#lebad

[kaktusviin]

Me oleme siin.

Meid enam ei ole.

Järel su kest ja minu hing.

Olime korraks pea täielikult,

et kaoks siis osake meist.

Olime, tundsime, ei julgenud me võtta,

kartes, et valu vaid tunneme.

Mind vaadata sa ei julgend, nüüd julged,

kuid mind enam ei näe.

Nüüd saan näha su silmi, kuid mitte enam su hinge,

on peidus see kaugel nüüd sügaval.

Olin su ees, puudus mul turvis, mõõk sul käes, teadsid kuhu torgata.

Veritsedes ja meeleheites, sind ikka hoida tahtes,

teades, et ise hääbumas,

Tegin viimase hüppe su poole, silmis meeleheite pisarad.

Pimestatuna, hüppasin mööda, su mõõgast ma haarasin.

Nüüd, leban ma siin ja vaatan su poole, sa lebad seal eemal,

ka sinul nüüd haav on südames.

On mõõgad me mõlema käes.

Ahastuses, veritsedes rooman su poole, et jõuda veel sinuni,

et vaadata korra sul silma, enne kui tühjus sealt paistab vaid.

Annaks ma kõik, et säde ei kustuks, et jääks särama leek su silmades.

[natabits]

Check out this listing I just added to my Poshmark closet: Bundle.

[bsasahoraok]

El gobierno busca renovar la deuda de 250.000 millones de pesos en diciembre El Ministerio de Finanzas anunció el calendario de licitaciones de valores públicos para diciembre, mes en el que expiran más de 250.000 millones de pesos y que aparece en el horizonte como uno de los más difíciles para los próximos meses.

[whoismims]

I am obsessed with L’Opéra, a French television drama about an aging prima ballerina and a young Black dancer trying to break into the world of classical ballet. Why did no one tell me about this show???

[designwitch]

FOR SALE: skunk-sprayed dog. PRICE: free. DETAILS: escape artist, zero manners, no respect, obedience free, skunk funk level = strong, very cute (don’t be fooled). 🤢 . #LunaBellatrixLeGoode #LeBAD #terriermix #chorkie #chihuahuamix #skunkfunk #shewasoutsideforaMINUTE #nowihaveWASHherAGAIN #its330am #COMEGETTHISANIMAL #imdone https://www.instagram.com/p/B6sgmUyH7Es/?igshid=1u4kp9e2p1ujp

[teachersgonnateach]

"Aujourd'hui on va commencer par un contrôle de vocabulaire"

[eurotrip2k20]

Heihei!

Suur Poola on seljatatud. Külastasime pealinna Varssavi ja juba künklikuna tunduvat Krakowi. Võrratu arhitektuuriga on nad mõlemad ja veel võrratum on poola köök.

Taldrikusuurune šnitsel ja rikkaliku täidisega pierògid (pelmeenid) - super head! Varssavi kõrvaltänavast leidsime ühe pisikese kohviku/söökla, kus just kohalikud söömas käivad. Meie vähese vene keele oskusega küsisime kokatädidelt kõike paremat poola toitu ja kõhud saime kõvasti täis kõigest 10 euro eest.

Suure palavuse tõttu veetsime ka mõned hommikupoolikud rannas lebades ning ujudes, et peale lõunat ikkagi aktiivne/kultuurne olla. 36 soojakraadi meid ei murra, nagu pildilt näha! Krakowi külje all ööbisime ühe öö hostelis, et toitu ettevalmistada, pesu pesta ning elektroonikat laadida. Ja pannkooke süüa! Hommik algas meie jaoks naljaka olukorraga, kuidas vanem Poola härra kell 9 borši keetma hakkas! Classic Poola! Viimase peatuse tegime nukra minevikuga Auschwitzis.

Aga nüüd naudime Slovakkiat, kõigest lähemalt järgmises postituses!

Kirjutamiseni! ❤️

[silverleetma-blog]

#20 hostile takeover Canggus, pedilaks ja suured lained!

Silver nimetab seda hostile takeoveriks. Here I am again.

