#põletik

[kadunudtarkus]

Hobukastan

Aesculus hippocastanum L., Hippocastanaceae Kaastan, kastaan, kastan, kastanja, kastanjapuu, kastanka, okasõunapuu, taanipuu, tanjapuu Horse chestnut

Hobukastan on kuni 30m kõrgune laiavõraline puu; kasvab parkides, elamute ümbruses, puiesteede ääres.

Ravimina kasutatakse peamiselt seemneid, aga vähemal määral ka lehti, õisi ja seemneid.

Kasutatakse veenide laienemise, hemorroidide, hemorraagia (verevalumi) puhul ja valgusevastastes kaitsesalvides. On põletikuvastane. Välispidiselt ja sissevõetuna ödeemide (tursete), hemorroidide, veenilaiendite ja neist tingitud haavandite puhul. Koort kasutatakse seedetegevuse erguramiseks, kroonilise kõhulahtisuse raviks, välispidiselt paisete korral. Õite teed kasutatakse kinnistina. Lisaks veel köhavastane vahend ja hemorroidaalsete verejooksude vastu.

Korjatakse olenevalt taime erinevatest osadest siis, kui need olemas on.

Kirjeldus

Kuni 30m kõrgune laiavõraline puu; kasvab parkides, elamute ümbruses, puiesteede ääres.

Lehepungad tumepruunid, pihkased, kleepuvad, enamasti vastakud. Lehed sõrmjad, enamasti 7 lehekesega; harva on lehekesi vähem; lehekesed 15-20cm pikad, tipus äraspidimunajad, alusel kiiljad, ebakorrapäraselt saagja servaga, keskmine leheke külgmistest suurem.

Õied peaaegu ebakorrapärased, pöörisjas õisikus; kroonlehti 4 või 5, valged või roosakad, alusel esiteks kollaka, hiljem punakaks muutuva täpiga; tolmukad ulatuvad kroonist välja. Vili ümardunud, viljakate noorelt roheline, kattunud ogadega, selle sees "kastan", paksu, valminult pruuni koorega, enamasti ühe, harva kahe seemnega.

Õitseb mais või juunis. Eesti NSV-s esineb kõikjal - istutatult või ka metsistunult.

Ravim

Mitmesuguste ravimpreparaatide valmistamiseks kasutatakse hobukastani seemneid - semen Hippocastani. Samaks otstarbeks, kuid vähemal määral on kasutatud ka koort, õisi je lehti.

Seemned sisaldavad kuni 13% saponiini, estsiini (saponiinide segu, aglükoonideks on angeelika- ja äädikhappega esterdatud protoestsigeniin ja barringtogenool C), 0,15% flavoonglükosiide (aglükoonid kempferool ja kvertsetiin), parkaineid (0,9%), rasvõli (6,5%), tärklist (50%).

Koor sisaldab lisaks ülalmainitud ainetele ka oksükumariinglükooside eskuliini ja fraksiini. Eskuliin tõstab veresoonte resistentsust ja vähendab nende läbilaskvust (P-vitamiini efekt). Eskuliini lahused on tugeva sinaka fluorestsentsiga, mille tingib ultraviolettkiirte neeldumine. Seetõttu kasutatakse eskuliini ka valgusevastastes kaitsesalvides.

Toimed

Kasutatakse veenide laienemise, hemorroidide, hemorraagia puhul ja valgusevastastes kaitsesalvides.

Estsiin on kardiotoonilise toimega, vähendab kapillaaride läbilaskvust, hoiab ära tursete tekkimist, inhibeerib oksüdatiivseid protsesse, on põletikuvastane.

Hobukastani seemneid kasutatakse mitmesuguste preparaatide, nagu eskusaan, venostasiin, vasokastaan, vasotoniin jne valmistamiseks. Neid kasutatakse välispidiselt ja sissevõetuna ödeemide, hemorroidide, veenilaiendite ja neist tingitud haavandite puhul. Samaks otstarbeks kasutatakse ka seemnetest valmistatud tinktuuri.

Koort on kasutatud seedetegevuse ergutamiseks ja kroonilise kõhulahtisuse raviks, koorest valmistatud keedist ka välispidiselt paisete korral. Õite teed on tarvitatud kinnistina. Seemneid kasutati samuti nagu koort, peale selle veel köhavastase vahendina. Praetuna kasutati seemneid hemorroidaalsete verejooksude vastu.

