#ehitis

[kinnisvarakool]

Riigi Kinnisvara: Keskkonnamaja ehitushankele oodatakse pakkumusi 8. märtsiks 2023

Riigi Kinnisvara: Keskkonnamaja ehitushankele oodatakse pakkumusi 8. märtsiks 2023

Riigi Kinnisvara koostöös Keskkonnaministeeriumiga kuulutasid välja rahvusvahelise hanke Keskkonnamaja ehitustöödeks. Hankelepingu pikkuseks on 30 kuud. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 08.03.2023. „Keskkonnamaja saab olema silmapaistvamaid puitehitisi, mis seob endasse pikaks ajaks märkimisväärse hulga süsinikku ning aitab nutikate tehnoloogiate abil kohaneda kliimamuutustega,“ ütles…

[sivatherium]

[meiesiinkaugemal2]

Kolmekesi Sileesias

Alustasime teekonda esmaspäeval, esimesel aprillil, Tallinna bussijaamast Flixbussiga, teekonnal oli paar dokumendikontrolli piirivalve poolt, ületades Leedu ja Poola piire. Sõit oli nii mugav nagu 24-tunnine bussisõit olla saab. Järgmise päeva hommikul jõudsime me Gliwice bussijaama, kust Poola projektijuht meid üles korjas ja ühikat vaatama viis. Ta toimetas meid ilusti kohale ja siis ütles, et täna on meil puhkepäev reisist taastumiseks.

Infolauapersonalil oli just vahetus otsa saanud ja järgmine oleks tulnud alles kell kaks. Pakkisime asjad lahti ja läksime pikast reisist väsinutena puhkama. Pärastpoole saime temalt üldinfo vajalike asjade kohta. Toad meie ühiselamus pole eriti suured, aga on täiesti piisavad, meil on väike köök ja hubane vannituba. Oleme väga rõõmsad selle üle, et kõik on puhas ja vesi töötab. Kodust seadsime teele õudusjuttudega kuidas näiteks Tartu ühiselamutes peab enne kapile koputama, kui see lahti teha, sest muidu hoiavad prussakad kapiust kinni.

Allesjäänud teisipäeva kasutasime selleks, et õppida natuke linna tundma, käisime Forum-is, mis oli Eesti kaupluskeskute kõrval väga suur, sõime sushit ja nautisime seltskonda. Sealt edasi läksime toidupoodi, kust saime teada, et Poolas on Red Bull-e ka klaaspudelis.

Kolmapäeva hommikul saime me kokku projektijuhtiga, kes viis meid ülikooli tuurile, ja pärast korraldas paar oma õpilast meid linnahalli juhatama, kust saime endale PESEL numbrid. Peale seda suundusid nad ülikooli sööklasse, kus õpetasid ka meile kuidas kord käib. Seal oli toit väga maitsev ja saime kõhud korralikult täis. Ülikooli naastes, arutlesime me veel natuke projektijuhiga, kes meid peale jutuajamist vabaks lasi. Päeva jätku veetsime me vanalinna uurides.

Neljapäeval hommikul ühikast välja jõudes oli väga kena ilm, lisan sellest pilte, naljakas on see, et samal ajal, kui pildid olid võetud sadas Tallinnas lund.

Suundusime ülikooli, laboreid vaatama, meil oli õnne sellega, et seal ka paar inimest kohal oli, kellel oli aega meile seletad, millega nad töötavad. Meile räägiti paarist prototüübist, mis koha peal oli, näiteks kuidas nad kasutasid prototüüpses siduris magneetset vedelikku, mille saab magnetväljaga viskoelastseks tahkeaineks muuta. Meile näidati ka kuidas üks professor oli 3D printerist ehitanud organi mängija. Peale seda pidasime projektijuhiga nõu, mida me nädalavahetustel teha saaks, ta soovitas meile Guido söekaevanduse muuseumit, mis on kõige sügavam külalistele avatud kaevandus Euroopas, 320 meetri sügavusel.

Reedel sõidutas ta meid mööda Gliwice-t ringi näidates meile lähedal asuvaid Sileesia tehnlisi monumente nagu Gliwice artistliku raua-valamise tehase muuseumi ja Gliwice raadiotorni.

Enne rauavalismuuseumi kõndisime me läbi linna, et vaadata kujusid, mis seal tehases valatud on.

Gliwice raadiotorn on huvitav, usutakse, et see on maailma kõrgeim puidust ehitis (111 meetrit), käisime ka raadiojaamas, millest on tänaseks tehtud muuseum, seal nägime filmi selle ajaloo kohta, kuidas öö enne teise maailmasõja algust toimus seal provokatsioon, lisan siia -> wikipeedia lingi <-, kust saab selle kohta rohkem lugeda, meie jaoks oli see väga huvitav.