Alustasime päeva Red Salt kohvikus, kus meie villas ööbijatele hommikusööki pakuti. Tellisime kaerahelbepudru troopiliste puuviljadega. Kaerahelbepuder valmistatakse siin kookospiimas. Mina kui suur pudruarmastaja olin sillas. Silveri ootused pudru osas olid veidi kõrgemad. Tema ootas jumalikku puuviljadega kaetud putru. Aga tuli rohkem selline kodune versioon, kus oli katteks pool banaani. No on ju tropical fruit?!

Kuna oleme siin 30 ja 40L seljakottidega, on riietevalik napp. Kui soovid midagi uut, pead vana maha jätma. Seega suundusime Canggu tänavatele surfibutiikidesse ja kohalikku bazaari. Oh god! Mina lähen selle ehete ja köögitarvikute valiku peale hulluks. Nii ägedaid asju tehakse! Paraku seekord jäävad need siia või siis tuleb ostud teha viimastel päevadel. Tõenäoliselt muidugi mõned uued ägedad kõrred ostan kaasa. Jep, kõrred - metallist ja bambusest. Nimelt pole me oma üritustel juba vähemalt aasta ning kodus mitte kunagi kasutanud ühekordseid nõusid ja —plastikut. V.a siis Silveri sünna CDG keskuses ja beerpongi mängides. Aga põhimõtteliselt ma ei näe mõtet neid toota ja kasutada, kui on olemas nõudepesumasin. Seega olen antud teema kohapealt (ja päris paljude veel) roheliste parteis.

Aga Balist edasi. Suundusime kohalikku randa ja hullasime veidi lainetes. Lained olid nii megasuured, et kogu aeg olid pesumasinas! Pärast kiirelt pessu ja minu valitud söögikohta lõunale! Ausõna nägin menüüs ribisid. Aga kohale jõudes vajus taas Silveri nägu ära. Liiga hipsteri pleiss. Õnneks ta avokaado smash ja kanarind kartulipudruga olid piisavalt head, et suunurgad veidi ülespoole tõuseks. Igatahes leppisime kokku, et edaspidi valime söögikohti kordamööda. Mina oma ökohipsterkohti ja Silver oma alfaisase liharestorane. Vähemalt ühes oleme samal meelel - toit peab olema kvaliteetsest toorainest valmistatud.

Viskasin Silveri villasse ja läksin “oma asju tegema”. Algas minu aeg ja Silveri aeg. Siin on võimalik saada pediküüri 6-10€ eest. Aga kui sa tahad ebamaist kogemust, siis maksa 20€. Mina tahtsin ja sain. Väikeses mani-pedi salongis Canggu riisiväljade vahel, mille nimi on Maria Curau.

Nautisin tugitioolis lebades kohapeal valmistatud kombuchat ja imetlesin vaadet riisipõldudele. Samal ajal kui jalad ligunesid kookospiima-lavendli-soolakristallide vees, tehti mulle peamassaaži ja aroomiteraapiat. Jep, see ongi see Zen mode. Valisin nimetatud salongi seetõttu, et nad kasutavad võimalikult palju looduslikke ja kemikaalidevabasid vahendeid. Lisaks vastas kõik minu hügieeninormidele. Imelised poolteist tundi möödusid tõeliselt lõõgastudes. Pediküür + jala- ja peamassaaž? Jah, palun veel.

Seejärel jalutasin õdusasse kohvikusse, kus nautida imelist cappucinot, šokolaadibrownie’t ja vaadata päikeseloojangut riisipõldude taha. Mhmh. See ongi puhkus! Me time. Võtke vahel aega endale, et lihtsalt olla. Keha ja pea tänavad!

Kui minul oli oma aeg veedetud ja Silveril tööasjad aetud, suundusime linna peale. Seekord siis Silveri valik ja nii me seakooti järama läksimegi. Restos olid eriti tuusad teenindajad. Koha nimi oli Wahaha. Igakord kui uus klient sisse astus, hüüdis terve kollektiiv kooris “welcome to wahaha”. Nii ka meie tervitasime uusi külalisi.

Homme istume taas oma Scoopykese sadulasse ja põrutame Uluwatusse!

Evelin

[perfectlyimp3rfect]

Pisara mõtted

Padi on pisaratest märg.

Sa mõtlesid, et suudad unustada kiirelt ja valutult.

Sa mõtlesid, et mis see siis ei ole eluga lihtsalt edasi minna.

Sa mõtlesid, et ta ei ole su sees nii tugevalt kinni.

