meiesiinkaugemal2

[meiesiinkaugemal2]

IIII Nädal Sitsiilias Palermos 

Heihopsti! 

Ongi läbi meie viimane nädal Palermos, veel 2 päeva ja lendame koju. Tunneme juba koduigatsust ja hakkab kohale jõudma, et juba ongi kõik. Avastame veel viimaseid kohti ning valmistume tagasi koju minekuks. 

Pitsa õhtu

Tööl on rahulik, skänneerimie enamus päevadest vanu negatiive ja käime väikestel jalutuskäikudel. Ühel päeval käisime Mondellos, mereäärne kauni rannaga linn. 

Pilt Mondellos

Diana: Samuti on rahulik nädal. Töötlen pilte, mis Giuseppe mulle annab. Valmistun ära minekuks. 

[meiesiinkaugemal2]

III nädal Sitsiilias Palermos

Heihei!

3 nädal möödus üpriski kiirelt ja rahulikult. Tundsime ennast juba koduselt ning olime Sitsiilia eluga harjunud. Tegime siestat kodus, siesta on Itaalias vanast ajast tulnud. See toimub 13.00-16.00, mil inimesed panevad oma poed ja isegi osad toidupoed kinni ning lähevad koju pere juurde ja oma toimetusi tegema, hiljem avavad uuesti poed paariks tunniks. Nädalavahetusel sõitsime bussiga Cataniasse, mis on linn vulkaan Etna juures. Huvitav fakt : Catania all on teine linn, mis mattus kunagi laavaga ja tänu sellele on kõik tänavad musta värvi ning tihti on näha laava kivimeid kõndides.

Pilt Cataniast

Tööl oli ikka sarnane, sain mõne kodutöö teha kodus pilte ajakirjale väärilisi toote pilte puuviljadest. Giusto näitas ka stuudios, kuidas tema teeks neid pilte.

Ka Diana töö pole palju muutunud. Kuid selleks nädalaks andis Giuseppe talle loomingulise ülesande; valida objekt ja pildista see kolme teema järgi. Pildista nagu: suvi, kataloogi ja vaba teema jaoks. Nii et Diana tegeles sellega ja esitles siis Giuseppe tööd.

[meiesiinkaugemal2]

II nädal Sitsiilias Palermos

Hei! 

Teisel nädalal me tundsime ennast juba koduselt ning avastasime Palermot veelgi põhjalikumalt. Kuna Diana töötab õhtuti 16.00-20.00 ja mina 9.00-13.00 või 11.00-16.00 siis avastasime linna tihti üksi.  Hetkel on siin need kaks nädalat mõnusalt soe olnud + 18-22 kraadi. Tunneme ennast suviselt ja naudime seda ilma täiel rinnal.

Pilt mille Giusto tegi, sel päeval oli +22

Diana: Esimesel nädalal tutvustas Giuseppe mulle oma stuudiot, näitas, kus ta töötab, mis tehnika tal on ja minu töökohta. Minu esimene ülesanne oli töödelda fotosid, mille Giuseppe tegi.  Esiteks näitas ta mulle oma töötlemise meistriklassi. Ning siis oli minu kord seda töödelda, kuid minu ees seisis ülesanne korrata tema stiili.  Mulle meeldis see nädal, sest see on hea võimalus oma fotograafiaoskusi harjutada.

Mina käin Giustoga mõnel päeval jalutuskäigul, kus teen pilte ja hiljem või teine päev siis töötleme neid koos ja analüüsime. Ühel päeval külastasime fotonäitust, kus olid pildid mafiast ning mafia veretööst. Samuti teeme mõnel vihmasemal ilmal tubase päeva ning ta õpetab mulle stuudios midagi uut. 

Pilt minust näitusel

[meiesiinkaugemal2]

I nädal Sitsiilias Palermos

Heihopsti!

Oleme Arabella ja Diana fotograafia eriala õpilased. Jõudsime Sitsiiliasse 17. November, esimene nädal elasime sisse ning tutvusime oma töökohtadega. Oleme mõlemad eri fotograafide juures praktikal, Diana mentor on Giuseppe ja minul on Giusto. Nädal möödus vaikselt ning me harjusime sitsiilia inimeste ja selle eluga.

Meie tugiisik Ingrid blondi peaga Kohale jõudis võttis meid vastu meie tugiisik Ingrid, kes viis esimesel õhtul meid Palermoga tutvuma. Meie õnneks räägib Ingrid Itaalia keelt ja teab Palermo linna hästi. Nädala lõpuks olime ära proovinud kohaliku veini, aranchina ( kohalik toit, pallike kus sees on riis ja liha), pasta ja olime tutvunud linnaga ning kõige tähtsamate vaatamisväärsustega . Ootasime suure huviga, mis uut põnevat meile teine nädal pakub.

[meiesiinkaugemal2]

Reisi viimane nädal ja kojuminek

Tere taas!

Meie viimase postituse teevad visuaalmeedia õpilased Otto, Annabel, Margaret, Markos, kes töötasid kohas nimega Rete Chiara ja Evelyn, Katja, Jost, kes töötasid kohas nimega FinMedia. Olime kahes erinevas kohas tööl, aga amet oli sarnane. Nimelt olime mõlemad teleuudistemajades. Meie ülesanded olid erinevad, tänu millele saab igaüks meist kordamööda kirjutada ühe päeva kohta oma kogemuse.

Esmaspäev (8.07)

Reisi 23. päev. Kuumus enam ei heiduta meid üldse, käime julgelt rannas ja tatsame linna peal ringi nagu kohalikud. See oli esmaspäev, ehk tööpäev. Kui tulime väsinuna tagasi töölt, hakkasime pesumasinaga maadlema, see kuidagi üldse ei taha teha meie riideid puhtaks. Peale selle sõime täisväärtuslikku ja kosutavat lõunasööki, ehk McDonalds. Muud midagi väga ei juhtunud, kuigi õhtu tipphetk oli, kui Hans proovis endale mu pükse jalga ja läks nendega terve grupi ette uhkustama.

Teisipäev (9.07)

9.07 oli tavaline rahulik päev. Hommikul me kõik käisime tööl ning kui jõudsime koju, siis n-ö chillasime terve päeva. Mõned magasid ning mõned läksid randa. Mina läksin randa õhtul, kuna tahtsin vaadata ka päikeseloojangut. Peale seda me läksime mahajäetud maja katusele, mis on meie hotelli territooriumil. Seal me sõime pitsat ning mõtlesime selle üle, kui tore on see, et me saime siia Gelasse ning kui lahe Erasmus+ projekt on. Seejärel tuli meie juurde üks julge kiisu ning me veetsime temaga aega, toitsime teda ja paitasime ka!! Kokkuvõteks: teisipäev oli rahulik, nö regenereerimisepäev.

Väike julge must kass meiega katusel istumas.

