#kaubanduskeskus

[kinnisvarakool]

EfTEN: EfTEN tegi aegade suurima tehingu, ostes Riias 131 miljoni euroga bürookvartali

EfTEN: EfTEN tegi aegade suurima tehingu, ostes Riias 131 miljoni euroga bürookvartali

EfTEN Real Estate Fund 4 ostis Hanner Groupilt Riias asuva Jaunā Teika bürookvartali 131 miljoni euroga, mis on EfTEN-i kõigi aegade suurim tehing. “Jaunā Teika näol lisandub EfTEN-i portfelli tõeline maamärk Riia büroohoonete seas. Hindame väga kõrgelt Hanner Groupi professionaalsust bürookvartali arendamisel ning tehingu lõpuleviimisel, mis oma mahu poolest on fondile erilise tähendusega.…

[kinnisvara]

EfTEN Real Estate Fund III: Aktsia puhasväärtus seisuga 31.03.2019 EfTEN Real Estate Fund III AS teenis märtsis 784 tuhat eurot müügitulu, mis on 13 tuhat eurot rohkem kui kuu varem.

[unofficial-estonia]

I visit Estonia maybe once or twice a year. When I went, back in January, I had previously visited one whole year before that, and was surprised to find a WHOLE ENTIRE NEW SHOPPING CENTRE NEXT TO ÜLEMISTE???

I literally had no idea. Nobody had spoken about it. I literally had no clue that a huge mall had just materialized with a gosh darn ferris wheel on it, and nobody at all had spoken about it. Until we actually visited I was convinced I hallucinated it. 

[iamfromestonia]

Stylist: Katriann Kaasik

Photographer: Riina Varol MUA: Paul Holmberg Model: Janika Teldre

[kriimuline-blog]

Ilus porilomp

Su silmad on nii kaunid. Neis peegeldub kaubanduskeskus ja tramm, klass ja klassiõed, üks teisest ilusam, neis peegeldub viha, nukrus ja õnn, kapsapirukas ja Tarhun; su silmad on elu. Kogu elu neis on! Kuis nad säravad, kui mind eemalt sa hõigud! Su silmad! Selged kui poriloigud!

[jeintalu]

UKRAINA PARGIB RAKETIHEITJAID ELAMURAJOONIDESSE

Ukraina sõjas on üheks propagandasõja teemaks olnud sõjakuriteod. Viimastest on eriti olulised tsiviilide tulistamised ja elamurajoonide ning elumajade tulistamised.

Mida üks pool väidab, seda teine eitab või esitab põhjendusi.

Mida üks pool avaldab, seda teine pool tsenseerib või nimetab seda vaenlase propagandaks.

Venemaad on süüdistatud tsiviilide, elumajade ja elamurajoonide tulistamises. Venemaa on muuhulgas vastanud, et ukrainlased pargivad sõjamasinaid elumajade hoovidesse, samuti majade vahele, tulistavad elumajade ülemiste korruste akendest ning katustelt, jne. Vastutule avamisel tabavad venelased vältimatult elumaju, tsiviile, jne. Samuti on Venemaa süüdistanud, et ukrainlased ei lase tsiviilidel linnadest evakueeruda ja hoiavad neid isegi vägisi kinni majades, mille akendest, katustelt ja hoovidest nad tulistavad. Ukraina ja lääs on seda omakorda nimetanud Vene propagandaks ja süüdistanud, et hoopis Venemaa ise tulistas evakuatsioonikoridore.

Millised on nende küsimuste juriidilised ja filosoofilised aspektid, sellest on lääne meedia peamiselt vaikinud. Teadlikult relvastamata tsiviilide pihta otsetule avamine on sõjakuritegu. Kas aga tule alla sattunud tank tohib enda tulistajat vastu tulistada, kuigi tulistaja varjab end kivimajas, milles elanikud on veel sees?

Venemaa on ukrainlasi süüdistanud, et tsiviilid on võetud pantvangi ja neid kasutatakse elava kilbina. Kuna lääs sellist nähtust eitab, siis pole vaevutud ka selgitama, kas elavat kilpi tohib või ei tohi kõrvalnähtusena tabada. Ja kas elava kilbi kasutamine ise on või ei ole sõjakuritegu?

