#Paraku

[cinews-id]

Satgas Pamtas RI-Malaysia Kalbar Sita 92 Senpi Rakitan Milik Eks Pemberontak PGRS dan Paraku

PONTIANAK – Danrem 121/ABW Brigjen TNI Luqman Arif selaku Dankolakops yang membawahi dua Satgas Pamtas RI-Malaysia di Sektor Timur dan Sektor Barat menyampaikan, Satgas Pamtas RI-Malaysia di Kalimantan Barat (Kalbar) menyita 92 pucuk senjata api rakitan eks pemberontakan Pasukan Gerilya Rakyat Sarawak (PGRS) dan Pasukan Rakyat Kalimantan Utara (Paraku) dari masyarakat melalui operasi persuasif di…

[ifpoetiswhoiam]

Olgugi, et toas oli hämar ja karge sügistuul

Mis paokil aknast sisse valgus, oli üsna vali

Kumisedes mu kõrvas, nägin, kuidas sa

Oma pisarais silmi hõõrusid, kirudes salamisi

Selle elu heitlikkust, murede ülekoormat.

Kord liuglesid sa põldudel, süda rõõmust

Rõkkamas, silmis ere säde eesseisva pärast

Lootes kõige paremale peale, kuniks reaalsus

End vahele surus, kinkites sulle mitmeid

Traumasid, millest sa paraku jagu ei saagi.

Nii me seisimegi vastamisi kurva tõega –

Südamed küll murdusid, aga elud jätkusid

Võtsid nõuks edasi rühkida, täheldamata

Kuivõrd raske oli su samm, hingevalu oli

Ju üüratu suur, halvates kõik su meeled.

Mäletan neid õndsaid aegu, mil su elurõõm

Valgustas kogu ruumi, hirmul ei olnudki oma

Kohta, ööpimeduse varjud ei heidutanud sind

Su vaprus oli mulle eeskujuks ka siis, kui

Asjad kipusid ainult allamäge minema.

[baltelec]

Tööstusseadmete küberrünnakute kaitsesüsteemid: väljakutsed ja lahendused

Digiajastul, kus tehnoloogia on muutunud iga tööstusharu tuiksooneks, on küberohutuse tähtsus tõusnud strateegilisele tasemele. Tööstuslike elektriseadmete, nagu kontrollerid, andurid ja võrguliidesed, kasutamine on kiirendanud tootmisprotsesside automatiseerimist ja optimeerimist. Paraku on sama tehnoloogia avanud uksed küberohtudele, mis võivad halvata terveid tootmiskette, põhjustada märkimisväärseid majanduslikke kahjusid ning seada ohtu nii inimeste kui ka keskkonna ohutuse.

Ettevõttena, kes tegeleb juhtivate Euroopa tootjate kvaliteetsete elektriseadmete müügiga, mõistame Balt-Elecis oma klientide ees seisvaid väljakutseid. Tööstusseadmete küberrünnakute teemal tuleb rääkida mitte ainult tehnilistest riskidest, vaid ka terviklikest lahendustest, mis aitavad kaasa vastupidava ja usaldusväärse tootmiskeskkonna loomisele. Selles artiklis analüüsime küberohtude olemust, peamisi väljakutseid ja tõhusaid kaitsesüsteeme, mis aitavad teie seadmeid ja infrastruktuuri turvaliselt hoida.

Küberrünnakute dünaamika: miks tööstusseadmed on haavatavad?

Tööstuslike elektriseadmete küberhaavatavus tuleneb peamiselt nende võrgupõhisest loodusest ja suurenenud ühenduvusest teiste süsteemidega. Seadmete, nagu programmeeritavad loogikakontrollerid (PLC-d), SCADA-süsteemid ja IoT-andurid, disain ei olnud algselt mõeldud tänapäevaste küberohtudega toimetulekuks. Põhjused peituvad järgmistes tegurites:

Vanemad süsteemid ja värskenduste puudumine: Paljud tehased kasutavad endiselt kümneid aastaid vanu süsteeme, millele ei pruugita enam turvavärskendusi pakkuda. Need süsteemid on ründajatele lihtne sihtmärk.

Liigne sõltuvus ühenduvusest: Tööstusrajatised kasutavad sageli võrke, mis ühendavad tootmise ja ärijuhtimise süsteeme. Kuigi see tagab sujuvama andmevoo, avab see ka tee rünnakutele, kus ühe võrgu kaudu pääseb ligi kogu süsteemile.

Turvanõrkused protokollides: Tööstusseadmete suhtluses kasutatakse spetsiifilisi protokolle, nagu Modbus ja DNP3, millel puuduvad sageli sisseehitatud turvamehhanismid. Ründajad saavad neid ära kasutada.

Inimfaktor: Paroolihaldus, teadmatus turvalisest andmekäitlusest ja töötajate madal teadlikkus küberriskidest loovad täiendavaid võimalusi rünnakuteks.

Tööstuskeskkondade küberrünnakud ei seisne ainult andmete varastamises; need võivad põhjustada füüsilisi kahjustusi. Näiteks võivad pahatahtlikud koodid häirida elektrijaamade juhtimissüsteeme, põhjustades ülekoormust või täielikku seiskamist. Sellised rünnakud, nagu Stuxnet või hilisemad rahvusvahelised intsidente, näitavad, kui reaalne see oht on.

Väljakutsed: küberkaitse keerukus ja vastutus

Küberkaitse tööstuskeskkonnas ei ole lihtne. Peamine probleem seisneb tasakaalu leidmises turvalisuse, tõhususe ja kulude vahel. Järgnevalt on toodud mõned võtmeküsimused, millega ettevõtted peavad arvestama:

Mitmekülgne infrastruktuur: Tööstuskeskkonnas eksisteerib sageli paralleelselt erinevate põlvkondade seadmeid, mis muudab turvalahenduste ühtlustamise keeruliseks.

Pidev toimimine: Tootmises ei ole sageli võimalik süsteeme pikemaks ajaks seisata, mis raskendab turvauuenduste rakendamist.

Ründajate oskuste kasv: Küberkurjategijate arsenalis on üha keerukamaid vahendeid, sealhulgas tehisintellektil põhinevaid rünnakuplatvorme.

Regulatiivsed nõuded: Tööstusettevõtted peavad järgima erinevate riikide ja regioonide standardeid, nagu GDPR, NIS-direktiiv või ISO 27001. Vastavus on oluline, kuid keeruline.

Nende probleemide taustal on selge, et universaalset lahendust ei ole. Turvameetmed tuleb kavandada süsteemi eripärasid ja riske arvestades.

Lahendused: strateegiline lähenemine ja tehnoloogiad

Turvalise tööstuskeskkonna tagamiseks on vajalik mitmetasandiline strateegia. Ehkki tehnoloogia mängib olulist rolli, algab kõik teadlikkusest ja planeerimisest. Efektiivne küberkaitse hõlmab järgmisi elemente:

Riskianalüüs ja ohutuse planeerimine: Enne tehnoloogiliste meetmete rakendamist tuleb l��bi viia põhjalik riskianalüüs. See aitab mõista, millised varad on kõige haavatavamad ja millised rünnakud on kõige tõenäolisemad.

Segmenteeritud võrgud: Tootmis- ja kontorivõrkude eraldamine piirab ründajate võimalusi levida kogu süsteemis.

Krüptimine ja autentimine: Andmevoo krüptimine ja kasutajate mitmetasemeline autentimine on esmane kaitseliin.