Kolmapäev (10.07)

Päev algas rahulikult. Hommikul saime mina ja Otto kauem magada, sest oli Margareti ja Annabeli kord hommikul tööle minna. Meil läks paremini ja pidime alles kell üks kohal olema. Tööl sättisime kohe esimese asjana paika kaameranurgad ja fookuse, panime lambid ja telekad tööle ja siis liikusime edasi režiipulti, kus juhitakse uudiste ülekannet, ning panime sisse arvutid ja helipuldi. Peale selle olime me abis otseülekande ajal kontrollruumis. Peale seda sõidutati meid Promimpresa kontorisse, kus toimus meie viimane itaalia keele tund. Saime teada Gela kuulsa mahajäetud restoran La Conchiglia kohta ja mis temaga juhtus, samuti tutvustasime Luciale (meie keele õpetajale) Eestit, Tallinnat, laulu-ja tantsupidu ning muidugi nagu ka varem meie kuulsat delikatessi kohukest. Peale tunde ei saanud me kahjuks tema autoga tagasi hotelli, sest tal oli mingi kokkusaamine. Tegime siis kand ja varvas hotelli poole tagasi. Muidugi jäi teepeale meie lemmik pood SuperConveniente ja me kohe pidime läbi astuma. Peale seda läksime tagasi hotelli, puhkasime natuke ning siis läksime randa, et ameeriklastega võrkpalli mängida. Mina muidugi istusin ja nautisin veel seda mõnusat sooja. Tagasi läksime varakult, et jõuaks veel süüa osta ja puhata aga juhtus see, et Nico pidi Googoo'i järgi olema lahti kella kaheteistkümneni aga kui meie mingi pool üksteist umbes läksime siis oli koht oma uksed juba sulgenud ja süüa ei saanud, sest La Brace oli ka juba kinni. Õnneks sõin ma Katja pitsat ja mul oli tagavarakas veel paar topsi nuudleid nii, et mina elasin õhtu ilusasti üle :)

Neljapäev (11.07)

Neljapäeval käisime hommikupoole tööl. Alustasime hommikut kohviga meie monteerijaga, Williamiga, väikses ilusas tänavavahelises kohvikus. Siis läksime stuudiosse ja monteerisime muu aja. Pärast tööd käisin ostsin endale puuvilju ja siis veetsin aega poolakaga, kes elas meiega samas hotellis. Õhtupoole läksime mõnedega randa ja kolasime niisama linna peal ringi pildistades. Öösel sõime parimat Gela pitsat ja vaatasime filmi. Mõnus päev!

Päikeseloojang meie lemmikus rannas.

Reede (12.07)

Reede oli meil rahulik. Otto ja Markos olid hommikuses vahetuses, nii et meie Annabeliga olime lõunasel ajal tööl ja saime seega rohkem magada. Tegime oma tava ülesandeid – kaamerad sisse, paika ja fookusesse ja lambid tööle. Kusjuures, mina sain viimasel päeval alles aru, et poistele oli natuke rohkem näidatud, mida ette valmistada enne otseülekannet. Meie teadsime ainult valgustitest, kaameratest ja telekast taustal, aga poisid panid iga kord ka kontollruumis arvutid jms ka tööle, millest Markos kolmapäeva jutus ka rääkis. Aga see selleks. Otseülekanne läbi, tehnika kinni ja meid viidi lahkelt autoga hotelli tagasi. Pärastlõunat olid inimesed laiali, igal oma seiklus selleks päevaks ja mul oli too päev kerge rannas käik ja niisama chillamine. Kusjuures rannas nägime mingit pulma laadset olukorda. Koht, kus me tavaliselt saia ja gelatot sõime oli järsku valge vaiba ja päiksevarjudega kaetud. Siis aga koju, väike söömine ja nautisin rahulikku päeva.

Huvitav pulmalaadne vaade rannas.

Laupäev (13.07)

Laupäeval, 13. juulil, ei teinud me palju muud, kui läksime väikese seltskonnaga Peccati Di Golasse – kohvikusse, mis asub meie hotelli lähedal. Hiljem õhtul otsustasime koos süüa koorest pastat kanaga. See oli väga maitsev! Parim toit on see, mida seltskonnas jagad. Ei olnud tunnet, et kohe läheme kodumaale tagasi. See oli nii tavaline oma rühmaga elada ühes kohas, nagu oleks see alati nii olnud.

Pühapäev (14.07)

Viimane pühapäev Sitsiilias.... juba? Oh sa heldeke, aeg liigub kiirelt.

Tänast päeva alustasime ühiselt brunchiga „Peccati di gola“ nimelises kohvikus, mis asus üpris hotelli lähedal. Kõigile meeldis seal pakutav Bomba sandwich ehk midagi peene kanaburgeri sarnast. Koha valisime, kuna mitmed meist olid reisi jooksul seda külastanud, kuid ka sellepärast, et meie üks esimesi brunche oli just seal.

Päeval läksid kõik omasoodu kas randa, linna peale või tagasi hotelli.

Õhtu oli aga põnev. Ostime kõik „Nico“ nimelisest restoranist endale pitsat, sest sealt sai väidetavalt parimat. Seejärel vaatasime hotellis ühiselt pitsati süües UEFA finaali, kus omavahel võistlesid inglismaa ja hispaania. Enamus reisiseltskonnast oli hispaania poolt. Hispaania võitis mängu 2-1 skooriga. Kuid jalka vaatamisest saadud adrenaliinilaksust meile ei piisanud, me tahtsime ROHKEM! Sellepärast otsustasimegi vaadata õudukat. Kollektiivselt otsustasime „Lights out“ nimelise õuduka poolt, sest idee deemonist, kes saab sind vaid pimedas rünnata, tundus piisavalt hirmus. Film oli.... suht kehv. Jah, oli veits põnevaid kohti, kuid enamus ajast naersime filmi jaburuse ja Markose kiljumise üle. Markos kiljatas ja lausa kargas püsti iga väiksemagi jumpscare’i peale.

Selline oligi siis meie põnev viimane pühapäev Sitsiilias.

Esmaspäev (15.07)

ReteChiara seltskonnaga saime oma töökohaga kokku leppida, et viimasel päeval tuleme kõik koos tööle. Selle päeva jooksul saime me teha oma tavalist tööd ning ka natuke uut lisa. Otseülekande jaoks saime minna jällegi stuudiosse ka kontrollruumi tehnikat valmis panema. Selle ajal olime abiks, kaks inimest stuudios ja kaks kontrollruumis. Pärast saime taas tehnika välja lülitada. Terve päeva jooksul tegime aga video klippe enda tegemistest meie enda lõbuks, aga ka meie töökaaslase palvel.

Kuna see oli meie viimane tööpäev ka FinMedia seltskonna jaoks, siis viis meie mentor meid hommikul kohvikusse tassi kohvi jooma ja croissant'i sööma. Pärast seda naasime stuudiosse ja saime ülesandeks filmida klipid, kus igaüks meist räägib oma siinsetest kogemustest. Meil kulus filmimiseks umbes 2 tundi. Olles ülesande täitnud, naasime tagasi stuudiosse, kus saime toimetamiseks failid ja jätsime kolleegidega soojalt hüvasti. Nad ütlesid, et neil on hea meel, et me siin oleme, ja ootavad meid järgmisel aastal tagasi. Samuti mainisid nad, et meie Eesti šokolaad, mille kinkisime, oli väga maitsev.