Laupäevaks oli meil plaanitud minna Varssavisse, rongisõit oli umbes kolm tundi aga läks mööda kiirelt. Kohale jõudes kõndisime Vistula jõe ääres ja siis läksime loomaaeda, nägime pingviine ja seda, kuidas üks gepard puu otsa hüppas.

Peale seda läksime suuri ostukeskuseid avastama, Złote Tarasy, kus on väga huvitavalt disainitud lagi ja Westfield Arkadia-t, mis on väidetavalt enim külastatud ostukeskus Poolas.

Kõndisime vanalinnas ja soetasime suveniire, nägime, kus Poola president elab ja jahtisime Syrenka ja Mały Powstaniec (väikese ülestõusja) kujusi.

Pühapäev oli meie jaoks puhkepäev, sest olime eelmine päev 21 kilomeetrit kõndinud, õhtupoole läksime me tänavatoidu festivalile, mida korraldati ülikooli ees.

Kirjutas Ethan N Meedia minu, Tauri T ja Janar N poolt.

[jogosmogos]

22.04.2023 Enne lendu otsustasime Lissabonis lõpuks ära käia MAATis - Museu de Arte, Arquitetura e Tecnologia. Arhitektuurist ei saanud me küll midagi teadma, aga see-eest õppisime plastikujäätmete kohta ning külastasime vana termoelektrijaama (pildil punastest tellistest ehitis).

[surnumanaja]

täiesti normaalne ehitis

[kinnisvara]

Statistikaamet: Ehituse kasv aeglustus

Statistikaamet: Ehituse kasv aeglustus

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted Eestis ja välisriikides I kvartalis kokku 2% rohkem kui 2018. aasta samas kvartalis. Ehitus kasvas välisriikidesse tehtud tööde arvelt. Kohalikul turul ehitusmaht vähenes.

I kvartalis ehitati omal jõul 581 miljoni euro eest, millest hooneid 459 miljoni ja rajatisi 122 miljoni euro eest. 2018. aasta sama kvartaliga võrreldes ehitati hooneid…

[mariomesiphotography]

Eesti Rahva Muuseum

[mellireisid]

10.09.2022

Järgmisel päeval magasime rahulikult välja, kella 10ni, uimerdasime niisama ja lõuna ajal suundusime bussiga vanalinna. Esimene peatus oli Ratchanadda templis (Wat Ratchanadda, Wat tähendab tai keeles budistlikku ehitiste kogumit). Bangkoki kõige tuntumad templid on enamasti kuningapere poolt asutatud ehk kuuluvad kõige tähtsamate hulka (neid on kokku ainult kuus). See tähendab, et tempel on ainult üks osa suurest müüriga ümbritsetud kompleksist, kus on veel Bot (peahoone, kes asub wati tähtsam Buddha kuju), Wihan (Botiga sarnane koosoleku saal), Chedi (tornilaadne ehitis, kus on Buddha reliikviad või natuke mõne vana kuninga tuhka), Mondop (pühaeseme või -teksti hoidla), Ho Trai (munkade raamatukogu), Ho Rakang (kellatorn) ja munkade eluasemed. Selline suurejooneline kompleks on Tais üldiselt üsna ebatavaline, enamik templeid on lihtsalt üks eraldiseisev hoone. Templi hoonesse sisenedes tuleb alati jalanõud ja peakatted ära võtta ning õlad ja põlved peavad olema kaetud.

Wat Ratchanaddas oli peahoone särava kuldse katusega, sees jooksid labürindi laadsed koridorid, mille ääres oli madalad puust toolid mediteerimiseks. Hoone oli mitmekorruseline ja igal korrusel olid reas õndsanäolised Buddha kujud, kelle alla olid maetud piisavalt rikaste inimeste tuhka, kes suudavad selle elujärgse õnne eest maksta. Pärast Ratchanaddad läksime kõrval asuvasse väiksesse Wat Thepthidasse, kus olid kõige imelikumad kassipojad, keda ma olen kunagi näinud. Kõrvad ja käpaotsad olid normaalse kassi suurused, aga pea ja keha oli pisike ja kõhn ning saba oli üldse poolik ja kõige tipuks veel otsast kõver. See-eest olid nad väga sõbralikud, mitte nagu täiskasvanud kassid, kes alati eest ära jooksevad. Üldse elab templites palju kasse ja mungad toidavad neid korralikult – kõik nad on mõnusa täissöödud unise näoga.

