#Põhja-Eesti

[letgomypartypiece]

ATTENTION ATTENTION I WENT TO SEE 5MIINUST&PUULUUP

PÕHJA KOREA IS OFFICIALLY THE SEXIEST MAN ALIVE

[hildegardladyofbones]

Tuletage meelde, et ma küsiks homme Eesti keele õpetajalt, et miks põhja-Eesti murdekeel sai riigikeele aluseks ja kas sellel on seost sellega, et üle poole elanikkonnast elab harjumaal ning virumaadel. Seda ma muidugi tean, miks seal asustus tihedus suurem on

[estonian-is-horrible]

(same source in english)

Eesti hoiatused 28.07 õhtul jõuab Lõuna-Eestisse ja saartele tugev vihmasadu, mis laieneb üle maa, kohati on äikest. Keskööks ulatub sajuhulk Lõuna-Eestis kuni 25 mm. Väga tugev sadu jätkub mitmel pool 29.07 öösel ja kohati ka päeval, püsib äikeseoht. 29.07 ennelõunaks on orienteeruv akumuleerunud sajuhulk Lõuna-Eestis 40-70 mm, Kesk-Eestis 25-50, Põhja-Eestis ja saartel kuni 25 mm. 28.07 hilisõhtul tugevneb Edela-Eestis põhja- ja loodetuul 12, puhanguti 18 m/s, 29.07 öösel jätkub ka mujal põhja- ja loodetuule, Ida-Eestis kirdetuule tugevnemine 12, puhanguti 18, Liivi lahe ääres 15-20, puhanguti kuni 27 m/s.

babes don't forget to dress appropriately and keep the balcony doors and windows from flooding your apartment

[kadunudtarkus]

Aroonia

Aronia melanocarpa (Michx.) Elliot, Rosaceae Mustaviljaline aroonia Chokeberry

Arooniat kasvatatakse aedades väärtuslike viljade tõttu, mida kasutatakse keediste, mahlade, veini jne valmistamiseks.

Ravimina kasutatakse aroonia marju.

Arooniat kasutatakse vererõhu langetamiseks, algse hüperatooniatõve vastu ja soolehaavandite puhul.

Marju korjatakse augustis.

Kirjeldus

Must aroonia on 1-2 (3)m kõrgune põõsas. Võrsed peaaegu paljad. Lehed elliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, 3-6cm pikad, 2-3cm laiad, pealt tulerohelised, läikivad, alt pearoo kohalt karvased. Sügisel muutuvad lehed punaseks. Õitseb mais, juunis. Õied valged, väheseõielistes kännastes. Vili kerajas, läbimõõnus 0,6-0,8cm, läikiv, must või mustjaspunane, maitsev.

Külvamine

Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Meil täiesti külmakindel. Valguslembene. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse väärtuslike viljade tõttu, mida kasutatakse keediste, mahlade, veini jne valmistamiseks.

Ravim

Marjad sisaldavad invertsuhkrut, glükoosi, fruktoosi, sahharoosi. Suhkrute üldsisaldus on 4,6-10,2%. Marjades on veel parkaineid, P-vitamiini, karotiini, küllaltki suures koguses C-vitamiini.

Raviks kasutatakse kas värskelt pressitud mahla 3 korda päevas 50g pool tundi enne söömist 10-30 päeva jooksul, või värskeid marju (100g korraga). Marju ja mahla võib säilitada 3-5-kraadisel temberatuuril otsese päikesevalguse eest varjatult. Käärima läinud marjad ja mahl kaotavad oma toime ning võivad ebasoovitavaid kõrvalnähte esile kutsuda.

Toimed

Mahla ja marju kasutatakse algava (I ja II staadium) hüpertooniatõve vastu. Häid tulemusi on saadud ka mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite ja õlihappesusega gastriitide puhul.

Marjade söötmisel katseloomadele, kellel oli eksperimentaalselt esilekutsutud kõrgendatud vererõhk, langes neil arteriaalne vererõhk.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020

[jeintalu]

Eesti Päevaleht kirjeldab Ukraina sõjakuritegusid Venemaal

Eesti Päevaleht kirjutab, et Ukraina eemaldab kommunismisümboleid hõivatud aladel Venemaal, Kurski oblastis.

Aga kultuurimälestiste hävitamine okupeeritud aladel on sõjakuritegu.