Pärast tööd olid tavalised reisitegevused – rannas peesitamine ja ujumine, shoppamine ja õhtusöök. Aga oli taas teemaks ka filmivaatamine.

Kuna eelmise õhtu „õudukast“ oli halb maitse suhu jäänud, siis usaldasime täna Peterit. Peter pakkus välja filmi „Conjuring“. See film oli palju parem, kui eelneva õhtu oma. Film polnud nii jabur, kui eilne ja selle retrohõng oli teistsugune ja värskendav. Muidugi ei puudunud ka sellest filmist jumpscare’id, mis Markose diivanil hirmust kargama panid.

Hetk videost, kus Otto räägib meie tööknurgakesest ReteChiaras.

Margaret tegemas ReteChiara kontrollruumis tööd viimast korda.

Teisipäev (16.07)

Viimasel terviklikul päeval Sitsiilias pidi ReteChiara grupp veel korraks enda töökohta minema, et teha üks suurem grupipilt oma meeskonnaga. Pärast seda läksime viimast korda randa suurem osa kambaga, viimased shoppamised pärast seda ja õhtul pärast söömist mängisime kõik koos Reaalsuskontrolli kaardimängu, mida mängisime ka esimesel õhtul. Pärast mängu läksime osadega veel öösel kõige viimast korda randa. Kusjuures, viimasel õhtul nägime rannas kahte krabi ka liikumas. Edasi jagunes meie grupike kaheks, meie läksime tagasi hotelli, teised tegid öise einestamise McDonald’sis.

ReteChiara seltskond kohalike töökaaslastega viimast korda.

Kolmapäev (17.07)

Viimane päev. Hommikul vara algas rännak kodu poole. Enne hotellist lahkumist kaalusime oma kohvreid ja võtsime paar ampsu jogurtist või cornettost (sarvesai), mis meie hotelli omanik Marco lahkelt meile toonud oli. Kell 8.30 väljus meie buss lennujaama suunas. Marco ja üks teine turist pärit Poolast saatsid meid bussile ja ütlesid viimased Ciao’d meile. Bussis sai vist tõesti seekord igaüks kas või korraks silma looja. Lennujaamas otsisime oma värava üles, sõime kallist lennujaama toitu ja ootasime lendu. Vahepeatus oli seekord Šveitsis, Zürichis. Seal saime kokku umbes viis tundi vist oodata. Kuigi meie esimene lend lükkus edasi, siis lükkus ka Tallinna lend edasi, nii et ooteaeg jäi umbes samaks, mis ta algselt olema pidi. Seal vahetus ka meie värav vahepeal. Lõpuks, kui oli aeg minna viimast korda lennukile, olid kõik juba elevil, et lõpuks taas koju jõuda. Eesti lennujaamas käisid rõõmuhõiked kodus olemise üle. Lennujaamast välja pääsesime umbes kell kaks öösel, nii et magama enne kella kolme keegi ei saanud.

Zürichis ootamas viimset lendu Tallinnasse.

Lõpusõnad

Meie poolt kõik.

Grazie e arrivederci!

[meiesiinkaugemal2]

III nädal Sitsiilias

Tere kõigile!

Selle nädala postituse toovad teile sisetööde elektrikud Gregory, Oskar, Sander ja Hans ning elektroonikaseadmete tehnikud Alex ja Eliisa-Beth ning anname teada mida tegime nii töökohtadel kui ka vabal ajal.

Esmaspäev (01.07)

Hommikul saime enda esialgsesse töökohta tagasi, meid viidi objektile kus pidime paigaldama päikesepaneelide aluseid. Õhtul sõime kotlette, vaatasime Portugali ja Sloveenia vahelist jalgpalli mängu kus Portugal võitis penaltiseeriaga.

Pilt jalgpalli mängust

Pilt toidu tegemisest

Teisipäev (02.07)

Kõigile oli antud vaba päev ''la festa della Madonna delle Grazie'' püha tõttu. Püha suurem tähistamine toimus pärastlõunal.

Pilt Madonna kujust

Öösel käisime rannas ujumas suurte lainetega.

Pilt osast meie grupist rannas

Kolmapäev (03.07)

Hommikul olime eraldatud teistesse töökohtadesse (3 inimest Elettromarketis ja 3 inimest di Rocco Bellias). Elettromarketis tegime pikendusjuhtme korda ning teised ühendasid pistikupesasi. Pärastlõunal oli ka Itaalia keele kursus kus õppisime itaalia keelseid toiduga seotud küsimusi jms. Õhtul tegime väikese filmiõhtu.

Pilt meie filmiõhtust

Neljapäev (04.06)

Töökohtadel tegime Elettromarketis juhtmepikendusi ja di Rocco Bellias ühendasid pistikuid ja vedasid kaableid. Pärastlõunal läksime kõik randa võrkpalli mängima. Õhtul tehti tortellinisi.

Pilt võrkpalli mängust

Reede (05.07)

Töökohtadel Elettromarketis panime pistikuid seadmetele millel neid ei olnud ja di Rocco Bellia omadel oli vaba päev. Mõned käisid pärastlõunal rannas, õhtul tegime tacosid ja vaatasime jalgpalli (üks mäng oli Saksamaa v Hispaania kus Hispaania võitis ning teine mäng oli Portugal v Prantsusmaa kus Prantsusmaa võitis).

Pilt toidust

Laupäev (06.07)

Hommikul ei toimunud midagi erilist, pärastlõunal käisime rannas ning õhtul tegime jälle tacosi ning öösel tähistasime ühe teise hotelli külalise sünnipäeva.

Pilt peost

Pühapäev (07.07)

Hommikul ja pärastlõunal ei toimunud midagi, õhtul läksime päikeseloojangu ajal randa ujuma ja peale seda pitsat sööma.

Pilt rannast

Pilt päikeseloojangust

Lõpusõnad

Tänud kõigile kes lugesid

Cordiali Saluti!

[meiesiinkaugemal2]

II nädal Sitsiilias

Tere kõigile!

Täna toovad postituse teieni multimeedia spetsialist Anna-Maria ja visuaalmeedia spetsialist Anette ning jagame lisaks ühistele tegevustele ka oma erialaseid töökogemusi.

Esmaspäev (24.06)

Hommikul ärkasime ja asusime Anettega tööle. Selle päeva tööülesandeks oli luua Celly kelladele reklaamid, mida saaks kasutada nii Instagramis kui ka Facebookis.

Siin on ka paar pilti meie tehtud töödest sellest päevast:

Samuti käisime esimesel ekskursioonil, kus tutvusime Gela ajaloo ja kunstiga. Külastasime ajaloolisi kohti, imetlesime muraleid ja käisime ka ühes kunstimuuseumis.

Siin on ka pilt meist ekskursioonil:

Teisipäev (25.06)

Taaskord ärkasime kõik koos varakult, et minna tööle. Tänaseks tööülesandeks oli luua taas video poes müüdavatest toodetest ja samuti teha logo animatsioon.

Siin ka väike video, mis me siis koos tegime.

Pärast tööd viis meie boss meid restorani kohalikku toitu sööma.

Anna restoranis Anettele juua kallamas.