Lõunaks sõime kohvikus magusat saia ja siis läksime suurde ja kuulsasse Wat Suthat templisse. Selle ees on kõrge punane kiik, kus varem pidustustel ajal kiiguti nii suure hooga, et liiga palju inimesi sai surma ning kiigu pidi kinni panema. Ehk oli viga selles, et kiikumise eesmärgiks oli 25m kõrgusel asuva kuldkotikese hammastega kättesaamine. Wat Suthatis oli veel üks suur ilus särav Buddha (Sukhothaist säilinud suurim pronksist Buddha), huvitavad seinamaalid ja kaunid uksegraveeringud. Enne kojuminekut käisime veel kaubanduskeskuses vajalikku kraami ostmas ja õhtust söömas.

[silverleetma-blog]

#27 / Uluwatu-metsamees kikimiki ja imelised rannad!

Meie rannapuhkus hakkab vaikselt lõpule jõudma. Laupäeva varahommikul istume Denpasari lennujaamas AeroFloti pardale ja alustame rännakut kodumaale liinil Denpasar - Moskva - Tallinn. Keha on puhanud, eile ajasin mowgli-habeme ka ära ning näen oluliselt noorem välja, täna-homme-ülehomme võtan veel päikest ja tõmban naha paar tooni tumedamaks ning siis ootabki kodu. Juhhei!

Rannapuhkust tasub Balil nautida kas väikesaartel või siis Uluwatu kandis. Siin on sellised nooblid rannad nagu Bingin (eraldatud ja rahulik, mõned söögikohad, aga rannatoolid puuduvad), Dreamland (rannatoolidega turistimagnet, pigem ei soovita), Thomas (eraldatud ja vaikne rannajupp mõne rannatooliga), Padang-Padang kus täna ise vedelesime (väike, aga mõnus rannakas, ahvid panevad ringi, rahvas surfab ja melu on ka veits, seega täitsa tsivilisatsiooni tunne), Uluwatu Beach, mis on SingleFinsi all (ka täitsa titimiti koht). Ja need kõik on ca. 5km raadiuses. Kõiki v.a. Dreamlandi iseloomustab see, et randa pääsemiseks tuleb korralikult laskuda ja pärast ronida. Aga see on kõik seda väärt.

Padang-Padangil hakkas muidugi kohe koorimine pihta. Mingid sendid viskad parkla isehakanud juhile, siis sissepääsu koordinaatorile ja kui tahad päikesevarju, siis sinna ka mõned kopikad. Samas Padang-Padangi ranna eripära on see, et kalju sees on paar käiku, mis on pooleldi vees. Ja nende eest plekki ei küsita, mine uju ja uuri. Väärt kogemus, mulle vähemalt meeldis. Lisaks muidugi ka külm 2€ coconut, mis on Evelini lemmar. Ehedat Warungi Nasi ja Mie Gorengi saab Padangilt ka kõhtu, igasuguseid Ulu logodega särke-mütse-rätikuid on võimalik endale peenraha eest soetada. Seega kui sa juba Ulu tiirul oled, siis Padang-Padang it is. Korra võiks ikka ära käia. Juba randa saamine on mõnus katsumus, sest tee sinna viib päris mõnusa kalde all läbi kaljurahnu.

Vaatamisväärsus. Ulu lähedal asub selline mõnus monstrum nagu Garuda Wisnu Kencana kuju, mis on 121m kõrge. 2018. aasta septembris valminud kuju on see, mis siin piirkonnas igalt poolt kauguses vastu kumab. Täiesti sürr ehitis. Täna kahjuks ei jõua, aga homme ehk lähme seda arhitektuuri ime oma silmaga kaema. Viskan blogisse ühe pildi monstrumist, et saaksite aimu. Tundub selline muhe alltöövõtuprojekt või mis mu ehitussektori sõbrad arvavad?

Lisaks tavapärasele puhkamisele olen suurt rõhku pannud ka Bali TOP ribi otsinguile. Ehk siis maakeeli otsin BBQ searibi, mis oleks just SEE! Olen reisi jooksul söönud erinevates kohtades noo nii 6-7x ribi ja kahjuks seda 10/10 pole veel kogenud. Seega esimese asjana, kui tagasi olen, läheb muna-grill käima ning panen ühed ribipoisid särisema. Kes on sama suur ribifänn nagu mina, tõstab käe ja ootab kutset! Seltsis on ikka segasem vitsutada. Hea meelega kutsun külla, tasub olla aktiivne ja ise endast märku anda..

