#veekogu

[taimemaailm]

Harilik kukesaba (Lythrum salicaria)

Saksa keeles Gewöhnlicher Blutweiderlich, inglise keeles purple loosestrife. Ka tuntud kassisaba, roosirohi, põdralille nime all.

Mitmeaastaline roht- ja õistaim kukesaba perekonnast, kukesabaliste sugukonnas, mis kuulub mürdilaadsete seltsi, ja omamoodi on osa kaheidulehelistest.

Tavaliselt 30-100 cm pikk, võib aga ka kuni 2,5 meetriseks kasvada. Tugev vars, õitseb juulist septembrini näiteks madalsoodes, veekogu kallastel ja teistel märjapaigades. Eelistab seega niiskemat mulda, aga samas päikselist asukohta.

Lehed võivad olla mitmesugused. Õied on kuue kroonlehega, mis on üle sentimeetri pikkusega päris suured. Sarnane põdrakanepiga, mis aga ei kasva märgades asukohtades, ja on saledam ja 5 kroonlehega.

Ravimtaim, kasutaim (nahaparkimine, värvimine), halval ajal ka söögitaim.

Pildid: Ivar Leidus, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commonsi kaudu (vasakul), AnRo0002, CC0, via Wikimedia Commons (paremal)

TeunSpaans, CC BY-SA 3.0, via Wikimedia Commons (all)

[juteanworld]

Harilik kukesaba (Lythrum salicaria)

Saksa keeles Gewöhnlicher Blutweiderlich, inglise keeles purple loosestrife. Ka tuntud kassisaba, roosirohi, põdralille nime all.

Rohttaim kukesaba perekonnast, kukesabaliste sugukonnas. 30-100 cm pikk, tugev vars, õitseb juulist septembrini madalsoodes, veekogu kallastel jt.

Pildid: Ivar Leidus, CC BY-SA 3.0, Wikimedia Commonsi kaudu (vasakul), AnRo0002, CC0, via Wikimedia Commons

[minestland]

www.veeseire.ee/search?q=j%C3%A4galahttps://flic.kr/p/2at99ns

[mariomesiphotography]

Hääled valla

[thesweetlyluckycollector]

Looduslik veekogu #nature #naturevideos #river #water #snow (at Eidapere, Raplamaa, Estonia) https://www.instagram.com/p/CMnJ1y_LroY/?igshid=18fnd4xdtk7ph

[suvineseikleja]

Kaua ma ei oodanud, ning juba hakkasin rattaga vanaisa lähiümbrust avastama. Vanaisa kodu lähedusest kulgeb Selgise rattarada, mis viib mind Välgi looduskaitsealale, mööda mitmekesiseid metsateid. Esmalt jõuan Alajõeni, kus alati hetkeks peatun ning võtan aega, et selle veekogu ilu nautida. Seejärel kulgen mööda rattateed ja näen mitmekesist metsa - kased, männid, kuused. Jõuan Kukemetsa metsaonnini, mis on üks äge koht! Seal on RMK poolt haldatav grillimise, chillimise ja telkimise paik. Seekord jäi Kukemetsas ööbimine proovimata, aga vähemalt on tuleviku sumedateks suveöödeks idee olemas. Kukemetsa metsaonn: https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala/1641

Välgi looduskaitsealal ringi liikudes kohtusin ka karuga, kes oli minust mõnesaja meetri kaugusel, ning kes minust suurt välja ei teinud ja ei teinud ka mina temast välja. Läksime mõlemad rahulikult oma teed. Välgi looduskaitsealale jäävad vanad loodusmetsad, siirdesoo- ja rabametsad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, rohunditerikkad kuusikud ning kaitsealused linnu- ja taimeliigid. Kaitsealused linnuliigid on Välgil metsis ja must-toonekurg. Võin öelda, et Välgi looguskaitsealal ringi liikudes tundsin suurt rahu. Võisin sõita jalgrattaga kilomeetreid, ning ainus mida nägin olid paksud metsad ja ainus mida kuulsin, oli linnulaul ja rohutirtsude sirin. Vahepeal peatusin marjametsas, et noppida pohli ja mustikaid. Metsateed hargnesid pidevalt mitmeks ning valikuid näis olema palju - mööda millist metsateed ma nüüd lähen? Kuna olen muidu ka suur rattasõidu sõber, siis vahemaid ma üldse ei kartnudki, ära eksimist ka mitte. Vähemalt seni, kuni telefonil akut jätkub ja mobiilne internet töötab, saan kaardilt ilusti järgi vaadata millisel metsarajal ma parajasti olen. Võin niiviisi hulkuda tunde ja tunde, väsimust ei tule, sest looduses käimine on parim teraapia. Nägin mitmesuguseid taimeliike, seeni, samblikke, linde. Isegi muru tundus seal rohelisem kui mujal. Välgi looduskaitsealal ringi liikumine oli meeldiv ja hingerahu pakkuv kogemus. Kindlasti lähen sinna ka edaspidi.