Kell neli suundusime itaalia keele kursusele, kus õpetati meile põhilisi itaaliakeelseid enesetutvustamise viise. Rääkisime ka veidi Eesti ja Gela erinevustest, samuti mis meile Gelas meeldib ja mis mitte.

Kolmapäev (26.06)

Täna töötasime Cinecitta's, mis on meie töökoha ema ettevõte. Ülesandeks oli luua poele tutvustav video toodetest, kuna pood oli suur, läks meil ka filmimise ja montaaziga kauem aega.

Pärast tööd suundusime koju, et valmistuda järgmiseks ekskursiooniks. Seekord oli tegemist arheoloogiaekskursiooniga, kus kõndisime ringi ühes pargis. Seal olid enne Kristuse sündi ühe maja varemed. Samuti külastasime vaateplatvormi, kust avanes võrratu vaade merele.

Pärast ekskursiooni tegime veel koos burgereid ja Caesari salatit, jutustasime ja nautisime mõnusat õhtut.

Neljapäev (27.06)

Täna läksime terve grupiga ekskursioonile, et külastada kahte Sitsiilia linna - Iblat ja Modicat. Lahkusime hotellist kell 12:30, pikk bussisõit oli isegi nauditav, sest vaade oli imeline.

Kell 14:00 jõudsime Iblasse, mis on tuntud oma kauni barokkstiilis arhitektuuri ja kitsaste vanalinnatänavate poolest. Meile anti poolteist tundi vaba aega, et linna avastada.

Kell 15:30 kogunesime ja alustasime teekonda Modicase poole. Modica on ajalooline linn Sitsiilias, tuntud oma barokkstiilis arhitektuuri ja rikkaliku kultuuripärandi poolest. Modica on eriti kuulus oma traditsioonilise šokolaadi poolest, mida valmistatakse astekite retsepti järgi, ja see on üks peamisi põhjuseid, miks linn on populaarne turismisihtkoht. Lisaks šokolaadile pakub Modica külastajatele kaunilt restaureeritud kirikuid, ajaloolisi hooneid ja maalilisi vaateid. Just šokolaadi poodi meid esimesena viidi, kust saime erinevaid maitseid proovida ja osta.

Külastasime veel kirikut, mis tõesti üllatas kõiki oma arhitektuuri poolest. Pärast kirikut läksime kõik koos kohvikusse, mille kõrval oli ka photobooth, mis sai sekunditega meie lemmikuks kohaks. Pildid tehtud, oligi aeg lõpuks kodu poole minna.

Reede (28.06)

Reedel käisime Wintres, kus tegime kuumimatest toodetest video lisaks ka poetuur. Peale seda meie armas ülemus viis meid kohvile ja siis oli aeg sammuda kodu poole, kus tee peal käisime natuke ümbrust ja poode avastamas. Samuti tee peal koju pidime ikka poest õhtuks kõik vajaliku ostma pasta bolognese jaoks. Kui koju jõudsime siis alustasime kokkamisega. Kui pasta oli valmis , söötsime kõigil kõhud täis ,kaasarvatud meie hotelli hostil Marcol. Marco on tõeline itaallane ja ta oli täielikus hämmingus meie tehtud pastast, et kui maitsev ja hea see oli.

Laupäev (29.06)

Täna oli päev, mida kõik kaua ootasid, hotelli ees oli buss, mis oli valmis meid viima PALERMOSSE!

Väljusime kell 8, ühe vahepeatusega jõudsime Palermosse kell 11. Otsekohe tormasid suuremosa grupist Sephorasse, kust tulid ka juba esimesed suured kulud. Jõudsime käia vaid paaris poes, kuni tuli grupil soov sööma minna. Leidsime armsa pitsakoha, kus endal kõhud täis sõime, pärast söömist kadusid kõik jälle poodi.

Pühapäev (30.06)

Kuna nädal oli tegevusrohke, võtsime aja maha ja puhkasime terve päev. Käisime rannas, kus sai tugeva tuulega suurte lainete sees hullata.

Õhtu poole tegi Anna meile kõigile süüa, menüüs oli kartulid, kotletid ja salat.

Lõpusõnad

Aitäh kõigile, kes lugesid.

CIAO!

[meiesiinkaugemal2]

I nädal ja maandumine Sitsiilias

Tere kõigile!

Oleme õpilaste 17-liikmeline sats, mis koosneb kahest tarkvaraarendajast, kahest elektroonikaseadmete tehnikust, neljast elektrikust ja kaheksast meedikust (1 MM ja 7 VM) ning võtame selle blogi üle, et rääkida oma neljast nädalast välispraktikal.

Täna toovad postituse teieni tarkvaraarendajad Peter ja Patrick ning jagame lisaks ühistele tegevustele ka oma erialaseid töökogemusi.

Pühapäev (16.06)

Cataniasse maandusime umbes kella 00ks (kohalik aeg on 1 tund Eestist maas) ning jooksime kohe bussile, mis viis meid hotelli juurde Gelasse. Lend oli ümberistumisega Münchenis, mis koosnes meie jaoks kõigest uue lennu peale jooksmisest.

Päeval käisime rannas ja linna avastamas ning jõudsime Patrickuga oma töökoha ümbruskonda uurida. Päeva lõpuks olime peaaegu 30000 sammu teinud.

Esmaspäev (17.06)

Hommikul ärkasime kõik koos ja ootasime sitsiiliapoolset tugiisikut, Emuanelet, kellelt saime teada, et esimene päev me tööd ei teegi vaid tutvume marsruutidega töökohtadesse ja bussipeatustesse ning saame vastuseid seoses töökohtadega. Minu ja Patricku töökoht on kõige kaugemal Promimpresas, aga mida me tegema hakkame, me veel ei teadnud. Pärast Emuanelega kohtumist sai meile üsnagi selgeks, et Sitsiilias on töökultuur meie omast täiesti erinev.

Itaalias on põhiseadusesse kirjutatud, et inimesed peavad tegema tööd, et elada, mitte elama, et teha tööd. Seda on väga selgesti näha ka inimeste igapäevaeludes, kus tuttvatega vestlemiseks leidub alati aega ja tööle kohale jõudmise kellaaeg on vabatahtlik. Tähtsam on pigem tehtud töö, mitte 8-tunnine tööpäev. Tööpäevade keskpaiku, kell 13-16, on siesta, mille ajal saavad töötajad pausi teha, et kuumuse käest eemale saada. Tipphetketel on väljas 36 kraadi ja UV indeks 11.

Lisaks nautisime vaba aega Vahemere ääres, kus vesi oli soe ja vaade vägev.

Teisipäev (18.06)

Taaskord ärkasime kõik koos varakult, et minna tööle. Pärast seda, kui kõik teised olid oma töökohtade poole suundunud, jäime mina, Patrick, Margaret ja Markos ootama oma kutsungit töökohta. Pärast kahte tundi tiksumist, saime teada, et meie esimesed tööpäevad on alles kolmapäeval :)

Jällegi nautisime sooja ja merd terve päev!

