#Ed Lehming | Explore Tumblr posts and blogs

peakybliinders22 · 5 years ago

Text

Kapitel 10

~Thomas wurde erwischt das er gemeinsame Sache mit den Sowjets machen, wollten, doch die russcihe botschaft erfuhr es und ordnete an das er 6 unschuldige menschen in den zug mit umbringt, wenn er den Zug selbst sprengt. Außerdem gab es mehr Probleme mit dem Tunnel der zu den schätzen der russen führen sollte, es gab Lehm drinnen

“Das ist ihre letzte chance, Shelby. Falls sie nochmal einen Fehler machen, hängt die FRau”,sagte ed in seinem Auto.

Ich war erleichtert. Ich dachte es wäre vorbei. “Ja, es geschieht nicht nochmal “,sagte ich und verließ seinAuto und machte mich auf die ARbeit. ICh war am Arsch. Der tunnel ist auf Lehm gestoßen. Das könnte Tage dauern bis wir durch sind, aber morgen in der ist das Ablaufdatum. Ich hatte 8h. ICh muss mich elbst um den Tunnel kümmern.

~Adelaide POV

Ich wachte auf durch das öffnen der Zelle.

Frank kam zurück mit einer frau und einem Mann?

Sie waren angekettet und er schmiss sie beide vor meine Füße.

„Was soll das?“,fragte ich aufgewühlt.

Er lachte und sagte:“ Ich habe die beiden bei ihrem Liebesgetue in eine Gasse erwischt. Meines Erachtens, sehr ungehobelt.Also als ich ihnen die Frage vorhin stellte, ob sie schon jemanden getötet haben, sagten sie ja.“.

„Was haben sie vor?“, fragte ich verwirrt.

Er ging zu meiner Seite und sagte:“Ein kleines Spielchen. Zu unserem Vergnügen. Entscheiden Sie wer stirbt und wer lebt“.

Ich erstaarte für einen Moment. Ein Leben nehmen? Ich sah zu den beiden die am boden lagen. Sie flehten um ihr Leben.

Frank öffnete meine Ketten und gab mir das Messer in die Hand und ich stand auf.

„Also wer wird es sein? Entscheide“, flüsterte er in mein ohr mit einem Grinsen.

Ich blickte zu diesem Mann mit Hass. Ich festigte meinen Griff auf das Messer und wollte gerade ausholen und Frank erstechen doch er hielt mich ab und fesselte mich wieder auf den Stuhl.

Ich versuchte micha us den Kettten zu befreien, aufgewühlt sah ich ihn an.

„ Ich wusste das sie so handeln würden. Das heißt sie haben nie jemanden getötet habe ich Recht?“,fragte er.

Ich weigerte mich ihm zu antworten doch er riss mein Gesicht um in seine Aufen zusehen und ich beichtete ihm:“ Nein habe ich nicht, sie Mistkerl“.

Ich spuckte ihm ins Gesicht und er ließ überrascht mein gesicht los udn wischte sich die Spucke aus dem gesicht und lachte.

„Sie haben die Regel gebrochen, Adelaide. Sie was das heißt“, sagte er und schlug mir ins Gesicht.

Kurz hatte ich vergessen wo ich war, doch ich fasste mich wieder. Seine schläge waren nicht leicht hinzunehmen. Mein Auge tat weh, ichs pürte wie es anschwellte.

Er ging zu den beiden, die am Boden lagen. Er sagte:“ Also entscheide. Wer wird sterben und wer wird leben“

„Du kannst mich kreuzweise“, rief ich zornig.

Er lachte und ging auf mich zu und schnittt wieder meine Wunden auf meinen Armen auf. Nur dieses Mal fester, und ich spürte wie das Blut meinen Körper verließ.

„Entscheide, fallls du es nicht tust, sterben beide“, sagte er ernst.

Ich hatte keine Chance gegen ihn. Er würde es wirklich tun. Scheisse was soll ich tun? Ichs ah zu den beiden, die am Boden algen, sie flehten um ihr Leben. Diese Schreie, und dieses Blut das aus meinem Körper floss. Es war wie beim hinterhalt auf die Simbaldis.

Er ging auf die Frau zu und zog sie bei den Haaren hoch und hielt das Messer an ihrem Halsund sagte:“ Sie oder er. Entscheide“

Die Zeit lief mir davon.