Regulaarsed tarkvaravärskendused: Kõige levinum viis rünnakute vältimiseks on värskenduste ja plaastrite rakendamine kohe, kui need saadavale tulevad.

Kasutajakoolitus: Töötajate teadlikkus on võtmetähtsusega. Koolitused ja simulatsioonid aitavad ära hoida kõige levinumaid inimeste põhjustatud turvaauke.

Reaalajas jälgimine: Järelevalvesüsteemid, mis kasutavad tehisintellekti, suudavad anomaaliaid tuvastada ja võimalikke rünnakuid ennetada.

Lahendused on efektiivsed ainult siis, kui neid rakendatakse järjekindlalt ja neid täiendatakse vastavalt muutuvatele ohtudele.

Kokkuvõte

Tööstusseadmete küberohutus on tänapäeva tootmismaailma lahutamatu osa. Digiteerimise ja automatiseerimise edendamisel ei tohi me unustada riske, mis kaasnevad suurenenud ühenduvusega. Õigete kaitsemehhanismide rakendamine nõuab teadmisi, planeerimist ja pidevat hoolt.

Balt-Elec soovib oma klientidele pakkuda mitte ainult kvaliteetseid elektriseadmeid, vaid ka teadmisi ja tuge, mis aitavad neil tagada oma süsteemide turvalisuse. Kui teil on küsimusi või vajate nõu seadmete ja turvalahenduste osas, külastage meie veebipoodi või pöörduge meie ekspertide poole. Oleme siin, et aidata teil luua ohutu ja tõhus töökeskkond.

[salakavald]

Raivo Vare. Sõnum pudelikaelas

Tänapäeva maailm on kaetud seda ühendavate transpordikoridoride niidistikuga. Selles liiguvad inimesed ning tohututes hulkades toorained ja kaubad. Neid koridore võib võrrelda veresoonkonnaga, mis transpordib verd ja sellega koos elutegevuseks olulisi aineid eesotsas hapnikuga, mis on vajalikud organismi normaalseks talitluseks. Nagu elusorganismide puhulgi, toob verevarustuse katkestamine mõne olulise arteri pitsitamisel kaasa koheselt ohtlikke tagajärgi selle kaudu verd saavates eluskudedes. Potentsiaalselt isegi kuni gangreenini välja. Hiljutine juhtum Suessi kanalis, kus üks megakonteinerlaev jäi põiki kanalisse kinni ja seda ei suudetud nädal aega lahti kangutada, tekitas maailma kaubavedudes ning koos sellega ka kaubanduses ja tarbimises tõsise trombi, mille järelvirvendused kestavad veel tükk aega.

Jah, muidugi, seekord oli tegu klassikalise musta luigega elik halbade asjaolude kokkulangemisega, mistõttu ka juhtumi tagajärgedeks polnud keegi piisavalt valmis. Paraku andis see juhtum ka selge sõnumi, et juba ammu räägitud kartustel maailmakaubanduse eluliste funktsioneerimiskanalite nõrkuste kohta on tõsi taga. Ühtlasi andis see järjekordse näitliku õppetunni, kuivõrd tihedalt on meie maailm omavahel seotud ning kui suur roll on maailmakaubanduses ja seeläbi kogu majanduses meretranspordil.

Suessi kanali avarii kui näitlik õppetund

Tekkinud kahjude hinnalipik oli ülisuur ja koosneb väga paljudest komponentidest. Maailma juhtiv kindlustusfirma Allianz arvutas välja (tuginedes selle valdkonna prominentseima globaalse väljaande Lloyd’s List andmetele), et iga avariitund läks eksperthinnangutel maksma rahvusvahelisele kaubavahetusele kuni 400 miljonit dollarit. Seega navigatsiooni taasalustamiseks kulunud nädala jooksul ja veel tükk aega pärast seda kestnud ummiku likvideerimisega seotult tähendas see astronoomilist summat suurusjärgus 60 miljardit dollarit otseseid kahjusid maailmakaubandusele ja meretranspordile.

Ainuüksi laeva lastiks olnud üle 18 000 konteineriga veetava kauba hinnanguline maksumus oli üle 3,5 miljardi dollari ning laeva arestinud Egiptuse võimude hagi laeva päästetööde ja tekitatud kahjude korvamiseks ulatus peaaegu 1 miljardini. Seda nõutakse kaubaomanikelt solidaarselt sisse proportsionaalselt nende kauba osakaalule pardal ja vastavalt merekaubavedudes kehtivale nn general average’i reeglile. Tohutud rahanumbrid aga peegeldavad, kuivõrd oluline kaubavoog liigub isegi üksikute suurte kaubalaevadega. Ja neid laevu liigub maailmameredel korraga väga palju.

Lõppkokkuvõttes selgus tänu sellele avariile, kui tihedalt on maailma erinevad riigid ja majandused ikkagi omavahel seotud.

Kes on näinud 90% globaalsetest kaubavedudest teenindava mereliikluse pilti maailmameredel, saab sellest hästi aru. On ju mered täis tuhandeid täpikestena märgitud laevu, millest üpris suure osa marsruudid kulgevad nähtavalt läbi just Suessi kõriku. Kuid see pole sugugi ainus kitsaskoht.

Selliseid üliolulisi kitsaskohti on maailmameredel mitu ning ükskõik millise neist rivist välja langemine mistahes põhjustel tekitab üleilmses või vähemalt pan-regionaalses mõõtmes märkimisväärseid segadusi ja majanduslikke kaotusi. Et mitte öelda isegi kaost.

Suessi kanali tähtsus

Arvata võib, et pärast juhtunut ja välistamaks teiste marsruutide konkurentsi võetakse nüüd ammu oodatud ja kavandatud Suessi kanali laiendamine kiiremas korras ette ning muudetakse kogu ulatuses kaheharuliseks. See võimaldaks ka kahekordistada vähemalt kanali läbilaskevõimet. Merekaubavedudele Aasia ja Euroopa vahel mõjuks see kaheldamatult stimuleerivalt.

Aasia ja Euroopa vahelises laevaliikluses on Suessi kanali läbimisele praegu alternatiiviks vaid ümber Aafrika sõitmine. Hea Lootuse neeme kaudu võtab teekond seejuures kuni kolm nädalat aega ja 9000 kilomeetrit rohkem, mis tähendab Suessi kanali kaudu kulgeva marsruudiga võrreldes märkimisväärset kaotust nii ajas kui kuludes.

Arktiline meretee kui uus võimalus ja alternatiiv Suessi ning Panama kanali kaudu kulgevale

Suuri lootusi pannakse veel ühele alternatiivsele marsruudile, mis peaks kulgema läbi Põhja-Jäämere piki Venemaa põhjarannikut otse Põhja-Atlandile ja sealtkaudu eelkõige Euroopasse, aga ka piki Kanada põhjarannikut Ameerika idaranniku sadamatesse. See võimaldaks praegust, Suessi ja India või Vaikse ja Atlandi ookeani kaudu kulgevat teekonda lühendada arvestuslikult vastavalt kuni 8000 või 4200 kilomeetrit ning kahe või pooleteise nädala võrra. Pealegi võimaldaks see vältida koguni kahte kõige olulisemat globaalset mereteede kõrikut – lisaks Suessi kanalile ka Malaka väina.

Eriti pärast äsjast Suessi avariid, aga ka jätkuvalt kasvavat Panama kanali ülekoormust on need ootused üksnes tugevnenud. Seda enam et prognoositav kliimasoojenemisest tingitud jääsulamine peaks tooma kaasa veelgi mugavama navigatsiooni tekke.