Kolmapäev (19.06)

Lõpuks saime Patrickuga tööle Promimpresasse. Tööle lähme ja sealt tuleme iga päev jala. Seal tegime videokõne meie mentoritega, kes kõigepealt tahtsid teada meie tugevused ja kogemused ning seejärel andsid meile tööks netilehekülje tegemise, mille disain oli neil juba meie jaoks ette tehtud. Töö teostamiseks lubati meil kasutada, mida tahame, mis tegi asja lõbusamaks. Peale tööd veetsime aega samuti rannas ja korraldasime jalutuskäigu mööda rannikut.

Õhtul oli meie tugiisiku poolt broneeritud tervele grupile õhtusöök restoranis, kus nautisime head sööki ja muusikat.

Neljapäev (20.06)

Nüüd juba töövaimus ajasime Patrickuga töö väiksemateks ampsudeks, kus mina pidin tegema navbar-i ja Patrick pidi tegema footer-i eelnevalt antud disaini järgi. Töö kallal nokitsedes lendas aeg kiiresti.

Õhtul tuli telekatest Itaalia vs Hispaania EM'i alagrupi mäng, mida me läksime külapeale vaatama. Üks teine tugiisik, Elisa, hoidis meile kohad kinni ja saime istuda mugavasse kohta teleka lähedale. Kuna mina olin tegelikult Hispaania poolt, pidin olema võidu üle vaikne, et kohalike käest peksa mitte saada.

Reede (21.06)

Tööl jätkasime ikka oma ülesandega ning saime lisaks progemisele harjutada kätt ka Giti kasutamisel.

Õhtul tahtsime väga minna karaoket laulma, aga meil läksid aadressid sassi ning pärast pikka jalutuskäiku olime kõik higised ja väsinud ega jõudnudki väga kuskile. Otsustasime ühes lahtises söögikohas maha istuda ja puhata ning natuke vett juua.

Laupäev (22.06)

Kuna nädal oli tegevusrohke, võtsime aja maha ja puhkasime terve päev. Käisime rannas, kus sai tugeva tuulega suurte lainete sees hullata.

Pühapäev (23.06)

Sarnaselt eilsele, möödus pühapäev rahulikult. Tuul oli veelgi võimsam kui laupäeval, mistõttu tahtsime kohe kindlasti merre ujuma minna. Suplus lõppes kiirelt, kuna vetelpäästja ei lubanud meil vees olla. Küll aga saime vajalikud naerukrambid ja soolakogused täis, seega ei kahetsenud me midagi.

Veel lisaks: jaanipäev! Rääkisime paljudele kohalikele, mis on jaanipäev ning nähtus, et päike ei looju peaaegu üldse, oli nende kõigi jaoks jahmatav. Uurisime hotelli omaniku, Marco, käest, kust me saaksime grilli ning tõime naabrite juurest grilli ja ostsime poest materjali, millega ja mida grillida. Vahet pole, kas Eestis või mitte, jaanipäeva tuleb alati tähistada!

Lõpusõnad

Aitäh kõigile, kes lugesid. Meist kuulete veel kindlasti!

Arrivedérci!

[meiesiinkaugemal2]

Teine nädal hakkas sedasi pihta, et me olime vale klassi ees (207), kuid hoopis oleksime pidanud olema 205 klassis. Seni kaua kui me õiget klassi otsisime, saime teada, et meie õpetajatele olid antud valed koordinaadid kus nad olema pidid. Seega me andsime õiged koordinaadid õpetajatele kuhu tulla. Seni kaua kuni õpetajad kooli tulid leidsime me õige klassi ülesse. Klassis hakkasime lahendama sega ühenduse kogu takistust ja voolu. Peale seda oli kõik sama mis eelmisel esmaspäeval.

Teisipäev hakkas meil sedasi pihta, et ühika kõlarid hakkasid karjuma kogu ühika peale. Kõlarid hakkasid karjuma kelle 02:55 see kestis ligi kaudu 3 minutit ja pärast seda läksime me kõik tagasi magama. Minu arvates oli see mingi õppus, mis ühikas tegi. Tunnid aga hakkasid meil õnneks, 13:35 seega saime magada ennast välja. Tunnis me pidime olema paaris üksteisega, et täita töö lehti mis meile anti. Töö lehed olid päikesepaneelide ja soojuspumpade kohta. Peale seda kuulasime läti õpilaste esitlust kuidas nemad töötasid erinevates firmades ja kuidas neile meeldis seal firmas.

Kolmapäev esimesed kaks tundi me joonestasime klassi tuba AutoCADis ja siis me läksime teise klassi, et teha arvutusi paberi peal neli tundi.

Neljapäeval anti meile elektri skeemid kätte koos küsimustega millele me pidime vastama. Skeemid ise enesest olid kerged ja me jõudsime need päris kiiresti ära teha koos küsimustega. Kui meil oli kõik tehtud saime me manuaalselt programmeerida programmeeritavat kontrollerit. Peale seda kõike läksime me koos läti esimese kursuse õpilastega AST alajaama, kus meile näidati mis seal alajaamas tehakse. Kahjuks räägiti ainult läti keeles. Küll meile öeldi inglis keeles ka mis nad teevad aga see oli ainult harva.

Reedel me tegime kõik meie toad puhtaks ja viisime prügi välja, mis oli sel nädalal tekkinud. Pärast seda me kirjutasime ennast ühikast välja ja tellisime bolti, et minna Riia bussi peatusesse. Lux Ekspress hakkas sõitma Riiast kodu poole 11:20 ja jõudsime Tallinnasse 15:52.

[meiesiinkaugemal2]

Meie lustakas viimane nädal !!!

Meie viimane nädal möödus päris rutakalt. Oleme jõudnud käia Marzek flekso- ja offsetrükikojas, ning külastada Marzet peahoonet, seal meile tehti ekskursiooni igasugustesse kontoriruumidesse, ning tutvustati põhjalikult nende kifte masinaid. Lõpetas meie nädalat reis Gyalasse ja Zegedisse, seal me rohkelt võtsime päikest ja palju käisime jala.

[meiesiinkaugemal2]

II nädal Portugalis

esmaspäeval me aitasime valmistada ette teisipäeval toimuvat töömessi nimega Job Connect Day- parandasime vead meie disainitud nimekaartidel ning lõikasime need giljotiiniga, disainisime ja printisime välja teemakohalised plakatid, aitasime asju paigutada kooli peal ringi, saime kooli särgid ja mina ja Karoliina saime õhtul (öösel) tuttavateks meie ühikakaaslastega, kellega tegime kohe reisi plaane järgmise nädala jaoks.

mina (Arwen) pildil, nimekaardiga mida meie ei kasutanud, kuna me olime STAFF. Visitante tähendab 'Külaline'.

teisipäeval me osalesime töömessil, kus me tegime palju palju pilte CV-de jaoks, sotsiaalmeedia jaoks, lihtsalt ürituspilte. Aitasime koristada peale üritust asju ja need õigetesse kohtadesse viia. Õhtul tegime meie Eesti praktikat.

esimesel pildil on Artur; vasakpoolseim naine viimasel pildil on Andreia- ta on meie praktika juhendaja!

kolmapäeval me tegime erinevaid asju koolis kontoris. Mina (Arwen) monteerisin tantsuvideo Portugali vabaduse päevaks ja teised töötlesid pilte. Õhtul hakkas 24 tunnine jalkaturnee ning me läksime sinna lõbutsema ja pilte tegema.