Aga nii nagu hakkavad lõppema kuulsusetu Bali-blogi sissekanded, nii.. ka tänane päevaplaan on sihitult tavapärane. Kiirkokkuvõte: Evelini jooga-meditatsioon enne kukke - Padang-Padangi rand ja päevitamine ning ujumine - Bukitis lõuna, kiired mustad-laava-BBQ-rebitud-liha-burgerid - kaugtöö rõõmud, imeline itaalia Gelaato ja bassein - MangoTree mehhiko menüü, rebitud lihhi ja tacodega ning LIVE muss - head ööd. Kusjuures üks on kindel - kui sa oled kohalik LIVE-artist, siis keikade saamiseks tuleb selgeks õppida JUST SEE! Vähemalt ühe korra tuleb seti jooksul ära laulda Queeni Bohemian Rapsody. Ma ei tea miks, aga nii on iga jumala kord. https://www.youtube.com/watch?v=fJ9rUzIMcZQ

Aajaa, seda ka, et Evelin võttis MangoTree taco-õhtusöögil endale külma Bintangi, mina Coca-Colala. Nüüd sai kinnitust fakt, et Evelin joob kaugtöö ajal. Maailm on suures muutumises. Tahaks juba lund.. noooot! :D

[koigekoige]

Need on reisijate arvates kümme kõige imelisemat ehitist maailmas http://ift.tt/2nyXoN9

[lawyersabroad]

Kool on uus septembrikuus

Tänases episoodis... Kool hirmutab mind, temal tekib koduigatsus ning me sõidame 160 kilomeetrit, et vaadata valgust.

Blogi pidamise otsust vastu võttes seadsime eesmärgiks, et vähemalt üks postitus ilmub regulaarselt nädalase intervalliga. Esmaspäeval oleks pidanud see üles minema, aga nüüd on teisipäeva öö vastu kolmapäeva, kui ma seda kirjutan, ja sina loed seda kõige varasemalt kolmapäeval. Ei ole just vaimustuses, et nii varakult see ettevõtmine lappama tahab minna, sellepärast sunnib südametunnistus öötööd tegema. Kui töölepingu seaduses on sätestatud, et öötöö eest tasutakse 1,25 kordselt, siis öise blogi kirjutamise eest meile veel isegi 0,25 kordselt ei maksta, kuid tasuna võtame vastu teie positiivsed ja kriitilised kommentaarid. Eelmise postituse lõppu lisasime esimest korda lühikese „ülimalt sisutiheda“ video, mis ideena sai hea tagasiside ning ideaalis muutub järjest olulisemaks blogi osaks meie muljete edasi andmisel. Niisiis, võtame kokku viimased kaks nädalat.

Augusti lõpp pluss septembri esimene päev kulusid kooli ja selle süsteemidega tutvumiseks. Kokku osalesime mitmel väidetavalt erinevate suunitlustega ringkäikudel ja orientatsioonidel, kuid minu arvates olid need kõik sama sisuga ning suunatud õpilastele, kes justkui hommikul said teada, kuhu kooli nad lähevad ja mis dokumente on neil vaja täita. Meie olime end ette valmistanud ning üllatavat informatsiooni ei saanud. Õpetati õrnalt kooli infosüsteemi kasutama, kuid see on täiesti lootusetult segane süsteem, palun ma tahan läbi ÕISi neid asju ajada. Positiivne oli see, et pärast ühte kooli tutvustavat üritust pakuti süüa, peamiselt võileibasid ja muffineid, aga need maitsesid väga hästi. Kuna tegemist oli tasuta toiduga, siis 800-pealine näljaste üliõpilaste hord läks üpris pööraseks, ning snäkke jätkus sama kauaks kui see aasta suveilma Eestisse.

Kerli: Toimus ka esimene pidu, mis kandis nime „VISUM Welcome Party: raise your flags“. Keegi väga lippu ei tõstnud, üritasin sini-valgekirju kleidi ja siniste baleriinadega natuke kaasa aidata, aga muidu oli tavaline üliõpilaste pidu. Samas, nii tavaline see Eesti mõistes ka ei olnud. Nimelt toimus pidu ülikooli lossi hoovis Schneckenhof’is. Hoovi olid üles seatud baarid, lava ja tantsuplats. Sellist asja Tartu Ülikoolis ei näe. Huvitav oli, kuidas jooke ostes pidi pudeli või topsi eest 2 EUR panti maksma, mis emba-kumba tagasi tuues muidugi tagasi anti. Õhtu oli külm, aga järjest tantsuplatsile külg külje kõrvale tantsima asunud noorte tõttu muutus õu isegi palavaks ja umbseks. Võtsime ka mõned tantsud ette, muude „heade“ laulude kõrval sai muidugi klassikalistele „Despacito’le“ ja „Subeme La Radio’le“ kaasa tatsutud.

