pris un petit-déjeuner espagnol, du café au lait, des toasts à la tomate et à l'huile d'olive et un jus d'orange naturel.

Google translation into Italian: Il giorno dopo, per ripartire con energia, abbiamo fatto colazione spagnola, caffè con latte, pane tostato con pomodoro e olio d'oliva e succo d'arancia naturale.

Google Translation into Portuguese: No dia seguinte, para começar com energia, tomamos um café da manhã espanhol, café com leite, torrada com tomate e azeite e um suco natural de laranja.

Google Translation into Arabic: في اليوم التالي ، لنبدأ بالطاقة ، تناولنا فطورًا إسبانيًا ، وقهوة مع الحليب ، وخبز محمص بالطماطم وزيت الزيتون وعصير برتقال طبيعي.

Google Translation into German: Am nächsten Tag, um mit Energie zu beginnen, gab es ein spanisches Frühstück, Kaffee mit Milch, Toast mit Tomaten und Olivenöl und einen natürlichen Orangensaft.

Google Translation into Albanisch: Të nesërmen, për të filluar me energji, ishte një mëngjes spanjoll, kafe me qumësht, bukë e thekur me domate dhe vaj ulliri dhe një lëng portokalli natyral.

Google Translation into Armenian: Հաջորդ օրը, էներգիայով սկսելու համար, եղավ իսպանական նախաճաշ, կաթով սուրճ, լոլիկով և ձիթապտղի յուղով տոստ և բնական նարնջի հյու��։

Google Translation into Bulgarian: На следващия ден, за да започна с енергия, имаше испанска закуска, кафе с мляко, препечен хляб с домати и зехтин и натурален портокалов сок.

Google Translation into Czech: Další den, pro začátek s energií, byla španělská snídaně, káva s mlékem, toast s rajčaty a olivovým olejem a přírodní pomerančový džus.

Google Translation into Croatian: Sljedeći dan za početak energije bio je španjolski doručak, kava s mlijekom, tost s rajčicom i maslinovim uljem te prirodni sok od naranče.

Google Translation into Danish Næste dag, for at starte med energi, var der spansk morgenmad, kaffe med mælk, toast med tomat og olivenolie og en naturlig appelsinjuice.

Google Translation into Slovak: Ďalší deň, aby sme začali s energiou, boli španielske raňajky, káva s mliekom, toast s paradajkami a olivovým olejom a prírodný pomarančový džús.

Google Translation into Slovenian: Naslednji dan je bil za začetek energije španski zajtrk, kava z mlekom, toast s paradižnikom in olivnim oljem ter naravni pomarančni sok.

Google Translation into Estonian: Järgmisel päeval oli energiaga alustuseks Hispaania hommikusöök, kohv piimaga, röstsai tomati ja oliiviõliga ning naturaalne apelsinimahl.

Google Translation into Suomi: Seuraavana päivänä oli energinen alkuun espanjalainen aamiainen, kahvia maidolla, paahtoleipää tomaatti- ja oliiviöljyllä sekä luonnollinen appelsiinimehu.

Google Translation into Greek: Την επόμενη μέρα, για να ξεκινήσουμε με ενέργεια, υπήρχε ισπανικό πρωινό, καφές με γάλα, τοστ με ντομάτα και ελαιόλαδο και ένας φυσικός χυμός πορτοκαλιού.

Google Translation into Dutch: De volgende dag was er, om energie op te doen, een Spaans ontbijt, koffie met melk, toast met tomaat en olijfolie en een natuurlijke jus d'orange.

Google Translation into Norwegian: Dagen etter, for å starte med energi, var det spansk frokost, kaffe med melk, toast med tomat og olivenolje og en naturlig appelsinjuice.

Google Translation into Polish: Następnego dnia na dobry początek było hiszpańskie śniadanie, kawa z mlekiem, grzanka z pomidorem i oliwą z oliwek oraz naturalny sok pomarańczowy.

Google Translation into Romanian: A doua zi, pentru a începe cu energie, a fost un mic dejun spaniol, cafea cu lapte, pâine prăjită cu roșii și ulei de măsline și un suc natural de portocale.

Google Translation into Russian: На следующий день, чтобы зарядиться энергией, был испанский завтрак, кофе с молоком, тосты с помидорами и оливковым маслом и натуральный апельсиновый сок.

Google Translation into Serbian: Следећег дана, за почетак енергије, био је шпански доручак, кафа са млеком, тост са парадајзом и маслиновим уљем и природни сок од поморанџе.

Google Translation into Swedish: Nästa dag, till att börja med energi, blev det spansk frukost, kaffe med mjölk, rostat bröd med tomat och olivolja och en naturlig apelsinjuice.

Google Translation into Turkish: Ertesi gün, enerjik bir başlangıç ​​için İspanyol kahvaltısı, sütlü kahve, domatesli ve zeytinyağlı tost ve doğal portakal suyu vardı.

Google Translation into Ukrainian: Наступного дня, щоб почати бадьорість, був іспанський сніданок, кава з молоком, тости з помідорами та оливковою олією та натуральний апельсиновий сік.

Google Translation into Bengali: পরের দিন, শক্তি দিয়ে শুরু করার জন্য, একটি স্প্যানিশ ব্রেকফাস্ট, দুধের সাথে কফি, টমেটো এবং জলপাই তেলের সাথে টোস্ট এবং একটি প্রাকৃতিক কমলার রস ছিল।

Google Translation into Simplified Chinese: 第二天，从能量开始，有一顿西班牙早餐，咖啡加牛奶，烤面包配番茄和橄榄油，还有天然橙汁。

Google Translation into Korean: 다음 날, 활기차게 시작하기 위해 스페인 식 아침 식사, 우유를 넣은 커피, 토마토와 올리브 오일을 곁들인 토스트, 천연 오렌지 주스가 있었습니다.

Google Translation into Hebrew: למחרת, כדי להתחיל באנרגיה, הייתה ארוחת בוקר ספרדית, קפה עם חלב, טוסט עם עגבנייה ושמן זית ומיץ תפוזים טבעי.

Google Translation into Hindi: अगले दिन, ऊर्जा के साथ शुरू करने के लिए, एक स्पेनिश नाश्ता, दूध के साथ कॉफी, टमाटर और जैतून का तेल के साथ टोस्ट और एक ��्राकृतिक संतरे का रस था।

Google Translation into Indonesian: Keesokan harinya, untuk memulai dengan energi, ada sarapan ala Spanyol, kopi dengan susu, roti bakar dengan tomat dan minyak zaitun, serta jus jeruk alami.

Google Translation into Japanese: 翌日、エネルギーを補給するために、スペインの朝食、牛乳入りコーヒー、トマトとオリーブ オイルのトースト、天然オレンジ ジュースがありました。

Google Translation into Kyrgyz: Эртеси, энергия менен баштоо үчүн, испан эртең мененки тамак, сүт менен кофе, помидор жана зайтун майы менен тост жана табигый апельсин ширеси болду.

Google Translation into Malay: Keesokan harinya, untuk bermula dengan tenaga, terdapat sarapan pagi Sepanyol, kopi dengan susu, roti bakar dengan tomato dan minyak zaitun dan jus oren asli.

Google Translation into Mongolian: Маргааш нь эрч хүчээр эхлэхийн тулд Испанийн өглөөний цай, сүүтэй кофе, улаан лооль, оливын тостой шарсан талх, байгалийн жүржийн шүүс байсан.