neljapäeval oli Portugali vabaduse päev (Nelgirevolutsiooni nimega) ning käisime uuesti jalkaturneel pilte tegemas. Tegelesime hiljem meie Eesti praktikaga.

reedel me olime kodus ja tegime jälle Eesti praktikat.

laupäeval me läksime Karoliinaga jalkamängu vaatama ning hiljem Lissaboni, kus saime veidike ringi käia. Läksime Belém-i ja me sõitsime väga palju metrooga ja rongidega ning lõpetuseks pungil täis trammiga, kust me vaevu välja jõudsime saada.

pühapäeval me käisime Karoliina, Arturi ja teise Erasmuse tudengitega Leirias, imearmas linn väga ilusa lossiga, toredate inimestega ja põneva ööeluga. Bussist maha tulles tervitas meid kohe laulja laval! Käimas oli Festa Do Povo festival 25. aprilli puhul. Käisime lossis, kuhu sissepääsu pilet maksis vähe ja saime väga ilusa vaate ära nähtud. Mainida tuleks ka mega ilusat gooti stiilis Batalha kloostrit (viimasel pildil), kust me mööda sõitsime, et Leiriasse saada.

[meiesiinkaugemal2]

I nädal Portugalis

Ola!

Meie oleme  Tallinna Polütehnikumi 3. kursuse visuaalmeedia spetsialistid- Artur, Arwen, Oliver ja Karoliina ning tulime üheks kuuks Portugali välispraktikale.

Meie esimene nädal on olnud üllatavalt töökas. Algselt kartsime, et ehk ei saa siin piisavalt praktikat tehtud. Kuid siin viibides on selgunud, et tööd on kuhjaga. Lisaks on meil Eestis ka enda kodupraktikad, mida vabadel hetkedel teeme. Tegevusest puudust pole- igavus meid ei paina.

esmaspäev 15. aprill

Reis Portugali poole algas õhtupoolikul. Saime lennujaamas varem kokku, läbisime ilusti kõik turvakontrollid ning pool seitse olime juba lennul. Kuna Eestist Portugali otse ei saa, pidime minema kahe lennukiga. Esimene lend kestis 2 tundi ning viis meid Frankfurti. Frankfurdi lennujaamas nägime üht pisikest armsat hiirekest. Järgmise lennuni oli aega tund, niiet võtsime lennule kaasa natukene söögipoolist. Teine lend kestis 3 tundi, pimedas sõitmine oli väga lahe- nägime isegi tähti. Peale maandumist oli meil võimalus istuda piloodikabiini ehk cockpiti. Piloodid ja stjuardessid olid väga toredad. Lennujaama tuli meile vastu Portugali poolne projektijuht João, kes viis meid meie praktikapaika Rio Maiori.

Sõit lennujaamast Rio Maiori kestis tunnikene. Terve tee rääkis João Portugali ajaloost ning hetkesest poliitikast ja üleüldisest eluolust. Saime palju uut teada. Kusjuures, 25. aprillil on vaba päev, kuna Portugalis on "Vabaduse Päev" ehk "Dia da Liberdade". See tähistab 1974. aasta sündmusi, mil Portugali sõjavägi korraldas edukalt riigipöörde, mis lõpetas pikaaegse autoritaarse režiimi valitsemise. Lühidalt öeldes tähistab see päev demokraatia, vabaduse ja inimõiguste võitu Portugalis ning sellel aastal on siis vabaduse viiekümnes juubel. Vot, kohe nii eriliseks sündmuseks jõudsime.

Mina ja Arwen elame kahekesi ühiselamus. Meil on vähemalt 2 boksikaaslast, kelledega juba tuttavaks oleme saanud. Kõik inimesed tunduvad toredad. Artur ja Oliver elavad kahekesi korteris.

teisipäev 16. aprill

Veetsime terve esimese päeva koolis. Tutvusime nii kohalikega kui ka kooliga. Panime paika ka nädala kava. Tööl hakkame siis käima Rio Maiori spordikoolis ehk Escola Superior de Desporto de Rio Maior'is. Paikneme koolikantseleis ning meiega tegeleb peamiselt üks hästi armas naine, kelle nimi on Andreia. Tema on ameti poolest ürituste koordinaator ja tegeleb ka meediaga.

näide ühest kooli staadionitest

Natukene ka siis Rio Maiorist, mis on meile järgmised kuu aega koduks:

Rio Maior asub Lissabonist umbes tunnikese kaugusel Santaremi maakonnas ning seal elab umbes 20 000 inimest.

Rio Maior Portugali kaardil

Rio Maiori kutsutakse ka spordilinnaks. Linnas on spordile keskendunud ülikool ning väga head sportimisvõimalused (eriti head on siinsed staadionid, kus toimuvad lisaks tavalistele hobijalgpallurite mängudele ka kõrgliigade jalkamängud).

Vanim teadaolev dokument, kus on Rio Maiori mainitud, pärineb aastast 1177. Vahepealsest ajaloost pole kahjuks palju teada, kuid 1836. aastal loodi Rio Maiori vald ning 1985. aastal sai Rio Maiorist ametlikult linn. Linnast 3km kaugusel asuvad soolaalad (salinas). Kuigi linn on väikene, on see siiski armas ning tegelikult toimub siin palju põnevat.

salinase soolaalad ning droonifoto Rio Maiorist

kolmpäev 17. aprill

Päev algas taaskord varakult. Läksime kella üheksaks kooli. Koolis tegi meile üks õpilastest põhjaliku tuuri koolilinnakust. Saime ka  esimesed ülesanded. Mõtlesime koos välja skipti koolipromo video jaoks, tegime pilte. Õhtul toimus ESDRM fit ’24 tantsuvõistlus. Igal võistkonnal oli enda teema ning tants tuli teha erinevate muusikate taustale, ehk siis üleminek ühelt muusikalt teisele pidi olema puhas ja kena. Üritus kestis kella üheksani. Meie poolt valmisid ürituse lavatagused videod, pildid ning aitasime teha ka otseülekannet.

näide tehtud piltidest

neljapäev 18. aprill

Algasid ettevalmistused töömessiks. Meenetekottide tegemine. Siltide printimine, lõikamine gilljotiiniga ja kleepimine. Messi jaoks nimesiltide/kaartide disainimine. Kottide kokkupanek.

Sõime esimest korda kooli lõunat. See oli imehea. Lõunaks olid röstitud kartulid ürtidega ja tofuga, supp, kiivi, salat, sai ning vesi. Kas ei näe mitte hea välja?

Kusjuures, koolist saab endale ka õhtusööki koju kaasa osta. See on päris hea kui vahepeal süüa ise teha ei jaksa ning ei taha ka poodi minna. Lisaks tuleb söömine koolis kohati odavam kui ise valmistamine.