Samas on selle marsruudi massiivsemaks kasutuselevõtuks mitmeid takistusi. Navigatsioon kestab seal praegu vaid kolmandiku aastast. Laevade liikumine nõuab jäälõhkujatega saatmist isegi navigatsiooni ajal ning laevad ise on oluliselt kallimad kõrgeima jääklassiga alused. Navigatsioon ise kulgeb praegu piki rannikut ja jääb nii vähemalt seni, kuni otsetee põhjapooluse poolt ei avane, mida prognoositakse 2040. aastaks. Ent seal on mitmeid kitsaskohti ja osaliselt on see ka suhteliselt väikeste sügavustega. Näiteks Euroopasse kulgeval teekonnal on Sannikovi väina sügavus vaid kuni 12,5-meetrit. Ka Kanada põhjarannikul on mitmeid navigatsiooniliselt keerukaid kohti. See kõik piirab kasutatavate laevade valikut veelgi ja nõuab lootsiteenuse kasutamist, mis pole samuti odav.

Omaette probleemiks on Venemaa-poolne trassi saatmiseks ebapiisav taristu ja vilets päästevõimekus. Lisaks veel piirkonna tohutu militariseeritus, mis on nii tehnilises mõttes kui ka organisatoorselt pärssiv, sest selle piirkonna navigatsiooni üldvastutus lasub Vene Põhjamere sõjalaevastikul ja tsiviillaevatamise eest vastutab Vene paramilitaarne riiklik tuumamonopol Rosatom.

Eks kõik need põhjused kokku on tinginud selle, et eriti aktiivset laevaliiklust seal tänaseni pole. Näiteks kui kõrvale jätta Venemaa enda siseveod polaaralade varustamiseks ning seal kandis toodetud toorme, eelkõige Taimõri gaasi, samuti nafta ja erinevate maakide väljavedu, siis tegelikult muude kaupade transiitvedu on suhteliselt marginaalne ja moodustas möödunud aastal vaid 1,2 miljonit tonni. Kokku aga said loa seda marsruuti kasutada vaid 1074 laeva. Veelgi väiksemad on mahud USA ja Kanada põhjaranniku kaudu kulgeva Loodeväila marsruudil. Seega nende alternatiivsete marsruutide tõsiseltvõetava konkurentsivõime kasvuks seniste teede kõrval on hädavajalikuks eelduseks prognoositav jääsulamine. Ning see võtab veel paar kümnendit aega. Aga potentsiaali on neil siis tõepoolest.

Olulisim maailma mereteede kõrik – Malaka väin

Veelgi olulisema näitena maailma merekaubanduse olulisematest kõrikutest olgu toodud Malaka väin Kagu-Aasias, mis kulgeb ligi 930 km Malaisia poolsaare ja Indoneesiale kuuluva Sumatra saare vahel ning on kitsamas kohas vaid 2,8 kilomeetri laiune. Seda läbib aastas lausa 100 000 laeva ja ligi 40% rahvusvahelisest kaubandusest.

Ühtlasi on see peamiseks kaubateeks Hiina ja Kagu-Aasia majanduskeskustele. Mistap eriti Hiina, oma teravnevas globaalpoliitilises vastasseisus USA-ga, on väga mures selle pärast, et Malaka väin võidakse suhteliselt kerge vaevaga vastase ja tema liitlaste sõjamerejõudude poolt sulgeda. Seetõttu otsibki Hiina alternatiivseid võimalusi, mille hulka kuuluvad ka tema üliambitsioonika “Vöö ja tee” algatuse mitmetriljonilise programmi hulka arvatud üle maismaa kulgevad variandid ning üle Põhjamere kulgev Arktiline koridor, eelkõige just Kirdeväila kaudu, sest Loodeväila puhul kardetakse pigem USA ja Kanada vastutegutsemist.

Panama kanal on konkurentsitu

Üpris oluline on ka Suessi kanalist kitsam ja madalam, 82-kilomeetrine lüüsidega reguleeritud Panama kanal, millest liigub läbi 5% maailma kaubakogustest ja mis lühendab teekonda võrreldes ümber ohtliku ja tormise Hoorni neeme koguni 12 500 km ja kolme nädala võrra.

Seda on ajapikku püütud laiendada, senisele üheharulisele veeteele on osaliselt juurde ehitatud teine haru ning ka olemasolevat haru on osaliselt laiendatud ja moderniseeritud. Kuid muudes mereveokõrikutes olevast loomulikust veetasemest erinev lüüsidel põhinev tehnoloogia, mis tõstab iga laeva läbimisel süsteemi kõrgeimas punktis vee 26 meetri kõrgusele merepinnast, ja looduslikud olud seavad siin omad piirid nii kanali läbimise kiirusele kui ka laevade suurusele.

See omakorda piirab eelkõige suuremaid laevu kasutavat toormevedu Hiinasse ja sealt omakorda konteinerite vedu Atlandi ookeani poolsesse Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse. Ning lisaks jällegi Hiina seisukohast ilmnev puudus – USA liigne kontrollivõimalus selle veetee üle, mistõttu üritas Hiina juba mõned aastad tagasi üles soojendada vana idee uue, seekord tema tehtud ja kontrollitud kanali kaevamisest läbi Nicaragua, mis aga esialgu pole plaanidest ja ettevalmistustest veel kaugemale jõudnud. Ilmselt selle üüratu, üle 100-miljardilise kalliduse tõttu. Küll aga olgu vahemärkusena mainitud, et Venemaa haaras sellest projektist kohe kinni ja sõlmis Nicaragua valitsusega lepingu, et tema relvaformeeringud hakkaksid seda kanalit turvama-kaitsma. Tegelik eesmärk oli, muidugi, legaalselt oma vaenlase USA pehme kõhualuse ligi pääseda paremini, kui seda võimaldab Venezuela, kus juba kohal ollakse.

Hormuzi väin ja teised kõrikud

Üheks pideva pinge allikaks on maailmas olnud Pärsia lahe piirkond, kus hetkel on kõige teravamad Iraani pinged Saudi Araabiaga, samuti jätkuvalt ka USA-ga. Pärsia laht on teadagi suurim nafta- ja gaasitootmispiirkond, mis dikteerib maailma kütuseturgu. Pärsia lahe väljapääs maailmamerele aga kulgeb kummaski suunas vaid ühe, kuni 2 meremiili laiuse laevatatava kanaliga kitsukese Hormuzi väina kaudu. Sealt veetakse läbi enam kui veerand maailma gaasitoormest ja üle kolmandiku naftast ja naftatoodetest.

Hormuzi väinas toimub pidev sõjalaevastike vastasseis, aeg-ajalt kaaperdatakse vastaspoole tankereid ja pantvangistatakse nende meeskondi poliitilise vastasseisu vahetusrahana. Või siis lõhatakse nende küljes miine või lihtsalt takistatakse muul moel laevade normaalset seilamist. Pealegi, veetava kauba eripärast tulenevalt on seal ka kõrgendatud oht looduskatastroofi tekkeks mõne tankeri avarii tagajärjel, mis samuti tõkestaks selle olulise meretee normaalset toimimist vähemalt mõneks ajaks. See kõik aga rõhutab veelgi Hormuzi väina globaalset tähtsust.