Igasuguseid videosid on olnud liikvel, mida üks või teine pool sõjapropagandas kasutab. Nende autentsus ja nende tõlgendus on sageli kahtlased. Samuti võib ühe poole video näitamine teisel poolel olla tsenseeritud või karistatav. Läänes on raske kui mitte ohtlik jagada videosid, mis väidetavalt näitavad ukrainlaste sõjakuritegusid. Sellised allikad on kas blokeeritud või hakatakse video näitajat süüdistama Kremli propaganda levitamises või ta koguni arreteeritakse — kuigi lääs otseselt Venemaaga ei sõdi ega osale Ukraina sõjas. Äsja arreteeriti Lätis üks tuntud venemeelne blogger ja Venemaa välisministeerium protesteerib, et sõnavabadust läänes ei ole ja kinni pandi sõltumatu ekspert.

Nüüd aga teatavad Venemaa kaitseministeerium ja ka Venemaa armee press, et neil on praeguseks absoluutselt vaieldamatud tõendid, et Kiievis kasutasid ukrainlased kaubanduskeskuse parklat elumajade rajoonis, et sealt Vene vägede pihta, mis Kiievit piiravad, rakette tulistada.

Esiteks on selle kohta olemas pikem droonilt tehtud video, millelt on näha, kuidas raketiheitja kaubanduskeskuse parklasse sõitis ja siis sealt tulistama hakkas. Lõpuks hävitati raketiheitja drooni pealt. Löök kaubanduskeskust ei tabanud, ent plahvatus oli võimas. Selle koha peal video katkestati, nii et pole teada, kas kaubanduskeskus sai kannatada või süttis põlema. Selle pikema droonivideo ja linnakaardi põhjal peaks vastava programmiga olema võimalik suure usaldusastmega kindlaks teha, kas see sündmus toimus Kiievis ja millise kaubanduskeskusega oli tegu.

Teiseks on selle kohta olemas video, mida jagas Kiievi ukrainlane. Tema video on filmitud tema enda elumaja rõdult ülevalt allapoole. Ta filmis seda, kuidas ukraina võitlejad temast allpool ja veidi eemal kaubanduskeskuse varjust järjest rakette tulistasid. Videol on kuulda ka kellegi venekeelset sõimu, et miks nad oma sõjamasina elumaja kõrvale sättisid. See ukrainlane avaldas selle video oma blogis.

Ukraina julgeolek SBU aga võttis selle blogeri kinni, süüdistades teda Ukraina armee tehnika asukoha ja liikumise salastatud andmete avaldamises ning selles, et tema poolt avaldatud video tõttu said venelased teada, kust neid tulistatakse ja hävitasid raketiheitja, kusjuures surma olevat saanud tervelt 8 inimest!

Pentsik lugu on nüüd see, et Ukraina enda ajalehed kirjutavad seda.

Ma saan siin aga edasi jagada ainult lingi Ukraina enda ühele ajaleheartiklile, muidu veel arreteeritakse ka mind nagu tehti selle Läti blogeriga. (Aga Facebook võiks minu konto üldse kinni panna "lubamatute" linkide jagamise eest.)

Aga nüüdseks on küll surmkindel, et ukrainlased tulistavad otse tsiviilide vahelt, mõned sellised juhtumid on absoluutselt kindlad, küsimuseks jääb veel ainult see, kas see on sõjakuritegu ja kas vastutule avamisel tsiviilide tabamine ei ole sõjakuritegu.

[kinnisvarablog-blog]

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/eesti-arendaja-ostis-riias-logistikakeskuse/

Eesti arendaja ostis Riias logistikakeskuse

Logistikakeskus  Foto: Lumi Capital

Lumi Capital ostis koos Eesti erainvestoritega Riia lennujaama lähistel asuva logistikakompleksi.

„Tegemist on Lumi Capitali teise investeeringuga Lätti. Oleme aktiivselt vaatamas uusi investeeringuid nii Eesti, Läti kui Leedu suunas ja seda erinevates kinnisvara sektorites,“ ütles Lumi Capitali juhtivpartner Raiko Uri.