„Nein nein bitte nicht“, rief ich den tränen nahe.

Nein nicht. Das ist alles meine Schuld.

„Entscheide“, rief er wieder.

Beide schrien um ihr Leben, ich kann nicht klar denken. Ich fing an zu zittern und meinAtem war schwer.

„Bitte hören sie auf! Ich lüge auch nie wieder. Bitte“, rief ich weinend.

Mein atem wurde schneller. Was soll ich tun? was soll ich tun?

Plötzlich schnitt er ihre kehle durch.

„Neinn“, schrie ichauf.

Dann ging er zum Mann über und tötete ihn ebenfalls.

„Neiiin“, rief ich. Ich konnte nicjt glauebn was passiert war. Das war meine Schuld. Das war meine Schuld. Ich erstaarte und sah zu den beiden Leichen die unter meinen Füßen lagen.

Frank wisch sich das Blut aus dem Gesicht und sagte:“ Das ist alles deine Schuld. Hättest du früher entschieden, hättest du ein Lebne retten können. Aber nun klebt das blut zweier menschen an ihren Händen.“

Ich konnte auf seine Worte nicht reagieren, ich war erstaart und konnte kaum mein atem fassen.

Ich spürte schon nicht mehr meine Arme, obwohl so viel blut floss.

Frank zog mich plötzlich bei den haaren, damit ich ihm ins Gesicht sehe und sagte:“ Das passiert wenn die Regel nicht eingehalten wird.“

Ich konnte nichts sagen. Ich hatte Angst. Dieser Mann. Ich hatte enorme Angst vor ihm.

er ließ mich los und sagte:“ Was hat es dir etwa die sprache verschlagen?“

Er lachte, aber ich reagierte nicht auf seine Frage.

Ihm passte es nicht wenn ich nicht auf seine Aussagen reagierte.

Plötzlich öffnete er meine Ketten und hob mcih auf das ich nun direkt vor ihm stand.

„Was? Willst du nicht fliehen?“fragte er lachend.

Ich reagierte nicht.

„Die Zelle ist offen, geh!“, rief er etwas zorniger. Doch ich schenkte ihm keine Aufmerksamkeit.

Er wurde wütender und schrie in mein Ohr:“ Geh!“.

Doch es gab keine Reaktion von mir. Als er mich plötzlich ins gesicht schlug und ich zu. boden fiel. Ich sah ihn wütend an.

Er strahlte und sagte:“ Das ist es! Zeig mir mehr. Ich will diesen Hass spüren“und er fing an in mich einzutreten.

Ich bekam fast keine Luft mehr.

Dann hörte er auf und atmete tief ein und aus.

Ich spuckte Blut. Er sah mich an und sagte:“ Ich habe dich gebrochen, Adelaide“

Ich sah ihn vollem Hass an und es gefiel ihm. Er lachte und setzte mich wieder auf den Stuhl udn legte die Ketten wieder auf mich und verließ meine Zelle.

Mein Auge tat weh, meine Nase blutete, meine Lippen schmerzten. Meine Arme konnte ich nicht mehr fühlen. Der blutverlust machte mich schwach.

Ich sah zu den beiden leichen die vor mir lagen.

Das war alles meine Schuld. Ich fing wieder an zu zittern an den Gedanken was ich getan hatte. Das war alles meine schuld.

0 notes

bibliothekbibliothek · 5 years ago

Text

Bücherliste

Wohnen+ : von Schwellen, Übergangsräumen und Transparenzen Ulrike WietzorrekBasel u.a. : Birkhäuser, 2014

60s fashion : vintage fashion and beauty ads Jim Heimann [Herausgeber] Hong Kong ; Köln ; London ; Los Angeles ; Madrid ; Paris ; Tokyo : Taschen, 2007

Erschließungsräume : Treppen, Rampen, Aufzüge ; Wegeführung ; Entwurfsgrundlagen Christian Schittich1. Aufl., München : Ed. Detail - Inst. für Internat. Architektur-Dokumentation, 2013

Schnittmuster-Strategie : eine dialogische Entwurfslehre Dagmar Jäger 1. Aufl., Berlin : Reimer, 2008

