#soolehaavandid

[kadunudtarkus]

Aroonia

Aronia melanocarpa (Michx.) Elliot, Rosaceae Mustaviljaline aroonia Chokeberry

Arooniat kasvatatakse aedades väärtuslike viljade tõttu, mida kasutatakse keediste, mahlade, veini jne valmistamiseks.

Ravimina kasutatakse aroonia marju.

Arooniat kasutatakse vererõhu langetamiseks, algse hüperatooniatõve vastu ja soolehaavandite puhul.

Marju korjatakse augustis.

Kirjeldus

Must aroonia on 1-2 (3)m kõrgune põ��sas. Võrsed peaaegu paljad. Lehed elliptilised või äraspidimunajad, peensaagja servaga, 3-6cm pikad, 2-3cm laiad, pealt tulerohelised, läikivad, alt pearoo kohalt karvased. Sügisel muutuvad lehed punaseks. Õitseb mais, juunis. Õied valged, väheseõielistes kännastes. Vili kerajas, läbimõõnus 0,6-0,8cm, läikiv, must või mustjaspunane, maitsev.

Külvamine

Pärineb Põhja-Ameerika idaosast. Meil täiesti külmakindel. Valguslembene. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Kasvatatakse väärtuslike viljade tõttu, mida kasutatakse keediste, mahlade, veini jne valmistamiseks.

Ravim

Marjad sisaldavad invertsuhkrut, glükoosi, fruktoosi, sahharoosi. Suhkrute üldsisaldus on 4,6-10,2%. Marjades on veel parkaineid, P-vitamiini, karotiini, küllaltki suures koguses C-vitamiini.

Raviks kasutatakse kas värskelt pressitud mahla 3 korda päevas 50g pool tundi enne söömist 10-30 päeva jooksul, või värskeid marju (100g korraga). Marju ja mahla võib säilitada 3-5-kraadisel temberatuuril otsese päikesevalguse eest varjatult. Käärima läinud marjad ja mahl kaotavad oma toime ning võivad ebasoovitavaid kõrvalnähte esile kutsuda.

Toimed

Mahla ja marju kasutatakse algava (I ja II staadium) hüpertooniatõve vastu. Häid tulemusi on saadud ka mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite ja õlihappesusega gastriitide puhul.

Marjade söötmisel katseloomadele, kellel oli eksperimentaalselt esilekutsutud kõrgendatud vererõhk, langes neil arteriaalne vererõhk.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020

[kadunudtarkus]

Altee

Althaea officinalis L., Malvaceae Harilik altee, tokkroos Marsh mallow, marshmallow

Altee on aedades kasvav, harva metsistuv mitmeaastane ravimtaim kõrgusega 60-150cm. Külvatakse tihtipeale koos salati või sinepiga.

Ravimina kasutatakse kuivatatud altee juuri. Seda tarbitakse leotisena, keedisena, teena ja siirupina.

Altee juuri kasutatakse röga lahtistava, pehmendava ja põletikuvastase vahendina ülemiste hingamisteede haiguste korral, ka gastriitide, koliitide ning mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite puhul.

Korjatakse aprillis, septembris ja oktoobris.

Kirjeldus

Altee on aedades kasvav, harva metsistuv mitmeaastane ravimtaim kõrgusega 60-150cm. Vars on püstine, viltjaskarvane ja 3-5 hõlmaliste täkiliste lehtedega. Leherootsud enamasti lehelabast lühemad. Alumised lehelabad laimunajad kuni neerjad südaja algusega, ülemised piklik-munajad või munajad, õied 2- või 3-kaupa keskmiste varrelehtede kaenlas, võrdlemisi suured, läbimõõduga 20-30mm. Kroonlehed kahvaturoosad kuni valged. Vili koosneb 15-22 osaviljast. Õitseb juunist septembrini.

Külvamine

Töönduslikud kultuurid asuvad Ukrainas ja Põhja-Kaukaasias. Võimalikult vara kevadel külvatakse altee niisutatud ja kergelt kuivatatud seemned 1-2cm sügavusele. Reavahe 60cm, külvinorm 8-10 kg/ha. Taimed tärkavad 8-18 päeva pärast.

Et reavahede harimist õigeaegselt alustada, soovitatakse külvata koos kiiresti tärkava salati või sinepiga, et read oleksid nähtavad. Salati- või sinepitaimed eemaldatakse pärast altee tärkamist. Vastavalt vajadusele kohendatakse reavahesid ja puhastatakse read umbrohust. Saak kogutakse 2- või 3-aastastelt taimedelt hilissügisel.

Ravim

Ravimina kasutatakse juuri - radix Althaeae. Juured kaevatakse või küntakse maa seest välja, pestakse, lõigatakse 20-25cm pikkusteks tükkideks ja kuivatatakse temperatuuril mitte üle 40°. Sageli aga lastakse juuri pärast pesemist natuke närbuda, kraabitakse neilt siis hall korgikiht maha ja kuivatatakse nad lõplikult.

Kuivatatud droogis ei tohi olla üle 14% niiskust, üle 3% puitunud juuri või juurika osi, üle 3% halvasti koorest puhastatud juuri, üle 0,5% mineraalseid ja orgaanilisi lisandeid. Põletamisel ei tohi droogist jääda rohkem kui 8% tuhka.

Droog sisaldab kuni 35% lima, kuni 47% tärklist, sukhrut (10%) ja pektiinainet (11-16%). Lima sisaldus juurtes on sügisel kõige suurem. Lima koosneb heksosaanidest ja pentosaanidest. Juured sisaldavad veel 2% asparagiini, 1,7% rasvõli ja ligi 5% mineraalsoolasid, peamiselt fosfaate.

Toimed

Altee juuri kasutatakse röga lahtistava, pehmendava ja põletikuvastase vahendina ülemiste hingamisteede haiguste korral, ka gastriitide, koliitide ning mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandite puhul.

Altee juuri kasutatakse leotisena - infusum radicis Althaeae, keedisena - decoclum Althaeae, teena ja siirupina - sirupus Althaeae.

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.