Google Translation into Panjabi: ਅਗਲੇ ਦਿਨ, ਊਰਜਾ ਨਾਲ ਸ਼ੁਰੂ ਕਰਨ ਲਈ, ਇੱਕ ਸਪੈਨਿਸ਼ ਨਾਸ਼ਤਾ, ਦੁੱਧ ਦੇ ਨਾਲ ਕੌਫੀ, ਟਮਾਟਰ ਅਤੇ ਜੈਤੂਨ ਦੇ ਤੇਲ ਦੇ ਨਾਲ ਟੋਸਟ ਅਤੇ ਇੱਕ ਕੁਦਰਤੀ ਸੰਤਰੇ ਦਾ ਜੂਸ ਸੀ.

Google Translation into Pashtun: بله ورځ، د انرژي سره پیل کولو لپاره، د هسپانوي ناشته، د شیدو سره کافي، د روميانو او زیتون غوړ او د طبیعي نارنج جوس سره ډوډۍ وه.

Google Translation into Persian: روز بعد، برای شروع با انرژی، صبحانه اسپانیایی، قهوه با شیر، نان تست با گوجه فرنگی و روغن زیتون و آب پرتقال طبیعی بود.

Google Translation into Tagalog: Kinabukasan, para magsimula sa enerhiya, mayroong Spanish breakfast, kape na may gatas, toast na may kamatis at langis ng oliba at natural na orange juice.

Google Translation into Thai: ในวันถัดไป เพื่อเริ่มต้นพลังงาน มีอาหารเช้าแบบสเปน กาแฟกับนม ขนมปังปิ้งกับมะเขือเทศและน้ำมันมะกอก และน้ำส้มธรรมชาติ

Google Translation into Urdu: اگلے دن، توانائی کے ساتھ شروع کرنے کے لیے، ایک ہسپانوی ناشتہ، دودھ کے ساتھ کافی، ٹماٹر اور زیتون کے تیل کے ساتھ ٹوسٹ اور ایک قدرتی سنتری کا رس تھا۔

[nutraexperts]

JAVA BURN: KIIRENDA OMA AINEVAHETUST JA ENERGIAT! ☕🔥

Kas oled kunagi muretsenud, et su energia ja kehakaalu kontroll on käest ära läinud?

Java Burn võib olla just see, mida vajad, et tuua tagasi see kadunud sära.

Kujuta ette hommikut, mil saad alustada päeva energiliselt ja kergemalt.

Kuidas kõlab idee, et üks lihtne jook võiks aidata sul saavutada oma kaalulangetuse eesmärke?

Java Burn pole lihtsalt kohv; see on lahendus, mis lubab muuta su päevade rutiini ning anda sulle jõudu ja motivatsiooni.

Lähme vaatama, kuidas see töötab ja mida see täpselt pakub!

👉 OSTA JAVA BURN AMETLIKULT

Java Burn: Kuidas See Tooted Töötavad

Olenemata sellest, kas oled kunagi kogenud kaaluprobleeme või lihtsalt tahad oma energiat tõsta, on java burn midagi, millest tasub rääkida.

Kohv ja kaalulangus? See kõlab nagu unistus.

Aga kuidas see tegelikult toimib?

Mis On Java Burn?

Java Burn on toidulisand, mis seguneb su lemmik kohviga.

See on loodud selleks, et kiirendada ainevahetust ja aidata sul saavutada soovitud tulemusi kiiremini.

Lihtsalt lisa see pulber oma kohvile ja naudi!

Kuidas Kasutajad Java Burn'ist Räägivad

Kuulsin mitmest inimesest, kes on proovinud java burn'i, ja nende lood on inspireerivad.

“Olen 34-aastane ning olen alati olnud hädas kehakaalu langetamisega. Proovisin erinevaid dieete, aga ei saanud kunagi soovitud tulemusi. Siis avastasin java burn'i. Pärast paar nädalat tundsin end energilisemana ja mu kehakaal hakkas lõpuks langema!” — Maria, 34

Maria pole ainus. Paljud inimesed jagavad sarnaseid kogemusi.

Miks Valida Java Burn?

Miks peaksid valima just java burn'i teiste toodete asemel?

Siin on mõned põhjused:

Kiire Ainevahetus: See aitab kiirendada ainevahetust.

Lihtne Kasutada: Lihtsalt sega see oma hommikukohvi sisse.

Loob Energiat: Sa saad rohkem energiat päeva jooksul.

Kliendi Tagasiside

Inimesed räägivad ka sellest, kuidas nad tunnevad end pärast java burn'i kasutamist.

“Olen 28-aastane ja töötan pidevalt mööda linna ringi. Ma ei uskunud kunagi, et kohvi joomine võiks mind nii palju aidata! Pärast seda kui alustasin java burn'i kasutamist tunnen end aktiivsemana ja mu tööpäevad on nüüd palju produktiivsemad.” — Jaanus, 28

Sellised lood näitavad selgelt toote efektiivsust.

Millised On Tooted Ja Koostisosad?

Rääkides koostisosadest – need on puhtalt looduslikud.

Need aitavad toetada sinu keha loomulikku protsessi ilma igasuguste kahjulike lisanditeta.

Looduslikud antioksüdandid

Vitamiinid

Mineraalid

Need kõik koos aitavad sul saavutada paremat enesetunnet.

Kokkuvõte: Miks Alustada Täna?

Kui mõtled kaalulangetamisele või energiatõstmisele, siis tasub kindlasti proovida java burn'i.

See ei ole lihtsalt veel üks toode turul; see võib olla sinu uus lemmik hommikusöök!

Ära oota enam! Proovi ära ja vaata ise!

Tulemus võib sind üllatada!

👉 OSTA JAVA BURN JA TUNNE ENERGIAT

FAQ

Mis on Java Burn ja kuidas see toimib?

Java Burn on toidulisand, mille eesmärk on kiirendada ainevahetust ja toetada kaalulangetamise protsessi. See sisaldab looduslikke koostisosade segu, mis aitavad energiat suurendada ja rasvapõletust edendada, kui seda segatakse kohviga.

Kas Java Burn on ohutu kasutada?

Jah, Java Burn on loodud looduslike koostisosade põhjal ning enamik inimesi talub seda hästi. Siiski, kui sul on tervisemuresid või võtad ravimeid, tasub enne kasutamist arstiga konsulteerida.

Kuidas ma peaksin Java Burn'i tarvitama?

Soovitatav annus on üks pakend päevas. Sega see oma lemmikku kohvi ja naudi. Parim aeg tarvitamiseks on hommikul.

Milliseid tulemusi võin oodata Java Burn'i kasutamisel?

Tulemused võivad varieeruda. Paljud inimesed märkavad energiataset tõusmas ja kehakaalu langust mõne nädala jooksul regulaarse kasutamisega koos tasakaalustatud toitumise ja liikumisega.

Kas Java Burn'i saab kasutada koos teiste toidulisanditega?

Jah, üldiselt võib Java Burn'i kasutada koos teiste toidulisanditega. Siiski, jälgi alati annuseid ja kuula oma keha reaktsioone.

Kui kiiresti ma näen muutusi pärast Java Burn'i alustamist?

Muutused sõltuvad individuaalsest ainevahetusest ja elustiilist. Mõned inimesed tunnevad energiat juba esimesel nädalal, samas kui teistel võib kuluda kauem aega kehakaalu languse märkamiseks.

Kust ma saan osta Java Burn'i?

Java Burn'i saab osta ametlikult veebilehelt või usaldusväärsetelt e-poe platvormidelt. Veendu, et ostad originaaltoodet.