Peale tööd käisime esimest korda kohalikus supermarketis. Kalavalik oli meeletu ning veider oli see, et huulepalsamid on karbikestesse kinni pandud. Ju neid siis varastatakse nii palju. Enamjaolt on hinnad odavamad kui Eestis, kuid natukene kallis on ikkagi. Kallimad on näiteks kütus ja näts.

reede 19. aprill

Ettevalmistused töömessiks jätkuvad. Veetsime terve päeva nimekaarte valmistades ning kolmapäevase õhtu pilte töödeldes ja videoid monteerides. Nende nimekaartidega oli ka omaette asi, kuid sellest kuulete järgmise nädala blogisissekandes.  

pilte nimesiltide tegemisest

laupäev 20. aprill

Laupäev oli täielik puhkamise ja sisseelamise päev. Magasime poole lõunani, poisid käisid hommikul jooksmas ja tegid süüa ning õhtupoolikul pidasime teiste Erasmuslastega piknikku. Mängisime kaarte, värvisime ja ajasime lihtsalt juttu. Teised Erasmuslased on vahetusüliõpilased erinevatest riikidest üle Euroopa (Hispaania, Poola, Tšehhi jmt) ning nad veedavad ühe semestri Rio Maiori spordikoolis õppides.

Piknik oli väga tore, kuid ühel hetkel hakkasid muruvihmutid tööle ning pritsisid meid ja piknikuteki märjaks ning sellega lõppeski meie piknik.

pühapäev 21. aprill

Pühapäeval läksime Salinasse soolakaevandusi vaatama ja pildistama. Seal oli väga ilus. Ka jalutuskäik sinna oli väga mõnus. Siin on hästi palju põllulilli (eriti moone!).

Salinasest tagasi koju tulles kostus üle linna vali alarm, mis kestis üpris kaua ja meid korralikult ehmatas. Lõpuks tuli välja, et see on alarm vabatahtlikele päästjatele; juhul kui on mõni suurem tulekahju vms õnnetus juhtunud, et kõik hõlpsasti appi kutsuda.

Esimene nädal on olnud väga meeleolukas. Ootame põnevusega, mis seiklusi järgnevad nädalad meile toovad.

Seniks soovime Teile kodumaale palju ilusaid ilmasid ja saadame soojasid tervitusi!

Nägemiseni (loe: uue lugemiseni) ning obrigada!

[meiesiinkaugemal2]

Alustasime oma teekonda Riia suunas 14.04 kell 12.30 Lux Ekspressis. Bussisõit oli sujuv ja vahetasime Pärnus bussijuhte. Riia bussijaama jõudes pidavat meile keegi vastu tulema, aga seda ei juhtund ja kuna me ei viitsind bussiga jänest sõita siis läksime bolt taksoga ühika suunas. Esmapilgul näeb suht välja nagu polü ühikas, kuid üks suurimaid erinevusi on see, et igakorruse peale on ühine köök, mis käib närvidele sest keegi ei oska pliiti puhastada. Ühika toad on meil ühendatud wc ja dušširuumiga.

Esimesel õhtul käsime ka Maximas mis oli umb. 1.5- 2km kaugusel ja ostsime endale süüa. Esimesel koolipäeval näidati meile praktiga maja(suhtlus toimus põhiliselt vene keeles ja meie õpetajad tõlkisid meile tuuri juhi juttu). Meile näidati klassi ruume ja sööklat.

Kui me olime selle ära teinud seatsime sammu Riia kesklinna poole kus enne seda ostsmine ühistranspordiga sõitmiseks kuupileti (30€). Kesklinna läksime n-ö õppimis majja kuna meie ühikas on praktigamajaga seotud. Õppimismajas läksime tundi ootama kus meile õpetati Läti keelt. Muidugi visati ka meile nalja, et järgmine nädala tuleb kontrolltöö jne. Tund iseenesest oli normaalne ja õpetaja oli tore. Kui meil tund läbi sai siis õpetajad läksid tagasi enda hotelli poole ja meie õpilased läksid tagasi ühilasse.

Teisipäeval oli meil vabapäev kuna neil oli vist enda süsteemiga mingi viga sees, sammuti ka kolmapäeval kuid kolmapäeva ainus erinevus oli see, et meile tuli info et me oleme kadund ja meid otsitakse. Muidugi asi polnud tegelt nii hull ja järjekordselt oli neil süsteemis mingi viga sees. See tund toimus esimese kursusega kus meid pandi paari ja anti praktilineülesanne mõõta ühe objekti voolu, pinget ja takistust ning peale seda selle masinaga mõõdetud veaprotsent. See oli üldiselt lihtne kuna oleme ise eelneval aastal teinud, ainus raskus oli paarilisega suhtlemine kuna nad ei oska nii soravalt ingliskeelt. No ja kui see tund oli läbi saanud läksime tagasi ühikasse.

Neljap��ev oli vähe pikempäev. Algselt osalesime tunnis kus meid pandi paari, aga nüüd omavahel ja ülesanne oli leida juhtmedes vigu multimeetriga ning need paberile kirja panna ning joonistada. Ülesanne nägi, siis välja selline et meil oli 5 juhtme paari, (nt. 3haruline plank kaabel, 5haruline harukaabel) igal juhtme paaril oli keskelt tõmmatud elektrikuteibiga kaabel kokku, et vigu varjata. Ülesanne oli lihtne kuna see nõudis lihtsalt multimeetri kasutus oskust.

Peale seda tundi viisid õpetajad meid muuseoumisse rongiga (Kegums energeetika muuseum). Muuseum oli enam vähem huvitav kuna see oli nii väike ja ega kiid ka just kõige rohkem ei seletanud meile,kuid siiski suutis see meid hämmastada kui massivne see oli.

Teel tagasi läksid õpetajad tagasi hotelli ja meie õpilased suurte kaubanduskeskusesse. Jalad oli tolle päeva ohtuks väga läbi, aga tuleb mõelda positiivselt ning see oli lihtselt trenn.

Järgmisel päeval ehk reedel oli meil tunniplaanis olla ühes klassiruumis 10.10-18.00 kuid meile kui vahetusõpilastele anti ainult üks ülesanne kus arvutada kogu takistus ning muid parameetreid mida õpetaja ütles. See muutus igavaks kuna kohalik õpetaja rääkis enamus ajast meie õpetajatega ja meie õpilastena saime lihtsalt istuda. No ja nüüd on jõudnud kätte nädalavahetus ja saab veits jalaga puhata.

[meiesiinkaugemal2]

3. Nädal Ungaris! 😇

3. nädal Békéscsabás oli väga töökas, terve nädal tegime tööd ja läbisime praktikat Javipa trükikojas.

Töötasime offset masinatega 6- ja 7 värvilistega. Vahetasime plaate, vahetasime/panime värve, töötasime ja sorteerisime paberit, panime pulbrit masinasse.

Uurisime kuidas erinevad trükkiprotsessid töötavad, kuidas volte tehakse, kuidas suitsu pakke valmistatakse, järeltöötlus ja palju muud.

[meiesiinkaugemal2]

Seiklusrohke II nädal🙂‍↔️

Teine nädal oli kindlasti vingem ja seiklusrohkem kui esimene nädal. Saime tuuri üle saja aasta vanuses massiivses trükikojas, kus meile näidati tööprotsessi tellimuse saamisest kuni transpordini.