Kooli teemal jätkates – toimusid ka esimesed loengud. Vaatamata sellele, et inglise keel ja loenguteemad olid täielikult mõistetavad, siis ehmatas natuke ära see mõte, et nüüd käibki kõik inglise keeles ja konspekteerides tuleb info korraks endale eesti keelde tõlkida, sellest aru saada ning siis inglise keeles kirja panna. Õppejõud on nooremapoolsed, professionaalsed ja ilmekad (õigusteaduskonnast pärit lugejad saavad neid ette kujutada, kui mõtlevad välja tegelase, kes on Kanguri ja Tavitsa segu). Ülitoreda uudise sain paar päeva tagasi, kui arvuti teatas, et aku on kutupiilu. Ebareaalne, et kuu aega tagasi kestis aku vabalt 6-7 tundi. Uudishimust panin enne Saksamaale tulekut Windows 10ne peale ning siis hakkasid mingid kalad tekkima, kuid siiski aku kestis 4-6 tundi. Eelmisel neljapäeval kasutasin arvutit üle 4 tunni aku jõul ja ressurssi jäi veel ülegi. Laupäeva hommikul ei kestnud aku enam sekunditki. Minu pea oskab selle peale öelda ainult „Tänks Windows 10“, sest ei tundu loogiline, et aku sellisel viisil täielikult otsa saab. Nüüd tuleb igal pool juhtme otsas rippuda ja endale pähe raiuda, et ära näpi seda, mis korralikult töötab.

Kerli: Mul oli koduigatsuse ilminguid juba enne esimesi loenguid, kui seletasin midagi vanaema boršist ja keeksidest. Pärast esimest loengut Saksa eraõigusest lõi see aga täiesti välja, sest õppejõud oli teistmoodi, loeng tundus teistmoodi, mulle ei meeldinud tunda end tutvustusringis nagu lasteaialaps, keda arvatakse Sloveeniast pärit olevat, ja juba tekkis hirm eksami ees. Mulle meeldib vahelduseks siin olla, eriti Wasserturm, mis on saanud meie põhiliseks kohaks, kui me jalutama oleme läinud. Samas, ma olen end avastanud igatsemas inimesi, kes Eestisse maha jäid. Siin ei sõida naljalt sõbrannadega keset tuisust ööd torni otsa ronima või eksamiperioodil Sireti juurde piparkooke küpsetama ja „Üksinda kodus“ vaatama.

Siiski saab ka Saksamaal küpsetada, kuid ainult Tarvi seltsis või siis õigemini saab küpsetada ja Tarvi segab tegevust. Koduigatsuse ravimiseks pakkusin välja, et küpsetame õunakoogi ja lähme kuhugi uude parki piknikule. Kook sai hea, apelsini mahl ka kaasa võetud ja parke siin linnas juba jagub.

/Tarvile vist maitses!?/

Kerli: Mis mulle meeldib, on tasuta treeningud üliõpilastele. Olen käinud praegu ühe korra Zumbas, aga siin on ka teisi põnevaid tunde. Osa on ka tasulised, aga üsna madala hinnaga võrreldes Tartuga. Samas, ma ei mõista jaburaid reegleid, mis puudutavad tundidesse registreerimist ja maksmist. Kooli infosüsteemist ma ei hakka üldse rääkima, aga ma soovisin hakata käima jazz dance’is, millele peab internetis registreerima ja väikse summa maksma. Olin üsna sillas juba, kui tuli välja, et ma ei saa registreerida, sest Eesti pangakonto ei sobi ja samuti tuleb mulle täiesti tundmatu paber 5 päeva jooksul registreerimisest kuhugile viia, muidu registreering tühistatakse.

Pärast stressi tekitanud koolielamusi otsustasime, et on vaja siit linnast korraks minema saada. Lääne pool oleme korra käinud, põhjas on külm, idast me tuleme – ainus õige suund oli autonina lõunasse pöörata. Põhisihtkohaks sai Karlsruhe, aga enne seda tahtis Kerli Bruschali lossi vaadata ja sinna sisse piiluda. Loss oli uhke, kuid seekord mõjus kuidagi eriti masendavalt asjaolu, et Teise maailmasõja ajal ka see ehitis maatasa taheti pommitada. Õnneks säilis midagigi ja oli piisavalt ajaloolist infot, et seda oli võimalik korralikult taastada. Võtsime väljasõidule kaasa kaks vahetusõpilast Hispaaniast ja Kanadast. Huvitav oli kanadalanna reaktsioone jälgida, sest neil olevat vaid üks loss ja seegi modernne.