Kas Java Burn'il on kõrvaltoimeid?

Enamik inimesi ei koge kõrvaltoimeid. Mõned võivad tunda kerget ärevust või unetust alates suurest kofeiini tarbimisest. Kui tunned end halvasti, lõpetage kasutamine.

Kas mul peab olema eriline dieet või treeningplaan koos Java Burn'iga?

Ei ole ranget dieeti nõutud, kuid tasakaalustatud toitumine ja regulaarne treening aitavad saavutada paremaid tulemusi kiiremini.

Mida teha juhul, kui ma ei ole rahul tulemustega pärast Java Burn'i kasutamist?

Kui sa ei ole rahul oma tulemustega, kontrolli kindlasti oma igapäevase eluviisi aspekte nagu toit ja liikumine. Samuti vaata tootja tagastuspoliitikat – paljudel ettevõtetel on rahatagastuse garantii.

👉 OSTA JAVA BURN JA MUUDA OMA ELU

[kirjukollanekass]

https://x.com/libidofalan/status/1745928569300074755?t=73o65JOkreIAsRLPYrOo0g&s=09

Hommikusöök🤤

[janne35]

4.mai 3023

Hommik algas jalgade plaasterdamisega. No see nagu plaaster-teip igaksjuhuks. Mul varbaotsad veidi hellad ja see kaitseb hõõrumise eest. Etteruttavalt võin öelda, et kindlasti aitas ka. Paar väikest villipojukest ikka tuli, aga mitte vägahullu. Hommikusöök oli jälle nagu ikka.

Peale sööki bussiga Chateaux'i lossi.

On ikka võimas monstrum. Maja keskel oli lai ja võimas keerdtrepp. Avastasime, et see oli eriline...no nagu topelt-trepp. Losdi aed oli nega.mega suur. Jalgu säästes sinna ei läinud. Lossis sai ikka pea 5km 1.5tunniga tammutud.

Võtsime suuna Orleansi linnale.

Mõnus tee, paar tiba põuavihma ja muidu väga kena ilmake...päikest piisavalt.

Linnakesest nimega Mer tegime külameestega rongijaama kohvik-poes paar õlut ja sõitsime rongiga Orleansi.

Hotell selline vahva stiilne. Kõik toad on erimoodi. Ühtede naiste tuba läheb suurde vannituppa ja siis läbi vannitoa tuleb tavaline tuba - hästi eriline.

Peale õhtusööki läksime verl linnale kolama. Leidsime Jeanne Darc'i hobusel ja karuselli ja mis peamine katetraali, mis on imeline nagu muinasjutus. Uskumatilt uhke!!! Homme hommikul lähme katetrali sisse ka. Aga väljast ei pruugi see homme olla sama, mis täna. Selline on ta ainult öösiti.

[mellireisid]

Osakas: Taiwani hommikusöök, Osaka loss, öised tänavad, kasside nõiaring, karri mees

[pyou]

Serious lack of porridge on my own feed! Unacceptable. Anyhow, how do I never get tired of it? Because I change it up. Latest discovery is @_veskimati_ barley flakes. 😳 . . . #food #foodstagram #foodporn #porridge #barley #odrahelbed #puder #hommikusöök #breakfast #hommikupuder #maasikad #strawberries #delicious #healthy #vegan #veskimati #maitsev #morning #fresh #barleyporridge #vscocam #vsco

[globalodyssey-blog]

Always an amazing breakfast at Reval Café

[susannasuomessa]

Mõtlesin jah, et ootan ära püsivama ühenduse oma korterisse, aga nüüdseks on selgunud, et sel nädalal teda kindlalt ei tule. ja elu juhtub nii palju vahepeal, et peab siis muudmoodi hakkama saama. Möödunud on seitse üksielamise päeva ja isegi kui tundub, et on vähe korda saadetud, on siiski üsna palju toimunud. Paar päeva tagasi (kui seda sissekannet alustasin..) nägin näiteks täiesti esimest korda zepeliini moodi asjandust lendamas öise Turku kohal. Väga vali ja tekitas kohe välismaa-tunde. Aga. Igatahes. 

2. jaanuaril hakkasime 6:52 laevaga liikuma (jah, väljumisaeg oli märgitud kella seitsmeks, ma ei tea, mis värk sellega on), laevutasime kolm vaid-paar-tundi-maganud Mildebergi üle Soome lahe ning leidsime end lumisest Helsingist. Isa sai sõbra Teppoga kokku, me Saaraga käisime Amos Rexis Bill Viola näitust vaatamas (üsna hea, aga eraldi selleks Soome ei sõidaks..).

Kell 13 võtsime suuna Turku peale. Veider oli istuda oma järgmise viie kuu kompsude seas, aga talvine Soome maastik võttis koos Jüri kaasatehtud võileibadega tähelepanu endale. Kuulasime klassikalist muusikat ja vahepeal tegime Saaraga uinakud.

20 minutit enne nelja jõudsime kohale. Olin naabri ja võtmevalvuri Marjaga leppinud võtmete üleandmise neljaks, kuid kuna ta oli niikuinii kodus, saime pärast kõikide kompsude seitsmendale transportimist juba poole viie paiku alustada sõitu Raisiosse, kus öö veetsime. Läksin ka kaasa, sest hotelli hommikusöök on seda väärt :D ikkagi #peregareisil. Vaatasime telerit ja tegime nalja. 

Kummaline jah oma terve elu kokkupakkimist korraga näha: 

Ahjaa, õhtul sõitsime korra Turu peal ka ringi. Toomkirik on siin imeline, vist üks suurimaid, mida näinud olen! (tuleb veel pilte) 

Pärast hommikusöögile järgnenud uinakut sõidutati mind mu uude koju ning jäin üksi asju lahti pakkima. Eks oli ikka kurb ka, aga ka kuidagi kerge. Sain asjad lahti pakkida oma äranägemise järgi ning sain üsna koheselt aru, et mul polegi siin wifit! Kirjutasin eelmisele (ja tulevasele - olen allüürnik) elanikule ja ta vastas, et kasutab ise mobiilset netti. ahah. ohoh. See läks mul facebooki kommuunides ringi sobrades lõpuks meelest kuulutustes järgi vaadata: pidasin tähtsamaks ruutmeetreid, asukohta ja muid eluks tarvilikke majapidamise faktoreid... Egas midagi, nüüd pean veel ühe asjaga tegelema :D (sellest interneti asjast saab ka täitsa eraldi postituse teha...)

Kuna internetti on vähe, lõigutan seda blogi läbi mitme päeva.

Mis kõige peamisem: elus olen! ja väga mõnus on!  Küll mul see kirjutamistuhin ka peale tuleb.

aa ja videosid on ka veidi keerulisem postitada. no vaatab.