Szenosphäre & Szenotopie : künstlerische Forschungen zur Raumwahrnehmung und -struktur der Szenografie Ruth Prangen Bielefeld : transcript Verlag, 2016

Datenbanken : Grundlagen und Design Frank Geisler 4., aktualisierte und erw. Aufl., Heidelberg u.a. : mitp, 2011

Architektur und Atmosphäre Gernot Böhme 2., korr. Auflage, Paderborn : Fink, 2013

The language of space Bryan Lawson Repr., Amsterdam u.a. : Architectural Press, 2003

Konstruktion, Design, Ästhetik : allgemeine mathematische Methode zur objektiven Beschreibung ästhetischer Zustände im analytischen Prozeß und zur generativen Gestaltung im synthetischen Prozeß von Design-Objekten Rolf Garnich 2. Auflage, Esslingen : Selbstverlag des Verfassers, 1968

Mode, zeichnen & entwerfen Hannelore Eberle ; Tuula Salo ; Hannes Döllel 3. Aufl., Haan-Gruiten : Verl. Europa-Lehrmittel Nourney, Vollmer, 2001

Accessoires der Mode : Entwurf, Herstellung, Marketing Olivier Gerval München : Stiebner, 2010

In Material gedacht : Material im Prozess des architektonischen Entwerfens = Thinking through material: material in the process of architectural design and conception Uta Graff [Herausgeber] München : Detail Business Information GmbH, 2018

Graphic anatomy Atelier Bow-Wow. 2 2014

In den Himmel bauen : Hochhausprojekte von Otto Kohtz (1880 - 1956) Wolfgang Schäche ; Brigitte Jacob ; David Pessier ; Otto Kohtz [Illustrator] Berlin : Jovis, 2014

Gedanken über Architektur Otto Kohtz Berlin : Baumgärtel, 1909

Nicht-Orte Marc Augé Orig.-Ausg., 3. Aufl., München : Beck, 2012

Lernen von Las Vegas : zur Ikonographie und Architektursymbolik der Geschäftsstadt Robert Venturi ; Denise Scott Brown ; Steven Izenour 2. Aufl., unveränd. Nachdr. [der Ausg. Braunschweig, Wiesbaden, Vieweg], 1997, Gütersloh ; Berlin : Bauverl., 2007

Das Bild der Stadt Kevin Lynch 2. Aufl., 6. unveränd. Nachdr., Basel u.a. : Birkhäuser, 2010

Finnland : Architektur im 20. Jahrhundert ; [anläßlich der gleichnamigen Ausstellung im Ausstellungszentrum der Wiener Städtischen Allgemeinen Versicherung AG in Wien, ...6.12.2000 - 19.1.2001] Adolph Stiller ; Wiener Städtische Allgemeine Versicherung Aktiengesellschaft Salzburg ; München : Pustet, 2000

Mies van der Rohe - Das kunstlose Wort : Gedanken zur Baukunst Fritz Neumeyer ; Ludwig Mies Berlin : Siedler, 1986, Hartmann, Nadine Nicole - Design und Designdiskurse der Moderne - U_Hartmann

Mies van der Rohe im Diskurs : Innovationen - Haltungen - Werke ; aktuelle Positionen ; [Dokumentation des Symposiums, das 2011 anlässlich des 125jährigen Geburtstages Mies van der Rohes von der Hochschule Niederrhein, Fachbereich Design ... initiiert wurde: "Mies125 - Kulturspeicher und Imagefaktor"] Kerstin Plüm [Herausgeber] ; Kerstin Meincke ; Hochschule Niederrhein Bielefeld : transcript, 2013

Konzentrat der Moderne : das Landhaus Lemke von Ludwig Mies van der Rohe Wita Noack München ; Berlin : Dt. Kunstverl., 2008

Dachräume : Entwerfen, Konstruieren, Bewohnen Thomas Jocher ; Ulrike Wietzorrek [Verfasser] ; Deutsches Dach-Zentrum Erste Auflage, München : Edition DETAIL, 2018

Urbanes Wohnen : = Urban housing Christian Schittich [Herausgeber] ; Institut für Internationale Architektur-Dokumentation

Architektur mit dem Computer Gerhard N Schmitt ; Nathanea Elte Braunschweig u.a. : Vieweg, 1996

Modellbau für Architekten : Handbuch und Planungshilfe Ansgar Oswald Berlin : DOM publ., 2011