/Bruschali lossiesine/

/Teie kõrgeausus, Tarvi/

Minule anti õigus valida järgmine atraktsioon ja meid sinna kohale toimetada. Valituks osutus Turmberg Karlsruhe külje all. Tegemist vähe järsema künkaga, mille otsa sõitsime vagunis mööda köisraudteed. Üleval oli veel hunnik treppe, mis viisid ühe torni otsa, kust avanes vaade tervele Karlsruhele ja mitmekümne kilomeetri kaugusele.

Kerli: Miks me küll maksame Munamäe otsa ronimiseks piletihinda, kui imeilusat vaadet Karlsruhes saab nautida soovi korral täiesti tasuta?

/Turmbergbahn/

/See vaade../

/Liiga hea vol 2/

Kui naised oma fotosessioonid lõpetasid, siis sai võetud suund Karlsruhe kesklinnale, et teha kerge õhtusöök ning valmistuda õhtuseks valgusetenduseks. Sõnadesse on nähtut keeruline panna, kuid etendus oli midagi täiesti teistsugust ning mul tekkis juba tahtmine ja plaan seda järgmisel aastal taas külastada. Selleks, et publik ikkagi mingi ülevaate saaks, panin telefoni filmima ja viskasin maha ning vahtisime toimuvat suud ammuli.

/Karlsruhe palee/

/Teekond Karlsruhesse (edaspidi tulevad marsruudi pildid lingiga kaardile)/  

Kerli: Karlsruhe valgusetendus oli tõesti wow. Jätkasime järgmised kaks päeva samamoodi õhtuste elamuste lainel. Järgmisel päeval vaatasime kooli murul välikinos filmi „Hidden Figures“, ülejärgmisel päeval käisime Mannheimi Schlossfestil, mis kujutas endast järjekordseid pidustusi ülikooli õuel ja sees. Loss oli kenasti valgustatud, saime tasuta lossi muuseumisse ja nautisime ülivinget ilutulestikku.

/Karlsruhe valgusetendused (vajuta SIIA, et näha veel meie videosid)/

/14. Mannheimer Schlossfest/

Üks päev otsustasin oma lollust (uus Windows päevad enne ärasõitu) karistada ning läksin jooksma. „Loll pea on ihunuhtlus“ sai selle jooksu motoks ning võtsin ilma ühegi trennita ette 10 kilomeetrit. Panen siia ka märgi maha, mis innustaks mind rohkem treenima ja järsku tekitab kelleski veel soovi end käsile võtta.

/Tarvi ihunuhtlus/

Järgmistel nädalatel on meil veel plaanis paari üritust külastada ning küpsetan plaani üheks pikemaks väljasõiduks. Ja sellel põrutaval uudisel seekord lõpetame – tere hommikust, head päeva, ilusaid unenägusid (vali endale vastavalt sobiv lõpp).

[kinnisvarakool]

KredEx: KredExi väikeelamute toetust saab taotleda ka uuel aastal

KredEx: KredExi väikeelamute toetust saab taotleda ka uuel aastal

Uuenenud tingimuste alusel saab toetust taotleda ja väljamakseid teha ka järgmisel aastal. 2023. aasta lõpuni makstakse väikeelamute energiatõhususe suurendamiseks ja päikesepaneelide paigaldamiseks välja ligikaudu 15 miljonit eurot. Toetust saab väikeelamute korrastamiseks, olenemata hoone vanusest. Lisaks ei nõuta päikesepaneelide paigaldamise puhul võrguliitumist, st päikesepaneele saab…

[tonismarlen]

San Pedro!

10-16.01.2017

Oleme Las Negrase ja San Pedro vahelise teelõigu lõpus parklas laagerdumas. See on merest veidi eemal, kõrgemal mägede vahel asuv koht. Kuigi ta pole looduslikus mõttes teab mis – on ikkagi sisuliselt parkla - ei viitsi me väga mõelda. Oleme liikumisest ja „ideaalse paiga“ otsinguist väsinud ja tahame lihtsalt mõneks ajaks rahu. Kohta kust keegi ära ei aja. Samal õhtul selgub et oleme kolinud tuulekoridori. Tuul raputab bussi kõvasti, kohati on tunne, et kohe kohe viskab üle ääre, kuristiku servalt alla (parkla on nagu tasaseks lükatud mäetipp u 15 meetrise püstloodis langusega). Ei mäletagi sellist tuult varem Hispaanias. Kuigi oleme olnud erinevates kohtades ja ka mere ääres.