Sa mõtlesid, et seda tunnet ei ole olemas.

Ometigi lebad sa voodis, üritades magama jääda, aga selle asemel uitab ringi mõte, mis tuletab meelde, et pidid tulema jõulud, aastavahetus koos.

Aga see kõik libises. Tundus, et äkitselt, kuid tegelikult oli libisenud juba pikalt, vaikselt. See kõik kadus kui sõrmenipsuga.

Sa mõtlesid, et see ei tee nii tugevalt haiget.

Sa mõtlesid, et see ei lähe nii valusalt.

Sa mõtlesid, et oli, mis oli, ta ei saa nii tugevasti su elu mõjutanud olla.

Sa mõtlesid, et sa oled tugev.

Ometigi lebad sa siin voodis, padi pisaratest märg.

[fifest300]

I Know (freestyle)

siit tuub mitu rida jah,

lugu ikka ikka Sina jah

teiste jaoks tavaline oled plika jah

minujaoks ingel seljas tiivad jah

isegi kui südant riivad Sa’h

isegi kui maailm meid laiali lennutab jah

‘ah

Sind kui kunsti vaatan ma eemalt

po’ ees su tee peal

ainult ausus mind veenab

oled tulisem kui tee mis keeb ja

alati eriline kui aega m’uga veedad

rahu hinges kui mu diivanil lebad

a' nüüd pean minema sest mind kutsuvad vennad

Missioon on ühine seega kunagi Sa mind ei sega

Pingutan selleks et tulevikus aega rohkem oleks koos teha

Beat:

[sumbarlivetv]

Peringatan Hari pahlawan ke 76 di Kec. Koto XI Tarusan Berlangsung Khimad.

Peringatan Hari pahlawan ke 76 di Kec. Koto XI Tarusan Berlangsung Khimad.

Pesisir Selatan, Sumbarlivetv – Peringatan Hari pahlawan ke 76 di Kec. Koto XI Tarusan Berlangsung Khimad. Peringatan Hari Pahlawan ke 76 tahun 2021 di kec. Koto XI Tarusan kabupaten Pesisir Selatan di laksanakan di Gedung UDKP Kantor Camat Koto XI Tarusan Rabu, (10/11/2021) . Upacara semula di laksanakan di halaman Kantor Camat Koto XI Tarusan di Karenakan hari hujan lebad maka lokasi Upacara di…

[getbestlyrics]

Mero Maya LYRICS - Anish Deula

Mero Maya LYRICS – Anish Deula

Presenting the Lyrics of the Nepali song ” Mero Maya ” sung by Anish Deula, Composed by  Anish Deula. And song written by  Anish Deula. Bookmark our website for more daily latest released songs lyrics updates https://getbestlyrics.com/nepali/ Song Details Song: Mero Maya Singer: Anish DeulaLyrics:  Anish DeulaCompose by:   Anish Deula Song Lyrics Bihanko ghaam leBadal laai bhete jastoMaile…

[bsasahoraok]

Economía sale en busca de pesos para afrontar pagos de deuda por $ 87.000 millones #bonos #lebad #letras #letes Con la reapertura de la licitación de dos letras del Tesoro (Ledes) descontables y bonos con cláusula de ajuste, el gobierno vuelve a entrar en el mercado local en busca de pesos y espera recaudar 85.000 millones de pesos en los próximos 10 días para alcanzar vencimientos de más de 87.000 millones de pesos.

[goodcoffeeandcuddles]

elus olemine on nii möttetu.

hängid ja rabeled ja toimetad kyll. on isegi okei, on isegi tore. aga nii kui korraks maha istud ja enda ymber ringi vaatad, siis löppeb see konstantne enese mötete körvale juhtimine ära. ja sa saad aru, et tegelikult ongi see köik yks möttetu oravratas.

su töö on 11 tundi istumist. ei mingit “esteetilist rahuldust” vöi “ilu loomist” vöi yhtegi neist asjadest, mida sa inimestele kokku valetad, et kasvöi yritada ise oma eluga leppida. sa lihtsalt kraamid ja toimetad ja lood korda tehislikus universumis. lood objekte, mis hävinevad vaid möne tunni möödudes kellegi kinkepaberit rebiva käe all.

sa kolid tuppa, mis on enam-vähem ylekasvanud riidekapi suurune. ja hakkad selle eest yyri maksma ja sul pole aimugi, miline su majanduslik seis hakkab välja nägema.