Eelneva põhjal peaks olema selge, kuivõrd haavatav on tegelikult rahvusvaheline kaubandus ja laiemalt majandus, kui neis kõrikutes liiklus mingil põhjusel seiskub. Meile Euroopas nii tähtsad kitsaskohad Bosporuses-Dardanellides, Gibraltari väinas, Inglise kanalis ja Taani väinades pole siiski sellega võrreldavad, kuigi on regionaalselt väga olulised. Kui Gibraltari ja La Manche’i puhul on siiski tegu looduslike süvamere läbipääsudega, siis Taani väinade sügavus sisuliselt piirab Läänemerre sisenevate laevade süvise vaid 15,4 meetriga ja silla kõrguse 65 meetriga. Tänapäevases mõttes tähendab see aga, et uued suuremad laevad, ka selline nagu Suessi lukustanud Ever Given, meie merre sisse ei pääsegi. Vähemalt täislastis mitte.

Omaette lugu on Bosporuse ja Dardanellidega. See veetee Vahemere ja Musta mere vahel pole mitte ainult kontinente eraldav, vaid ka üks kõige koormatumaid. Ning samas ohtlikumaid, sest kulgeb läbi rahvatiheda Istanbuli megapoli. Kes on kordki seda kohapeal uurinud-näinud, nagu mina, mõistab neid ohte. Seda kanalikujulist kõverat väina, mida ületavad mitmed sillad ning kus liigub pidev 5-miilise kiirusega veehoovus, läbib aastas 48 000 laeva! Kolm korda rohkem kui Suessi ja neli korda rohkem kui Panama kanalit. 31-kilomeetrine ja 700 meetri laiune väil, mille pikenduseks on 68-kilomeetrine ja 1,2 km laiune Dardanellide väin, on maailma kitsaim looduslik rahvusvaheliseks kaubaveoks kasutatav kanal. Kusjuures asub keset megapoli aglomeratsiooni ja maavärinaohtlikus piirkonnas.

Geograafiat vaadates on ka selge, miks see veetee on olnud läbi aegade eriti ägeda geopoliitilise võitluse tallermaaks.

Sellest tingituna on tal veel omaette sõjalis-poliitiline tähendus. Võttes arvesse selle veetee tähtsust, on väina läbimiseks kehtestatud eraldi rahvusvaheline režiim, mida sätestab rahvusvaheline 1936. aasta Montreux’ konventsioon. Konventsiooni kohaselt ei pea väina läbivad kauba- ja reisialused maksma potentsiaalselt suurt tulu võimaldavat maksu, nagu teistes kanalites, küll aga makstakse lootsitasusid. Veelgi tähtsam reegel aga määrab, et Mustal merel kodusadamat mitteomavad sõjalaevad saavad läbipääsu vaid ajutiselt ja piiratud ajaks kuni 21 päevaks ning nende parameetrid on piiratud. Samuti on Türgil õigus mitte lubada läbi temaga sõjas olevate riikide laevu rahuajal ning üldse sõjalaevu sõjaolukorras.

Muidugi on Türgi huvitatud suuremast sõnaõigusest ja ka suurema raha teenimise võimalusest nii tihedalt kasutataval ja ka sõjaliselt olulisel marsruudil läbi oma riigi südame. Seepärast on riik käivitanud uue, Bosporusele paralleelse 45-kilomeetrise Istanbuli kanali ehitamise, mis on riigi seni suurim taristuprojekt maksumusega üle 10 miljardi dollari. See lubaks sealtkaudu liikuda kuni 160 laeval päevas süvisega kuni 17 m. Kuid mis peamine, president Erdogan on deklareerinud, et uuele kanalile ei laiene rahvusvahelised lepingud, sh Montreux’ konventsioon. Mis omakorda lubaks küsida laevadelt rohkem tasu kanali läbimise tariifide näol ning suveräänselt otsustada, milliseid, kui suuri või kui palju ja kui kauaks lubada kanalist läbi teiste riikide sõjalaevu. Nii tõuseks Türgi geopoliitiline tähtsus märgatavalt.

Quo vadis, maailma logistika?

Võib arvata, et sellest Suessi avariist võetakse õppust ning ühest küljest tugevdatakse nende kitsaskohtade tegevust ja kaitset ning teisest küljest kohandatakse nii merevedude korralduslikku ja riski hindamise poolt kui ka tarneahelaid ümber nii, et see aitaks kaasa kahjude minimeerimisele juhul, kui midagi ikkagi juhtub. Paraku aga tähendab see lõppkokkuvõttes hinnalisa nii logistikale kui kaubale.

Seejuures on probleemidel, mis tekkisid juba enne Suessi avariid seoses viiruspandeemiast tingitud üleilmsete tarnesegadustega, oma mõju paljude tootmisettevõtete ja eriti kriitiliste komponentide tarnete korrapärast sõltuvate tööstusharude edasisele arengule. Pandeemia-aegsed ootamatult tekkinud tarneraskused andsid aimu, mis võib juhtuda, kui mingil põhjusel toorme ja komponentide tarned katkevad või muutuvad prognoosimatult ebaregulaarseks. Suessi avarii lisas veel omakorda teatud aktsendi. Seda mitte ainult tootjatele, vaid ka kauplejatele ja teenindajatele. Kui tuua siia juurde ka kasvavad ohud seoses maailmas tugevneva geopoliitilise vastasseisuga ja sellest tuleneda võivate tarnekatkestustega, siis on arusaadav, et eriti arenenud majandusega riikides, sh Euroopas, kus seni oli märkimisväärne osa allhangetest ja kogu toormevaru sisuliselt arenevatesse riikidesse välja viidud, on hakatud mõtlema sellele, kuidas kindlustada tarneid kriisisituatsioonides. Iseäranis kriitiliste toormeressursside ja komponentide osas. Eelkõige viib see vähemalt teatud tarneahelate lühendamiseni ja suuremate laovarude tekitamiseni.

Tarneahelate lühendamine aga oleks võimaluseks ka meile siin Euroopa serva peal. Kui reshoring’us ja onshoring’us on meil vähem kaasa rääkida, sest me pole eriti suured tootmise väljaviijad kunagi olnud, siis nearshoring’u näol on suurtele Euroopa südamaa tootjariikidele lähedases piirkonnas ja veel samas majandusruumis asuvatel väikeriikidel ajalooline šanss, millest tasuks meilgi püüda kinni hakata.

[jeintalu]

Totalitaristlike režiimide sarnasusest

"Riigireetmise" suvaline tõlgendamine

Svetlana Purtseva (Purceva) töötas Fox Fitness treenerina.

Ta õpetas inimestele stressi leevendamist.

Prokuratuur süüdistab Svetlanat riigireetmises.

Ajakirjandus ei oska selgituseks muud kosta kui et Svetlana tegi kaastööd Venemaa ajakirjandusega.

See lugu haiseb.

Analoogiliselt süüdistati riigireetmises mingit Aivo Petersoni.

Ajakirjandus ei osanud selgituseks muud kosta kui et Aivo käis Donbassis intervjuusid võtmas.

Niisiis ma saan nii aru, et Eesti riigi reetmine tähendab ühel juhul seda, et tegutseti Ukraina riigi loata ja teisel juhul seda, et tegutseti ajakirjanikuna.

Kummalgi juhul pole tegu näiteks riigisaladuste reetmisega, sest kummalgi isikul pole sellistele saladustele juurdepääsu.

Süüdistus "riigireetmine" funktsioneerib Eesti Vabariigis samamoodi nagu nõukogude ajal funktsioneeris "nõukogude võimu vastasus".

Poliitilised režiimid on väga sarnased.

Sanktsioonid kui despotism

Sanktsioonide rikkumine on konkreetsem asi.

Paraku on neid sanktsioone kehtestatud pööraselt palju.

Ajakirjandus ei selgita, kust neid sanktsioone lugeda saab.