Plienciema Centrs 9000 ruutmeetri suurune logistikakompleks asub Riia lennujaama lähedal. Uri sõnul on plaanis lõpuni viia kompleksi 6000ruutmeetrine laiendus ja hoida edaspidi rahavoogu tootva objektina. Laiendustööd lõppevad järgmise aasta suvel. «Pikemaid plaane või aastaid me fikseerinud ei ole,» vastas ta küsimusele, kui kaua ettevõte investeeringut hoida kavatseb.

Reedel toimunud tehingu erainvestoritest osapooli ettevõte ei avalikusta. «Tegemist on ka varasemalt meiega koostööd teinud inimestega,» kinnitas Uri. Samuti ei avalikusta Lumi Capital Plienciema keskuse maksumust või eeldatavat investeeringute tagasi teenimise aega.

Lähipiirkond on ettevõtte hinnangul kiirelt arenemas ning piirkonnas asuvad mitmed logistika ettevõtted, kaubanduskeskused ja elamupiirkonnad. 2006. aastal valminud kompleksi ankurüürnikeks on Inter Cars Grupp ning Deutsche Post DHL Grupp.

Inter Cars Grupp on sõidu-, paki- ja veoautode varuosade maaletooja Kesk- ja Ida-Euroopas, Deutsche Post DHL Grupp üks maailma juhtivaid logistikakontserne.

Varasemast kuulub Lumi Capitalile, täpsemalt nende kaubanduskinnisvara fondile kaubanduskeskus Riias, tihedalt asustatud Imanta linnaosa südames. Selle hoone ankurüürnikud on Rimi ja MyFitness. Fondi investeeringute kogumahuks on planeeritud 100 miljonit eurot, pikkuseks 20 aastat ning ankurinvestoriks on Swedbanki pensionifondid.

Tunamullu teenis Lumi Capital veerand miljoni eurose käibe pealt 60 000 eurot kasumit. Ettevõtte omanikud on Raiko Uri, Martin Rekor ja Merle Purre.

[helenaarela-blog]

Colombo - Sri Lanka pealinn

Colombosse otsustasime jääda kaheks ööks, et tutvuda natuke pealinna eluga. Ausalt öeldes ega seal väga midagi teha polnud. 2 ööd oli meie jaoks igati maksimaalne aega. Ahjaa, ühe ilusa kleidi sain endale :)

Kaubanduskeskus nägi välja väga uhke, ainult kahjuks selles suures hoones oli kuidagi liiga vähe poode.

Meie ööbimises oli hommikusöök sees ja eelmisel õhtul küsiti, et mis kellast serveerivad. Kell 09.00 oli kõige hilisem kellaaeg, võtsime selle. Lugedes eelnevate inimeste kommentaare, siis olid ootused hommikusöögi osas väga suured. Kahjuks pidime seekord “natuke” pettuma. Meile toodi üks külm praemuna, hunnik saia, võid ja erinevaid moose + rohelised banaanid. Hmm, kes sööb rohelisi banaane?? Moosides olev koostis oli minu jaoks eriti hirmutav. 100 grammis oli 64 grammi suhkrut. Apppiii..

[taiegaseiklus]

TAIEGA SEIKLUS S01E01 - PILOT

See udukogu seal olen mina, kes ma oma esimest lendu ootasin ja banaani objektiivi alla kõrgenduseks panin.

Sõitsin juba kolmapäeval lõunast põhja, et need ühed Kompressori kondentspiima-vaarika pannkoogid ära süüa ja korraks sõpradega veel hängida. Ja ärgem unustagem hambapastat - see oli ilmselgelt kogu õhtu rambivalguses.

Neljapäeva hommiku elasin suures tumedas teadmatuses ja 8.45 olin lennujaamas. Lennuk läks alles 2h pärast aga ilmselgelt on meil vaja aega varuda - see teada värk, et Hansa peab pilte tegema, juttu rääkima, kohvri miljoon korda ümber pakkima, kiletama ja check-in’is teenindajaga vaidlema, kui raske ta pagas nüüd õieti ongi ja turvakontrollis piiksuma. Brit, Pets ja Kerli tulid mind veel lennujaama ära ka saatma ja tegid ühe jubehea kingituse - pildi! Need meeldivad mulle umbestäpselt sama palju kui banaanid (lavs!). Kallid ja lehvad ja turvakontrolli tehnikat kastidesse laduma. Olen ühe jalaga transformer ja see oli reaalselt esimene kord kus ma EI piiksunud. Kordan, turvavärav ei teinud ühtegi vilgutust ega häält. Jõudsin sealt läbi ja vaatasin küsivalt nendele kontrolli tädidele-onudele otsa, et misasja te ei otsigi mind läbi??  Amazing, yet weird.