sa hakkad elama linnas, mis on nii suur, et see pärsib sotsialiseerumist. kus sa tegelikult eriti kedagi ei tea. kus nii paljud kohad ja bussid ja tänavanurgad meenutavad sulle järjekordseid läbikukkumisi. toredaid hetki, millel sa lasid lihtsalt minna, ilma vöitluseta. töenäoliselt ei oska sa siiani vöidelda. lamad maas kägaras ka siis, kui yhtki hoopi ei tule.

oled kogu aeg nii väsinud, et isegi vabadel päevadel ei jaksa sa inimene olla. ei jaksa kodust väljuda ka mitte heade asjade puhul, rääkimata halbadest.

sa lihtsalt lebad voodis ja mötled, kuidas isegi väikesed röömud elus sulle pettumust valmistavad. löppude-löpuks.

vein! vein päästab päeva, eksole? sa avad suure pudeli veini, lootuses, et möni lonks sellest teeb su hingele piisavalt pai, et sa suudaksid töusta ja minna ja elada. vein osutub räigeks peediks.

köigil su söpradel on kas elud vöi hobid vöi tähelepanuväärsed teised pooled vöi hariduspyyd vöi paremad töökohad. sina lihtsalt jätad särava ja hakkama saava mulje, kui sa ykskord päriselt kodust välja jöuad, sest oled tunde planeerinud oma riietust.

löplikult ei ole sul vöimalik kellegagi oma maailma jagada. mitte kauem kui hetkeks.

seks on ka möttetu. vöid seda oma peas yle haipida, aga löpuks on see ikka mingi röve lihahimu, räpasus millest sa ei oska ennast puhtaks pesta vöi paar pyydlikku aga ebarahuldavat tonksu, mis panevad sind oma antiklimaatilisusega mötlema, et kuidas me inimkonnana ikka veel pole leiutanud pädevamat paljunemisvahendit. pealegi on selle kolme möttetu puusanöksu taga nii palju potentsiaalseid ohte ja ma ei räägi siinkohal isegi mitte sotsiaalsetest stigmadest, kui sul on tunne, et sa oled vist köigiga maganud, sest sa mingi hetk korraks tundsid teie vahel lähedust ja lootsid seda ilma riieteta kinni püüda.

niisiis sa istud voodis. pea täies riides välja minema. sa pidid liikuma hakkama viis tundi tagasi. kaheksa tundi tagasi. selle asemel sa lebad. ja jood sedasama sitta veini, iga lonksuga proovides selle maitset unustada. lebad ja ei lähe sotsialiseeruma, ei lähe perega kohtuma, ei lähe poodi toitu ostma. ei tee ühtegi neist potentsiaalselt kasulikest asjadest, mis sind vöibolla sellest august välja tiriksid. sest sa tead, et niipea, kui sa uuesti maha istud ja mötlema hakkad, on kogu see eksistentsiaalne kriis tagasi.

ja kuigi sa tead, et paarisuhe on alati rohkem probleem kui lahendus nendele, vähemalt pikemas perspektiivis, siis sa ikkagi istud ja igatsed.

vaatad oma lemmiksarja, mida oled aastate jooksul mitmete oma lemmikinimestega koos vaadanud ja naudid selle uusi osasid iga ihurakuga. sest nii hea on. ja iga kord on valus, sest tahaks seda headust kellegagi koos nautida, kellegagi jagada, kellegagi arutada köiki neid mötteid ja teooriaid, mis sulle pähe tulevad, jagada oma imestust süžeepöörete yle. aga vahid oma sarja ikka üksi ja jood sitta veini ja peas jookseb, temaatiliselt, nagu ikka “wubba lubba dub dub”

[greteguatemalas]

Pura vida mae!

10nda juuli varahommikul istusin lennukile ja sõitsin Costa Ricale. Alguses oli mul plaan Mehhikosse minna, aga piletid olid mõttetult kallid, ilmselt saab sinna Eestist sama hinnaga.