Koore ja vilja keedise valmistamisel võetakse ühekordseks annuseks 0,5-2 grammi droogi poole klaasi vee kohta, õite tee valmistamisel - ühekordseks annuseks 2-4 grammi droogi klaasi keeva vee kohta.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020

Kasutatakse veenide laienemise, hemorroidide, hemorraagia puhul ja valgusevastastes kaitsesalvides. On põletikuvastane. Välispidiselt ja sissevõetuna ödeemide, hemorroidide, veenilaiendite ja neist tingitud haavandite puhul. Koort kasutatakse seedetegevuse erguramiseks, kroonilise kõhulahtisuse raviks, välispidiselt paisete korral. Õite teed kasutatakse kinnistina. Lisaks veel köhavastane vahend ja hemorroidaalsete verejooksude vastu.

[surnumanaja]

Kui ülemiste hingamisteede põletik ei niida, siis niidab seljavalu

[jeintalu]

OMA PEAGA MÕTLEMINE KEELATUD

Saksamaa, Austria järel, kehtestas pea absoluutse liikumiskeelu vaktsineerimata inimestele.

Samal ajal kirjutavad nüüd juba ka soliidseimad arstiteaduslikud ajakirjad, et mRNA vaktsiinid pole nakatumise eest kaitsmisel osutunud kuigi tõhusaiks. Varem on pikemad ja põhjalikumad artiklid sellest ilmunud keskmise kategooriaga teadusajakirjades.

Puudub statistiline korrelatsioon vaktsineerituse taseme ja nakatumise taseme vahel geograafilistes piirkondades. Head statistilised näitajad vaktsiinile on arvutatud eeldusel, et vaktsiin toimib, eeldusel, mida alles tuleks statistiliselt kontrollida (ja nüüdseks ongi seda juba põhjalikult kontrollitud mitte suurepäraste tulemustega). Mitmetes kõrge vaktsineerituse tasemega piirkondades on möllamas ränk epideemia.

mRNA vaktsiinide üks leiutajaist Dr Malone ise on tsensuuri all. Ta räägib kogu aeg, et need vaktsiinid on eksperimentaalsed ja neid ei tohi peale sundida.

Singapur peatas selle vaktsiini andmise lastele.

Taivan peatas selle vaktsiini andmise lastele südamelihase põletike tõttu.

Iisrael avaldas oma kahtlusi juba ammu.

Aga Euroopa Liidu liider tahab seda vaktsiini teha kohustuslikuks terves Euroopa Liidus, rikkudes ka liikmesriikide suveräänsust.

Vaktsiini kõrvalmõjudest endiselt ei räägita. Kuigi USA ametlik statistika näitab, et kõrvamõjud on olnud võimsamad kui gripivaktsiinidel.

Teadusajakirjas The British Medical Journal kirjeldati, kuidas selle vaktsiini katsetamisel tehti sohki.

USA-s on see vaktsiin kasutusele võetud hädaolukorras ("Emergency Authorization").

Tavaliselt kulub vaktsiini väljatöötamisele poolteist kuni kümme aastat. Seekord tehti väga kiiresti. Ent raskeim osa on inimkatsed, mida ei saa kiirendada. Pikaajalised mõjud on veel täiesti teadmata.

Aga poliitikud ütlevad, et see on "vaktsineerimatute epideemia". Ja teevad selle vaktsiini kohustuslikuks.

Teadusajakirjades on ilmunud tõendid selle kohta, et viiruse ohtlikkust on statistikas näidatud tegelikust palju kordi suuremana. Igaüks, kes viirusega suri, pandi kirja viirusesse surnuna. Analoogiliselt võiks siis igaühe, kes vaktsineerituna suri, panna kirja vaktsiini surnuna.

Kas ma tahan sellega ütelda, et vaktsiini ei tohi kasutada? — Ma ei taha sellega isegi seda ütelda, et seda vaktsiini ei tohi kohustuslikuks teha. Mida ma ütelda tahan on see, et teaduslik analüüs ja arvutused ning hinnangud puuduvad. Meile esitatakse vildakat propagandat, mille eeldusteks on, et viirus tapab kindlasti, et vaktsiinil kindlasti kõrvalmõjusid ei ole, et vaktsiin annab täieliku kaitse. Kõik need eeldused või neile isegi ligilähedased eeldused on valed ja ümber lükatud. Ent endiselt ei esitata korralikku analüüsi.