[amidstthedelusions-blog]

mõnikord lihtsalt ongi nii lihtne supelda korraks rahulolus.

ma ei tahaks täna peatuda senise elu suurimal katsumusel, millest endiselt läbi tulen. paar päeva olen suutnud olla sellest eemal, leidnud rõõmu maagilistest juhtumistest. üsna muinasjutuline tunne tabab paadisillal istudes tähise taeva all soojal suveööl, ees laiumas veekogu, mida ääristab kuldsete täppidena tänavavalgustuslampide kee. jagada sellist momenti olendiga, kes kahtlemata oskab hinnata ja olla ühes ja olemas, jagada just parasjagu mõtteid sarnasel sagedusel. 

kelle leian kohtumismomendil istumas kiigel, pea pisut mõtlikult viltu. just niisamuti nagu mina seda teeksin, kui kohad oleks vastupidised. 

ja kellega kohtumise tagajärjel asuvad mõlemad eelnevalt kokku leppimata looma omas keeles - kes kunstis, kes kirjas. 

sellised kohtumised on väärtuslikud. sellised kohtumised aitavad end paigutada mosaiiki ja meenutavad, et liigikaaslased polegi kõik välja surnud.

ja mõnikord lihtsalt ongi nii lihtne supelda korraks rahulolus.

[kinnisvarablog-blog]

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/teadlane-selgitab-miks-on-maja-rannajoonele-ehitamine-rumal-mote-2/

Teadlane selgitab, miks on maja rannajoonele ehitamine rumal mõte

Kes on soovinud mereranda või mõne muu suure veekogu lähedale ehitada, on kindlasti kuulnud sõnapaari «ehituskeelu vöönd.» Eesti saartel on see 200, mandril 100 meetrit rannajoonest maismaa poole. Aga miks meid ikka keelatakse? Sõnastame selle sõnumi veidi ümber ja ütleme hoopis: «Ehitise kaitse vöönd.» Kõlab paremini? Jah, sest seaduse üks eesmärke ongi tegelikult ju meie ja me vara kaitsmine veekogudelt lähtuvate ohtude eest.

Näiteks, tugevate tormide käigus vastu rannaastangut põrkav laine on meeletu jõuga. Iga löögiga annab tükike rannaastangust järele ja uhutakse lainetuse poolt merre. Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse uuringud Saaremaal Harilaiu poolsaarel näitavad, et sealne, mitme meetri kõrgune rannaastang on paarikümne aastaga taganenud umbes 150 meetrit. Hea, et seal asus vaid vana ja lagunenud ning ammu mahajäetud majakavahi maja. Nüüdseks on see maja veepiiril ja suures osas mere poolt hävitatud.

Peame silmas pidama, et tormilainetus pole ainus ohufaktor. Tormiga kaasneb sageli ka kõrge meretase. Näiteks võib ulatuda Tallinnas seesugune ajuvesi üle 1,5 meetri ja mõnel pool Eestis üle kolme meetri. Niisuguse äkilise veetaseme tõusu jalgu ei tahaks jääda ei ise ega jätta oma vara.

See pole veel kõik! Merd kattev jää koosneb sageli mitmetest suurtest jäälahmakatest. Tugeva tuule mõjul võivad hakata seesugused jäälahmakad rannasuunas liikuma nagu hiigelpurjekad. Randa jõudes jätkab niisugune jäämassiiv oma inertsist maasuunalist liikumist ja pühib kõik enda teelt. Olgu need suured kivid või lausa rahnud, taimkate või isegi puud, rannaatraktsioonid, paadikuurid või lausa eluhooned.

Oleme registreerinud mitmeid juhtumeid, kus on tunginud merejää enam kui saja meetri kaugusele metsa, murdes oma liikumise teel puid ja kandes kaugele metsaalla suuri kive ja rahne.

Kui soovite rajada oma elukoha ranna lähedale, siis mõelge sellele, miks ei rajanud meie esiisad kunagi oma elamuid otse randa. Vahetult rannale on rajatud ainult erilise otstarbega ehitisi nagu lihtsad paadikuurid või rannakülastajatele mõeldud kerged hooned ja rajatised. Austage merd ja tema privaatsust!

[businessblogeleven-blog]

MIKS VEETA OMA PUHKUS SRI LANKAL?