[erliblogi]

KAALUTÕUS JA KAALULANGUS

See on kindlasti teema, millest paljudel ei ole nii lihtne kirjutada ega rääkida. Nii ka minul. Kuid nüüd tunnen, et olen valmis oma lugu jagama. Ma usun, et kõikidel inimestel on mingil perioodil olnud teemaks kaal, iseenesega rahul olemine. Minul on olnud see suur teema pikka aega. Enne Viljandisse kolimist, ma olin täiesti normaalkaalus, kuid pidasin end siis väga paksuks ja polnud kunagi rahul. Äärmustesse midagi ei läinud, lihtsalt ma polnud üldse rahul, kohe üldse mitte! Pool aastat pärast Viljandisse kolimist, tõusis mu kaal välk kiirusel 64 pealt 81 peale. See viis mind päris tumedasse kohta, kui nüüd tagant järgi mõelda, siis ma nii ei tundnud. Ma olin segaduses, ma ei saanud aru, miks see nii on. Aga kuna ma pean käima igal aastal kolposkoopia uuringul, siis saadeti mind sealt edasi endokrionoloogi juurde, kuna mul oli liigne meessuguhormoonide tase. Endokrinoloog siis diagnoosis mulle kilpnäärme haiguse ja lisaks polütsüstiliste munasarjade sündroomi. Ma olin väga kurb sel hetkel, ma mäletan.. Ma ei saanud aru, mida need diagnoosid tähendavad, ma ei saanud aru, mida ja kas ma pean enda elus muutma.. ma olin segaduses ja kahjuks pean ütlema, et mingit tuge ja selgitust arst ei andnud. Aga need kaks asja olid mu kaalutõusu põhjustanud, asi ei olnud ainult mu kehvas toitumisharjumuses. Nende haiguste tõttu ladestuvad kõik magusad asjad, mida ma sõin ja ma ei kulutanud seda liikumisega lihtsalt ära. Ma mäletan, et nii naistearst kui ka endokrinoloog ütlesid mulle, et ma pean alla võtma, siis saan terveks. Ma proovisin ja ei saanud, ma proovisin ja sain, ei saanud, sain ja ei saanud hakkama sellega. See oli mega suur võitlus enesega. Raske oli endale selgeks teha, et tervislik toitumine on mu ainuke võimalus, nu muidugi sain ka ravimid peale, kuid peamine oli ikkagi toitumise muutmine. Ma jändasin üksi päris pikalt, enne kui professionaalset abi sain. Tänaseks ma olen 5 kuuga 8 kg alla võtnud. Kuidas ma siis seda tegin?

Nagu üleval pool juba mainisin, siis üksi ma sellega hakkama ei saanud. Iga kord kui endokrinoloogi vastuvõtul käisin, küsis ta palju olen alla võtnud, aga ma ei olnud! Ma olin nii kurb ja lootusetus olukorras.. siis ühel vastuvõtul ma küsisin ise toitumisnõustaja juurde suunamist (ma ise ka ei tea, kus see mu pähe oli järsku tulnud), ja see suunamine käis imekähku, ma ei pidanud isegi põhjendama.. Hiljem mõtlesin, et aga miks ma pidin seda ise küsima, miks mulle seda kohe ei pakutud arsti poolt!? Miks, miks, miks oli mu peas. Aga see selleks. Pärast seda, kui ma esimest korda toitumisnõustaja juures käisin, ma nutsin, ma nutsin ikka pikalt. Ma ei nutnud sellepärast, et ma enam suhkrut näost sisse ei saa ajada ja pean valgete toodete asemel juurvilju sööma. Ma nutsin sellepärast, et ma olin mitmeid kordi arsti juures käinud ja keegi ei selgitanud mulle, mis minuga päriselt toimub. Mitte keegi ei teinud mulle mu olukorda paremini selgemaks, kui seda tegi toitumisnõustaja! Ma sain häid juhiseid ja ta jälgis mind paar kuud ja tänu sellele ma saavutasin selle, kus ma praegu olen. Aitäh talle selle eest, ta teeb head tööd.

Toitumine

Kui alguses ma jälgisin väga konkreetselt nõustaja juhised ja kaalusin oma toitu ja panin nutridatasse kõik kirja, siis nüüd ma enam nii ei tee. Kuigi võiks süsivesikuid, rasvu ja valke lugeda küll. See nõuab aga jällegi harjumist ja distipliini. Ma ei söönud 2 kuud järjest magusat, varem ma sõin igapäevaselt vähemalt ühe šokolaadi. Pärast kahte kuud oli mu enesetunne nii hea! Ma ei olnud enam nii väsinud kogaeg ja mingi hetk lõpetasin antidepressantide tarvitamise. Ma jõudsin palju rohkem kõndida – ma ei hingeldanud enam tava tempoga kõndides, mul oli rohkem tuju kõndimas käia. Ma ei olnud enam nii palju nukker. Ma leidsin endas jõudu.

Mis ma siis sõin? Hommikusöök – alates sellest ajast on olnud igal hommikul mu laual puder. Võib olla mõni üksik hommik on vahele jäänud, aga julgen väita, et neid kordi saab ühe käe sõrmedel lugeda.

Varem olin ma puhtalt emotsiooni sööja. Ma sõin vähe aga ebatervislikult ja palju magusat. Tavaliselt kui šokolaadi ostsin, siis ma ei võtnud sealt vaid paar tükki, vaid sõin terve tahvli korraga ära. Ja nii võis olla iga päev.

Nüüd aga ma söön rohkem ja tervislikku kraami.

Minust on saanud hommikukohvi jooja

Jah, ma olen 28aastane ja ma saan öelda, et hakkasin nüüd kohvi jooma. Siiani olen joonud lihtsalt neid 3in1 lahustuvaid kohvisid, seda on ka haruharva ette tulnud. Eile just otsin ise oma elu teise 500 grammise paulig kohvi. Nüüd saab vist öelda, et olen täiskasvanuks saanud – nüüd kui ma ostan ise endale kohvi ja joon seda. Kõik sai alguse sellest, kui täitsin tööülesandeid asenduskodus, tähistasime lapse lasteaia lõpetamist ja perekodu kasvataja pakkus kohvi ja ma viisakusest võtsin tassi kohvi ja mulle hakkas see nii hirmsasti meedima, et järgmine päev ostsin endale koju ka paki kohvi. Ma ei joo palju kohvi, tavaliselt üks tass hommikul, suur osa on piim. Igal hommikul ei joogi, vahel pole seda isu.

Lõuna ja õhtusöök on sarnased, kuid ma ei söö iga päev lõunal ja õhtul sama toitu. Aga enamasti tatar, kartul, juurviljad, kana, vahel on täiesti taimne toit, kala hakkliha, peet, värske salat. Rohkem võiks süüa juurvilju ja kiudaineid, ka vahepaladega on veidi nukker, neid palju mu toidulaual pole. Kuid armastan näksida pähkleid ja puuvilju vahepalaks.

Mida aeg edasi, seda kergemalt ma võtan seda toitumise asja, olen lubanud endale ka väikese šokolaadi ja nende kuumade ajal oli jäätis hädavajalik. Tegelikult oleks hea, kui ma ka seda ei teeks, kuid õnneks pole mu kaal tagasi läinud, vaid seisab paigal, ka see on saavutus.

Lisaks kaaust alla võtmisele ja tervislikule eluviisile olen ma tänu sellele teekonnale ise endale rohkem meelidma hakanud. Ma ei ole enam enda vastu nii karm.

Liikumine

Lisaks toitumise muutmisele olen ka rohkem liikuma hakanud. 10 km jalutuskäigud ei ole minu jaoks enam rasked. Varem ma tavatempoga kõndimise ajal hingeldasin nagu oleks maratoni jooksnud. Jah ma käin ainult kõndimas, sest joosta mulle ei meeldi. Ma olen proovinud mitmeid kordi.. aga ei, ei meeldi. Vahepeal tegin ka koduseid trenne, enne koroonakriisi käisin MyFitnessis rühmatreeningutes. Trennis käimise harjumust peab veel harjutama

Mu teekond ei ole kindlasti veel läbi. Nagu varem mainisin siis vahepeal tuli tagasilangus selles osas, et ma sõin jälle magusat, mida tegelikult ma ei saa teha, mul ei ole vaja seda. Hiljuti kirjutasin iseendale kirja just sellise sisuga, et mul pole magusat vaja süüa, see teeb mu kehale halba, mulle teevad head puu-ja juurviljad jms. Ma ei oska öelda, kas see aitab. Sellest on üsna vähe aega möödas, kuid vajadusel kirjutan endale sadu selliseid kirju. Ma tahan terveks saada ja ma saan seda ainult läbi tervisliku eluviisi.