Mina ei tea seda.

Sanktsioone ei kehtestata Riigikogus ja sanktsioone eelnevalt avalikult ei arutata. Sanktsioone kehtestab valitsus.

Seega sanktsioonide abil valitsemine sarnaneb dekreetide abil valitsemisega, tegemist on despootliku valitsemisega.

Olukorra teeb veelgi hullemaks see, et need sanktsioonid on kehtestatud USA survel.

Kuidas saab Eesti riigi reetmine olla seotud selliste sanktsioonide rikkumisega, mis on kehtestatud rahvaga asja arutamata ja teatud välisriigi survel?

Pigem on riigireetureiks need, kes välisriikide survel sanktsioone kehtestavad.

Edasi, kuidas saab sanktsioone kehtestada nii, et need tõkestavad ajakirjandusvabadust ja sõnavabadust?

Pigem jääb selline mulje, et Eesti võimude tegevus on Eesti Põhiseadusega vastuolus.

[lost-my-sanity1]

that's what you get when you place pran paraku- I mean nanon korapat behind him

The duality of Ohm Pawat as a high schooler looking over his shoulder.

Bad Buddy (2021) | 10 Years Ticket (2022)

[cawr4acwr3v4t3tw5tw45vt4w]

Kuidas hooldada kontorit?

Kontorite koristus – mis see on?

Kontorite koristus ja hooldamine peaks olema regulaarne protsess igas endast ja enda töötajatest hoolivas ettevõttes. Hooldatud ja puhtad ruumid tagavad ettevõtte meeldiva üldmulje ja aitavad luua ohutu ning tervisliku töökeskkonna.

Paraku kipub mustus varem või hiljem tekkima inimestest sõltuvatest ja sõltumatutest teguritest. Selle probleemi lahenduseks on regulaarne koristusteenus. Tuleb otsustada, kas hakata hooldama tööruume ise või palgata selleks professionaalne puhastusfirma. Koristades ruume omal jõul, tuleb arvestada erinevate asjaoludega. Toome välja mõned olulisemad soovitused, mida silmas pidada.

Esmalt tuleb paika panna koristusplaan, mida, kuidas ja kui sageli koristada. Kontori koristus ja selle sagedus võib sõltuda mitmetest asjaoludest: ruumi funktsionaalsusest, kasutuskoormusest, töötajate arvust, suurusest, asukohast ja muudest teguritest.

Sageli põhjustab kõige rohkem haigusjuhtumeid ebahügieenilisus ja tolm. Tolmu ja mustust tuleb eemaldada pealispindadelt hoolikalt ja võimalikult sageli. Kindla perioodi tagant tuleb puhastada ülemised pinnad: kapipealsed, riiulite pealsed, lambipealsed. Sinna koguneb aja jooksul tolmukiht ning õhu liikumisega ringleb tolm ruumis ringi ja langeb tagasi pindadadele. Tolmu ja kergema mustuse eemaldamiseks on mõistlik kasutada mikrokiudlappe kuivalt või väheniiskelt. Selle lapi eripära seisneb selles, et see puhastab enamjaolt efektiivselt ilma puhastusaineta. Lapil on peenikesed ja karedad kiud, mis tõmbavad pinnalt mustuse lahti ja koguvad selle kiudude vahele.

Parema kontori koristus tulemuse saab kasutades professionaalseid puhastusvahendeid, mis on spetsiaalselt kindla pinna jaoks välja töötatud. Jaekaubanduses leiduvate puhastuskemikaalide miinuseks on liigne agressiivsus ning kuivamisel võivad ilmuda puhastusainest tekkinud laigud.

Koristusmeetod

Kontorite koristus peab hõlmama erinevate pindade puhastamist: kirjutuslauad, klaaspinnad, arvuti ekraanid, köögipinnad, sanitaarpinnad jne. Lisaks õigele puhastusaine kasutamisele on siinkohal väga oluline kasutada erinevate pindade jaoks kindlaid lappe.

Kõige lihtsam viis on kasutada nn. neljavärvi lapisüsteemi. Igat värvilappi tuleb kasutada kindlate pindade puhastamisel, näiteks: sinine sobib üldpindade puhastamiseks, kollane köögi puhastuseks, roheline vannitoa puhastuseks ja punane ainult WC-poti puhastuseks. Sellest ka tulenevalt on ebahügieeniline ja tervisele ohtlik sama lapiga puhastada näiteks WC-potti ja seejärel köögilauda.

Kontorites on esmasteks töövahenditeks üldiselt arvutid, mis kipuvad tolmu koguma ja määrduma. Arvuti- ja teleriekraanidelt saab väga edukalt tolmu eemaldada kuiva mikrokiudlapiga. Plekkide puhul kasutada ekraanipuhastusvahendit või puhta veega väheniisutatud mikrokiud klaasirätikut.

Suurem osa mustusest satub ruumidesse jalgadega. Seetõttu tuleb paigaldada ukse juurde porimati-süsteem, mis takistab pori, liivaterade ja tolmu sattumist siseruumidesse. Efektiivne mattide kasutus pikendab põrandate eluiga, hoiab rohkem puhtust ja vähendab hoolduskulusid.

Põrandate puhastuse puhul on soovitav juhinduda konkreetse põrandatüübi hooldusjuhendist, kuid üldine reegel näeb ette, et esmalt tuleb kuivmeetodil eemaldada lahtine mustus, et vältida põranda kriimustamist. Seejärel pesta väheniiskelt või niiskelt, kasutades ettenähtud ainet ja moppi, et eemaldada järelejäänud kinnine mustus.

Vaipkatete igapäevase mustuse eemaldamise puhul kasutada heas tehnilises korras tolmuimejat ja raskemate plekkide puhul töödelda neid neutraalse või kergelt aluselise ainega.

Tööruume hooldades tuleb meeles pidada, et tähtsal kohal on õiged töövõtted ning töövahedid. Vahendid peavad olema puhtad, vastasel juhul aetakse mustust ühest kohast teise. Olulised reeglid on, et liikuma peab ülevalt alla ja puhtamalt pinnalt mustema poole ning ennem kasutada kuivi ja seejärel niiskeid või märgasid meetodeid.

Meie pakutavast hoolduskoristusest loe rohkem SIIT.

Meie ettevõttest vaata SIIT

[kirkeerbi]

Küll need Kalevi kommid on head

On olnud üks hea hull töönädal. Eelkõige Anderi jaoks. Paraku ei saa ma blogis väljendada tema emotsiooni ja tundeid ning ta ise ei viitsi kirjutama tulla, seega kunagi, kui ta uue video kokku paneb, saab ta kõiki täpsemalt kurssi viia. Lühidalt aga ajas üks kaos teist taga, kuid seda mitte kõige halvemas mõttes.  

Nimelt töötame nüüd mõlemad samas kohas, Centurionis, kullerfirmas. Kuigi me lähme hommikul koos, tuleme õhtul koos, puutume päeva jooksul kokku heal juhul korra, kui sedagi. Mina olen hetkel eramajade peal ehk käin oma piirkondades ukselt-uksele pakke kohale viimas. Ander seevastu tööstuslinnakus. Seal on ettevõtted, kes tellivad suurtes kogustes, teinekord ka väga suuri ja raskeid pakke, mistõttu koolitataksegi teda kui meesterahvast selle piirkonna jaoks välja. Hetkel on tal aga treening periood ja kahjuks sai ta endale kõige kehvema õpetaja üldse, tolle sama Lõuna-Korea tüdruku, kellega minul väga halb kogemus(nädal) oli, kui tööga alles alustasin.