  Pilt Sandul Villast (https://t-ec.bstatic.com/images/hotel/max1024x768/368/36895283.jpg)

  Sri Lanka on saareriik Lõuna-Aasias. Saare ümber on kolm veekogu, India ookean, Mannari laht ja Palki väin. Naabriteks on India ja Maldiivid. Sri Lanka on tuntud turismiriik, kus saab nautida head sööki, kaunist loodust ja avastada kohalikku elu. Olen ise käinud seal 2 korda ning tahan teiega jagada oma emotsioone ja avastusi selle võrratu riigi kohta! (https://et.wikipedia.org/wiki/Sri_Lanka)

    Saarel tegeletakse palju riisikasvatusega ja istandustega. Kõige populaarsemad on teeistandused. Põhilised sordid, mida kasvatatakse on must tee, roheline tee, Tseiloni tee ja valge tee. Kohalikud joovad tavaliselt kõige kangemat musta teed, mida tuleb juua koos piimaga, kuna muidu oleks see liiga kange ja mõrkja maitsega. Valge tee on aga kõige kallim. Teelehti kuivatatakse otse päikse all ( see teebki sordi kalliks, kuna ei kasutata kuivatamisel tehnilisi ressursse). Näiteks parim viis, kuidas istandusi lähemalt näha, on rongiga sõites. Kohalikud rongid sõidavad sildadel teeistandustest tihti mööda ning avaneb maagiline vaade lopsakale loodusele ja töölistele, kes parasjagu lehti korjavad. Ise olen sõitnud taolise rongiga mägedes ja võin kinnitada, et see tasub proovimist. Esiteks näed rohkem kohalikku elu ja inimesi. Teiseks muidugi võrratud vaated ja troopiline atmosfäär.

     Rongis olles, kui sul peaks kõht tühjaks minema, siis müüvad kaupmehed rongides väga vürtsikaid kartulipallikesi, näiteks rongiga sõites, oli see tavaline, et kohalikud söövad neid koos piprakaunadega (sealsed inimesed armastavad väga vürtsikaid roogi). Erinevad karrid, need on peamised toidud, mida kohalikud söövad iga päev ja igal toidukorral, isegi hommikul! Igas restoranis ja kohvikus on menüüs umbes 2 lehte erinevaid karrisid (mereandidega, kanaga, kalaga, aedviljadega jne). Mind pani väga imestama, et nad suudavad süüa nii vürtsikaid toite hommikuti, kuid see oli imetlusväärne.

      Majutusteenused on Sri Lankal head ja kiidetud. Peamiselt on turismipiirkonnas villad, kus külastajad saavad ööbida. Minu enda lemmik on Sandul Villa, kus ka ise ööbisin. Villa asub Beruwala linnaosas, vaid 1,5. tunnise autosõidu kaugusel lennujaamast. Rand asub 5. minuti kaugusel, kui tuk- tukkidega sõita.  Maja on kahekorruseline. Väljas on bassein ja päevitamise ala. Toitlustamise eest kannab hoolt isiklik kokk, kes valmistab külaliste jaoks iga hommik ja õhtu rikkaliku toidulaua. Samuti saavad kliendid nautida massaaži, nimelt kuulub töötajate hulka ka massöör, kes pakub massaaži teenust. Lisaks ööbimisele, saavad kliendid tellida 2- päevase reisi koos giidiga, kes on lahkesti nõus näitama Sri Lanka sisemaad ja muid huvitavaid vaatamisväärsusi. Minu jaoks on see ööbimiskoht olnud siiani üks parimaid majutusi, kus olen käinud. Personal on väga lahke ja hooliv ning maja ise on suur ja avar, kus puhkuse ajal pesitseda! (https://www.facebook.com/sandulvillaestonia/)

Alexandra

[koigekoige]

Kusagil on alati suvi: 12 kõige paremat looduslikku veekogu ujumiseks http://koigekoige.blogspot.com/2017/03/kusagil-on-alati-suvi-12-koige-paremat.html

[kinnisvarakool]

Tondiraba pargi esialgse eskiisi tutvustus

Tondiraba pargi esialgse eskiisi tutvustus

2021. aastaks kavandab Tallinn Tondiraba pargi rajamist, mis kujuneks Lasnamäe suurimaks pargiks.

Park pindalaga ligi 23 ha saab osaks Lasnamäe nn rohelisest koridorist, mis oli kavandatud linnaosa loomise etapil. Pargi rajamise peamine eesmärk on säilitada selle looduslik osa: mets ja seal leiduv väike veekogu, samuti loomad, linnud ja taimed, kes seal elutsevad.

Aktiivse ajaveetmise alad…

[kessulambland-blog]

Kui väljas on 37 kraadi....on esimene veekogu silmapiiril päästeröngaks... Kuum kuuum kuuum..