Builders in the sun : five Mexican architects ; [Mario Pani, Mathias Goeritz, Felix Candela; Luis Barragan, Juan O'Gorman] Clive Bamford SmithNew York : Architectural Book Publ., 1967

Mathias Goeritz : e. dt. Künstler in Mexiko Elke Werry ; Mathias Goeritz Marburg : Jonas-Verl., 1987

Mathias Goeritz, El Eco : 1915 - 1990 ; Bilder, Skulpturen, Modelle ; 13.9. - 13.12.92 Akademie der Künste Mathias Goeritz ; Christian Schneegass ; Akademie der Künste Berlin, 1992

André Werner, Frank M. Zeidler : Klang, Bild, Architektur 5/VII ; eco art 1 ; Mathias Goeritz ; el eco Akademie der Künste Berlin : Akademie der Künste, 1992

Simplexity Fernando Romero 1. Aufl., Ostfildern : Hatje Cantz, 2010

Ferdinand von Rayski und die Kunst des neunzehnten Jahrhunderts Mathias Goeritz Berlin : Hugo, 1942

Herausforderung Erdgeschoss : = Ground floor interface Doris Zoller ; Wüstenrot Stiftung Berlin : Jovis, 2014

Rammed earth : Martin Rauch = Lehm und Architektur = Terra cruda Otto Kapfinger ; Martin Rauch Basel u.a. : Birkhäuser, 2001

Exactitudes® Ari Versluis ; Ellie Uyttenbroek [Fotograf] ; Jason Coburn Sixth revised edition, Rotterdam : Nai010 Publishers, 2014

Einführung in die Stadt- und Raumsoziologie Martina Löw ; Silke Steets ; Sergej Stoetzer 2., aktualisierte Aufl., Opladen ; Farmington Hills : Budrich, 2008

Vom Raum aus die Stadt denken : Grundlagen einer raumtheoretischen Stadtsoziologie Martina Löw Bielefeld : transcript, 2018

Raumsoziologie Martina Löw 7. Aufl., Frankfurt am Main : Suhrkamp, 2012

W.I. Lenin Was tun? https://www.marxists.org/deutsch/archiv/lenin/1902/wastun/

Über Trotzki https://www.marxists.org/deutsch/archiv/trotzki/

#Buch #Buecher #Favoriten #Primo

0 notes

cloudwine9 · 6 years ago

Text

L’ azienda vitivinicola Castelfeder si trova a Cortina sulla strada del Vino, in Trentino Alto Adige, in provincia di Bolzano. Fondata da Alfons Giovanett nel 1969, sarà poi dopo un ventennio il figlio Günther a condurre l’azienda assieme alla moglie Alessandra e ai figli Ivan e Ines. La superficie vitata è di circa 60 ettari. Ogni qualvolta partecipo ad una kermesse, che essa sia Vinitaly, Merano WineFestival o Wine&Siena, mi piace sempre presentarmi al banco d’assaggio o stand, per degustare i vini�� provenienti da questo lembo di Terra altamente vocato alla produzione di vini di eccellente qualità.

Ultima visita al banco d’assaggio a Wine&Siena , a fine gennaio nei bellissimi saloni del Grand Hotel Continental Star- Hotels Collezione.

Da sinistra, Mario Sacchetti, Ines Giovanett ,Io e Gentian Maloku

Kerner Lahn 2017, la varietà Kerner è un’ incrocio tra Schiava e Riesling proveniente da Weinsberg in Germania. Questo vino si presenta nel calice con una tonalità giallo paglierino con leggeri riflessi verdolini, al naso un agrumato , mela e un leggero sentore di noce moscata, al gusto è un vino fresco e aromatico, retrogusto lungo e speziato.

Gewürztraminer Vom Lehm 2017, si presenta nel calice con una bella tonalità giallo paglierino con riflessi dorati, al naso un esplosione di profumi che spaziano dai petali di rosa al miele al litchi e alla noce moscata, al palato questo vino si rivela piacevolmente speziato, ampio e di gusto pieno, robusto nella sua struttura e con aromi molto persistenti. Il Gewürztraminer è certamente il vino bianco dell’Alto Adige più tipico e considerato spesso il vino aromatico per eccellenza.