Eestis sama lugu.

Näiteks Eesti filosoofid.

Saadan ühele teadusartikli soliidsest meditsiiniteaduslikust ajakirjast, artikli, millest ta peaks aru saama, sest see on üldloetavalt kirjutatud. — Ta vastab, et temal ei ole vaja seda lugeda.

Teine — Margit Sutrop — aga propageerib vaktsineerimata isikute arstiabita jätmist, viidates statistikale, mis ei näita mitte kuidagi, et vaktsiin on olnud tõhus (ta ei pannud andmeid esitades "kogemata" tähele, et vaktsineerima hakati alles 2021 poole pealt ja siis ka intervalliga kaks süsti, mis pealegi kohe efekti ei saanud anda). Tema puhul on see aga tavaline, et ta viitab pigem riigiametnike arvamusele kui tegelike spetsialistide arvamusele, loeb pigem eurobürokraate kui teadusajakirju.

Muudest kõrgharidusega inimestest näiteks üks ei vasta mitte midagi, kui saadan talle teadusartikli. Mitte midagi ei vasta. Mõne aja pärast saadab mulle aga Euroopa Liidu statistika slaidi, millelt pole näha, mida need arvud tegelikult täpselt tähendavad ja millise metoodikaga need saadi.

See asi väga sarnaneb lõssenkismile. Ja väga sarnaneb Hitleri Saksamaa pseudoteadustele. Pean silmas seda, kuidas natsi-Saksamaal usuti, et eugeenika programm, mis viis genotsiidini, olevat teaduslikult põhjendatud. Ja nagu tollal harrastasid eugeenikat USA, Saksamaa ja kogu Euroopa, kaasaarvatud Eesti, nii ka nüüd. Tollal sundkastreeriti valesse rühma kuuluvaid inimesi, nüüd hakkab samas suunas asi liikuma. Valesse rühma kuuluvad nüüd need, kes loevad teadusajakirju ja mõtlevad oma peaga.

[expertnews]

Psorimilk – psoriaasi kreem looduslik

Psorimilk – psoriaasi kreem looduslik

Psorimilk – see on ainulaadne sertifitseeritud vahend!

– Ei sisalda GMO koostisosi – Ei sisalda värvaineid – Ei sisalda kahjulikke säilitusaineid – Patenteeritud füto valem

On raske ette kujutada nende inimeste piinamist, kes seisavad silmitsi naha psoriaasi probleemiga. Püsiv naha koorumine, punased laigud ja põletik, valu ja ebamugavustunne kõik mõjutavad normaalset elu. Psoriaasist…

[worldcircuit]

Suurejoonelised Széchenyi termaalveevannid - meeldiva puhkemeeleolu koht, kus õhus on termaalvee mineraalide hõng ja eluterve rammestus. Széchenyi termaalveevannid moodustavad Euroopa suurima termaalveekompleksi. Kompleksis paikneb suur sisehoov ujumisbasseini ja kahe termaalveevanniga. Peahoone avarustest leiab isesuguse temperatuuriga väiksemaid termaalveevanne, meeldivaid naudinguid pakuvad erinevad saunad ja massaažitoad koos mõnusate puhkealadega. Széchenyi ravitermide vesi pärineb kahest kuumaveeallikast ja nendes saab läbi viia tõsiseid raviprotseduure. Termaalveevannide külastamise näidustuste seas on reumatoloogiliste, luu-ja lihashaiguste, närvide, samuti liigeste põletike ning vereringe häirituse ravi. Széchenyi ravitermid on parim koht oma tervise turgutamiseks! https://www.facebook.com/Ungari-elu-melu-434450533618094/

[hambaravi-blog]

Hambaravi ohud

Ema suus olevad bakterid võivad vere või lootevedeliku kaudu kanduda veel sündimata lapseni, suurendades enneaegse sünnituse, lapse madala sünnikaalu, enneaegselt algavate emaka kokkutõmmete või vastsündinu infektsioonide riski.