[minestland]

www.veeseire.ee/search?q=harkuhttps://flic.kr/p/28he4xb

[lawyersabroad]

Ich bin ein Berliner. Oder nicht? Esimene vaatus

3955,6 km autoga, 72,3 km jalgsi, 120 510 sammu, 5 riigipiiri, 3 Saksamaa linna, 1 väike küla, hingematvad vaatamisväärsused ja veel imelisem kõrvalepõige Tšehhi. Nii võib kokku võtta minu, Tarvi ja tema pere seiklused Põhja-Saksamaal juuni lõpus.

Me olime Tarviga reisist juba mõnda aega rääkinud, mõtetest käisid läbi nii Horvaatia kui ka Saksamaa. Samas ei mõelnud ma, et enne Saksamaale pooleks aastaks elama kolimist õnnestub see päriselt teoks teha. Praktika lähenes hirmuäratava kiirusega, vahepeale jäi lõpetamine ja reis ei tundunud kuidagi plaanidesse mahtuvat. Ometi tuleb suur-suur aitäh öelda Tarvile, kes mõtles välja, kuhu me läheme, pani paika plaani, broneeris hotellid ja oli meile giidiks. Tänu temale me alustasimegi 21. juuni õhtul sõitu Saksamaa suunas.

Me sõitsime autoga. Mõnele kõlab see hullumeelselt, aga nii on tegelikult väga mugav reisida. Umbes 1500 km sinna ja tagasi tundub väga pikk, kuid autoga reisimine annab vabaduse, mida muidu ei saa. Kindlasti nägime ja kogesime rohkem, kui lennukiga kohapeale sõites ja ühistransporti kasutades. Tõsi, pikka maad üle 17h väikeste pausidega sõita on paras katsumus. Ma ei saa rääkida autojuhtide eest, kuid juba reisijana tekkis unepuudus, jalgu ei saanud sirutada ja raske oli ühe koha peal paigal püsida. Tagantjärele mõeldes moodustas see ühe osa mõnusast seiklusest. Ma mäletan, kuidas ma ootasin iga järgmise piiri ületamist, sest siis me olime sihtkohale tajutavalt lähemal kui varem. Samuti oli erinevaid naljakaid hetki, kus sai KFC-s süües õhinaga topse tasuta joogiga täita või Poolas hiigelpraadi süüa. Ainuke asi, mis mind kurvastas, oli Poolas väidetavalt võimsa äikese nägemisest ilma jäämine. Saksamaa elamused olid aga kindlasti üle kõige, mistõttu peatun nüüd just neil pikemalt.

/Kaunase ring – into the mist/

Tarvi: Enne kui pääsed reisist täpsemalt lugema, tuleb sul ära kannatada minu sissejuhatus. Alustaksin tänusõnadega Kerlile, kes aitas välja valida osa külastatavatest kohtadest ning reisi jooksul plaani muutmisel hea arutlemiskaaslane oli. Samuti pidas ta üle minu ootuste hästi vastu maratonsõidud ja oli abiks une eemalepeletamisel.

Saksamaa ei olnud mu ideaalne sihtkoht (põhjus on mõnele ära arvatav, kaugemale ringile selgub see kindlasti järgmiste postitustega), kuid aeg oli väga piiratud ja mind huvitavad riigid jäid liiga kaugele, et seal rahulikult ringi saaks käia. Tegemist polnud puhukuse- ega tööreisiga, vaid avastamisretkega loodusesse ja metropoli, missugust Eestist ei leia, ning koos kogeda ja õppida midagi uut.

Kohalesõit polnudki väga hull katsumus – ilm läks lääne poole sõites järejest ilusamaks, samuti mootorikütuse hind (Saksamaal oli diisel odavam kui Eestis, kõige odavam Leedus) ja liiklus kiiremaks. Mina sõitsin õhtul Tartust Valka, paps öötundidel sealt Leedu-Poola piirini ja mina võtsin baranka taas kätte varahommikul ning keerutasin seda kuni Dresdenini. Ja nüüd mikrofon tagasi Kerlile..

1. päev: Dresden ja kõrvalepõige Tšehhi

Saksamaale jõudes ei olnud ilm meie poolel. Või, kui arvestada, et üsna lähedal Magdeburgis ja mujal Põhja-Saksamaal möllas torm, mistõttu me ei saanud hiljem mõneks päevaks kinni pandud loomaaeda minna, siis äikesevihm ei olnudki nii halb variant.