Tecum 2016 , si presenta nel calice con una bellissima tonalità giallo dorato brillante, al naso è floreale e leggermente fruttato, con sentori di biancospino, melone, susina e pompelmo, al gusto è ben amalgamato, di corpo, però anche una freschezza giovanile e una eleganza unica, espressione gustativa di sintonia, eleganza ed armonia, vino con buona mineralità. Tecum nel pieno rispetto del ciclo naturale di vite e vino, ha visto giungere l’annata successiva permanendo sulle fecce nobili (sur lie) per 15 mesi e ottenendo così una naturale stabilità nel tempo ed una complessità in termini olfattivi, esaltata dal lungo affinamento in acciaio cui si coniuga una piccola parte in barrqiue.

Burgum Novum Pinot Nero Riserva 2015, alla vista una tonalità rosso rubino con riflessi granato, con buona trasparenza, al naso un esplosione di profumi, in primis lamponi, more, fragoline di bosco, ribes con nuances di cacao. Al gusto ti colpisce per la sua piacevole morbidezza e la sua lunga persistenza. Un gran bel Pinot Nero. Sin dal 1989 l’ etichetta “Burgum Novum” raggruppa i vini più prestigiosi dall’ azienda. Questi sono frutto di un intenso lavoro che inizia con una minuziosa preparazione in ogni dettaglio a partire dal vigneto fino alla vinificazione. Le uve raccolte provengono dai migliori vigneti Altoatesini. N.B. : Alcune informazioni derivano dal sito.

Il sito aziendale: http://www.castelfeder.it

This slideshow requires JavaScript.

Castelfeder L' azienda vitivinicola Castelfeder si trova a Cortina sulla strada del Vino, in Trentino Alto Adige, in provincia di Bolzano.

0 notes

lawyersabroad · 7 years ago

Text

Kolm erinevat lugu ühes

Hei, sõbrad! Viimastest mõtetest on taaskord liiga kaua aega möödas, nii kaua, et vahepealseid tegemisi on raske ja isegi meelevaldne ühte patta pressida. Siiski püüame seda olude sunnil teostada, sest postitusele, mida praegu loete, järgneb veel üks mõnenädalane paus, sest eksamid..

1. osalugu: Kuidas me tööpäevajagu vee- ja saunamõnusid nautisime

Me olime Tarviga novembris vähemalt kaks korda lükanud edasi soovi minna basseini end natuke leotama ja sauna kuumutama. Lõpuks, kui kõik takistused seljatatud, võtsimegi ette ühe vaba päeva, et külastada ülimõnusat soola-, kristalli- ja vee-elamuskeskust Miramar. Eesti mõttes on Miramar hiiglaslik, nii palju erinevaid basseine pole ma näinud, ka torusid oli mitmeid.

/Iga nurga peal leidus mugavaid ja vähem mugavaid (lamamamis)toole/

/Õhtul muutusid sisebasseinid lainetavateks diskosaalideks/

Basseinid ja torud ei ole aga kõige huvitavam osa, millest kirjutada. Nimelt sai meile osaks korralik kultuurišokk seoses saunadega. Eestis oleme ilmselt harjunud, et spaade avalikes ühissaunades kannavad inimesed ujumisriideid. Saksamaal, vähemalt Miramar’i saunakeskuses, on esiteks ujumisriiete kandmine keelatud ja teiseks, kui üritad sauna minna saunalinaga, siis tunned end imelikumana kui alasti olles (järele proovitud). Mina olin ilmselt rohkem ehmunud, aga kuna sauna ei saanud ometi lihtsalt vahele jätta, siis lõpuks harjusime nii ära, et ei olnud probleeme isegi saunakeskuse osa välibasseinis liguneda, võtta osa saunarituaalist, kus veel keegi ei olnud väidetavalt ära surnud, ning pärast enam kui tööpäevapikkust ligunemist ja enese kuumutamist alles kella 22 ajal õhtul end koju sättima hakata.