Mida ma veel olen õppinud oma teekonnal, on see, et ainult mina saan enda elu paremaks muuta!!!

[flow-green]

Koerarõõm ning F*ck-it-dieet

Aegamööda rooman oma mustast august välja. Mitu kuud vaikust on hetkeks läbi. Kadusin päris tõsisel põhjusel veidikeseks pildilt. Ma siin seda hetkel lahkama ei hakka, aga ütleme nii, et kuskil poolteist kuud olin nii vaimselt kui füüsiliselt täiesti läbi ja omas mullis. Ei, ma ei kukkunud kuskile toitumishäire relapse’i küüsi. Lihtsalt elu viskas teele väikse vingerpussi ja proovikivi, mis õnneks niivõrd-kuivõrd positiivselt lahenes ja märtsi kuuga suutsin end ka vaimselt taas reele tõsta.

Need kaks kuud olid tegelikult üsna seiklusterohked ja avasid mitmel rindel mu silmi. Hakkasin rohkem hindama seda, mis ja kes on mu ümber ja seda, kuidas mu pere ja lähedased toeks on. Taipasin, et olen neile iseenda lõhkumisega palju haiget teinud ja kellegi pärast muretsemine on tegelikult ju kohutav lisakoormus ja stress. Nii et ma olen selle kogemuse eest tänulik. Aina enam olen hakanud lahti laskma end kammitsevatest piirangutest ja deemonitest ja liigun vaikselt, ent üsna sihikindlalt mentaliteedini, et minu keha on mu tempel, minu enda kodu ning see teenib vaid mind ennast, mitte kedagi teist. Noh, võib-olla kunagi kauges tulevikus on see ajutiseks koduks veel ühele indiviidile, nii et peaks veel eriti hoolsalt selle eest hoolt kandma.

Viimased kaks nädalat on mu silmad veel rohkem avanud, sest koperdasin kogemata kombel ühe raamatuni, ent sellest täpsemalt veidi hiljem. Kõigepealt tahan rääkida ühest suurimast muutusest, mis on me ellu niivõrd palju rõõmu ja positiivsust toonud. Nimelt on meil nüüd uus pereliige. Ei, ma ei sünnitanud... (veidi irooniline), kuid meie kodus on nüüd kuulda nelja väikse käpa padinat, küüneklõbinat puupõrandal. 16. veebruaril avanes meile täiesti ootamatu võimalus võtta omale koer. Charlie on nüüd peaaegu kaks kuud olnud see imeline kingitus. Selline üsna omapärases suuruses ja teadmata tõuseguga koer (me kahtlustame, et rebane võib olla asjasse segatud...) on meid sõgedateks koeraomanikeks muutunud. Teate küll, crazy cat lady.

Meie oleme crazy dog lady and sir. Ma arvan, et kui meid me loomulikus elemendis koduseinte vahel nähtaks, siis meiega enam ametlikes aspektides väga tegemist ei tahetaks teha.

Aga siin ta on. Charliel on nüüd isegi oma Instagrammi konto (järgmine märk, et normaalsed me ei ole :D).

Härra ajab massiivselt karva ja meil on autos, kodus ja perekodudes varuks karvarullid ning kui kolmapäeva hommikul tolmu imed, on õhtuks täpselt samad rullid end oma vanades kohtades mugavasti sisse seadnud.

Charlie on lahe. Sõidab südamerahuga autoga, me käime iga nädalavahetus mõnes uues huvitavas Eestimaa paigas jalutamas. 10-kilomeetrised matkad on juba nii tavapärased. Üks eriti eriline hommik oli paar nädalat tagasi laupäeval, mil meil täiesti tühja koha pealt kell 4 hommikul uni läinud oli. Voodis vedeledes mõtlesime, et mis edasi. Magame või.... oot-oot, kell 6 tõuseb ju päike. Ajaks end õige maast lahti, pakiks hommiku- ja lõunasöögid kaasa ja vaataks päiksetõusu ja siis Käsmu matkama? Mõeldud-tehtud. Sellest sai üks väga lahe ja meeldejääv päev.

Charlie on teraapiakoer. Iga kord, kui mul tuleb nututuju peale, võtan Charlie kenasti kaissu ja tema soojad ning elutarkust täis silmad pühivad kõik mured ära. Lisaks on Charlie meid nii mõnusasti aktiivseks teinud. Käime iga päev mitu korda jalutamas ja ma olen jälle hakanud iseenda pärast jooksmist ja liikumist armastama. Ma ei loe enam ammu kilomeetreid ega tempot. Ma ootan juba õhinaga oma hommikujooksu ja ma naudin, tõsiselt NAUDIN liikumist.

Nüüd aga minu uuest ,,dieedist’‘, mille nimeks on The Fuck It Diet. Sain endale hiljuti taaskord uue e-lugeri ja see ajendas mind otsima e-raamatuid, mis on kasulikud toitumishäirete küüsis vaevlevatele inimestele. Silma jäi just sellise pealkirjaga raamat. Soetasin selle oma lugerile ja asusin lugema. Juba esimesed leheküljed kukutasid mu suu ammuli: alguses vihast, seejärel mõistmisest.

See raamat on täiesti pea peale pööranud mu maailmavaated ja suhtumised eri dieetidesse, toitumisse ja kaalunumbrisse. Kogu raamat õpetab, kuidas vabaneda söömissõltuvusest, enesehinnanguprobleemidest ja obsessioonist oma kehakujju ja -kaalu.

Miks olen ma juba 10+ aastat maadelnud anoreksia, buliimia ja õgimissööstuhäirega? Miks kukun ma oma madalseisus ja täielikus kehavihkamisperioodis absurdsesse kaloripiiramismulli, kus kaotan 2 kuuga 6+ kilo, suudan end kondise, ent õnnetuna hoida maksimaalselt 3-4 kuud, sest ma ei luba endal midagi süüa, tahaks veel kaalus alla võtta, et oleks reservi ja põen kilode pärast kohutavalt, siis väsin ja nõrken ja seejärel kõik kaotatud kilod ja enamgi paari nädalaga tagasi söön? Miks ei suuda ma kaalu kaotada, kui otsustan, et pean näljutamise asemel parem mõnd dieeti, ent see ei anna tulemust, kaal ei lange, frustreerunult asun toitu kas välja oksendama või kukun jälle õgima? Miks see ratas nii käib ja mu kaal MITTE KUNAGI stabiilseks ei jää? Miks kõigun ma äärmusest äärmusesse? Ma olen end materdanud ja piitsutanud aastaid. Otsinud põhjuseid, et äkki mul ongi pekkis geenid ja ma olengi määratud igavesti end 500 kalori peal hoidma, et end seal kuskil normaal- ja alakaalu piiril hoida (sest et ideaal, eks?).