Järgmisel hommikul sai meie reis aga täielikult hoo sisse. Esimesena külastasime Dresdeni lähedal Elbe jõe kaldal asuvat Königsteini kindlust (Festung Königstein). Kindlust on mainitud juba 13. sajandil ning sellel on kirju ajalugu, muuhulgas on see olnud kõige kardetum riigivangla Saksimaal ja spaa-haigla. Praeguseks on see aga sõja- ja ajalooline vabaõhumuuseum. Kui aus olla, siis mulle kindlus niivõrd muljet ei avaldanudki. Väga vinge oli vaadata, kuidas see kaljul kõrgus, kuid mind lummas enam vaade, mis sealt kõrgelt avanes.

/Vaade Köningsteini kindluselt ja meie kaa/

/Vaade Königsteini kindluselt/

Veelgi enam nautisin ma Pravčická brána’t Saksamaa piiri ääres Tšehhis. Viibimine sellises kohas oli mulle kahtlemata reisi üks tipphetki. Neid vaateid erinevatelt platvormidelt pärast pikka mäkketõusu ei ole võimalik korralikult sõnadesse panna. Ma mäletan hästi seda tunnet, kuidas oli reelingust kinni hoida ja lasta tuulel põski paitada. Samuti suutis Tarvi mulle seal korralikult nalja pakkuda, kui ta järsku mulle ütles, et ta saab juba pahaseks, sest mehed vaatavad mulle järele. Mina ei olnud midagi tähele pannud. Ilmselt leidis ta ka järele vaatamise valemi: kena punapäine preili. Mul ilmselt ei olnud tema ja ülevalt avanevate vaadete tõttu sellisteks tähelepanekuteks aega.

/Mõnusaim koht tuulepaituse nautimiseks/

Enne Dresdeni vanalinna külastamist, mis oli imeilus, kuigi putukad purskkaevude juures olid tüütud, jõudsime läbi põigata järgmisest imelisest kohast Bastei sillast (Basteibrücke). Sild asub põhimõtteliselt kivirahnude vahel, mis tekkisid vee erosioonist üle miljoni aasta tagasi. Uskumatult ilusad vaated jällegi ja kõrgusekartus saab korralikult proovile pandud läbi arvukate kivisid ühendavate sildade alla vaadates. Tarvi leidis endale tahtmatult sõbrad ka sealt. Üks naiste seltskond soovis kaks korda tema fotograafiteenuseid.

/Bastei sild/

/Vaade Elbe jõele Bastei silla juures/

/Tarvi uued sõpad/

/Zwinger Dresdenis putukatega/

Tarvi: Esimene sisukas reisipäev hakkas hommikusöögi otsingutega, sest hotellis võtsime hommikusöögi kahele inimesele ja loovutasime selle võimaluse papsile ja vennale. Läksime Kerliga pagariärisid otsima. Esimesest saime värsked crossaintid, teisena külastatud kondiitoriäri osutus meie näljatasemega võrreldes liiga kalliks ning kuidagi sattusime tagasi hotelli juurde. Kokkuvõttes algas päev hästi, sest nagu selgus hotellis einestanute muljetest, siis see (ja ka järgmiste hotellide hommikusöögid) oli olnud mõttetus kuubis. Ei putru ega omletilaadset einet, tomatit ja kurki ülivähe, müsli oli ilmselt juba kena aastakese hommikusöögilauas veetnud. Igal pool pakuti kukleid, mis olid seevastu päris head.

/Hommikusöögiotsingud toavõtmega/

Seejärel algas vaatamisväärsuste külastamine, mida võiks kirjeldada ühe korraliku spordipäevana. Minu telefon tuvastas 34276 sammu, mis võiks olla umbes 25 km. Samas ise ei tundnud, et oleks nii palju kõndinud. Suur osa liikumisest tuli kindluse ja Tšehhi külastamisest. Kindlus oli võimas, Eestis on ka võimsaid kindlusi võimalik külastada, aga see oli mitu taset kõrgemal. Ka sõna-sõnalt, sest asus üpris kõrgel platool. Võimsaima mulje sealt jätsid kindlustusrajatised ja vaated, kuid huvitav oli ka audiogiidi kuulata ja teistele ajalugu edasi rääkida. Tšehhi maastik hoolitses, et hambaarstidele tööd jaguks, sest pärast 2,5 km pikkust tõusvat mägist metsateed avanesid vaated, mistõttu sahtel maani lahti kukkus ja jupp aega järele lohises. ��livinge koht matkamiseks, mida kohalikud hordidena ka parktiseerisid.