Järgmisel päeval tõmban päikesepaneelid üles ja tiksun tööd teha. Ise vaikselt kuulatades, et ega tuul päikesepaneelide kallal liiga kõvasti ei ragista. Poisid Marleniga saalivad ringi. Käivad muuhulgas ära ka kuulsas (või kurikuulsas) San Pedros. Sinna on u 2,5 km pikkune jalgsirännak mööda mäenõlva kulgeval rajakesel. Tagasi jõudes on nad kuidagi häiritud, rahulolematud ja masendunud. Võib-olla Miika välja arvatud. Hipid olla ilusa koha ära lagastanud. Mulle hakkab asi huvi pakkuma. Marlen on pahur – loodus olla imeline, aga hipide laga igal pool. Miika aga olevat jõudnud San Pedro randa, kivide vahele, juba väikse onni püsti panna.

Päeval läheb ka muu parklaelu käima. Selgub et laagerdume kohaliku elu tuiksoonel. Juba vara, pimedas, saabuvad mingid tegelased San Pedro poolt oma autosid käivitama. Ja terve päeva saalib nii San Pedrost kui ka Las Negrasest rahvast. San Pedro hipsterid loivavad tsivilisatsiooni poole. Osad kelle me ristime „rikkurhipideks“ veerevad autodega. Kusjuures mõnel tüübil on üle mõistuse korralik ja uus auto. Umbes nagu keskmisel Eesti tõusliklasel. Teised jälle näevad välja nagu eeskujulikud matkaparmud – määrdunud riietes, kanepi või alkolõhnad saateks, suur seljakott seljas. Las Negrase poolt voorib enamasti turiste. Hispaania penskarid, saksa penskarid ja hispaania noored pered, kes käivad oma võsukestele kohalikku „vaatamisväärsust“ tutvustamas.

Nii tiksume nädala. Meie kõrvale ilmub aeg ajalt mõni matkaauto, aga üldiselt liiguvad nad ruttu edasi. Jäävad ainult mingid noored. Saksa kutt ja hispaania tüdruk oma vana volkswageniga. Tüdruk räägib hästi inglise keelt (hispaanlase kohta). Nad on oma bussi parkinud täpselt sinna paika kuhu armastab üks keskealine tädi linnast suitsetamas käia. Tädi ei lase ennast nende kohalolust häirida ja ilmub ikka iga päev enne lõunat koos oma peniga, võtab poosi sisse ja asub suitsetama. Irvitame Marleniga, et teeb pika jalutuskäigu mägedesse, aga et tervis liiga heaks ei muutuks siis viskab pläru ka ette. Noored alustavad oma hommikut tavaliselt pudru söömise ja mediteerimisega. Mõnikord teevad nad seda kõike meetri kaugusel suitsetavast tädist kes ilmub alati täpselt samma kohta.

Seda kas elu läheb parklas liiga tihedaks või on rahvast parasjagu saab aru selle järgi kas koertel on „lõhnad küljes“. Need raipenahad armastavad hirmsasti inimese sitta süüa ja üldiselt uustulnukad ei oska oma junnidega muud väga peale hakata kui jätavad neid igale poole ilmakätte vedelema. Kui rahvast on, siis koerte suud haisevad. Sama hästi võiksid uustulnukad meie bussi ennast tühjendamas käia. Sean sisse karmi korra – penisid ei tohi ilma järelvalveta õue lasta.