Ja siis sain ma vastuse: asi ei ole minus, asi ei ole geenides. Asi on dieetides, vahet pole, kui ilusateks ja värvilisteks need kirjutatud on. Asi on selles, et inimese keha ja meel ei ole loodud järgima reegleid, mis raamistavad toitumist. Olgu selleks paastumine, LCHF, keto, paleo, toortoit, isegi mindful eating (söö aeglaselt, hinda oma nälga. Kui on alla 9, ära söö, joo vett. Jällegi hunnik reegleid).

Enamus inimesi pendeldab end ühe dieedi pealt teiseni, järgib ettekirjutatud reegleid ja kaloreid paar kuud ning siis tuleb relapse. Relapse tuleb, alati tuleb. Seejärel ostad omale uue toitumiskava, mis lubab veel paremaid tulemusi. Sa ostad hingehinna eest kokku megatervislikke pähklivõisid, mandlijahu, kookosõli. Sa asendad oma lemmiktoidud mõne napaka alternatiiviga. Sa guugeldad, miks KURAT mul on šokolaadiisu ja saad vastuseks, et Sul on magneesiumipuudus, söö parem 12 mandlit ja unusta šokolaad. Selle asemel, et see neetud šokolaad osta ja eluga edasi minna. Ei, šokolaad on keelatud toit ja seda ei tohi osta. Aga sa ikkagi ostad, sööd selle ära ja seejärel lubad omale, et nüüd sa ei söö mitu kuud enam šokolaadi ja piirad järmised 2 nädalat oma kaloreid ja sööd selle asemel mandleid. Ja oled õnnetu. Ja siis sööd jälle šokolaadi, ja oled õnnetu. Round and round it goes.

Ja sa võtad need 5 kilo kohe tagasi juurde. MIKS?

Lihtne: su keha ei saa enam aru, mis toimub. Aastaid ja aastaid oled keha hoidnud nälgimise piiri peal. Dieedikultuur on ette kirjutanud, et selleks, et kenasti kaalus alla võtta, tuleb end hoida kaloridefitsiifis ja see võiks olla nii 1200-1500 kalorit päevas, maksimaalne kaloraaž on 2000. Sa loed igat ampsu, igat suutäit, kõik läheb MyFitnesspali kirja. Sa sööd oma söögi ära, sul on veel millegi  järgi isu ning juba plaanid ja muretsed järgmise söögikorra pärast. Sa mõtled toidust 85% oma päevast (mina mõtlesin 100%, isegi siis, kui ma seksisin. Äge, eks?).

Keha ei ole loll. Kehale on aastate vältel sisendatud, et iga nurga taga peidab endas uus dieet, uued piirangud ja uus näljutamine. Keha kardab. Keha kuulab aju, mis korrutab lõputuid reegleid toitumisest. Šokolaadi ei tohi, pitsat ei tohi, sai on halb, juust on halb, jäätis? Ainult sorbett või suhkruvaba või tee ise banaanist. Keelatud vili on ikka ju kõige magusam ja siis ostad omale 2 liitrit jäätist ja sööd kõik korraga ära. Siis sa piitsutad end, et jäätis ON KEELATUD ja sa ei tohi enam nii. Ja nii see käib.

Nüüd tuleb kõige jaburam, ent kõige loogilisem fakt: mustrist välja murdmiseks on üks viis ja see on lihtsaimast lihtsam. Söö. Kõike. Palju. Söö KÕIKE, mida sa oled aastaid tahtnud ja endale keelanud. Söö oma isud täis. Söö kasvõi siis, kui kõht tühi pole. Lihtsalt söö. Niikaua, kuni sa enam ei taha. See protsess võib võtta sõltuvalt inimesest nädalaid, kuid, võib-olla aastaidki. Raamatus on juttu inimestest, kes jagavad kogemust, kuidas neil kulus kolm aastat, et keha tagasi ümber reprogrammeerida. Ja see on hirmus. Oi, kui hirmus see on. Aga see on see, et lihtsalt hüppa vette, ära katsu varbaga. Seda rutem saab asjad jooksma. Tulemus? Keha rahuneb. Aju programmeerib end ümber / tagasi. Ükski toit pole enam keelatud (kui sul just pähkliallergiat ei ole. Palun ära sel juhul pähkleid omale luba). Aju teab, et kui ta tahab, võib ta seda alati saada. Ja rahuneb.

Jah, kaal tõuseb. Keha ei ole veel kindel, et õudus on läbi ja et nüüd saab ta lõpuks funktsioneerida nii, nagu ta loodud oli. Kaal tõuseb, kuniks keha paraneb ja siis... langeb kaal sujuvalt oma loomulike punktide vahele. Ma tean, kus see mul asub ning kuigi see on vähemalt 5 kg rohkem sellest, mis oli mu kõige pisem kaal (hetkel olen kogunisti 10 kg raskem kui kõige pisem kaal), olen ma vaikselt hakanud selle numbriga leppima.

Ja ma olen nüüd seda lähenemist praktiseerinud pool nädalat. Üle-eeile sõin ma üle aastate Hesburgeri sööki (vekeburgeri suur eine), eile tellisin omale pikemalt mõtlemata Pizzakioski vegan pitsa (ei mingit juustuvaba jura, vaid täispakett), ma olen nüüd 4 päeva järjest söönud jäätist, vegan kohukest. Ja eile tabas mind esimest korda krõps. Ostsin endale taaskord ühe pulgajäätise pärast pitsat ning kui olin selle ostnud, taipasin, et ma ei taha seda praegu. Mul pole isu. Panin selle külmikusse oma aega ootama. Õhtul pärast suppi ja sooja juustuleiba (!!!) otsustasin, et söön selle nüüd ära. Ma olin pool jätsist ära söönud, et ei taha vist enam. Sõin siiski lõpuni, sest see oli pisike šokolaadijäätis, ent sellest piisas. Mul ei olnud enam terve õhtu mingeid isusid. Ma ei mõelnud toidust. Kui vanasti mõtlesin ma pärast igat õhtusöömat hirmuga järgmise söögikorra peale ja et ma ei tohi ju pärast kella kuut süüa, aga kõht ju läheb tühjaks, ja hommikusöök on nii kaugel, ja hommikust ma niivõinaa proovin mitte süüa, sest et intermittent fasting ja 16+ tundi paastu, ja see muutis mu pahuraks ja kurvaks ja kurjaks ja viskas oma mulli, siis eile käis krõps ja toit ei tulnud enam sekundikski enam meelde. Täna hommikul ärkasin täiskõhuga. Ja ma ei mõelnud toidust. Ma ostsin omale paar tundi hiljem Rimist väikse topsitäie kaerahelbeputru, porgandeid ja hummust – ja mitte seetõttu, et ma pean, tervislik on, ma ei tohi muud. Mul oli tõsine isu porgandi ja hummuse ning kaerahelbepudru järgi. Lõunaks otsustasime, et käime võtame Grillersist burksi. Võtsin omale vegan burgeri, ilma saiata naked versioonina: jällegi mitte seetõttu, et mõttetud kalorid saias, iu, ei tohi. Ei. Mul oli tõsiselt kõht täis veel porganditest ning eilne ja üle-eilne rämps olid vist oma töö teinud ja mul oli isu täis. Mul oli tõsine tahtmine saada see vegan burksipihv mõnusa värske salatipadja peal. Ja ma ei võidelnud endaga. Ma sõin selle burgeri ära ja ma ei neanud end sügaval sisimas, et miks ma saiaga ei võtnud. Sai on keelatud, aga kurat, ma ju tahan. Ma ju TAHAN. Nope. Ei tahtnud.