Tarvi: Sellest veekeskusest enim jäävadki meelde erineva soolsusega basseinid (ühes basseinis olid käsipuud selleks, et end vee all hoida, sest muidu kerkid lihtsalt pinnale) ning saunavalik. Hammamist aurusauna, aroomisauna, tsitrusesauna, jäägeri sauna ja lõpuks kristallisauna, kus osalesime saunarituaalil. Temperatuur oli umbes 75 kraadi ja rituaali läbiviija tõi kerisele valamiseks mingi spetsiaalse segu. Valas osa segu kerisele ja siis vehkis rätikuga kõigi pihta kuuma soolast õhku. Pärast kolme sellist lainet jäi rituaali alustanud umbes 60-st inimesest alles maksimaalselt 15, sealhulgas meie, kelle jaoks oli kohalike alla andmine huvitav meelelahutus, sest tegelikult polnudki väga kuum.

/Sellest soolakeskuse osast võib leida nii kamina kui ka vaikse ruumi, kus raamatut lugeda/

/Kui külastamata basseinid otsa said, oli Kerli valik soolase veega välibassein/

/Teekond Miramar’i ja tagasi (Kojusõidul sai korralik ring sisse tehtud, sest telefonikõne Eestisse võttis osa tähelepanust ja valepööre tähendas sattumist kiirteele, millelt esimene mahasõit oli rohkem kui 10km kaugusel.)/

2. osalugu: Kuidas mõttel on oluline tähendus

Tarvi: Minul oli plaan teha järgnevast video formaadis ülevaade, kuid poole peal mõistsin, et osalt on tegemist väga isikliku momendiga ja varahommikul ei tahtnud kallimale ootamatult kaameraga meelehärmi tekitada. Siiski monteerisin kokku sissejuhatava loo sellest, mis toimus enne Miramarisse minekut, ja Kerli kirjutab sellele järgnenust.

youtube

Mõnusale puhkusele järgnevaid sündmusi ei osanud ma ette näha. Meil oli vahepeal õnn tähistada esimest ühiselt koosveedetud aastat. Selle puhul oli Tarvi mulle ette valmistanud mega üllatuse, mida ma ei mõistnud läbi närida enne teostust. Just seda päeva on keeruline ilma kadudeta koos teiste tegemistega ühte postitusse jäädvustada.

Me olime mitu nädalat enne juba paar korda arutanud, kuidas võiks aega koos veeta ja lubasime selle peale mõelda, aga mitte midagi konkreetset, ka Miramar’is sain ebamäärase arutlust mittelubava vastuse. Minu peas kujunenud haledat plaani ei hakka ma isegi avalikult jagama, vaid annan edasi oma versiooni imeilusast päevast.

Hommik algas jube vara. Ma ei saanud alguses üldse aru, miks Tarvi pimedas voodist välja ronis, aga juba mõne hetke pärast olin ma ise riides ning mängisin erinevatest toanurkadest silte korjates aardejahti, kuni panin kokku mõistatuse sihtkohaga Stµttgart (ei ole kirjaviga). Peab tunnistama, et mõni silt oli unisele Kerlile paras pähkel. Näiteks ei näinud ma kohe valget tekstiga paberit aknalingi küljes või ei saanud aru, kas ma pean muna Tarvile andma või seda ise praadima hakkama. Kõik sel hetkel kättesaadavad sildid kokku kogutud, jõudis kätte arusaamine, et mu kallim on nende arvutis veedetud ja väljas käidud tundide jooksul midagi väga armsat korraldada suutnud. Pärast maitsvat hommikusööki alustasimegi päeva sõiduga Stuttgardi poole.

/Ma armastan sind väga!/

Esimese peatuse arvasin ära juba enne kohalejõudmist, sest kiirtee peal oli suur pruun silt Porsche Museum. Seda ei saanud Tarvi juba vahele jätta ja nii me sammusimegi varsti audiogiidiga autode vahel. Naljakas on mõelda, et veel suve algul, kui jalutasime Tartus majade vahel, nimetasin ma nähtud Porschesid koledateks, nüüd aga vaatasin ma autosid ja omandasin ajalookilde hea meelega. Mulle roosat värvi autod kindlasti ei meeldi, aga kõige rohkem torkas silma ilmselt roosa põssa.

/Udune aga nutikas viis koos pildile jääda/

/Põssa/

Tarvi: Korraldad eelkõige kaaslasele orienteeritud päeva, aga esimene sihtkoht/tegevus ikka enda maitse järgi. Klassikaline.. Kui Stuttgarti sattuda, siis kindlasti läbi käia Porsche muuseumist, sest vaatamist on tundideks ja audiogiid tasemel.