Mul on väga hea meel, et mul see tee läbi tehtud on, saan Anderit aidata, sest iga päev juhutub midagi uut, teistusugust, uued olukorrad, uued inimesed jms. Väga palju infot korraga. Lisaks on mul endal palju rõõmsam tööl käia, kui tean, et Ander on ka kuskil siinsamas, teeb oma ringi, ehk kohtume lõunapausi ajal või sõidame niisama teineteisest mööda, mina linna poole, tema tagasi kontori poole 😊 Tegelikult on mul tööl paar päris head sõpra ka tekkinud, loomulikult saan ma kõigiga hästi läbi, aga kahe tüdrukuga veidi lähemalt. Üks on austraallane ja teine Taiwanist. Ka too Lõuna-Korea tüdruk on okei, kui ma ei pea temaga koos töötama, kahju veidike Anderist praegu, et tal tuleb teda taluda, aga uue nädala lõpupoole õnnestub ka temal ehk ise sõitma ja tegutsema hakata.

(Selline on üks pool sellest angaarist, kuhu hommikul bussid sisse ajame ja täis laome. Kõik pakkide sorteerimine ja muud asjad toimuvad ka seal. Laupäeval, eile, oli mu esimene tööpäev nädalavahetusel üksinda. Enamuse ajast olin lennujaamas ootasin laadungit, lodgesin ühe paki ja vered, mis haiglast saadeti ning tegin veidi eramaju, lõpetasin hiljem kui tavalisel tööpäeval.)

Neljapäeval juhtus neil aga üks intsident. Kuna tööstuslinnakusse on palju suuri pakke küsis Lõuna-korea tüdruk bossidelt suuremat bussi, et kõik asjad ühekorraga autosse pakkida. Loomulikult talle ka anti, sest ta on Centurioni lemmiktöötaja (üritab hästi jutukas olla, tegutseja, targutaja, töötab nädalavahetuseti ka kontoris jms) ja ega hommikul ei olnud selles midagi halba, et nad nüüd uue suurema bussi said, sest nõnda on tõesti lihtsam. Kuid uus buss (otseses mõttes tuliuus, läikiv, valge, puhas, korras buss) on veidi suurem sellest bussist, millega kullerid muidu sõidavad (muidu on sellised onu Heino bussi suurused bussid või nagu Anderi isal oli see hall). Ühesõnaga koreakas polnud harjunud sõitma nii suure masinaga ja ta rihtis selle uue, läikiva masina kohe päeva alguses ära. Nad olid Anderiga oma tavapärasel tööstuslinnaku ringil, kui ta tagurdas liiga väikese kaarega ühe ettevõtte aiast välja. Mina ei teadnud asjast midagi enne, kui olin saanud bossilt sõnumi ilmuda kell 12 erakorralisele koosolekule, kuhu kutsuti kõik kullerid. Alguses ei saanud üldse arugi, et mis on juhtunud. Mina ikka mõtlesin esimese asjana, et ma olen ju ometi kõik õigesti teinud, minus ei tohiks küll selle koosoleku põhjus olla. Nii kui tagasi kontorisse jõudsin nägin Anderit ja ta rääkis, mis koreakal oli juhtunud ja miks see koosolek üldse praegu aset leiab. Ma ei taha olla õel ega midagi, aga ma usun, et koreakas oli selle kõik ära teeninud, ta oli minu treeningperioodil minuga nii nõme ja Anderiga samamoodi, seega... Irooniline on see, et kui Ander päev enne intsidenti oli temalt küsinud, et miks tema enda bussis, millega ta tavaliselt sõidab, kaameraid ei ole, siis tüdruk vastas uhkelt, et teda usaldatakse. Järgmisel päeval aga selline õnnetus... Kahjuks ei tõmmanud intsident temalt tuure maha, ma küll lootsin, et ehk veits rahuneb nüüd, aga kus sa sellega.

(Pildilt pole nii hästi näha, aga tegelikult on veidi rohkem mõlkis.)

Lisaks mind ajab iga kord naerma, kuidas koreakas käitub, kui mind näeb nt õhtul, kui hakkame koju minema ja nad veel täidavad Anderiga oma pabereid, et “Näe Andy(ehk Ander), su tüdukusõber on juba lõpetanud. Me ka kohe lõpetame, siis saad oma poisssõbra tagasi,” ütleb mulle või kui Ander võtab mõned suured pakid minu piirkonnast ja nad viivad need koreakaga ise ära, siis tüdruk ütleb alati “Tule nüüd aita oma tüdruksõpra.” Minu meelest see on nii naljakas, et ta seda iga kord sedasi mainib 😀 Ma tean ise ka, et Ander on mu poisssõber ja ma olen igati okei sellega, et koreakas Anderit õpetab, mitte mina. Ongi parem, sest too tüdruk tegelikult teab palju rohekm kui mina. Aga ma ei tea, miks ta selline edvistaja on alati, kui ma nende lähedale satun, sest Ander ütles, et muidu ta pole selline. Üritab mind vahest armukadedaks ajada või midagi, aga minus pole seda armukadetseja soolikat vist, mida koreakas üritab leida. See on nii loomulik, et me mõlemad puutume kokku erinevate inimestega, teeme nalja, suhtleme erinevate inimestega, elu jääks elamata, kui me hakkaksime mõtlema, et oi kellega ta suhtleb, oi kellega ta nüüd rääkis. Mõttetu on armukadetseda, kui üksteist usaldatakse 😀 Igatahes koreakas on naljakas.

(Käisime Anderiga hommikul tema tööstuspiirkonda läbi sõitmas, et see tal paremini selgeks saaks. Oli nii palav, aga vähemalt on näha, et turvavöö oli ilusti kinni. (Tegin ka selja tagant pilti, mis oli südamekujuliselt märjaks higistatud, aga ühte postitusse saan maksimum kümme pilti lisada, seega seda südamekujulist higilaiku tuleb kõigil ise ette kujutada.)

(Kolm märki sellest, et oled väsinud: 1)Me majakaaslane Marek rääkis hommikul meiega juttu ja samal ajal lõi ühe muna lõikelauale katki. 2) Kui lähed hambaid pesema ja paned hambapastat hambaharja tagumisele küljele. 3) Kui lähed kell seitse õhtul magama ja ärkad öösel, et vetsu minna arvates, et kohe pead ärkama, kuid kella vaadates on kell alles 23.35.)

(Ja me saime lõpuks kätte oma Eesti paki!!!! Jesss! Nii head kommid, juustud, vorstid ja KAPSAS!!!! Aitäh, aitäh, aitäh!)

(Ander ja koerad :))

(Tiia pani Budhile mesilase kostüümi selga, ta oli nii nunnu :))

Aaa, see ka, et mul oli sünnipäev. Üks läbi aegade mõttetumaid sünnipäevi üldse. Pikk, palav tööpäev, õhtul väsinud umbes kella kuue aeg ostsime sushit ja läksime autoga vaateplatvormile ookeani vaatma ja sööma ning peale seda ostsime veel tordi, sõime kodus paar tükki ja läksime magama. Niimoodi sain ma 20-aastaseks.  

(Ma tordiga.)

(Ma 20-aastane.)

(Ander kinkis mulle sünnipäevaks kella! Kuigi ma ise valisin, nii ilus :) 

[ulm00]

tragedi pembantaian mangkuk merah

NO

STRUKTUR

POKOK INFORMASI

Orientasi

Pada  akhir 1967 hingga beberapa bulan setelahnya menjadi masa-masa mencekam bagi  warga keturunan Tionghoa di Kalimantan bagian utara dan barat. Terjadi  pengusiran dan pembantaian massal. Ribuan orang peranakan Tionghoa tewas dan  puluhan ribu lainnya terpaksa mengungsi dan tak sedikit yang mengungsi pun  meregang nyawa.      