Ühel päeval pidime end elegantselt riidesse panema, sest kohalikus ülikoolis käisid tähtsad mehed rääkimas Eestist ja saime ka pärast Békéscsaba linnapead näha. Nädalavahetusel aga planeerisime priskema seikluse Balatoni järve juurde. Seiklesime järve juures olevasse linna Tihany'sse. See linn on eriline oma lavendri põldude ja vaadete poolest. Lavendrist oli tehtud seal igasuguseid tooteid ja isegi kohalikku lemmikalkoholi pálinkat. Käisime ka maa-alustes koobastes paadiga sõitmas, mis oli väga põnev. Saime proovida ka kohalikku grilli.

Teine nädal möödus aga külmemalt, mis ei olnud nii tore, aga siiski lohutab see, et siin ei ole lund. Ahjaa, need kiirabid, mida on igal hommikul aknast kuulda, hakkavad vaikselt ära tüütama.

[meiesiinkaugemal2]

Kolmekesi Sileesias III

Kolmas nädal möödus võrreldes eelmiste nädalatega rahulikumalt. Ilm võttis pöörde ja selle tõttu ei käinud väga palju väljas võrreldes eelmiste nädalatega. Samas see oli ka kasulik, kuna saime tegeleda ka oma asjadega nagu perega suhelda.

Esmaspäeval olenemata ilmast sõitsime ka rongiga Tšehhi, linna nimega Ostrava. Ostrava oli väga vaikne ja rahulik võrreldes teiste linnadega, mida oleme Poolas külastanud. Ostravas läksime me Ostrava loomaaeda. Kuna oli esmaspäev ja ilm polnud ka parim, siis oli seal väga vähe inimesi ja kohati oli selline tunne nagu oleksimegi ainult meie kolmekesi seal.

Loomaaed ise oli väga lahe selle poolest, et see oli korraga nii loomaaed, kui ka botaanikaaed. Ehk siis lillede lõhn kattis loomade väljaheite aroomi. Loomaaed oli omapärane ka oma maastiku poolest. See oli hästi künkaline ja paar teed läksid ka küngaste vahelt. Muidu loomaaed oli lahe, aga osades majades kus loomad olid oli õhk väga umbne ja haises.

Kohtasime tee peal ka lahtiseid paabulinde, kellega oli koos tore kõndida.

Pärast loomaaeda avastasime me Ostravat. Leidsime ühe pubi, kus otsustasime võtta midagi hamba alla. Tellisime sealt guljašši ja see oli parim guljašš, mida me eales söönud oleme.

Õhtul sõitsime rongiga tagasi Gliwicesse, kuid rong hilines 30 minutit, kui kohale jõudsime oli kena päikeseloojang.

Kuna meie Poola projektijuht oli ise teise projekti raames Türgis, siis oli meil teine õpetaja, kes organiseeris meile tegevust. Teisipäeval saime ülikoolis teiselt õpetajalt ülesandeks arvutada kokku tööstusroboti koostamiseks kuluvate materjalide, seadmete ja muude vahendite summa. Seejärel, kui selle saime tehtud, pidime koostama hinnapakkumise teisele ettevõttele, kes tööstusrobotit tellis ning sinna juurde pidime arvestama summa arvestades kulunud tööaja ja materjalide maksumust. Lisasime sellele summale juurde ka 30 protsenti kasumi, mida ettevõte teeniks selle pealt.

Kolmapäev oli meil vaba päev, kuna teine õpetaja oli ka ära seos tööga. Võtsime vabalt ja tegelesime oma asjadega ühikas, kuna ilm oli halb ja kuhugi ei soovinud minna ka sellise ilmaga.

Neljapäev oli õpetaja tagasi ja saime jälle uusi tegevusi. Õpetaja oli imestunud selle üle, et me pole varem kasutanud ostsilloskoopi ja saime ülesandeks õppida selle kasutamise ära. Teadsime küll mis see on ja mille jaoks kasutatakse, aga koolis näitas meile Õpetaja Krusell sellest tuimalt pilti ja ütles, et see on ostsilloskoop. Kui me interneti abil selle kasutamise õpitud saime, siis hakkasime katsetama erinevate andmete kogumist ning voolu tegevuse jälgimist. Kuna sellel õpetajal oli ka palju tegemisi ja tal ei jätkunud ka palju aega meie jaoks, siis oli meil ka see reede vaba päev. Nädalavahetuse veetsime seekord ühikas, kuna õues oli vihmane ja külm ilm. Õhtul mängisime biisoni mängu.

Kirjutas Tauri T. Meedia Tauri T, Janar N ja Ethan N poolt.

[meiesiinkaugemal2]

Kolmekesi Sileesias II

Esmaspäeval anti meile ülesanne disainida ümber poster rahvusvahelise projekti jaoks, mille peakontor asub siinsamas. Selle koostamine ja juhandajaga nõupidamine edenes hõlpsasti, saime valmis prototüübi, mida järmiste päevade jooksul täiendada. Peale selle, võtsime osa ülijuhtide loengust, mis oli informatiivne ja jäi õnneks ka meie arusaamistasandile. Peale loengut kinkis projektijuht meile ülikooli seljakotid, veepudelid ja kohvitassid.

Õhtupoole õppisime kuidas ühikas pesu pesta, pidime kõigepealt infolauapersonalilt pesuruumi võtme hankima, see oli tükk tööd, sest ta oskas inglisekeelt just nii palju, et tere ja headaega öelda.

Teisipäeval töötasime edasi postri kallal, jõudsime uue prototüübini ja õhtupoole käisime Tychy-s ujumiskeskuses. See oli suuruselt sarnane meie KalevSpa-ga, aga seal oli ka lainebassein.

Kolmapäeval tegime lõplikud viimistlused koos projektijuhiga ja saatsime plakati printi, projektijuhil oli hea meel, et saime temale algupäraselt mitte meeldiva plakati kujundada ümber meeldivaks plakatiks. Õhtupoole käisime Guido söekaevanduses, mis on Euroopa sügavaim külastajatele avatud kaevandus. See asub Zabrze-s 320-meetri sügavusel, giid rääkis meile selle kaevanduse ajaloost ja kuidas üldse sütt kaevandatakse.

Neljapäeval eksperimenteerisime laboris magnetite ja kõrgtemperatuuri ülijuhtidega, nende nimes võib küll olla "kõrgtemperatuur" aga nende kriitiline temperatuur on toatemperatuurist palju madalam, nende jahutuseks kasutatakse tihti vedellämmastikku.

Reedel oli ülikoolis avatud uste päev, käisime mööda ülikoolilinnakut ringi ja vaatasime, mida pakutakse. Peale seda viis meid projektijuht Krakow-i tuurile, kuulasime keskpäeval Püha Maarja basiilika trompetimängijat, käisime Wawel-i lossis, ronisime Poola kõige suurema kirikukella juurde, pärast nägime draakoni kuju, mis ka vahest (kui münte pakutakse) tuld sülgab. Leidsime ka Püha Florian-i kuju lähedalt Eesti aukonsuli.

Laupäeval käisime Wrocław-i loomaaias, seal oli hästi suur akvaarium, mille alt sai läbi kõndida, nägime igasuguseid armsaid ja huvitavaid loomi.

Sipelgaõgijad koos tudumas :3

Kirjutas Ethan N Meedia minu, Tauri T ja Janar N poolt.