/Ärtu ja kunn/

/Õige auto värv on must.../

/... või siis sinine/

/Kähkusõidu autot esitleb teile Kerli/

/Tervist, Jaanus/

/Automuuseumi eksponaadid ei pea alati läikivad olema/

/Muuseumi üks kõige ikoonilisemaid ja vingemaid masinaid oli lihtsalt suvalisse nurka pandud - Porsche 959/

/Ei ole ka Porsche mudelite ajalugu peletiste vaba/

/Ein, zwei, drei - Polizei/

/Lõpuks sai see heas mõttes elukas ära nähtud - Porsche Carrera GT/

/Kerli valis välja järgmise generatsiooni heas mõttes eluka - Porsche 918 Spyder Weissach Package/

Päev oli vihmane, tuuline ja külm, mis ei andnud ühtegi vihjet, et mõne aja pärast võiks paar päeva taas kuni 16 kraadi sooja tulla. Tundus, et Stuttgarti jõudes ei olnud Tarvi ilma pärast enam nii õnnelik. Libeduse tõttu ei lastud ühte huvitava välimusega vaatetorni Killesbergturm ning Tarvi välja vaadatud Aasia söögikohta me ka ei jõudnud, sest kaubanduskeskuse parkla oli autodest pungil. Siiski väidan ma siiralt, et päev oli enam kui õnnestunud.

/Killesbergturm/

Meie järgmine sihtkoht oli mulle ehk kunstimuuseum Staatsgalerie Stuttgart Warholi supipurgi, Lichtensteini koomiksisarnaste maalide, Picasso ja Dali ühe teosega. Praegu on seal ajutine Ameerika kunsti näitus „The Great Graphic Boom“ ja peab tunnistama, et see oli põnevam püsinäitusest, kus oli liiga palju Itaalia kunsti, mida me paraku mõlemad ilmselt üleliia ei väärtusta.

/See Ed Ruscha litograafia “Lisp” köitis oma tõetruudusega mõlema tähelepanu/

/Andy Warhol “Campbell’s Soup Cans”/

/Mis teoksil, lehm?/

/Andy Warhol “Liz” ja Roy Lichtenstein “Crying Girl”/

/Miks ainult üks Dali teos?! (Salvador Dali “The Sublime Moment”)/

/Tarvi tahtis ässata ja Kerli ei saanud veel aru, et klõps käis/

/Veidraid nukusid ei ole kunagi liiga palju/

/Ein Kartoffel, Zwei Kartoffel.../

Edasi viis päev meid jalutuskäigule Stuttgardi tuulises kesklinnas, et ringi vaadata ja midagi kõhtu leida. Ilusaks vanalinnaks on raske arvukatest poodidest ümbritsetud tänavaid nimetada, kuid Tarviga on võimalik iga ilmaga ja igal pool jalutuskäike nautida. Ka Eestis ei ole me teinud kergest lumetuisust või lisakampsuni puudumisest välja.

Korraliku söögikohaga meie jalutuskäiku ei õnnistatud või õigemini söögikohti oli tänavatel küll, aga ükski ei sobinud. Turistidele kohaselt on kõrgemate hindadega välisriiki sattudes üsna suureks probleemiks, kus süüa? Kuigi me oleme Saksamaal kuid elanud, ei suutnud ükski kohalik restoran meid veel enda juurde meelitada ning otsustasime Tarvile vastumeelselt kindla peale rahvusvahelise McDonaldsi kasuks. Sai korralikult rämpstoidust kõhu täis ja naeratama paneva meenutuse, kuidas me aastapäeval Mäkis õhtust sõime.

/Näljased lapsed/

Tarvi: Ja lossi, ühte suurt lossi, käisime ka vaatamas kesklinnas.

/Kui Kerli ei raatsinud lossi mainida, siis kolm eri kauguselt tehtud pilti raatsis küll üles laadida/

Auto oli pargitud korralikult kesklinnast eemale kogemata ilusasse kohta. Ma ei oska öelda, kui palju treppe me alla ja üles ronides kasutasime, aga kindlasti aitas see meil muidu lahjaks jääma kippuva päeva sammude normi enam kui täis tatsata ning mõned maagilised ja rohkem naljakad klõpsud teha. Kui me õhtupimeduses autoni jõudsime, oli jäänud veel üks tõsisem sihtkoht – Birkenkopf’i vaatepunkt Stuttgardile. Üles mäkke viis valgustamata kurvidega jalgtee, mis tegi teekonna enam kui hirmsaks, aga tuledes linnavaade oli seda väärt. Mulle tol hetkel veel päris tundmatu vaatekohani ette võetud teekond tuletas meelde, kuidas ma aasta varem pärast teatrietendust Tarviga endale teadmata suunas kaasa jalutasin ja meie seiklused alguse said.