Mulle tegelikult väga ei meeldi lennata. Varem olen ikka paar korda lennukiga Austrias käinud ja Belgias, Hispaanias, Inglismaal, aga no ei feeli seda värki. Rongi vend rohkem. Pidin sõitma Tallinnast Zürichisse, Riias ümberistumine. Esimene lennuk oli väike ja window seat, yaassss! Lühike lend aga ülihea ilm ja istusin terve aeg nina vastu klaasi - epic, kuidas kõik ikka ülevalt välja näeb. Tallinna linn ja põllud ja maanteed ja sood-rabad ja kruusateed ja majad ja merii ja laevad. Eepiline. Varasemalt olen enamjaolt pimedas või pilvise ilmaga lennanud ja siis on keegi teine nina vastu klaasi terve akna blokeerinud. But now it was my turn…

Riiga jõudsime siis öeldi kohe kuhu väravasse minna tuleb aga mu aju genereeris midagi veel paremat - kahest sai kuus. Boarding algas ja vaatan hmm Düsseldorf, see küll õige ei saa olla. Lõpetasin siiski õiges väravas, lennukis ja taaskord oma window seat’il. A true blessing! Üliäge oli see, kui teine lennuk meie alt läbi sõitis. Tundus niiii lähedal aga tegelikkus on ikka erinev. Natuke enne maandumist tulid suuuuured ilusad pilved. Armastus on see ja truly was amazing.

“Tere tulemast Zürchisse, kohalik kellaaeg on 13.35 ja õhutemperatuur on 28 kraadi celciust.”

Thank you, but no thank you. Lennukist maha ja oma beloved douchebagsile järgi. Kole kile ilusate tuuningutega maha ja jess saan nüüd lõpmata palju sellega ringi strollida, sest lennujaam on huge! Kaubanduskeskus, rongijaam ja 100 miljon asja veel aga jubemugav, ei pea kuskile kaugemale trippima vaid kohe trepist alla ja ronksile. But first, oota 2h, sest sinu rong tuleb alles 15.47.

Istusin ja ootasin ja läksin ikka vale rongi peale. Aga olin piisavalt lucker, et see sõitis sinna kus mul vaja oli ja piletionu minuni ei jõudnud. Mul oli pilet olemas. Lihtsalt mitte sellele rongile. Peajaama jõudsin 20 minutit enne Churi rongi, mis andis mulle võimaluse veel ühe hansa-you-have-failed snapi tegemiseks. Õige perroon. Rong tuleb. Ühtegi numbrit pole peal ja samas 10 minutit veel minu andmete järgi väljumiseni aega. Süda ütleb: see on rong, mine peale. Mõistus ütleb: prolly see pole sinu rong aga mine ikka.

Siinsete rongide uksed ei avane perrooniga võrdsel tasandil. Pigem nagu pool meetrit kõrgemal. Ja kaugemal. 21 kg kohver ja 10 kg seljakott. Hea. Vähemalt on mul nüüd süsteem - kaasaskantav kraana või kallutusmehhanism. Transformerjalg, purunemiskindel. Läksin rongile ja küsisin ühelt onult, et kas sellel rongil number ka või midagi on. Vastas, ei tea. Küsisin siis, et kas see totally normal, et see 10 minutit varem kohal on. Yes, toally normal. - that’s my train ladies and gents.

Seiklen üksi ja pean ise endast pilte tegema. Ilmselgelt liiga kõva häält tegevad piiksud ja sarivõtte klõpsukad peaaegu tühjas rongis on täiesti okeid. Ja lennujaamas. Ja metsas.

Kui Zürichis oli 28 plusskraadi, siis kolm rongi hiljem St. Moritzisse jõudes sadas vihma ja valitses soliidne temperatuur, mis soodustab elamist planeedil Maa. Ja teate küll seda tavalist stseeni, kus üks läheb ühelt poolt maja ja teine teiselt? That’s exactly what happened. Sommermutter paremalt, mina vasakult ja kõik kadunud.