Vastavatel tõenditel võib olla suur mõju naiste ja laste tervisele, kuna lihtne suuhügieeni parandamine võib aidata vähendada raseduskomplikatsioonide esinemist, kirjutab Science Daily. Cecilia Gonzales-Marin ja tema kolleegid Londoni Queen Mary ülikoolist uurisid 57 vastsündinu kõhus olnud vedelikku, mis sisaldas neelatud lootevedelikku, ning leidsid sealt 46 erinevat liiki baktereid. Kõige enam levinud bakter võis tulla tupest, kuid kahe bakteri puhul leiti, et need on pärit suust ning mujal kehas neid ei leidu. Granulicatella elegansi ja Streptococcus sinensise kohta on teada, et nad on võimelised sisenema vereringesse. Neid baktereid on seostatud suust füüsiliselt kaugel vallanduvate infektsioonidega nagu bakteriaalne endokardiit ehk südame sisekesta põletik. Gonzales-Marini sõnul kasutas tema uurimismeeskond DNA-analüüsi, et saada kinnitust sellele, et vastsündinutelt leitud bakterid vastavad ema suus leiduvatele.

[kadunudtarkus]

Teekummel

Matricaria recutita L. (M. chamomilla L.), Compositae Kaamelihain, kammeltee, kummelid, saksa-kanalill, saksaninn, ubinhein, upinhain, valge ätses Chamomile, camomile

Teekummel kasvab peamiselt aedades kultiveeritavana, aga ka põldudel umbrohuna, prahipaikadel jne. 

Ravimina kasutatakse taime õisikuid, mida kogutakse õitsemise ajal, maist septembrini. Ühte kultiveeritud taime kogutakse aasta jooksul 3-5 korda.

Kasutatakse gaaside vastu maos ja sooles. soole krampide (spasmide) raviks, higistina, uriini- ja sapierituse soodustamiseks. See on põletikuvastane, kasutatakse raskelt paranevate haavade ja paisete, silmalaugude põletiku, hambavalu jne puhul. Eeterlik õli rahustab allergianähte.

Vt ka: lõhnav kummel.

Kirjeldus

Teekummel kasvab peamiselt aedades kultiveeritavana, aga ka põldudel umbrohuna, prahipaikadel jne. 

Ta on üheaastane rohttaim, peenikese juurega. 

Vars on püstine, enamasti oksine, paljas, ümmargune, 10-50cm kõrge. 

Lehed on kaheli- või kolmeli-sulglõhised kitsaslineaalsete teritunud tipmetega. 

Keelõied valged, 6-9mm pikad, 2,5-3mm laiad, pikemad kui üldkate, vanemalt tagasi käändunud, neid on 10-15. Putkõied viiehambalised, kuldkollased; korvõisik 1,5-2,5cm läbimõõdus, raoline. Üldkatte lehed piklikud, tömbid, rohelised, kitsa pruunika servaga. Õiepõhi algul lame, hiljem kuhikjas, piklik, seest õõnes.

Vili - seemnis, 1-2mm pikk, lendkarvadeta.

Õitseb maist septembrini. Eesti NSV-s esineb sagedamini lääneosas, kultiveeritavana ka mujal.

Külvamisest

Metsikult kasvavatelt taimedelt ei ole võimalik sellises koguses droogi saada, mis meie apteekide vajadust rahuldaks. Läbiviidud uurimised on näitanud, et kummelit võib kultiveerida kõikjal üle kogu Eesti NSV, ainult mitte kuivadel liivastel maadel.

Külvatakse kas varakevadel (aprilli lõpp), sügisel (augusti lõpp, septembri algus) või enne külmade tulekut (novembri algus). Reavahe 60cm, külvinorm 4kg hektarile.

Seeme saadakse droogi sõelumisel läbi 1mm avadega sõela. Kummeli seeme vajab idanemiseks rohkesti valgust ja niiskust, seetõttu külvi ei kaeta, vaid ainult rullitakse.

Kummel ei ole väetiste suhtes nõudlik. Mineraalväetist antakse tavalistes kogustes. Vältida tuleb suuri koguseid lämmastikväetist, samuti ka orgaaniliste väetiste kasutamist, mis võivad põhjustada kummeli lamandumist.

Kohe peale tärkamist kõblatakse või kobestatakse käsiplaneediga reavahed, et umbrohu kasvu ära hoida. Vaheltharimist korratakse umbes kahenädalaste vaheaegade järel. Kõplamisega eemaldatakse umbrohi vajaduse korral ka ridadelt. Kuigi seejuures hävitatakse ka kummeli taimi, ei mõjuta see saagi suurust. 

Hõredamalt kasvanud kummel haruneb tugevasti ja kannab rohkem õisikuid. 