/Isiklik giid kõrvaklappidega õigeid sõnu kõrva sosistamas/

/Tarvi elu nautimas/

Vaatamata Kerli kirjeldusele ma sõpru Bastei sillalt siiski ei leidnud, sest see ebaviisakate saksa mutikeste gäng otsustas pärast esimest fotosessiooni hõivata ilmselt ühe kõige vingema vaatega platvormi ja hakata seal pikniku pidama. Kirusin Kerlile, et oleks võinud hoopis endast kaks enekat teha tema telefoni ja oleks umbõ hää krutski olnud. Ja siis mulle anti teine võimalus teise fotosessiooni näol see timp teoks teha, aga ma olin juba ära unustanud selle mõtte, sest kaljude vahel oli vinge ringi kolada. Päeva lõpetasin hämaras, aga ilusas Dresdenis teistele linna tutvustades, mida segas üks haruldane ja kena põrnikas.

/Dresdeni ajalugu teeb vallatuks/

/Natuke arengut tunda saanud põrnikas – 911 50th Anniversary Edition/

2. päev: Meissen ja Wolfsburg

Me sõitsime Dresdenist edasi Meissenisse, mis on tuntud portselanitööstuse poolest. Enne põikasime aga eelmisel päeval nägemata jäänud Moritzburgi lossi (Schloss Moritzburg), mille üle on mul ülimalt hea meel. See on siiamaani olnud kõige ilusam loss, mida ma näinud olen. Tõepoolest, see on kollast värvi, aga vaadake seda sümmeetriat, puhtaid jooni ja ümbritsevat veekogu. Me arutasime Tarviga, et väiksemal kujul oleks see väga armas koht elamiseks :)

/Moritzburgi lossi aed/

/Moritzburgi lossi sissepääs/

Meisseni peamine vaatamisväärsus oli portselanimuuseum. Üsna huvitav oli saada aimu, kuidas reaalselt portselanist nõusid ja kujukesi valmistatakse. Ma arvan, et pärast sellist õppetundi, ma ei avalda enam imestust portselani kalliduse üle. Ühe ilusa kaunistatud nõu valmistamiseks kulub niipalju ressurssi, et hinnaalandust oleks raske nõuda. Mulle jäid silma just sinise ja rohelise kaunistusega nõud ning ma ei mõista siiani, kuidas väga tõetruud ja ilusad kujud tavalisest hallisegusest massist välja võlutakse. Meissen oli üldse tore väike linn armsa vanalinnaga. Tarvil vedas, et me sattusime sinna just siis, kui vanad autod olid uudistamiseks välja pandud, sest see pakub meestele ilmselgelt rohkem rõõmu kui portselanitükikesed.

/Tükike Meisseni vanalinnast/

Kuna meil paraku eelnenud tormi tõttu Magdeburgi loomaaeda ei õnnestunud minna, võtsime suuna Wolfsburgi lähedal asuvasse külakesse Rühen. Ausalt, see oli parim hotell, kus me kogu reisi jooksul peatusime ja sellel ei olnud isegi tärne (!). Kõik oli superluks, ukse lukustamisega me küll kuidagi hakkama ei saanud, aga jaa, mul ei ole sõnu, ma oleksin kõik ööd seal suurima hea meelega veetnud. Enne päeva lõpetamist käisime veel läbi oma järgmise päeva sihtkohast Wolfsburgist, et teha selgeks, kus kindlasti Tarvi poolt palavalt oodatud Autostadt asub. Samuti asub seal ilmselt kuulus jalgpallistaadion Wolfsburg Arena, mida me korra vaatamas käisime. Päeva staarid olid aga hoopis jänesed. Täiesti uskumatu, aga nad lihtsalt jooksid staadioni juures ringi ja olid megaarmsad ikka. Kindlasti peab lisama, et õhtu lõpuks jõe ääres jalutada oli ikka ütlemata mõnus. Ja Kerli fännas lisaks muidugi siniselt valgustatud treppi.

/Viska viis/

/Sinine trepp ja Tarvi pusa/

Tarvi: Moritzburgis asus huvitava ajalooga ja täitsa nitševoo kujundusega jahiloss, mille parklasse sõitmist takistasid sõiduteel päevitavad haned, täiesti nahaalsed tegelased olid.

/Julged haned/

Päev jätkus Meisseni vanalinnas, kus raekojaplatsilaadsel väljakul olid end üles rivistanud vanad, väga vanad Opelid. Mõni restaureeritud prillikivi, mõni päevinäinud tööhobune, kuid värskendav vaatepilt nende vanalinnade ja losside vahele. Sarnast värskendust pakkus piirkonna kuulsaima portselanivabriku töötuba, muuseum ja tehasepood. Töötuba oli hariv, muuseum pakkus silmailu ja tehasepood pani end tundma väga (materiaalselt) vaesena, sest sakslased ostlesid nagu vanatädid Sepa turul, kuid ma ei leidnud ühtegi taskukohast eset. Jäi silma üks vaas, mis maksis üle 60000 euro, pärast seda mulle aitas ja kõndisin sealt välja, et õues Saksamaa kõrvetavat päikest nautida.