Silvaplanas kõik ikka max lappes. Hotelli esine tänav on üks suur auk, maja ise on tellingutes ja sonnenterrasse on ka auk. Optimistlikult vastas Malvika mu küsimusele, et millal see siis valmis saab - reedel. Ma annan teada, kas sai. Töömehed italianod.

Praegune plaan ongi, et esmaspäeval alustan ja teeme koristustöid. Senikaua matkan, puhkan, naudin miljoniga ja tutvun. Esimene epic ümber järve retk on done aga sellest mõni teine päev, sest siinne internet ei kopereeru minuga kohe üldse ja ilma visuaalideta ei saa te teada kui sinine see järv siin tegelikult on. Aga insta- ja snapistoryd (kamatahvel7) annavad natuke aimu ehk ;)

Hansa

[evavaher]

Trippisime: Viin

Kaks nädalat tagasi veetsin ühe nädalavahetuse Viinis. Sinna minemise idee tuli Sandril millalgi kevadel lihtsalt äkkmõttena. Tal oli juba sõber ka kambas ja kutsus mindki kaasa. Plaanisime veel neljanda inimese juurde otsida ja siis nii neljakesi pika nädalavahetuse veeta. Broneerisime Airbnbst kolmetoalise korteri väga hea asukohaga. Üsna ruttu sai selgeks, et neljandat inimest me ei leia, niisiis lähme kolmekesi. Samal ajal kui ma Eestis olin selgus, et ka sõber ei saa töölt (töökoht välismaal) ikkagi ära ja jäime ainult meie kahekesi. Mis seal siis ikka, meil on kahekesi ka tore. Aga seda, et ma osa sellest reisist täiesti üksi veedan ei osanud ma arvata – just nii siiski juhtus.

Neljapäeva hommikul ärkasin kell 5:00, et 5:30 alustada sõitu Bielefeldi, auto sinna parkida ja Flixbusiga edasi Berliini sõita. Buss hilines jõudmisega ühe tunni ummiku tõttu, kuid sellest ei olnud lugu, mu lend oli alles 18:50 õhtul. Kell 12 olin Berliinis, istusin mingi messikeskuse ees pingi peal ja sõin oma kaasa tehtud salatit. 

Mingi hetk läksin S-bahnil jänest sõites Schönefeldi lennujaama, kus mul veel mõni tund passida tuli. Siis oli juba selgunud, et Sandri lend hilineb ja samal ajal me Viini lennujaama ei jõua. Kui ma juba lennukis istusin, siis teatas ta mulle, et lend Tallinnast on tühistatud. Vähem kui tunni aja pärast olin ma Viinis, kuid kurb oli olla. Ma ei saa endaga küll halvasti läbi, et üksi reisida ei oleks võimalik, kuid ei olnud see ju nii planeeritud. Sõitsin rongiga lennujaamast linna, tõin juhendite järgi meie korteri võtme ja läksin üksinda sinna kõrgete lagedega vanaaegsesse kolmetoalisesse korterisse. 

Viis minutit enne poe sulgemist jõudsin veel endale jäätist ja veini õhtusöögiks ja võikumaterjali hommikuks osta. Vahepeal oli selgunud, et Sander sai endale asenduslennu läbi Riia järgmiseks päevaks. Oli hea meel, et tervet reisi üksinda veetma ei pea.

Reedel läksin kõigepealt Doonau äärde jalutama ja pärast tegin tiiru linna peal. Kella seitsme ajal õhtul jõudis Sander ka. Sõime ja läksime lähedal asuvasse lõbustusparki jalutama ja Wiener Riesenradiga sõitma. Sealt sai ilusa vaate linnale ja lõbustuspargile.

Laupäeval läksime siis vaatamisväärsustega tutvuma. Viin on teadagi tuntud klassikalise muusika, muuseumide, teatri ja kaunite barokkehitiste linn. Mulle nii meeldisid tänaval taksona töötavad hobused. Ma loodan, et nad ei tunne ennast seda tööd tehes piinatuna. Ei tea kas selle või lihtsalt kehva kanalisatsiooni pärast oli jalutades kanalisatsiooniluukidest möödudes tunda aroomi, mis pani tundma nagu me ei olekski suurlinnas, vaid nagu külastaksime kellegi talumajapidamist. 