Tuletagem endale meelde ka seda, et skulptuurid on tsiviilobjektid, mitte militaarsed objektid.

[taimemaailm]

Punane siilkübar (Echinacea purpurea)

Saksa keeles Purpur-Sonnenhut, inglise keeles purple coneflower või hedgehog coneflower. Eesti keeles ka tuntud punase päevakübra nime all.

Mitmeaastane õistaim, mis on siilkübara perekonna liige korvõieliste sugukonnas, mis on astrilaadsete seltsi osa.

Pärineb Põhja-Ameerikast, kuid kasvab ka laialt Euroopas ja paljudes aedades ilutaimena. Kasvab 60-100 cm kõrguseks. Kasutakse ka ravimtaimena, kuigi teaduslikud uuringud ei ole kinnitanud mingit kindlat ravimtoimet.

Taime saab ära tunda kõige kergemini oma suurte lineaalsete, tavaliselt roosaka või punaka kroonlehtede kaudu, mis meenutavad natuke värvunud karikakart. Kuid on ka sorte aretatud, mis on teiste värvidega, mil juhul on kergem arusaada, et punase siilkübaraga on tegu, kui vaadata õie paksu keskosa, mis meenutab kübarat või siili.

[scs-forwarding]

Poola ja Eesti kaubavahetus on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, peegeldades kahe riigi majanduslike suhete tihenemist. Poola, olles üks suurimaid majandusi Kesk- ja Ida-Euroopas, on Eestile atraktiivne kaubanduspartner. Eesti ekspordib Poolasse peamiselt elektroonikaseadmeid, puitu ja puittooteid, samuti masinaid ja seadmeid. Import Poolast sisaldab aga suures osas transpordivahendeid, toidukaupu ja keemiatööstuse tooteid. Kaubavahetuse kasv on osaliselt tingitud mõlema riigi kuulumisest Euroopa Liitu, mis on hõlbustanud kaubandust, kuna kaob vajadus tolliprotseduuride ja -maksude järele. Lisaks on mõlemad riigid osa Balti-Adriaami kaubanduskoridorist, mis on oluline transpordiühendus Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel. See koridor on parandanud logistilisi võimalusi ja alandanud transpordikulusid, mis omakorda soosib kaubavahetust. Eesti ja Poola vaheline kaubavahetus ei piirdu ainult füüsiliste kaupadega. Mõlemad riigid teevad koostööd ka teenuste sektoris, näiteks infotehnoloogia ja transpordilogistika alal. Lisaks on investeeringud mõlemal suunal – Eesti ettevõtted investeerivad Poola ja vastupidi, andes tõuke kohalikele majandustele ja luues uusi töökohti. Tulevikus võib eeldada, et Poola ja Eesti vaheline kaubavahetus jätkub kasvutrendis. Mõlemad riigid püüdlevad digitaalse innovatsiooni ja rohelise majanduse suunas, mis loob uusi ärivõimalusi ja tugevdab majandussuhteid.

[setokaubamajapakkumised]