Peristiwa 1

 Pada tahun 1960-an awal  sukarno membentuk Pasukan Geriliya Rakyat Serawak (PGRS) yang di dominasi  oleh orang keturunan tionghoa di Kalimantan Utara untuk kampanye Ganyang  Malaysia

    Sebelum tanggal 30  september 1965 masyarakat perbatasan dengan malaysia yakni warga Dayak dan  kaum peranakan Tionghoa hidup damai dan berdampingan. Namun setalah kejadian  G30S-PKI hubungan harmonis antara warga Dayak dan Tionghoa itu sirna. Citra  Presiden Sukarno merosot karena dianggap membela Partai Komunis Indonesia  (PKI). Di sisi lain, pengaruh Soeharto kian menguat dan menyerukan  pembersihan total terhadap mereka yang dituding terlibat gerakan tersebut

   Peristiwa 2

 Pada  tahun 1967 PGRS menyerang Lanud TNI di singkawang dan Sanggau Ledo,  Kalimantan Barat

 Masyarakat Dayak yang sudah telanjur murka  kemudian bertekad untuk membalas dendam, dengan dukungan penuh dari TNI yang  juga menghendaki pembasmian gerilyawan PGRS/Paraku. Sehingga tragedi berdarah  yang dikenal sebagai Peristiwa Mangkuk Merah akhirnya terjadi

komplikasi

Memanasnya relasi masyarakat Dayak dengan warga keturunan Tionghoa di  Kalimantan bagian utara dan barat dimanfaatkan betul oleh aparat. Militer pun  meminta dukungan dari mantan Gubernur Kalimantan Barat sekaligus tokoh yang  sangat disegani oleh masyarakat Dayak, Johanes Chrisostomus Oevaang Oeray.

Disebutkan pula bahwa para pemuka Dayak diprovokasi dan ditanamkan  pengertian PGRS/Paraku adalah komunis yang tidak beragama dan orang Dayak  tidak bisa hidup bersama-sama dengan komunis. Di luar persoalan intrik  politik yang sangat mungkin terjadi kala itu, masyarakat Dayak di sana sudah  tersulut. Tradisi mangkuk merah, yang merupakan simbol dimulainya perang  dalam tradisi Dayak pun disiapkan.

Mangkuk merah dipakai untuk media persatuan Suku Dayak bila merasa  kedaulatannya dalam bahaya besar. Panglima suku biasanya mengeluarkan mangkuk  merah yang berisi arang, daun juang, bulu ayam, dan darah babi, untuk  diedarkan dari kampung ke kampung secara cepat. Pasukan Dayak menyisir satu  demi satu wilayah permukiman warga peranakan Tionghoa. Salah satunya pada  akhir Oktober 1967 yang menyasar wilayah Anjungan, Mandor, dan Menjalin. Para  penyerang dengan senjata berburu mulai membunuhi orang-orang keturunan  Tionghoa dan membakar harta bendanya. Toko-toko Cina dibakar dan mayat-mayat  korban dibariskan di jalan.

Resolusi

Diperkirakan, antara 50.000 sampai 80.000 orang Tionghoa bergerak  menuju pesisir Kalimantan Barat, yakni ke Pontianak dan Singkawang. Lebih  dari 5.000 orang pengungsi tewas karena masalah kesehatan, kebersihan, dan  kekurangan pangan, baik dalam perjalanan maupun meninggal dunia di tempat  pengungsian. Belum lagi yang mengalami trauma hingga kini.

Setelah puluhan tahun berlalu,  pelanggaran Hak Asasi Manusia (HAM) di Kalimantan bagian barat dan utara yang  tergolong amat berat itu belum terungkap sepenuhnya. Peristiwa Mangkuk Merah  pada 1967 menambah daftar panjang tragedi kemanusiaan bernuansa politis dan  SARA yang pernah terjadi di Indonesia.

[unofficial-estonia]

Paraku on ida viru probleem selles, et noored ei taha miskipärast hääletada :/ Kuna olen ise sealt pärit siis on üsna pettunud tunne küll, et keegi muutusi ei soovi. Hiljem aga tahetakse vinguda kui problemaatiline see piirkond on

Vaata ütle neile, et kui ei hääleta siis tuleb oma pirukaauk kinni hoida. 

[incorrectpartyquotes]

[Laura as a tour guide]

Laura: I'll be your tour guide I guess

Laura: welcome to paraku

Laura: if you look to your right, you will see paraku

Laura: if you look to your left, you will see paraku

[halepoeet]

Vaata mind

Näe millest sa ilma jäid

Suudlen võõraid huuli

Piiludes vaatan sulle otsa

Vaata,vaata

Millest oma argusega ilma jäid

Muusika karjub

Kumiseb veel kõrvades

Vaata, vaata

Kunagi oleks need võinud olla sinu huuled

Aga paraku mitte

[helenaarela-blog]

13-17.04 - jooga, rand, päike

Nädalavahetusel (13-14.04) võtsime rahulikult Sri Lanka uue aasta vastu. Suuri pidustusi sel ajal ei toimunud, pigem ollakse kodus pereseltsis ning minnakse ühiselt puhkama (mägiküladesse, randadesse). Paljud poed ja toidukohad on sel ajal suletud, ühistransporti liigub vähem ja randades võib märgata ohtralt kohalike.

Helen leidis endale sobiva jooga koha, kuhu esmaspäeva hommikul suutis ka Siimu kaasa tirida. Mõlemad jäime rahule ning keha oli päevaks üles äratatud. Joogatunni hind 1000 kohaliku (umbes 5 € nägu). 

Pärast joogat sõime hommikusöögi ja võtsime ette pika jalutuskäigu inimtühjal rannaribal. 

Tundub mõnus, aga tegelikkus oli 35+ kraadi kuumust ja veest jahutust ei õnnestunud saada, sest lained tundusid sel rannaosal ohtlikud. 

Lõunat sõime oma lemmikuks saanud kohas Karma Gardens, mis serveeris hõrgutavaid smuuti-bowle. 

Pildil Siimu lemmik šokolaadi-maapähklivõi bowl (800 kohaliku ehk 4€).

Päiksetõus

Uuel hommikul tegime varajase äratuse 05:30, et jõuda randa päiksetõusu nautima, mis pidi siin eriti kaunis olema. 

Plaan oli oma uue pähemääritud lina peal laiutada, aga koerad arvasid teisiti..

Siimul jäi unetunde ilmselgelt väheks..

Helen soovis kõik kolm kutsikat kodustada..

Pärast päiksetõusu puhkasime veidi ja otsustasime päevaks rolleri rentida (1000 kohaliku, ca 5€), et veidi omalkäel ümbrust avastada. Pole eriti julgenud Sri Lankal rollerit kasutada, kuna oleme lugenud halbu kogemusi politseiga ja otsene vajadus seni puudunud. Õnneks üks vanem saksa paar julgustas meid, et ei erine see tegelikkuses teistest Aasia riikidest ja politsei kontrollib siin turiste isegi vähem. 

Algselt plaanis Siim sõita ühe kivi juurde, mille otsast pidid head vaated avanema. Paraku kohe, kui Helen nägi hoiatavaid silte krokodillide kohta, pidime sekundi pealt otsa ringi keerama. Tema õigustuseks olevat seal lähedal paar aastat tagasi üks surfar just kroko rünnaku tõttu hukkunud. 