Sügisel külvatud kummel moodustab külmade tulekuks ainult leheroseti (vars ei jõua veel tekkida) ja talvitub sellisena. Järgmise aasta juuni keskel algab õitsemine. Talve-eelne ja kevadkülv tärkavad alles kevadel, õitsemine algab juuli algul, kevadkülvil juuli keskel.

Kui enamik korvõisikuid on puhkenud, alustatakse kogumist. Selleks kasutatakse erilist kammkühvlit (marjakorjaja sobib ka), mille piide vahelt õisikud läbi ei mahu. Kammkühvlit hoitakse paremas käes, vasaku käega juhitakse õisikud piidele. Parema käe järsu liigutusega ülespoole rebitakse õisikud varte küljest lahti. Kui seejuures ka varsi kaasa tuleb, rebitakse need veel piidel olevatelt õisikutelt vasaku käega ära. Täitunud kammkühvel tühjendatakse korvi või kergesse kastikesse, kusjuures õisikuid ei tohi kokku suruda. 

Keskmine tootlikkus kammkühvliga kogumisel on 1,5kg tooreid õisikuid tunnis.

Kultiveerimisel 1-hektarisel maa-alal peab korraga kasutada olema vähemalt 1000 ruutmeetrit kuivatamispinda. Meie tingimustes saadakse keskmiselt 500g kuivatatud õisikuid hektarilt.

Kahe nädala möödudes puhkem kummelipõld uuesti õitsele. Suve jooksul korjatakse õisikuid 3-5 korda. 

Ravim

Teekummelit kasutatakse apteekides suurel hulgal. Droogi moodustavad õisikud - flores Chamomillae - mitte üle 2cm pika varrega.

Suures koguses korjatakse kammkühvliga. Õisikuid ei tohi kokku suruda ja need pannakse võimalikult kiiresti kuivama.

Kuivatatakse vilus, hea tuuletõmbusega ruumis. 1kg kogutud õisikute kuivatamiseks vajatakse üht ruutmeetrit pinda. Kuivatamise jaoks on soovitatav valmistada puitliistudest (2x5cm) raamid suurusega 70x100cm, põhjamaterjaliks papp või riie. Raamid võib kuivatusruumi laduda üksteise peale, asetades nende nurkadele 5-10cm paksused klotsid. Kui raame ei ole, laotatakse õisikud laudadele, paberile, riidele või plastikaadile.

Kummeli õisikutega on võrdlemisi sarnased kesalill, karikakar ja härjasilm. Need kolm on meie põldudel tavalised umbrohud. Seetõttu on vaja enne õisikute kogumist kummelipõld läbi kontrollida ja ebaõiged taimed eemaldada.

Kummeli õisikupõhi on õõnes, kõigil teistel taoliste õisikutega taimedel aga täidetud valkja säsiga.

Droog on omapärase lõhnaga, kergelt mõrkja maitsega. Farmakopöa nõuded: eeterlikku õli üle 0,3%, niiskust kuni 14%, tuhajääk alla 12%, sealhulgas 10%-lises soolhappes lahustumatu tuhajääk alla 4%, purunenud õisikuid, lehti, varsi mitte üle 30%. Õisikuid vartega üle 3cm, kuid mitte üle 5cm, mitte rohkem kui 9%, värvust muutnud pruune või musti korvõisikuid mitte üle 5%, orgaanilisi lisandeid mitte üle 1%, mineraalseid lisandeid mitte üle 0,5%.

Droog sisaldab 0,3-1,0% sinist eeterlikku õli, flavoonglükosiide apigeniini ja kvertsmetriini, kumariini derivaate umbelliferooni, hernianiini ja dioksükumariini, prohamasuleeni matritsiini, laktooni matrikariini, koliini, C-vitamiini, karotiini, mõruainet, rasvõli ja lima.

Eeterliku õli sinine värvus on tingitud hamasuleenist, mis tekib destillatsioonil matritsiinist. Õli sisaldab veel 25-45% bisabolooli.

Toimed

Kasutatakse gaaside vastu maos ja sooles, ka lastel ja isegi imikutel. Soole krampide (spasmide) raviks, higistina, uriini- ja sapierituse soodustamiseks.

Eeterlikus õlis sisalduv asuleen rahustab allergia- (ülitundlikkus-) nähte.

Bisabolool ja hamasuleen, kaasa arvatud ka matritsiin, on põletikuvastase toimega.