Esimene sihtkoht oli Puerto Viejo, üks riigi ilusamaid randasid Kariibi mere ääres. Bussijaamas tutvusin Hollandist pärit tüdruku Sennega, kellega koos ka hosteli võtsime. Esimesed kaks päeva veetsin rannas lebades ja külas ringi käies. Kariibile omaselt võis igalt poolt kuulda reggae muusikat ja rannas istudes võis kanepiaurudest pilve jääda. Palavus oli mõnus, niiskus aga tappev, niiet lõunasöögiks üks õlu ja arbuus on andestatav.

Neljapäeval võtsime vihmast hoolimata ette tripi Cahuita rahvusparki, eesmärgiga laiskloomi näha. Pisike rada jooksis ranna kõrval džunglis. Peale kolme tundi ringi trampimist ja palju kohtumisi pesukarude, musta värvi rohutirtsudega, imelike krabide ja paar maoga oli mul juba lootus otsas, et laisklooma näha. Tulime rahvuspargist välja, vaatasin viimases lootuses puu otsa ja seal ta oli! Maailma armsam loomake! Ülejäänud päev muust rääkida ei suutnud.

Reedel sõitsime Sennega tagasi pealinna San José’sse. Tema sõitis järgmisele lennule ja mina jäin ootama Indirat, kohalikku neiut kellega Chitiki festivalil tutvusin. Indira näitas mulle peamiseid kohti pealinnas ja siis sõitsime ta õe juurde, kus õhtust sõime. Peale imehead lasanjet saime nende lemmikbaaris kokku Bryaniga (kellega samuti Chitikil tutvusin) ning veel ühe kutiga nende organisatsioonist. Ausõna ei mäleta, millal nii õnnelik olin nendega koos olles. Arvasin, et ei näe neid enam kunagi.

Laupäeva hommikul trampisime veel Indiraga mööda linna ringi ja pärastlõunal andis ta mu üle Andyle (kes ka Chitikil oli). Andy viis mind tutvuma Costa Rica ülikooliga ja õhtul läksime tema juurde. Tutvusin veel paari nende organisatsiooni kutiga. Poisid tegid muusikat ja jutustasime paar head tundi. Costa Rica üks tüüpilisi sõnu on „mae“, mis tähendab, sõpra, võõrast, „kuule“, „eksole“ ja sadat asja veel. Ehk ühes lauses öeldakse seda umbes viis korda. Ma naersin selle üle kogu aeg. Üritasin ka üles lugeda, palju nad seda ütlevad, aga peale viiendat korda läks sassi. Ööbisin Bryani juures, kus pool ööd tema kassipojaga mängisin. Esimest korda elus nägin kassi, kes sööb pitsat.

Pühapäeva varahommikul ütlesin Bryanile nägemist (sest head aega ma ei ütle kellelegi) ja lendasin koju tagasi.

Kaks päeva San José’s tekitas mulle räige kultuurišoki. Autojuhid, kes ei taha sind ära tappa. Autojuhid, kes austavad valgusfoore. Valgusfoorid, mis töötavad!!!! Autojuhid kasutavad suunatulesid eesmärgi nimel, mitte ilu pärast!!!!!!!!! Autojuhid ei hakanud ummikus olles sõimama ja tuututama!!!! Inimesed kõnnivad kiiresti (nagu eestlased!) ja ei veni nagu teod sul tee peal ees. BUSSID. Too buss, millega Puerto Viejo’sse sõitsin, oli nagu Lux Ekspress!!!!!!!! Ma magasin neli tundi!!!!!!! Kui üks linnasisene buss ühes peatuses ei peatunud, küsisin Andylt, mis värk on. Ta ütles, et buss on täis. TÄIS????? Umbes kümme inimest seisis. Vahekäigus oli ainult üks rida, mitte kolm!!!!! Inimesed lasid su bussist enne maha, kui ise peale ronisid!!!!

Costa Rica kohta öeldakse, et see on Šveits Kesk-Ameerikas. Hinnavõrdluseks – hinnad olid pea samad, mis Hispaanias.

Ja mina muidugi harjusin kahe päevaga normaalsete autojuhtidega ära ja Guatesse tagasi jõudes oleks kaks korda peaaegu auto alla jäänud (peamiselt selle pärast, et siinsed autojuhid ei tea, mille jaoks suunatuled eksisteerivad).

Costa Rica jäi mulle sügavale südamesse. Mu Costa Rica sõbrad samuti. Tahan tagasi.

Pura vida mae!

[semrasnl]

Lebad Nedir?