/Trepivaade päeval, õhtul ja küljelt/

/Härra Tarvi vihmavarjuga poseerimas/

/See vaade ei vaja ilmselt sõnu.../

Veel üks vaade, eemalt uhke loss, ja tagasi koju. Õhtu ei olnud veel kaugeltki läbi, sest Tarvi oli hommikul „vihmavarju tuppa unustanud“ ja kodus ootas mind veel paar armsat teksti koos veel armsama kingitusega, mis teeb soojaks nii südame kui ka jalad, lisab meie riiulile silmailu ja täitis imemaitsvalt kõhtu. Ma juba ootan ja loodan väga, et Tarvit Eestis samasugused soojad tunded minu üle kivide ja kändude lõpuks mu emani toimetatud ja hoiule usaldatud kingitust kätte saades valdaksid ja et see oleks parim versioon, mida suutsin leida.

Tarvi: Kas te saate aru, mida Kerli tegi? Ta ostis mulle kingituse ja lasi selle Eesti koju saata. Ja siis ütles mulle 2 kuud enne seda, kui me Eestisse lähme, et tal on mulle Eestis kingitus, aga ta ei ütle rohkem midagi selle kohta. Samas, mida siin ikka prääksuda, ma sain ju kingituse.

/Meie päevateekond/

3. osalugu: Kuidas Tarvi esimest korda Kerli jalgpalli vaatama viis

Kerge teemavahetus enne pausi. Ma ei ole väga pädev sellest kirjutama ja andke mulle andeks, kui terminoloogia täiesti lappab, aga eelmisel nädalavahetusel toimus Sinsheimis Wirsol Rhein-Neckar-Arena’l Bundesliga jalgpallimäng TSG 1899 Hoffenheim ja Eintracht Frankfurt’i vahel, kus VISUMi kaudu rongiga käisime. Ma pole varem ühtegi mängu niimoodi vaatamas käinud, mistõttu oli tegemist esimese korraliku kogemusega. Kuigi ma kõigest aru veel ei saanud, mis Tarvi mulle selgeks üritas teha, siis väravate löömise, üksteise seljas lohisemise nägemine ning fännide kisa kuulamine oli üsna põnev ja nalja pakkuv. Rongist niipalju, et kui vähegi võimalik, siis soovitan siiralt mitte sõita pärast mängu tagasi koju/hotelli või kuhu iganes fänne täis rongiga.

Tarvi: Ausalt öeldes ootasin, et see mänguelamus tekitab minus ekstaasi, sest tegemist ikkagi Bundesliga ülemise tabelipoole mansadega, kuid lahkusin mängult segaduses. Ühelt poolt oli kõik ülihea: suurepärane kaaslane, väravatega mäng, maitsev kõhu- ja janukosutus. Teiselt poolt tekkis koduigatsus: minna kindlate sõpradega Eesti koondise mängu vaatama, sest sealt sai alguse staadionitel mängude vaatamine, ning koju naasime alati huumori üledoosiga ja läbi kirjeldamatute seikade. Kaasa ei aidanud ka see, et rongis tagasi Mannheimi olid inimesed pakitud nagu Rakvere õllesigarid ning kohalikud rikastasid õhku alkolebra, tubaka ja kanepi suitsuga, millele lisaks üks bomš otsustas, et tualett on tema jaoks liiga kaugel ja urineeris vaguni nurka. Mmm... Mina lähen järgmisele mängule autoga, vahet pole, et paar tundi ummikus peab istuma.

youtube

/Wirsol Rhein-Neckar-Arena/

/Kerge soojendus/

/Moosinägu, kui Tarvi salamisi hõõgveini toob/

/Meie teekond rongiga/

Meil on kodus juba jõuluhõngu. Kas teil ka?

0 notes