/Die Zukunft gehört allen/

/68 300 EUR/

Edasisteks seiklusteks leia järgmine postitus.. 

[tiiinaa]

Täna on jälle vihmane ilm aga vähemalt saan õnnelik olla selle üle, et olen see suvi ujumas ikkagi käinud. Väljas, naturaalses veekogus. Esimene kord käisime Mikkoga juuli lõpupoole Viljandis, ta oli minust kauem vees, ma olen endas pettundu. Teine kord käisime Helenaga öösel Jõksi järve ääres tema bucketlisti alustamas. Kolmaskord oli 1. augustil Pärnu lähedal, Lottemaa külje all meres. Juhuu, see oli vast tore päev. Hommikul käisime Amritas söömas, siis leekisime Raplasse vanakraami kaema, seejärel automuuseum. Hiljem Pärnu: Stefani pizza, rahvast puupüsti täis ja ei saand päris aru whats the hype aganoh kõhu saime täis, Weekendi lavad ja tagatoad nägime ka ära, toidupoodi ujuma ja tagasi toidupoodi. Koju jõudsime kümne paiku ja järgmisel päeavl kolasime Viljandi poodides niisama :) 

[nutilugemik32]

Etteütlused 2. poolaasta

1. Kõikides tubades valitses pärast pühi segadus. Elutoa põrandal vedelesid kuivanud okkad ja katkised kingikotid.Kraanikausis olid pesemata potid ja kulbid. Magamistoas katsid voodit määrdunud rätid ja auklikud sokid. Mitmed tunnid möödusid koristades ja toad sai taas puhtaks.

  2. Marta ja Karli pere otsustas Otepääle suusatama minna.  Isa kordas pidevalt, et Nuti peab Nuustakul ära käima. Kui seal käidud, siis võib ka Tallinnasse ja Narva reisida. Nuti sai aru, et Nuustaku on Otepää. Heal lapsel ikka mitu nime. Nutile osteti Tartust uued suusad. Ööbima mindi Võrru vanaema Milla juurde.

  3. Kairi veeretab päevi laiseldes õhtusse. Tüdruku vanemad käsivad tal endale hobi leida. Kas sina tahad Kairi moodi olla? Mina olen küll aktiivne ja tegelen mitmete harrastustega. Milliste hobidega teie tegelete? Sõbranna soovitas mul tennist mängima hakata.

  4. Kusti küsis, miks mul mütsi pole. Ütlesin, et mul on kaks mütsi. Üks on paksust mustast lõngast raske ja sünge lätu. Teine on kõrge kui onu Matsi lambaaed. Kõik itsitavad, kui need pähe tõmban.  Lust on palja peaga ringi tormata. Juuksed lehvivad uhkelt ja tõstavad tuju. Pakse lokke mütsi juba ei  pista.

  5. Nutil ei tulnud öösel und. Ta kolas ringi ja rääkis loomade ning lindudega juttu. Nii sõbrunes robot väikese nahkhiirega. Loomake oli ootamatult vara talveunest ärganud. Tiivulise ülejäänud pere põõnas jahedas keldris. Uus lemmik sai nimeks Draakula. Nuti aitas hiirekesel toitu otsida.

  6. Mäest alla teen ma sõidu tuulega võidu. Kui te julgete, siis tulge ja me võime koos mäest alla lennata. Sa vaata vahvat meest, ta sõidab alla selg ees. Mu julgust nähes vajub su suu lahti ja kõht läheb lahti. Nuti ja ta sõber Kusti vaatavad, kuidas me lumme lendame. Te ärge hõisake enne õhtut!

    7. President võitles külmetusega. Vabariigi sünnipäeva ei saa riigipeata tähistada. Paraadil kohtub ta kaitseväelastega. Inimesed tutvuvad sõjatehnikaga. President koos kaasaga peab õhtuks kontserdimajja jõudma. Kutsutuid tervitavad nad kõne ja kätlemisega.

  8. Nuti teadis, et külmas vees ei tohi sulistada. Ta hoiatas kaksikuid, kuid nemad ei kuulanud robotit. Martal läks vesi saapa sisse ja ta jalad said märjaks. Karliga juhtus sama lugu, sest ta läks liiga sügavasse vette. Õhtul Marta köhis, aga Karlil oli nohu. Ema pahandas lastega ning isa oli halvas tujus.

  9. Kaido on lahe sell! Sel poisil on meresinised silmad. Mis kell me kohtume? Kel on ilusamad prillid, kas Maril või Kallel? Kas te olete kohtunud? Palun vala tee tassi ja paku küpsiseid. Milline armas lambatall! Tal on pisikesed kõrvad ja nina. Seda pilti võiksid värvida mõne muu vildikaga. Mu harilik pliiats on koju ununenud.