See oli kell 15:00. Ja mul on kõht siiani täis. Vanasti oli mul paaniline hirm järgmise söögikorra ees ja lisaks võttis mõne lisasnäki (keelatud šokolaadi, jäätise või muu säärase) vajadus silme eest mustaks. Ei tohi. Ja seda rohkem kasvas vajadus.

Ma pole täna enam kordagi söögile mõelnud, v.a. nüüd, kui seda teksti kirjutan.

Ma olen juurde võtnud ja see hirmutab mind ja ma pihtisin sellest oma kaaslasele üleeile. Ta vaatas mulle suurte silmadega otsa ja ütles, et kui aus olla, siis pole ta isegi märganud, et ma juurde olen võtnud. Mis see on? Umbes 5-6 kg? See on olematu arv. Muidugi saan ma ise aru, et olen juurde võtnud, sest riided on parajad (XS-S suurus, mis enne oli kergelt lohva-lohva, on nüüd paras. Neiu, kas sa vajad veel tõendeid, et sa ei ole paks?) ning mu jalad ei ole trimmis pulgad thigh capiga ning rangluud ei turrita välja. Mul on sentimeetreid juude tulnud ja ilmselt sellega ongi tegelikult kõige raskem leppida. Ma nägin esimest korda üle aastate, kuidas kaalul oli esimest numbrist 5 saanud 6, muidugi üleöö, mis tähendab, et tegu oli siiski veekaaluga ja tõenäoliselt on see siiski paar kilokest vähem, ent hirm oli reaalne ja sel hetkel taipasin, et ma ei viitsi enam nende numbrite pärast ka nutta. I am so done. Sel päeval palusin kaaslasel kaal ära peita nii, et ma ei tea, kus see on. Käisin oma jooksuringil ja tagasi tulles nägin, et kaal oligi kadunud ja kaaslane naeratas rahulolevalt.

Laupäeval käisime sünnipäeval, kus oli kõigi rõõmuks üles seatud tünnisaun leilisaunaga. Bikiinid olid kaasas, aga ma olin paar päeva enne juba sõjakalt raiunud, et mina sinna ei lähe, mina oma pekke letti ei viska. Aga mu tuttav ütles selle peale, et murra see kangekaelsus läbi, ületa oma hirmud ja tee see ära. Keegi ei mõista hukka, keegi ei saa arugi, kõik need deemonid on mu peas kinni. Peol olin ma veel täielikult veendunud, ent sinna ma ei lähe. Ja siis üks hetk andsin ma iseendale mentaalselt jalaga tagumikku ja läksin. Ja ma ei kahetse. Mul oli tõsiselt tore. Ei tundunud küll, et keegi mind ülevalt alla põrnitses ja mõtles, et issand, kui paks.

See nädal on olnud raske, ent mul oń nüüd käes nii palju esimesi väikseid võite ja selliste näiliselt tühiste probleemide ületamist, mida ma varem enam kunagi võimalikuks ei pidanud. Motivatsioon on laes. Ma ei uskunud, et mul on reaalselt veel kunagi tulemas aeg, kus ma ei ole toidu suhtes obsessiivne ja ei mõtle sellele 18/7. Muidugi ma tean, et see progress ei ole kohe kindlasti mitte poole nädalaga tehtud. Ma ise julgen ennustada, et selleks kulub kuid, et korvata üle 10 aasta tehtud kahju.

Üks esimesi hirmusid, mis mind raamatut lugedes tabas, oli küsimus, et aga mis saab, kui ma söön end sama suureks nagu need mitmesajakilosed ameeriklased? Ja kohe tuli ajust loogiline vastus: need 200kilosed ameeriklased on täpselt samamoodi mentaalselt haiged, sest on end toiduorjadeks söönud, vastupidise spektrina: nad on end emotsionaalselt sellesse kaalu juba lapsest saati õginud, olgu need põhjused siis perekondlikust eeskujust, sotsiaalsest keskkonnast vm, aga minu elu on alles 30ndates ja oma 80% sellest olen ma söönud mitmekülgselt ja vähemalt sama palju olen olnud normaalses kaaluvahemikus, kerge ülekaal kimbutas vaid puberteedieas, kus mängisid rolli hormoonid, tasuta koolilõunad, pidev elukoha ja -keskkonna vahetamise stress, aga ma sain sellest kõigest varateismeeas jagu ja aastaid oli mu kaal kenasti tasakaalus ja kõikus väga vähe: kuni hetkeni, mil ma end ülepeakaela dieedimaailma viskasin ja põrgu lahti läks.

Niisiis kohe kindlasti ei ole ma suuteline end paarisajakiloseks sööma. Võib-olla kardan, et kõige reaalsem on stsenaarium, kus kaal tõuseb trobinal 65+ kg peale, siis hakkab BMI järgi vaikselt terendama ülekaal, ent ka see ilmselt on üsna ebatõenäoline, sest ma näen, et tegelikult mahutan ma endasse toitu päris vähe ja kui ma oma metabolismi nüüd tööle saan, ei tohiks (teoreetiliselt) see kaal üldse enam idiootselt üles-alla kõikuma jääma, vaid paikseks vajuma. See oleks tegelikult el dream. Ma usun, et see tooks mulle LÕPUKS kaua taga nutetud mentaalse ja füüsilise rahulolu.

Ma igatsen normaalset elu. Ma olen oma elu parimas suhtes ja see on niivõrd tihti juba kuristiku serval mu haiglase kehaideaaliobsessiooni tõttu kõikunud. Ma olen niivõrd palju head mängulauale panustanud ja sellest kõigest nii napilt peaaegu ilma jäänud. Aitab. Tõsiselt. Nüüd aitab.

[hybriidmootor]

kaotatud pagas

mööda linti liikusid kohvrid igaüks leidis õige ja lahkus aga minu oma ei tulnud ega tulnud parem ongi läksin tühjade kätega naeratus näol õhtusöök allmaailmas hommikusöök kodus emotsionaalne pagas limbos

[janne35]

Hommik Toursi linnakeses. Hommikusöök hotellis päris rikkalik.

Algul arvasin küll et vaid moosisai, aga isegi peekon ja muna olid olemas. Banaani ja pirni haarasime veel kaasagi. Kui hommikusöök söödud siis tegime linnakesele miski 3km tiiru peale. Kitsad tänavad ja mega uhke katetraal.

[helenaarela-blog]

Trincomalee päevakava piltides

Hommikusöök - enamik päevadel otsustasime Sri Lanka kohaliku hommikusöögi kasuks (5€ kahele). 

Ranna chill

Lõunaks puuviljad (pilt puudub, liiga head olid) ja mahlad..

Lõunane chill rannabaaris..

Õhtusöök pimeduses elektrikatkestuse ajal. Siimule tuunasteik (4.5€) ja Helenile krevetid (300g ja 5.5€).

Päeva lõpp...magamise ajal kedagi pildistamas polnud.

[silverleetma-blog]

#30 / Home, sweet home.. novembris uuesti!? ;)

Laupäeva hommikul oli äratus 6.50, et süüa hotellis kiire hommikusöök ja suunduda lennujaama. Hotell küsis transfeeri eest 100 000, aga võtsime hoopis takso ja maksime 30 000 ehk 2€. Kuna Denpasari lennujaamas online check-ini ei saanud teha, siis läksime kohale 2h varem ning meie istekoha valik jäi vaid lennujaamatöötaja vastutusele.