Tee valmistamisel ühekordseks annuseks võetakse 1 teelusikatäis droogi poole klaasi keeva vee kohta, kogu päeva jooksul tarvitamiseks 1 spl droogi 1 klaasi keeva vee kohta. Tee lastakse jahtuda ja kurnatakse enne sissevõtmist.

Välispidiselt kasutatakse kummeliteed kuristamiseks, kompressideks raskelt paranevate haavade ja paisete, silmalaugude põletiku, hambavalu jne puhul. Kurgu limaskesta põletiku korral hingatakse sisse kummelitee auru. 

Teekummeli keedist kasutatakse ka vannideks ja juuste pesemiseks.

Kummeli eeterlikku õli kasutatakse likööritööstuses. Portselanivabrikud kasutavad kummeli eeterlikku õli portselani värvimisel plaatinakloriidi lahustamiseks.

On lubatud kasutada ka lõhnava kummeli õisi, mis annab peaaegu sama väärtusega droogi kui teekummel.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020

[kadunudtarkus]

Altee

Althaea officinalis L., Malvaceae Harilik altee, tokkroos Marsh mallow, marshmallow

Altee on aedades kasvav, harva metsistuv mitmeaastane ravimtaim kõrgusega 60-150cm. Külvatakse tihtipeale koos salati või sinepiga.

Ravimina kasutatakse kuivatatud altee juuri. Seda tarbitakse leotisena, keedisena, teena ja siirupina.

Altee juuri kasutatakse röga lahtistava, pehmendava ja põletikuvastase vahendina ülemiste hingamisteede haiguste korral, ka gastriitide, koliitide ning mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite puhul.

Korjatakse aprillis, septembris ja oktoobris.

Kirjeldus

Altee on aedades kasvav, harva metsistuv mitmeaastane ravimtaim kõrgusega 60-150cm. Vars on püstine, viltjaskarvane ja 3-5 hõlmaliste täkiliste lehtedega. Leherootsud enamasti lehelabast lühemad. Alumised lehelabad laimunajad kuni neerjad südaja algusega, ülemised piklik-munajad või munajad, õied 2- või 3-kaupa keskmiste varrelehtede kaenlas, võrdlemisi suured, läbimõõduga 20-30mm. Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged. Vili koosneb 15-22 osaviljast. Õitseb juunist septembrini.

Külvamine

Töönduslikud kultuurid asuvad Ukrainas ja Põhja-Kaukaasias. Võimalikult vara kevadel külvatakse altee niisutatud ja kergelt kuivatatud seemned 1-2cm sügavusele. Reavahe 60cm, külvinorm 8-10 kg/ha. Taimed tärkavad 8-18 päeva pärast.

Et reavahede harimist õigeaegselt alustada, soovitatakse külvata koos kiiresti tärkava salati või sinepiga, et read oleksid nähtavad. Salati- või sinepitaimed eemaldatakse pärast altee tärkamist. Vastavalt vajadusele kohendatakse reavahesid ja puhastatakse read umbrohust. Saak kogutakse 2- või 3-aastastelt taimedelt hilissügisel.

Ravim

Ravimina kasutatakse juuri - radix Althaeae. Juured kaevatakse või küntakse maa seest välja, pestakse, lõigatakse 20-25cm pikkusteks tükkideks ja kuivatatakse temperatuuril mitte üle 40°. Sageli aga lastakse juuri pärast pesemist natuke närbuda, kraabitakse neilt siis hall korgikiht maha ja kuivatatakse nad lõplikult.

Kuivatatud droogis ei tohi olla üle 14% niiskust, üle 3% puitunud juuri või juurika osi, üle 3% halvasti koorest puhastatud juuri, üle 0,5% mineraalseid ja orgaanilisi lisandeid. Põletamisel ei tohi droogist jääda rohkem kui 8% tuhka.

Droog sisaldab kuni 35% lima, kuni 47% tärklist, sukhrut (10%) ja pektiinainet (11-16%). Lima sisaldus juurtes on sügisel kõige suurem. Lima koosneb heksosaanidest ja pentosaanidest. Juured sisaldavad veel 2% asparagiini, 1,7% rasvõli ja ligi 5% mineraalsoolasid, peamiselt fosfaate.

Toimed

Altee juuri kasutatakse röga lahtistava, pehmendava ja põletikuvastase vahendina ülemiste hingamisteede haiguste korral, ka gastriitide, koliitide ning mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite puhul.

