Text
Hingeloojang
Mõni hing on nagu päikeseloojang
See kõige kõige ilusam
Pikad kuldsed kiired lendlemas merepeegeldusel
Ühekorraga miljon värvi
Mõni hing on ühekorraga rohkem kui teine mitme aasta jooksul
Ja ma tahaks võtta endaga kaasa, panna tasku
Et teinekord jälle välja võtta
Mälestusi koguda, õnne meenutada
Aga ma kardan
Oma sita seebikarbiga
Seda imelist loojangut rikkuda
Seega ma jätan su sinnapaika
Igal õhtul käin imetlemas
Ikka ja jälle tungib minu seest iha
Panna pisemgi tükike endale põue
Nihutada oma toolikest edasi ja edasi
Veel rohkem kui 42 päikeseloojangut
Päevas
Ma võtaks su kaasa ja näitaks sulle kuud
Näitaks suurt ja näitaks väikest
Tähtsedest on saanud vanker
Ă–ised pidutsejad
Purjus noored
Emad kes ei saa magada
Õpilased kes ei jaksa õppida
Ja õnnelikud armatsejad põimitud kehadega
Sõbrad lobisemas hommikutundideni
Näitaks sulle kõiki ja kõike
Millest aimugi sul pole
Sest kui saabub öö
Oma silmad sa suled
1 note
·
View note
Text
Lihtne
Ja siin ma nĂĽĂĽd leban
Soe päike ja jahe tuuleiil
Mind ĂĽmbritseb loodus
Rohi on roheline ja taevas sinine
Just nii nagu peab
StereotĂĽĂĽpiline ilus ilm
Ja ma olen ĂĽksinda
Eile, täna ja homme ka
Ma ärkan üksinda
Keegi ei too mulle kohvi voodisse
Minult ei veel keegi autogrammi kĂĽsinud
Ma ei ole miljonär
Isegi sada eurot ei tule kokku
Ja ma ei põgene külmade vaheaegade eest
Viie tärni hotellituppa
Ei, ma olen siin
Muru peal lebamas
Ja uskuge või mitte
Ka nii saab olla õnnelik
1 note
·
View note
Text
Armutu ausus
Armastav vale
Me maksame armastusega
Elada ja teada
Elada ja mitte
Elada ja olla õnnelik
Kas sa oled valmis?
See on vastutus iseendale
Käituda hästi ja olla hea
Iseenese vastu
Olla aus
Armutult aus
Armutu ausus
Arm
0 notes
Text
Kuula
Kas sa siis ei kuule
Kui valjult ma sinule mõtlen
Kui kõvasti mu tunded karjuvad
Mälestused kriibivad sees
Kurbus koputab õlale
Aga ma ei lase
Päevad lähevad, läevad kuud
Ütlen endale et lõpetaks lootmise
Mu sĂĽda pole treenitud
Kuulama sõna
Palun kuule mu karjeid ja nuttu
Palun kuula mind
Ja minu ĂĽĂĽratuid tundeid
1 note
·
View note
Text
Kodu
Kodu ei ole koht
Kodu ei ole seinade vahel
Kodu on õnn
Ja õnne ei saa käega katsuda
Ei saa kaardi pealt ĂĽles otsida
Ă•nne saab leida mitmest kohast
Ja kodu ka
Ă•nn on seal kus on kodu
Ja kodu on seal kus on õnn
Ă•nn on peitub minu sees
Ă•nn on maailma peal laiali
Kodu ka
0 notes
Text
Aiatagune võsa
Minu sees on ĂĽks mets
Kus on kõik mu mõtted ja tunned
Ja iga päevaga iga aastaga
See kasvab aina suuremaks
Kasvavad uued lilled ja uued puud
Ma saan koduks aina rohkematele loomadele
Ja uued linnud teevad pesa
Ja vahepeal loomad lähevad ära
Leiavad kodu teises metsas
Ja vahepeal saavad mõned liigid otsa
Aga nende asemele tulevad uued
Ja see on okei
Peaasi on see et alati toimub muutus
Minu metsas ei saa kunagi elu otsa
Ma kasvan kogu aeg
Ning kui sa kohtad mind täna
Ja järgmine kord aasta pärast
Siis see keda sa kohtad aasta pärast
Saab olema keegi teine
Kui see kes ma olen täna
Ja nii ongi
Ma ei peatu kunagi
Ma ei lõpeta kunagi kasvamist
Ma ei ole kunagi valmis
Minu mets on piiritu
0 notes
Text
Sinakas punakas roosa
Talvel tõmbuvad kortsu
Ja natuke liiga tihti
Hammustad liiga kõvasti
Kui midagi öelda ei ole
Või kui on öeldud midagi
Mida ĂĽtlema ei pidanud
Ning alatihti on nad katkised
Määrivad valged hambad punaseks
Aga sellest hoolimata