Hiljem rolleriga üle silla sõites nägime suurt krokot ojas ujumas ja kui oleksite Heleni nägu näinud..hahaha. Tagasiteel tegime seal ka peatuse, et krokot jäädvustada, kuid paraku arvas tema teisiti ning kedagi pildile polnud saada. 

Päeva teise poole veetsime Whiskey Point rannal, kus viisime läbi ühe lõbusa ja positiivse fotosessiooni. Pildid juba järgmises postituses..

[silverleetma-blog]

#20 hostile takeover Canggus, pedilaks ja suured lained!

Silver nimetab seda hostile takeoveriks. Here I am again.

Alustasime päeva Red Salt kohvikus, kus meie villas ööbijatele hommikusööki pakuti. Tellisime kaerahelbepudru troopiliste puuviljadega. Kaerahelbepuder valmistatakse siin kookospiimas. Mina kui suur pudruarmastaja olin sillas. Silveri ootused pudru osas olid veidi kõrgemad. Tema ootas jumalikku puuviljadega kaetud putru. Aga tuli rohkem selline kodune versioon, kus oli katteks pool banaani. No on ju tropical fruit?!

Kuna oleme siin 30 ja 40L seljakottidega, on riietevalik napp. Kui soovid midagi uut, pead vana maha jätma. Seega suundusime Canggu tänavatele surfibutiikidesse ja kohalikku bazaari. Oh god! Mina lähen selle ehete ja köögitarvikute valiku peale hulluks. Nii ägedaid asju tehakse! Paraku seekord jäävad need siia või siis tuleb ostud teha viimastel päevadel. Tõenäoliselt muidugi mõned uued ägedad kõrred ostan kaasa. Jep, kõrred - metallist ja bambusest. Nimelt pole me oma üritustel juba vähemalt aasta ning kodus mitte kunagi kasutanud ühekordseid nõusid ja —plastikut. V.a siis Silveri sünna CDG keskuses ja beerpongi mängides. Aga põhimõtteliselt ma ei näe mõtet neid toota ja kasutada, kui on olemas nõudepesumasin. Seega olen antud teema kohapealt (ja päris paljude veel) roheliste parteis.

Aga Balist edasi. Suundusime kohalikku randa ja hullasime veidi lainetes. Lained olid nii megasuured, et kogu aeg olid pesumasinas! Pärast kiirelt pessu ja minu valitud söögikohta lõunale! Ausõna nägin menüüs ribisid. Aga kohale jõudes vajus taas Silveri nägu ära. Liiga hipsteri pleiss. Õnneks ta avokaado smash ja kanarind kartulipudruga olid piisavalt head, et suunurgad veidi ülespoole tõuseks. Igatahes leppisime kokku, et edaspidi valime söögikohti kordamööda. Mina oma ökohipsterkohti ja Silver oma alfaisase liharestorane. Vähemalt ühes oleme samal meelel - toit peab olema kvaliteetsest toorainest valmistatud.

Viskasin Silveri villasse ja läksin “oma asju tegema”. Algas minu aeg ja Silveri aeg. Siin on võimalik saada pediküüri 6-10€ eest. Aga kui sa tahad ebamaist kogemust, siis maksa 20€. Mina tahtsin ja sain. Väikeses mani-pedi salongis Canggu riisiväljade vahel, mille nimi on Maria Curau.

Nautisin tugitioolis lebades kohapeal valmistatud kombuchat ja imetlesin vaadet riisipõldudele. Samal ajal kui jalad ligunesid kookospiima-lavendli-soolakristallide vees, tehti mulle peamassaaži ja aroomiteraapiat. Jep, see ongi see Zen mode. Valisin nimetatud salongi seetõttu, et nad kasutavad võimalikult palju looduslikke ja kemikaalidevabasid vahendeid. Lisaks vastas kõik minu hügieeninormidele. Imelised poolteist tundi möödusid tõeliselt lõõgastudes. Pediküür + jala- ja peamassaaž? Jah, palun veel.

Seejärel jalutasin õdusasse kohvikusse, kus nautida imelist cappucinot, šokolaadibrownie’t ja vaadata päikeseloojangut riisipõldude taha. Mhmh. See ongi puhkus! Me time. Võtke vahel aega endale, et lihtsalt olla. Keha ja pea tänavad!

Kui minul oli oma aeg veedetud ja Silveril tööasjad aetud, suundusime linna peale. Seekord siis Silveri valik ja nii me seakooti järama läksimegi. Restos olid eriti tuusad teenindajad. Koha nimi oli Wahaha. Igakord kui uus klient sisse astus, hüüdis terve kollektiiv kooris “welcome to wahaha”. Nii ka meie tervitasime uusi külalisi.

Homme istume taas oma Scoopykese sadulasse ja põrutame Uluwatusse!

Evelin

[jeintalu]

Eestit valitsetakse otse Kiievist

Märkamatult on Eesti oma seaduseid ja määruseid muutnud nii, et Ukraina kodanik, kes Eestis viibib, peab elamisloa saamiseks esitama Ukraina sõjaväepileti.

[Täpsustada tuleks, kas see rakendub Eesti elamisloale või hoopis Ukraina passile!]

Nii kirjutavad Eesti ajalehed.

Paraku rakendub see tagasivaatavalt ka neile, kes on end Eestisse juba sisse seadnud.

Ka elamisloa pikendamiseks tuleb esitada Ukraina sõjaväepilet.

Niisiis on faktiliselt tegemist tagasivaatava seadusega.

Muide, Ukraina veel muudab ka kogu aeg oma mobilisatsiooniseadust...

Samuti teeb see muudatus Eestist Ukraina sõjakomissariaadi käepikenduse.

Pole kuulda olnud, et Eesti võimud oleksid ühegi teise riigi kodanikelt selle riigi sõjaväepiletit nõudnud.

Eesti ei ole juba ammu enam iseseisev, suveräänne riik.

Samuti on Eesti üsna otseselt astunud Ukraina/Vene sõtta Ukraina poolel, oma rahva käest nõu küsimata.

Ka valimised või referendum ei oleks näitajad, sest valijad peaksid otsustama piiratud ja kallutatud info tingimustes. Tsensuur ja pidev propaganda.

Tegelikult on see väga kahtlane, kas Eestile ikka on kasulik näidata üles ülimat aktiivsust slaavlaste omavahelise sõja küsimuses, mis pealegi toimub hoopis teise mere kaldal.

PS

Selle Eesti otsuse küsida ukrainlastelt sõjaväepiletit teeb eriti veidraks veel see asjaolu, et Eesti enda võimud pingutavad kõigest väest, et varjata sõjas hukkunud Ukraina sõdurite tegelikku arvu.

See on umbes 500 000 praegu.

See sõjaväepilet on tuusik otse surnuaiale.

[kinnisvarakool]

Luminor: Mida teha, kui pärid lähedaselt kodulaenu?

Luminor: Mida teha, kui pärid lähedaselt kodulaenu?

Peale lähedase kaotust pärivad sugulased lisaks inimese varale ka tema võlad ning laenud, sealhulgas kodulaenu. Seetõttu on enne päranduse vastuvõtmist tähtis end kurssi viia, mida pärand sisaldab ning kas see katab ka kaasnevad kohustused. „Tihtipeale tuleb inimestele paraku üllatuseks, et koos päritava varaga, olgu selleks siis lahkunu eluase, raha ja muud isiklikud asjad, saadakse endale ka…