Altee juuri kasutatakse leotisena - infusum radicis Althaeae, keedisena - decoclum Althaeae, teena ja siirupina - sirupus Althaeae.

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

[kadunudtarkus]

Kikkaputk

Archangelica officinalis (Moench) Hoffm. (Angelica archaelica L.), Umbelliferae Kikkapütsk, suur pütsik Angelica, garden angelica, wild celery, Norwegian angelica

Kikkaputk kasvab jõekallastel, mererannikul, niisketes võsastikes. Ta on kaheaastane taim jämeda tömbi ja harunenud pruuni juurikaga.

Ravimina kasutatakse juuri, mida korjatakse taime esimese aasta sügisel või teise aasta kevadel. Kuivatatakse tuuletõmbuse käes.

Kasutatakse higistina, põletikuvastase vahendina, isuvahendina ja röga lahtistava vahendina.

Kirjeldus

Kikkaputk kasvab jõekallastel, mererannikul, niisketes võsastikes. Ta on kaheaastane taim jämeda tömbi ja harunenud pruuni juurikaga.

Vars on jäme, ümmargune, veidi sooniline, seest õõnes, oksine, ülemises osas paljas või vaid õisiku alt karvane, 70-200cm kõrge.

Lehed enamasti kaheli- või kolmelisulgjad, helerohelised; leherootsud ümmargused, õõnsad, lehetuped kotjad või põisjad; sulglehekeste otsmised tipmed sügavalt kolmelõhesed, teritunud, ebaühtlaselt ogateravad või saagjad, alt sinakasrohelised.

Õied rohekasvalged, sarikana varre või okste ladvas, sarikad suured, poolkerajad; katis puudub või on üheleheline, osakatis mitmeleheline.

Vili tiivuliste roietega, paljas.

Kogu taim on aromaatselt lõhnav, maitselt algul magus, pärast terav, mõrkjas.

Õitseb juunis ja juulis. Kasvatatakse ka vürtstaimena. Eesti NSV-s haruldane.

Vt ka heinputk.

Ravim

Ravimina kasutatakse juurikaid koos juurtega - radix Angelicae. Praegu Eesti NSV-s apteekides seda droogi müügil ei ole. Kasutatakse üldiselt ka vähe.

Kikkaputke juurikaid kogutakse kevadel, taime teisel kasvuaastal, või esimese kasvuaasta sügisel. Väljakaevatud juurikat pestakse hoolikalt külma veega ja taime maapealsed osad lõigatakse maha otse varre aluselt. Kuivatatakse hea tuuletõmbusega ruumis, katusealuses või isegi väljas.

Kikkaputke lihakad, rõngasjad, välispinnalt pruunid, harva hallid juurikad on põimunud pikkade (kuni 20cm) juurtega. Juurika murdepind on valge; juurikas on aromaatse lõhna ja mõrkja maitsega.

Juurikas ja juured sisaldavad kuni 1% eeterlikku õli, mis koosneb dα-fellandreenist, α-pineenist, alkogolidest, seskviterpeenidest, hapetest; peale selle leidub neis vaiku, mõruaineid, parkaineid, kumariine (ostool jt), furokumariini derivaate (angelitsiin, bergapteen, imperatoriin jt), tärklist, suhkruid ja fütosteriini.

Toimed

Droog on higistamist soodustava, põletikuvastase toimega; soodustab seedenäärmete tegevust ning kõrvaldab mao ja soole spasme.

Keedist kasutatakse spasmide vastu ja isuvahendina, ka külmetushaiguste puhul higistina ja röga lahtistava vahendina. Keedise ühekordse annuse valmistamiseks võetakse 2-4 grammi groogi poole klaasi vee kohta.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020

[kadunudtarkus]

Heinputk

Angelica sylvestris L., Umbelliferae Jänesehuik, kikkapütsk, maarjaputk, mõtspüdsik, püdsik, püdsikhein Wild angelica

Heinputk kasvab niisketel niitudel, võsades, hõredates lehtmetsades, kraavikallastel.

Ravimina kasutatakse juuri ja ürti.

Heinputk on higistamist soodustav ja röga lahtistav, põletikuvastase toimega. Kasutatakse spasmide puhul ja isuvahendina.

Korjatakse aprillis, mais, augustis ja septembris.