Kümme seto krooni

ARHITEKTUUR Seto kümne kroonine on rännak Setomaa arhitektuurialadele ning seto eepose PEKO lätetele. Rahal on kujutatud sümboleid mis on olnud ja on tänapäeval märgilise tähendusega: seto taluväravad ning tänapäevane värav Setomaale Meremäe torn, kust avaneb vaade kogu Setomaale ning kus lehvib ööpäevaselt seto lipp. Meremäe mägi Meremäe mägi, ka Mere mägi on kõrgendik Vaaksaare kõrgustikul, mis kuulub Haanja kõrgustiku idapoolsesse ossa. Kõrgus merepinnast on 204 m. Vaaksaare kõrgustik on moreenkingustik kus põllulaigud kõrgendike vahel vahelduvad metsatukade ja niitudega. Meremäe mägi asub Kalatsova ja Mereküla piiril. Meremäe mäelt paistab selge ilmaga suurem osa Setomaast, Vastseliina kirik, Petseri kloostri kirikukuplid. Selge ilmaga võib näha ka Pihkva järve veepeegeldust, millest on arvatavalt saanud ka paikkond oma nime, pidades Pihkva järve veepeegeldust mereks¹. 2008.aastal ehitas Meremäe vald mäele 18 meetri kõrguse vaatetorni ja laululava. Laululaval ja peoplatsil peetakse igal aastal jaanipäeva ning teisi üritusi. 2015.aasta võidupühaks valmis mäele uus torn, mis pakub Setomaale saabuvatele külalistele võimaluse linnulennult tutvuda praktiliselt kogu Setomaaga. Seto väravad Setomaal liikudes võib näha vaheldusrikkalt erinevaid külasid – peamiselt paiknevad seto talud üksteisest eraldi hajakülades, kuid võime näha ka tihedamalt kokku ehitatud taludega sumbkülasid ja isegi järjestikku asetsevate taludega tänavkülasid. Seto talusid ühendab nende suletud iseloom: hooned paiknevad ümber moro ehk õue. Talu uhkust ja rikkust on Setomaal aga alati väljendanud uhked suured väravad. Kinnine talutüüp jutustab setode ajaloost nii mõndagi. Sealkandis liikus mööda kaubateid igasugust võõrast rahvast ja sajandite vältel on Setomaad laastanud loendamatu hulk lahinguid ning sõdu. Talude suletud iseloom aitas vältida võõraid pilke ja sissetungijaid, oma kodu hoiti endale, võõras lubati vaid õuele ja vahel ka eeskotta. Kuid oodatud külalised võeti alati vastu suure lahkusega. Seda näeme Setomaal tänaseni – hea külaline siin külalislahkusest puudust tundma ei pea². Vabarna Anne Anne sündis Põhja-Setumaal Värskast 4 km põhja pool Peipsi järve rannal asuvas Võporsuva külas Tihoni ja Kreepa neljanda lapsena 21.detsembril l877. aastal. Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba 7-aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne sünnikodu väikeses majas, mis siiski mahutas 11-liikmelise pere, armastati ning harrastati innukalt rahvalaulu. See oli osa igapäevaelust, töö- ja puhkeaja vältimatu saatja. 18-aastase neiuna kositi Anne naaberkülla Tonjasse. Anne vanemad olid naabritega võrreldes mõnevõrra jõukamad ja Anne oma nooruses nägus neiu, kuigi kerge iludusveaga: hobuse kabjalöök oli purustanud lapsepõlves ta ninaluu. Tal olid ennem käinud isegi 8 kosjad, aga abiellumise otsustas vanemate tahe, nagu see oli setudel traditsiooniline. Setudele perekonnanimede andmise aktsioonis 1921.a. sai Anne perekonnanimeks Vabarn. Hiljem on üldtuntuks saanud (ja ametlikuks muudetud) nime genitiivne vorm Vabarna. 1927.aastal alustas Anne Paulopriit Voolaineli ärgitusel seto eepose “PEKO” värsistamist. Et Anne ise oli kirjaoskamatu, pani dikteeritud värsid paberile lauluema 19-aastane poeg Ivo (Jaan). Tekst on talletatud 388 leheküljelisse kaustikusse laustekstina. Anne Vabarna on seto eepose lauluema. Anne Vabarna suri 7. detsembril.1964.a., vähe enne oma 87. sünnipäeva. Ta maeti sama kuu 12. päeval Värska surnuaiale. Laulikut oli viimsele teekonnale tulnud saatma arvukalt kohalikku rahvast, viimast austust avaldasid silmapaistvale rahvalaulikule ka eesti folkloristide esindajad Tallinnast ja Tartust. Hoolt on kantud lauliku mälestuse jäädvustamise eest. Tema haual on mälestusmärk setu suurele lauluemale Anne Vabarnale. Mälestuskividega on tähistatud ka ta sünnikodu Võporsova külas. Värska vald annab välja Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat isikule, kes on aasta jooksul suutnud anda kõige tõhusama panuse setu rahvakultuuri arendamisse ja talletamisse³. RAHA ESIKÜLG Foto: Evelin Urm, Meremäe vaatetorn Kujundus: Evelin Urm RAHA TAGAKÜLG Foto: ERA, Foto 326 Anne Vabarna talu Tońa külas. Foto autor Richard Viidalepp, 1936. aasta. Kujundus: Evelin Urm   Read the full article

[kinnisvarakool]

Swedbanki uuring: laenumaksega hilinetakse kõige enam ootamatute väljaminekute tõttu

Swedbanki uuring: laenumaksega hilinetakse kõige enam ootamatute väljaminekute tõttu