Väga uhke oli nii seest kui väljast St. Stepheni katedraal (järgmisel kollaažil 2 alumist pilti). Kõik ülejäänu on küll uhke vaadata, kuid suht sarnast emotsiooni tekitavad hooned. Kogu selle ajaloolisuse vahele sattusime parlamendihoone ees (pildil punase lipsuga) uhkete sportautode kogunemisele peale. Oli kuidagi vaheldus sinna hobuste, roosiaedade ja valgete sammaste vahele.

Lossidega, mida Viinis päris mitu on, olid ka ikka barokk stiilis, kuid emotsiooni tekitasid rohkem. Kogu see aed ja suursugusus mis neist õhkas meeldis mulle. Laupäeval käisime Belvadere lossi uudistamas. Pidasime lossihoovis pingil poesalatiga pikniku ja nautisime kuuma päikese käes vaadet. 

Pärast linnatiiru olid jalad juba korralikult tuld löömas. Käisime hetkeks kodus ja mõtlesime siis korterist teisele poole Doonau ääres oleva Milleeniumi torni juurde minna (järgmisel kollaažil keskmisel pildil). Millegipärast oli meil arvamus, et sinna saab ka üles minna vaadet kaema, kuid all olevad karmid turvamehed ütlesid, et seal on ainult büroohooned. Paar alumist korrust oli kaubanduskeskus, kuhu sel hetkel veel sisse pääses. Teisel pool jõge paistis aga Doonau Torn, kuhu ma teadsin kindlalt, et saab üles minna, selle reklaam oli mul postkaardi ümbriku peal. Tundus see suhteliselt lähedal ja arvasime, et enne päikeseloojangut jõuab küll. Tegelikult oli ikka päris kaugel, vahele jäi veel sild, kus sai kauneid pilte klõpsutada. Lõpuks panime oma jalakesed tööle ja läksime kiiresti kiiresti torni. Mõned eurod sissepääsu eest ja saatjaga lift viis meid 22km/h sõites 155 meetri kõrgusele vaateplatvormile. Saime just täpselt veel kaunist päikeseloojangu taevast ja samas õhtutuledes Viini imetleda. 

Seejärel istusime veel korrus kõrgemal asuvasse kohvikusse. Jõime õlut ja sõime viini šnitslit. Selle söömine oli meie õhtuse välja mineku suurim eesmärk tegelikult. Kohvik (ja veel korrus kõrgemal olev restoran) oli aeglases keerlemises, 20 minutiga nägi 360 kraadi vaadet. Sander ei saanud kohe arugi, et see liigub. Mõtles, et miks tal pea ringi käib. Teenindus oli tore, hinnad sellise koha kohta vägagi normaalsed. Minu soovitus sinna sellisel päikeseloojangu kellaajal minna on kindlasti.

Pühapäeval korjasime oma kodinad kokku ja lahkusime korterist. Ostsime ühistranspordi päevapileti ja sõitsime Schönbrunni lossi juurde. Seal oli suurel alal veel loomaaed, botaanikaaed, lossipark, loss ja kindlasti veel midagi. Kohvrit seal kruusasel teel enda järel vedada oli küll natuke tüütu, kuid sain hakkama. Kätelihaste trenni sai veel tehtud seda mäest üles vedades, kuid vaade sealt oli jälle imeline. Mulle meeldib alati uusi kohti kõrgemalt vaadata. Ma olen ka alati megaõnnelik, kui lennukis satun akna alla istuma (vedas mõlemal suunal). Seekord saime lausa kolm korda kuskilt kõrgemalt Viini peale vaadata.

Seejärel sõitsime lennujaama, kus meil oli veel aega Sacheri kooki süüa ja enese teadmata poolteist tundi lastetoolidel istuda. Tagasilend klappis meil mõlemal. Berliinis sõitsin metrooga hostelisse, kuhu ma veel jäin, kuna lennuk maandus hilja. Hommikul kell 9 alustasin sõitu Bielefeldi poole. Meie Flixbus suutis kiirteele keerates kuidagi teist autot rammida ja see tekitas tunniajalise passimise ja politseiga olukorra klaarimise, seega kestis ka see sõit tunnikese kauem. Bielefeldis istusin autosse ja sõitsin tagasi koju. 