Kirjeldus

Heinputk kasvab niisketel niitudel, võsades, hõredates lehtmetsades, kraavikallastel. Ta on enamasti kaheaastane rogttaim, mis õitseb ainult kord ja siis kuivab ning kaob.

Maa sees on tal jäme käävjas juurikas, enamasti alt oksine või mitmeharuline, kevadel täitunud kollaka mahlaga. Juurikas on mõru maitsega. Vars on 50-150cm kõrge, ümmargune, pealt peenesooneline, seest õõnes, ülalt veidi kandiline, oksine, paljas. Alumised lehed kaheli- või kolmelisulgjad, lehekesed suured, ümmargused, teravsaagjad; leherootsude alusel magujad tuped. Õied valged, harva roosakad, koondunud sarikana, sarikaraod ja -kiired jahujalt pehmekarvased; katis enamasti puudub, kuid osakatis on mitmeleheline.

Õitseb juulist septembrini. Esineb kogu Eesti NSV-s.

Ravim

Praegu ei kasutata apteekides heinputke ametliku ravimtaimena. Ravhameditsiinis oli ta tähtsal kohal; kasutati nii juurikat kui ka maapealseid osi. Heinputk on võrdlemisi sarnane kikkaputkega välislaadilt, toimeainete sisaldusel ja kogumisviisilt, kuid palju nõrgema toimega.

Et kikkaputk esineb harva, heinputk aga sagedasti, on heinputk olnud osalt kikkaputke asendaja.

Toimed

Droog on higistamist soodustava, põletikuvastase toimega; soodustav ka seedenäärmete tegevust ning kõrvaldab mao ja soole spasme. Keedist kasutatakse spasmide vastu ja isuvahendina, ka külmetushaiguste puhul higistina ja röga lahtistava vahendina.

Heinputke keedist on kasutatud ka loomade ravimisel seedimisrikete puhul.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020

[kadunudtarkus]

Lõhnav kummel, ubinhein

Matricaria matricarioides (Less.) Port. [M. discoidea DC., M. suaveulens (Pursh) Buchen.], Compositae Kaamel, kaamelihain, kammetee, koerakommel, kummelihain, maa-aluserohi, murukummel, murunupp, upinhain, upininn, õuekummel, õunahein Pineappleweed, wild chamomile, disc mayweed, rayless mayweed

Lõhnav kummel kasvab õuedel, teedel, teeäärtel, äärelinna tänavatel ja mujal, kus leidub kõvaks tallatud pinnast.

Droogiks kasutatakse lõhnava kummeli ladvaosa korvõisikutega, seda korjatakse õitsemise ajal, juunist septembrini.

Rahvameditsiinis on lõhnava kummeli teed tarvitatud köha ja külmetuse korral higileajava vahendina. Kasutatakse ka kompressideks samade haiguste puhul nagu teekummelit.

Vt ka: kummel.

Kirjeldus

Lõhnav kummel kasvab õuedel, teedel, teeäärtel, äärelinna tänavatel ja mujal, kus leidub kõvaks tallatud pinnast.

Ta on üheaastane rohttaim, paljas, hästi lõhnav. 

Vars on püstine, ülemises osas oksine, 5-20cm kõrge. 

Lehed kaheli- või kolmeli-sulglõhised lineaalsüstjate osadega, mis on 0,5-1mm laiad, ogajate tippudega. 

Keelõied puuduvad, putkõied neljahambalised, rohekaskollased; õiepõhi kuhikjas, seest õõnes. 

Vili väga peenike.

Õitseb juunist septembrini. Eesti NSV-s esineb kõikjal.

Ravim

Droogiks kasutatakse lõhnava kummeli ladvaosa korvõisikutega.

Farmakopöa nõuded: eeterlikku õli mitte alla 0,2%, lehti ja varsi mitte üle 2%, värvust muutnud õisikuid mitte üle 8%.

Lõhnava kummeli õisikud ei sisalda hamasuleeni. Samuti on erinev flavoonglükosiidiline koostil. Siiski sarnaneb lõhnav kummel terapeudiliselt toimelt teekummeliga, kaasa arvatud ka kasutamine juuste pesemiseks.

Toimed

Rahvameditsiinis on lõhnava kummeli teed tarvitatud köha ja külmetuse korral higileajava vahendina. Kasutatakse ka kompressideks samade haiguste puhul nagu teekummelit.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020