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud laenukäitumise uuringust selgus, et laenumakse tasumisega hilinejatest 42% on hilinenud ootamatute väljaminekute tõttu. 33% hilinejatest on laenumakse õigeaegse tasumisega hätta jäänud sissetuleku vähenemise tõttu ning 21% seetõttu, et ei osanud oma kulusid õigesti planeerida. Uuringust selgus, et populaarseim laenutoode on kodulaen (55%), mida kasutavad…

[anneshootsfilm]

[kodutoo]

Viimsepäeva katedraal 2/4 / Edward von Lõngus

[leeenuu]

poleks kunagi arvanud, et ma nõustun jaak madisoni väljaütlemisega, aga nooo vaadates, kuidas mees pani puid saksa europarlamendi liikmele, siis noh pole midagi halba öelda, jätka samas vaimus (aga järgmine kord võiks vastu lõugu anda, ent see on minu isiklik soov)

[kadunudtarkus]

Altee

Althaea officinalis L., Malvaceae Harilik altee, tokkroos Marsh mallow, marshmallow

Altee on aedades kasvav, harva metsistuv mitmeaastane ravimtaim kõrgusega 60-150cm. Külvatakse tihtipeale koos salati või sinepiga.

Ravimina kasutatakse kuivatatud altee juuri. Seda tarbitakse leotisena, keedisena, teena ja siirupina.

Altee juuri kasutatakse röga lahtistava, pehmendava ja põletikuvastase vahendina ülemiste hingamisteede haiguste korral, ka gastriitide, koliitide ning mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite puhul.

Korjatakse aprillis, septembris ja oktoobris.

Kirjeldus

Altee on aedades kasvav, harva metsistuv mitmeaastane ravimtaim kõrgusega 60-150cm. Vars on püstine, viltjaskarvane ja 3-5 hõlmaliste täkiliste lehtedega. Leherootsud enamasti lehelabast lühemad. Alumised lehelabad laimunajad kuni neerjad südaja algusega, ülemised piklik-munajad või munajad, õied 2- või 3-kaupa keskmiste varrelehtede kaenlas, võrdlemisi suured, läbimõõduga 20-30mm. Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged. Vili koosneb 15-22 osaviljast. Õitseb juunist septembrini.

Külvamine

Töönduslikud kultuurid asuvad Ukrainas ja Põhja-Kaukaasias. Võimalikult vara kevadel külvatakse altee niisutatud ja kergelt kuivatatud seemned 1-2cm sügavusele. Reavahe 60cm, külvinorm 8-10 kg/ha. Taimed tärkavad 8-18 päeva pärast.

Et reavahede harimist õigeaegselt alustada, soovitatakse külvata koos kiiresti tärkava salati või sinepiga, et read oleksid nähtavad. Salati- või sinepitaimed eemaldatakse pärast altee tärkamist. Vastavalt vajadusele kohendatakse reavahesid ja puhastatakse read umbrohust. Saak kogutakse 2- või 3-aastastelt taimedelt hilissügisel.

Ravim

Ravimina kasutatakse juuri - radix Althaeae. Juured kaevatakse või küntakse maa seest välja, pestakse, lõigatakse 20-25cm pikkusteks tükkideks ja kuivatatakse temperatuuril mitte üle 40°. Sageli aga lastakse juuri pärast pesemist natuke närbuda, kraabitakse neilt siis hall korgikiht maha ja kuivatatakse nad lõplikult.

Kuivatatud droogis ei tohi olla üle 14% niiskust, üle 3% puitunud juuri või juurika osi, üle 3% halvasti koorest puhastatud juuri, üle 0,5% mineraalseid ja orgaanilisi lisandeid. Põletamisel ei tohi droogist jääda rohkem kui 8% tuhka.

Droog sisaldab kuni 35% lima, kuni 47% tärklist, sukhrut (10%) ja pektiinainet (11-16%). Lima sisaldus juurtes on sügisel kõige suurem. Lima koosneb heksosaanidest ja pentosaanidest. Juured sisaldavad veel 2% asparagiini, 1,7% rasvõli ja ligi 5% mineraalsoolasid, peamiselt fosfaate.

Toimed

Altee juuri kasutatakse röga lahtistava, pehmendava ja põletikuvastase vahendina ülemiste hingamisteede haiguste korral, ka gastriitide, koliitide ning mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite puhul.