Marlen ja Mattias - kaks negatiivikut - on nädala lõpuks suhteliselt masendunud ja tervitaksid heal meelel minemasõitu. Mina aga tahaksin siiski ikka ise ka San Pedros ära käia, et oma silmaga veenduda kuidas need hipid siis ikka lagastamise ametit tunnevad. Laupäeva hommikul seamegi sammud sinna poole. Võtan veel drooni ka kaasa – äkki õnnestub San Pedrot ülevalt filmida. Kuna lennuvahendiks on laste mänguasi Syma X8W, mis on üle mõistu halb aparaat vähegi tõsisemaks sõiduks, siis ei või kunagi kindel olla kuidas asi lõppeb ja kas üldse lennata õnnestub. San Pedro on mägede vahel rannas paiknev oaas. Kõigepealt hakkab eemalt silma lagunev lossitorn, ilus sinine rannavesi, rohelus paari palmi, üksikute suuremate puudega ja igale poole laiali pillutatud hütid või onnikesed. Kaugemalt, üle terve oru särab ehitis, mille seinale on suurte tähtedega maalitud: WC 50cent. Tundub et siin on asjal käimine paremini organiseeritud kui Beneficios, Orgiva külje all. Rannas on ka silt mis selgitab muuhulgas: “toalettpaber laguneb looduses kaua, palun kasutage asjal käimiseks selleks ettenähtud paiku”. Pakime Lossi lähedal drooni laiali, et soojenduseks väike tiir teha. Nõlv on suhteliselt järsk, igal pool turritavad teravad kivid, puhub kuri tuul. Aiman juba et maandumine väga lihtne olema ei saa. Meist veidi kõrgemal u 20m kaugusel on kitarri mängimas seltskond vanemaid, narmendavate riietega hipstereid. Kusagilt kargab välja ergas rastamees, uurib meie toimetusi drooniga, et ega me juhtumisi politseist ei ole. Temal endal olla savi, lennake palju tahate, aga võib-olla mingid teised tegelased hakkavad pabistama oma marihuaana-kasvanduste pärast. Ma seletan, et politseist ei ole, lihtsalt matkame ringi ja filmime ilusaid kohti. Tegelase nimi on Marcius, ta on ülimalt lahke ja abivalmis. Eestlase maitsele isegi kahtlaselt lahke. Kas soovite midagi? Mul on riisi. Äkki tahate teed? Või marijuaanat? Kui vaja küsige minu käest! Ah olete Eestist? Jaa, siin on neid palju käinud. Tean vähemalt kahtekümment eestlast! Alles eile oli siin Eesti noor pere! Me oleme väga üllatunud. Pole terve reisi kestel ühegi Eestlase lõhnagi näinud. Ta tundub huvitav vennike, paistab et tema käest saaks üht-teist selle paiga elu ja tavade kohta teada. Lepime kokku, et tuleme õhtul talle veel külla. Panen drooni lendu. Tuulehoog pillub teda omatahtsi. Higistan ja vehin joistikutega, üritan mitte kellegi päikesepaneeli maanduda. Kitarri mängivate hipide juures tekib elevust, keegi vehib kätega ja karjub midagi pajaro, pajaro (lind). Niipalju saan veel jutust aru, et räägib tehnilisest revolutsioonist ja peatsest inimkonna sõjast robotitega. Kui tuulest viidud syma neid peaaegu riivates okaspõõsasse sajab kostub sealtpoolt heakskiitvat pominat. Võitlus masinatega on sedapuhku edukalt peetud.

[kinnisvarakool]

Uus Maa: Kasutusloata kinnisvara on Eesti turul endiselt kuum teema

Uus Maa: Kasutusloata kinnisvara on Eesti turul endiselt kuum teema

Hoonete puuduvad kasutusload on Eesti kinnisvaraturul aktuaalne teema olnud juba aastaid ning nii jääb see veel pikaks ajaks. Kinnisvaraga, millel dokumentatsioon korras ei ole, tehakse tehinguid siiski igapäevaselt. Kuidas ja millistel tingimustel? Ehitusseaduse järgi on kasutusluba kohaliku omavalitsuse või riigi nõusolek, et valminud ehitis vastab ettenähtud nõuetele, selle…

[kinnisvarakool]

Capital Mill: Capital Mill pälvis ehitussektori aastakonverentsil auhinna Tark Tellija 2022

Capital Mill: Capital Mill pälvis ehitussektori aastakonverentsil auhinna Tark Tellija 2022

Baltimaade juhtiv kinnisvaraarendaja Capital Mill pälvis ehitussektori kõige olulisemal aastakonverentsil Ehitus 2023+ ainulaadse Skyoni äri- ja büroohoone rajamise eest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt välja antud auhinna Tark Tellija 2022. „Skyon hoone on suurepärane näide, kuidas põhjalikult läbimõeldud lähteülesandest ning meeskonna vahelisest usaldusest ja heast koostööst…

[kinnisvarakool]

Statistikaamet: Ehitusmaht vähenes kolmandas kvartalis

Statistikaamet: Ehitusmaht vähenes kolmandas kvartalis

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted kolmandas kvartalis siin ja välisriikides kokku püsivhindades 3% vähem kui aasta varem samal perioodil. Kohalikul turul vähenes ehitusmaht 4%. Eesti ehitusettevõtted ehitasid 1,2 miljardi euro eest, sellest hooneid 760 miljoni ja rajatisi 429 miljoni euro eest. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes ehitati hooneid 9% vähem ja rajatisi…