  10. Kuidas hoida tervist? Ma arvan, et liikumine on tervis. Liigu iga päev vähemalt pool tundi! Kas magamine toob tervise? Kui palju peame magama? Arvatakse, et laps peab magama vähemalt kaheksa tundi. Milline jook on tervislik? Joo vett! Ära joo limonaadi! Ole terve!

  11. Kaksikud panid äratuskella helisema, et varakult ärgata. Tavaliselt magavad lapsed kauem, aga täna ootas neid midagi põnevat ees. Marta ja Karl olid unised, ent põnevil. Nad panid selga pidulikud riided, sest teatris peab viisakas välja nägema. Kõik lapsed olid juba bussis, kuid õpetaja polnud veel saabunud. Kui temagi saabus, siis käivitas bussijuht masina ja sõit võis alata.

  12. Meie memme Milla elab külas. Talle meeldib lambatall Trille. Talleke elab onu Vello tallis. Vello kammib lammast ja silitab tema villast keha. Kuhu läheb onu, sinna kõnnib ka Trille. Vello naine Anne kallab tallele kannust piima. Milla imetleb kallist looma ja teeb talle pai. Tallekesel on mõnus olla. Võid talle külla tulla.

  13. Köögis toimetasid Nuti, kaksikud ja vanemad. Nad valmistasid pühadeks salatit, kotlette, võileibu ja pirukaid. Äkki kostus elutoas vali kolin ja kõik jooksid sinna. Klaasid, kruusid, taldrikud ja kausid olid põrandal kildudeks. Marta, Karl ja Nuti haarasid luua ja kühvli ja koristasid selle segaduse. Pärast seda võtsid nad kapist värvid, lakid, sibulakoored ja lõnga välja. Oli aeg mune värvima hakata.

  14. Pere istus tule ääres. Nuti viskas väikesi oksi tulle. Isa küpsetas kala ja ema kallas sooja teed. Karl sammus otsustavalt sara poole. Ta jäi sarra pikaks ajaks. Tulles tassis poiss süles vana vanni ja metallist panni. Karl valas vanni sisse vee, võttis panni ja jäi tuld passima. Miks küll? 

  15. Marta ja Karl sõitsid emaga Tartusse, et ostlema minna. Lapsed vajasid uusi kooliriideid ja jalanõusid. Martale osteti kampsun, botased, dressid ja teksad. Karl sai endale uued kingad, triiksärgi ja džempri. Kodus ootasid väsinud poodlejaid ees isa ja Nuti. Nad olid õhtusöögiks valmistanud borši ja saiakesi. Kokad said kingituseks läikivad helkurid.

  16. Jänesed Juta ja Juss jalutasid maja taga aias. Juta isa raius puid. Eile oli raju ilm, mis murdis puid. Juta isa vajas abi. Jänkud aitasid puid majja viia. Majas oli soe. Ema Maia küpsetas ahjus saia. Maiad jänkud sõid sooja saia ja jõid kuuma piima. Maiused viisid väsimuse ja tõstsid tuju.

  17. Varsti saabub emadepäev. Mina teen oma emmele toreda kingituse. Selleks on puidust ehtekarp. Karbikese meisterdamist alustasin juba mitu kuud tagasi. Pakin selle südamekestega kaunistatud paberisse ja peidan hoolsalt. Poest ostan lisaks ka ema lemmiklilled tulbid ja midagi magusat.

  18. Hall hunt hüppas üle aia. Hiireke urgitses seina sisse auku. Vees oli halb õhk. Haug haigutas ja hüppas õhku hingama. Hall hani ehmus ja lehvitas hoogsalt tiibu. Hobune hirnatas ja jooksis allikast vett jooma. Põõsa alt kostus hele hääl. Hille oli hirmul. Pole ime, sest hirmul on ikka suured silmad.

  19. Eestis on palju kauneid kohti ja puhas loodus. Suuremad linnad on Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva. Ka veekogude poolest on meie kodumaa rikas. Peipsi järv asub Eesti ja Venemaa piiril. Sinna voolab palju jõgesid ja ojasid, aga neist suurim on Emajõgi. Mägedest on kõrgeim Suur Munamägi. Tule puhka Eestis!

  20. Ees on tore ja tegus suvi. Kui sul on huvi teadmiste vastu, siis loe palju raamatuid. Vahel tuleb kasuks käia veekogus end jahutamas. Päike teeb nii head kui kurja. Vahel punaseks ja valusaks teeb su turja. Metsast saada võid sa varju ning korjata maitsvaid marju. Olgu suvi ikka ilus päikese käes ja puude vilus!