Ma tahaksin neid kuivi ja katkiseid
Oma huultel
Ja põsel
Ja kaelal
Ja rinnal
Tunda
Et minu värvitu süda
Saaks voolavalt punaseks
0 notes
Text
Väsimus
Ma olen väsinud
Olemast õnnetu
Üle kõige siin maailmas
Ma tahaksin olla õnnelik
Ma olen väsinud
Võitlemast emotsioonidega
Mis kuidagi alla ei anna
Ja rahu ka ei sõlmi
Ma olen väsinud
Olemast keegi teine
Kes ma isegi olla ei taha
Ma olen väsinud
Väsimusest
Isegi alkohol ei too tagasi
Seda ĂĽlevoolavat energiat
Mis minus kunagi oli
Ma tulin otsima ennast
Aga iseenda
Kaotasin veel rohkemgi ära
0 notes
Text
Sest me kõik tahame
Saada märgatud
Märgake kui palju ma olen kannatanud
Kui palju ma olen haiget saanud
Märgake mu valu
Märgake mu hirmu
Ja märgake mu armastust
Mida ma vastu ei saa
Ja kuidas ma ĂĽritan naeratada
Kuidas ma tahan olla õnnelik
Olla hea
Olla piisav
Me kõik ju tahame
Et keegi saaks aru
Ja mõistaks
Ja märkaks
Pisaraid mu naeratuse taga
Mida ma näidata ei taha
Tahan
Et neid märgataks
1 note
·
View note
Text
Vahetame kohad
Kirjuta mulle purjus peaga
Jäta mulle sõnum, et sa armastad mind
Et sa ei suuda mulle mitte mõelda
Et saaksid hommikul öelda
Ah ma olin lihtsalt purjus
Valetades
Ăśrita mind purjus olles suudelda
Ja kui ma tõukan su eemale
Ă–eldes et sa oled liiga purjus
Tõmba mind tagasi
Ja ĂĽtle et sa tahad mind hommikul ka
Saada mulle sõnum
Midagi kummaliselt armsat
Ja siis kirjuta
See oli kogemata
Vahetame kohad
Ma ei jaksa oll ainuke, kes valetab
0 notes
Text
Unenägu
Eile öösel ma nägin unes
Armastust
Ma vannun et tundsin su silitust
Ja südamelööke oma seljal
Hommikul oli su lõhn veel mu linade vahel
Ma jäin bussist maha
Et sind natuke kauem tunda
0 notes
Text
Armastuse kool
Kas sa ei ole mõelnud hakata õpetajaks?
Õpetada mulle päris elu
Mis on päriselt oluline
Näiteks pole mulle kunagi õpetatud
Kuidas armastada
Või kuidas teistest hoolida
Nii et hoolid endast ka
Või mis siis saab
Kui ühel päeval enam ei jaksa
Kui ühel päeval ei jaksa enam hoolida
Tean miljon võimalust
Kuidas jõutakse sillani
Aga kuidas astuda tagasi?
Oled sa mõelnud hakata õpetajaks?
Ja õpetada mind armastama?
0 notes
Text
Kevad
Linnulaul
Helesinine taevas
Kollane pink
Ja punane rong
Päikene silitab mu kahvatuid põski
Toob natuke jume
Toob rõõmu, toob lusti
Isegi raagus puudel on sära
Kevad, kallis
Ei suuda oodata ära
0 notes
Text
Tulen ja lähen
Ei taha tagasi aga siin olla ka ei taha
Ei ole enam kohta, kuhu kuuluks
On maja, on kodu
Aga mu hing on maailma peal laiali
Mu sĂĽda vajab seiklust
Alles jõudsin ja juba jätan hüvasti
Selline ma juba olen
Kord ma läksin ja enam pidama ei saa
Ma ei otsi kodu
Ei unista suurest kodust, kus vananeda
Ma tahan kasvada ja õppida
Hingan kogemuste järele
Kodu ei ole maja
Kodu on tunne
Minu kodu on minu sees
Minu kodu on seal kus mina olen
Isegi, kui ma pole kodus
0 notes
Text
Üks väike tüdruk
Valged kardinad sametist mustriga
Varajased päikesekiired
Üks väike tüdruk pikutab vaibal
Terve universium on tema sees laiali
Ta unistab
Ta on õnnelik
Tormine meri on varbad märjaks teinud
See väike tüdruk, ta väriseb külmast
Aga ära ei taha, sest sinul on hea
Ta usub ja töötab
Ta on õnnelik
Pimedas metsas jooksen hundi eest ära
Ma ei oska ujuda, aga hĂĽppasin vette
Nüüd ei teagi kas loota, et õpin ujuma
Või loota, et jõuan kaldale
Ma olen terve maailma pääl laiali
Ma loodan
Et kord olen jälle
Ă•nnelik
0 notes