Minu küsimise peale vastati, et lennuk täis ei ole ning palusin meid siis panna istuma kahekesi keskele 4-sesse ritta. Garantiisid seal muidugi pole, sest suur osa inimesi oli veel check-inimata. Denpasaris läks kõik ladusalt – kuskil ühtegi järjekorda polnud. Passikontrollis ütlesin „see you next year“ ja nii me Indoneesiast lahkusime. Alles lugesin artiklit, kus üks Briti naine oli lasknud 30päevase viisa üle ning pidi selle eest trahvi maksma. Sellepeale naine ärritus ja lajatas immigratsiooniametnikule: https://www.youtube.com/watch?time_continue=22&v=M0qEK0TiWLI Boonuseks 6-kuuline vanglakaristuse. Maailm on kirju.

Lennujaamas jäi veel veidi aega, seega ostsin lennukisse kaasa Silverile sushi ja endale salati, sest lennukitoidule lootma ei tahtnud jääda ning koju jõudmiseni oli jäänud veel 17h. Tuiasin rahulikult lennujaamas ringi ja hakkasin vaikselt värava poole liikuma kui märkasin, et polegi ühtegi inimest. Meie boarding oli mingi põhjusel 30 min varem. Istusime lennukis maha, seadsin end mugavalt sisse ja laotasin oma kola laiali kahe pingi peale kui järsku üks vene paar tuli ja istus minu ja Silveri vahele. Noooo! Vahetasime nendega siis kohad, korjasin oma kodinad uuesti kokku ja tiksusime siis Silveriga mõlemal 1 pink Moskva suunas. Lõpuks aga lendasime 30 min hiljem välja ja lennuk lendas 30 min kauem kui pidi ja nii 1h ära kulus.

Lend kestis 12h45min. Kuna meie hotelli internet oli nii halb, siis polnud mul ühtegi filmi ega seriaali ka ning Rossija lendudel ei ole filme, mänge, seriaale ega isegi mitte multikaid. Ainus meelelahutus on ekraan su silme ees, kus toimub countdown, mitu tundi jäänud on. Aa, ja lisaks on ka baar, kus saad end sirutamas käia. Baaris pakuti ilma gaasita vett ja 7UPi. Lõpetasin Mees2 raamatu ja alustasin raamatut naisest, kes sõitis rattaga Dublinist Indiasse. Päris tuus! Silver juba ohkas ja kartis, et sellest tuleb mul järgmine challenge. Proovime kõigepealt suvel rattaga Tallinnast Ostrovasse sõita. Who’s in? Karla? Grünnu? Sõidame!

Igaljuhul mida lähemal me Moskvale olime, seda kaugemale meie kohale jõudmise kellaaeg liikus. Moskvas pidi meil olema 1h45min kuni järgmise lennu väljumiseni. Kuna 1h venitamist oli tehtud, jäi alles 45 min. Maandusime, kui järgmise lennu boarding käis. Ema andis meile SMSi teel teada, kuhu gate’i peame jooksma ja kas lend väljub õigel ajal. Lootsime, et äkki Tallinna lend hilineb, aga ei – pidi 6 min varem Eestisse jõudma. Peas mõtlesin läbi kõik marsruudid ja lendan kasvõi läbi Helsingi või Riia, aga öösel magan kodus. Ema teatas veel, et järgmine Tallinna lend läheb 22.20, mis oli päris hea rahustus. Et kui jäädki oma lennust maha, siis pole hullu. Sööd borši ja lendad hiljem.

Aga siis lasti meid paisu tagant välja. 15 min boardingu sulgemiseni. Olen 12h45 min istunud staatiliselt paigal, kui algab elujooks läbi Moskva lennujaama, suured seljakotid seljas ja läpaka kott käes. Need läbi lennujaama suurte seljakottidega jooksmised on hullemad kui Ironmani lõpus olev poolmaraton. Päriselt.

Aga juheei! Esimene turvakontroll, kus kontrollitakse sind ja käsipagas üle. Ca 40 inimest järjekorras. Sel hetkel oli kõikide venelaste, sakslaste ja muude turistide sõimamist suhteliselt savi ja ronisime kuskilt laua alt läbi esimeseks. Esimene check done. Nüüd passikontroll. 200 inimest järjekorras, või noh mitte järjekorras vaid nagu puntras. Mingit rida seal polnud. Jooksin transferi officeri juurde ja küsisin, kus on fast lane. Ta ehmatas ära, kui kuulis, et me Tallinna lennule tahame saada. Näitas „järjekorra“ suunas, mille peale saime aru, et siin teistest abi ei ole, saatsin ta pikalt ja läbi inimeste sõimu ja ropendasime trügisime end taas ette. Mitmed turistid olid lahked ja lasid meid eespool passikontrolli. Üks noormees ütles, et jääb karmale lootma.

Anyway, kui kontrollid läbitud, siis tuldi meile Tallinna siltidega vastu. Ei, mitte selleks, et meid autoga väravasse viia, vaid öelda, et meil on alles 8 minutit ja jooksusuund ette näidata. 700 m jooks läbi inimeste labürindi Sheremetyevo lennujaamas algas. Jõudsime. Hingetuna, aga jõudsime. Tee peal haakisime külge veel ühed eestlased ja nii me hingetuna tormasime. Neil olid kaasas ka lapsed, kes ütlesid, et nad enam ei jaksa. Ergutasin neid, et värav paistab, viimane pingutus let’s go! Meid lasti viimasena lennukile ja pandi uks kinni. Teiste eestlaste grupi kõik liikmed lennukile ei jõudnud.

Tallinn-Moskva lennul vajusid kohe silmad kinni ja 1h30min läks jube kiiresti. Kui nüüd järgmisel korral valime Aasia lendu ja läbi Helsingi lennata ei saa, siis valiks ka igaljuhul Tallinn-Moskva-Denpasar lennu. Isegi kui ei ole meelelahutust. Lihtsalt Doha lennuga võrreldes on ajavõit 10h, mis on päris suur asi. Sellel ajal kui jõudsime Tallinnasse, oleks Doha lennuga jõudnud alles Stockholmi.

Koju jõuda oli superhea ja sellist vastuvõttu polegi meil varem olnud! Isa oli lennujaamas vastas, ema jõudis meiega samal ajal koju koos Jacki ja Silverile soojade, värskete searibidega. Silveri ema oli täitnud meie külmkapi hea ja paremaga alustades kalamarjast, lõpetades suitsuvorstiga, kaunistanud kodu värskete lilledega ning täitnud rohkete kingitustega vaibast rösterini! Isegi Jackile oli uus mänguasi! Ma ei tea, kuidas me sellise hoolitsuse ja vastuvõtu ära oleme teeninud! Igaljuhul oleme siiralt ja südamest tänulikud!

Üks seiklus taas seljataga. Jääme ootama järgmist!

Siinkohal tervitaks veel Karlat, kes jättis seekord Bali basseinides redelhüppevõistlused vahele, et nühkida Tartu suusarada 63 km! Kurat, see on äge! Treenida Nõmmel 1,8km ringil ja minna Tartu maratonile on väga tuus!

[pyou]

I am really craving for that one particular cream cheese bagel and giant coffee from Espresso House. I have not planned any trips for this year. All this together makes me a bit nostalgic today. . However I did just have oatmeal with tiger chai latte spice so Sunday is kinda awesome regarding it still. . #espressohouse #bagel #creamcheese #coffee #food #foodstagram #breakfast #delicious #hommikusöök #kohv #tasty #vegetarian #norway #throwback #vsco #bread #vscocam