[kinnisvarakool]

Capital Mill: Arvamuslugu. Kaarel Loigu: Koroonapandeemiaga kasvas lähikonna kaupluste olulisus

Capital Mill: Arvamuslugu. Kaarel Loigu: Koroonapandeemiaga kasvas lähikonna kaupluste olulisus

Koroonapandeemiaga kasvas lähikonna kaupluste olulisus Kodukohas asuva poe eeliseks on lähedus ja kiirete ostude võimalus, mis aitab aega kokku hoida, kirjutab ärikinnisvaraarendaja Capital Mill OÜ tegevjuht Kaarel Loigu. Eestisse kerkisid pea kõik praegused suuremad kaubanduskeskused kümme ja enam aastat tagasi. Suured kaubanduskeskused olidki kaubanduse sünonüümiks. See trend on nüüd peatunud.…

[kinnisvara]

Baltic Horizon Fund: Galerija Centrs kaubanduskeskuse Riias

Baltic Horizon Fondi fondivalitseja Northern Horizon Capital AS allkirjastas lepingu Linstow AS-iga 100% Tampere Invest SIA aktsiate omandamiseks, millele kuulub Galerija Centrs kaubanduskeskus Riia südalinnas. Ostuhind on 75 miljonit eurot ning eeldatav sisenemise tootlus umbes 6,7%. Tehingu lõpuleviimine toimub 2019.a juuni alguses.

Galerija Centrs asub Riia vanalinnas rahvusooperi kõrval,…

[kinnisvarakool]

Arco Vara: Arco Vara müüb Bulgaarias asuva ärihoone

Arco Vara: Arco Vara müüb Bulgaarias asuva ärihoone

Arco Vara ASi tütarettevõte Arco Invest EOOD sõlmis eellepingu Bulgaaria pealinnas asuva ärihoone Madrid BLVD müügiks. Tehingu hind on 9,1 miljonit eurot ning lõplik müügidokument allkirjastatakse hiljemalt 6 kuu jooksul. Arco Vara arendatud äri- ja elamuhoone Madrid BLVD valmis 2010. aastal. Kahe maa-aluse ja 9 maapealse korrusega hoones asub parkimismaja, korterid, kaubanduskeskus ja kontorid.…

[kinnisvarakool]

Arco Vara: Arco Vara müüb 9 miljoni eest Bulgaarias asuva ärihoone

Arco Vara: Arco Vara müüb 9 miljoni eest Bulgaarias asuva ärihoone

Arco Vara sõlmis eellepingu Bulgaaria pealinnas asuva ärihoone Madrid BLVD müügiks. Tehingust saadava tulu investeerib ettevõtte uute kinnistute ostu ja keskendub edaspidi elukondliku kinnisvara arendamisele. Arco Vara arendatud äri- ja elamuhoone Madrid BLVD valmis 2010. aastal. Kahe maa-aluse ja 9 maa-pealse korrusega hoones asub parkimismaja, korterid, kaubanduskeskus ja kontorid. Kõik hoones…

[kinnisvarakool]

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus seisuga 31.10.2022

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus seisuga 31.10.2022

EfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus (NAV) oli 31.10.2022 seisuga 20,4586 eurot. EPRA aktsia puhasväärtus (EPRA NRV – raamatupidamislik puhasväärtus ilma edasilükkunud tulumaksukohustust ja intressiderivatiivide õiglast väärtust arvestamata) oli 31.10.2022 seisuga 21,76 eurot. Nii NAV kui EPRA NRV suurenesid oktoobris 0,7% võrra. Oktoobris teenis fond konsolideeritud üüritulu kokku 1…

[kinnisvarakool]

Arco Vara: Arco Vara alustab Botanica Lozen Residences esimese etapi ehitust

Arco Vara: Arco Vara alustab Botanica Lozen Residences esimese etapi ehitust

Arco Vara AS-i tütarfirma Botanica Lozen EOOD on sõlminud ehituslepingu Strabag EAD-ga Botanica Lozen Residences elukondliku arendusprojekti esimese etapi teostamiseks. Ehitustöödega alustatakse novembrikuus. Sofia linna lähistele Lozeni külla rajatakse esimese etapi raames 16 eramaja. Majad on kahe- või kolmekordsed – majades on 4-5 magamistuba, kontoriruum, kaks garaaži. Majade suurus on…