Altee juuri kasutatakse leotisena - infusum radicis Althaeae, keedisena - decoclum Althaeae, teena ja siirupina - sirupus Althaeae.

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

[jeintalu]

Läänemaailm peab infosõda omaenda elanikkonna vastu

Meid sunnitakse uskuma tõestamata väiteid ja isegi täielikke absurdsusi, süüdistades mitteuskujaid patriotismi puudumises ja Vene propaganda mõju all olemises.

Eesti ajalehed tiražeerivad Ukraina mõistusevastast propagandat, et Venemaa pani ise põlema enda valduses oleva Zaporižja tuumajaama jahutustorni ja et Venemaa kasutab seda tuumajaama laskemoona laona.

Ent Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) vaatlejad viibivad selles tuumajaamas kohal. Nad pole sealt leidnud laskemoona ladusid, enne äsjast tulekahju aga kuulsid plahvatusi.

Varem on Eesti ajakirjandus tiražeerinud Ukraina absurdset propagandat, millest järeldub, et Venemaa süstemaatiliselt ja regulaarselt pommitab omaenda valduses olevat tuumajaama.

Venemaa pommitavat enda valduses olevat tuumajaama mürskude, droonide ja isegi rakettidega.

Võrdluseks ja mõtlemiseks esitan ühe loetelu absurdsetest propagandaväidetest.

Esimene neist on võetud Nõukogude Liidu ja praeguse Venemaa ideoloogiast.

Ülejäänud on võetud praeguse Ukraina ja Lääne ideoloogiast:

Eesti astus ise ja vabatahtlikult Nõukogude Liidu koosseisu.

Venemaa laskis ise Balti mere põhjas õhku oma gaasitrassi Nord Stream. Venemaa tegi seda Rootsi majandusvetes ja NATO laevade vahel, põhjustades iseendale kümnete miljardite dollarite väärtuses kahju.

Venemaa laskis ise õhku enda valduses oleva Novaja Kahhovka hüdroelektrijaama tammi Ukrainas, Dnepri jõel. Sedasi uputas Venemaa ise ära oma sõdurid ja positsioonid Dnepri jõe madalal vasakkaldal. Selleks, et seda teha, andis Venemaa käest ära enda poolt okupeeritud Khersoni linna Dnepri paremkaldal. Venemaa seadis sedasi ise ohtu omaenda valduses oleva Zaporižja tuumajaama, mille jahutussüsteemid said veehoidlast vett ja hüdroelektrijaamast elektrit.

Venemaa on juba mitu aastat järjest regulaarselt pommitanud omaenda valduses olevat Zaporižja tuumajaama.

[taimemaailm]

Põldkannike (Viola arvensis)

Saksa keeles Acker-Stiefmütterchen, inglise keeles field pansy. Eesti keeles ka tuntud annasilma, vaeselapsesilmavesi või põlluvõõrasema nime all.

Üheaastaline õistaim kannikese perekonnast, kannikeseliste sugukonnas, mis on malpiigialaadsete seltsi osa.

Ta on pärit Euroopast, Lääne-Aasiast ja Põhja-Aafrikast, aga esineb ka teistel mandritel. Kasvab enamasti jäätmaadel ja põldudel, aga ka karjamaadel ja aedades, eriti liivakatel ja kuivematel muldadel.

Ühest taimest võivad tulla üle 2500 seemne, mis võivad 5 aastat mullas idanemisvõime säilitada ja tärkata ka veel 5 cm sügavuses. Idaneb kiiremini pärast talvitamist. Kasvab 10-40 cm kõrguseni. Õitseb kevadel ja suvel.

Taime on uuritud potentsiaalse vähirohi toorainena. Samuti sisaldab toimeaineid mis aitavad peavalu ja nahahaiguste vastu. Tehakse ka ravimteed mis kasutakse külmetuse ajal.

Pilt: Didier Descouens, CC BY SA 4.0, Wikimedia Commons

[fridvince]

Boat 311 #boat #staapli #staaplikvartal #tallinn #eesti #ship #port #sea #baltic #balticsea #kvartal #põhja #kalamaja (at Kalamaja) https://www.instagram.com/p/BvoraBngIzt/?utm_source=ig_tumblr_share&igshid=1uuuexjo5ndsk