#valimised

[unofficial-estonia]

ärge unustage valima minna

[booktravels]

[jeintalu]

Peast põrunud valitsuse eesmärk: muuta Eesti Põhiseadust nii, et Vene kodanikud valida ei saaks

Eesti Põhiseadust tahetakse muuta nii, et Venemaa ja Valgevene kodanikud ei saaks osaleda Eesti kohalike omavalitsuste valimistel.

See on äärmiselt skisofreeniline, sest Põhiseaduse muutmine on väga järsk samm. Põhiseadust tuleks muuta harva ja ainult äärmisel vajadusel. Ent Eesti peaminister Kristen Michal soovib Põhiseadust muuta "kiirkorras".

See on skisofreeniline ka seetõttu, et Põhiseaduse korrektse muutmise korral nõuaks uus säte, et Eesti kohalike omavalitsuste valimistel ei saa osaleda välisriikide kodanikud. Välisriikideks oleksid Venemaa, Valgevene, aga näiteks ka Ameerika Ühendriigid ja Läti.

Teine korrektne võimalus oleks sätestada, et Eesti kohalike omavalitsuste valimistel saavad osaleda ainult Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud. Sel juhul saaksid valimistel osaleda näiteks Prantsusmaa kodanikud, ent mitte Ühendkuningriigi kodanikud.

Äärmiselt ohtlik ja debiilne on kirjutada Eesti Põhiseadusesse sisse kahe konkreetse riigi - naaberriikide Venemaa ja Valgevene - nimed.

Oma eesmärkide põhjendusena väidetakse, et Venemaa kujutab endast Eestile julgeolekuohtu. Viimase väite põhjendusena omakorda viidatakse Venemaa sissetungile Ukrainasse.

Ent kuigi Venemaa sõda Ukrainas näitab, et Venemaa kujutab endast julgeolekohtu, ei järeldu sellest veel, et Venemaa kujutab endast julgeolekuohtu Eestile.

Sellest, et Venemaa ohustab Ukraina julgeolekut, ei järeldu automaatselt, et Venemaa ohustab Eesti julgeolekut.

Ukraina on Musta mere ääres, aga Eesti on Läänemere ääres. Ukraina on kauge maa.

Sisuliselt üritab Eesti valitsus sedasi muuta Eesti Põhiseadust hoopis Ukraina Põhiseaduseks.

Mis puutub aga sõdadesse kaugetes maades, siis Eesti kohalike omavalitsuste valimistel osalemise võiks sel juhul ära keelata ka Ameerika Ühendriikide kodanikel.

Nimelt okupeerisid Ameerika Ühendriigid sellised kauged maad nagu Afganistan ja Iraak. Need okupatsioonid olid õigustamata, kestsid aastakümneid ning võtsid elu miljonitelt inimestelt. Iraagi okupeerimine pole ka tänaseks veel täielikult lõppenud.

Mis juhtuks aga siis, kui Vene-Ukraina sõda lõppeb või kui Venemaal tuleb Putini asemel võimule uus poliitik, kes teostab teistsugust välispoliitikat?

Kas Eesti hakkaks siis oma Põhiseadust jälle ümber tegema?

Raske on vältida muljet, et Eesti Valitsus, mida juhib Reformierakond, püüab teha järgmist absurdset asja:

Kirjutada ühe riigi (Eesti) Põhiseadusesse sisse, et teine riik (Venemaa) on vaenlane, tehes seda kolmanda ja kauge riigi (Ukraina) tellimusel.

Eesti Valitsus tahab Eesti kohalike omavalitsuste valimistel osalemist lubada ainult neile, kes on lojaalsed Ukraina riigile!

Kui Põhiseaduse selline skisofreeniline muutmine peaks õnnestuma, siis ma lihtsalt ei tunnistaks seda uut dokumenti enam Eesti riigi Põhiseadusena.

Reformierakonda, kes on sellise radikaalse muudatuse eestvedaja, pean ma isamaareeturite ja madalalt arenenud mõistusega moraalitute aferistide jõuguks.

Venemaa ideoloogia

Eesti Valitsuse hullumeelne plaan on pälvinud Venemaa Välisministeeriumi tähelepanu.

RT ("Russia Today") on pühendanud terve artikli Eesti peaminister Kristen Michali plaanile. Tsiteeritakse väljaannet ERR ("Eesti Rahvusringhääling"). Sõna saab Maria Zaharova, kelle elutööks on Venemaa naaberriikidele epistleid lugeda.

Artiklist saame muuhulgas teada, et Zaharova on praegust Eestit nimetanud "mini-totalitaristlikuks režiimiks".

Väga erudeeritud Zaharova sõnavõtus esineb mõningaid Venemaa propagandale iseloomulikke loogilisi ning faktilisi ebatäpsusi.

Täpsustuseks rõhutan siin igaks juhuks järgmisi olulisi nüansse:

Nii Eestil kui ükskõik millisel teisel riigil oli täielik õigus mitte anda automaatselt kodakondsust sadadele tuhandetele nõukogude režiimi ajal selle riigi territooriumile elama asunud võõrkeelsetele immigrantidele.

Eestis elavatele kodakondsuseta isikutele anti hallid passid ja aastakümneid on neil olnud võimalus taotleda Eesti kodakondsust, mille saamise ühe tingimusena pidanuks nad edukalt sooritama eesti keele eksami.

Eesti valitsuse praeguse plaani järgi jääksid valimisõiguseta mitte ainult Eestis elavad Venemaa kodanikud, vaid ka halli passi omanikud.

Kuna totalitaristliku režiimiga miniriigis Eesti on väljaanne RT blokeeritud, siis ei saa ma oma kriitikat Vene propagandale korralike allikaviidetega varustada. Kasutatud artikli pealkiri on: "EU state's PM wants Russians banned from voting" (RT, 27 October 2024).

Uued Uudised seisukoht on samuti radikaalne

Konservatiivide ja EKRE väljaande "Uued Uudised" toimetuse nimel ilmus artikkel "Kristen Michal näitab ennast Vene kodanike valimisõiguse osas selgrootu poliitikuna. Või siis Vene selgrooga" (28. oktoober 2024), mida võiks pidada hüsteeriliseks. Sellest saame lugeda järgmisi avaldusi:

"...ainus lahendus on Vene kodanikud hääleõigusest kompromissitult ilma jätta."

"Venemaa aga jätkab kogu maailmas agressioone."

"Ainus lahendus".

"Kogu maailmas".

Skisofreeniline ajupesu.

Muide, need on Ameerika Ühendriigid ja mitte Venemaa, kellel on sõjaväebaasid kogu maailmas. Osa neist asub teiste riikide (näiteks Iraagi ja Süüria) territooriumil nende riikide nõusolekuta.

Kokku on neid Ameerika Ühendriikide sõjaväebaase umbes 750 ning neid leidub rohkem kui 80-s riigis.

Eesti siseminister soovitab rikkuda Eesti Põhiseadust

Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) kuuluv siseminister Lauri Läänemets soovitab Eesti Põhiseadust mitte muuta ja lubada osal Eestis elavail Venemaa kodanikel kohalike omavalistuste valimistel osaleda, osal aga mitte.

Valiku aluseks peab Läänemets nende Venemaa kodanike poliitilist meelsust: et valima pääseda, peavad nad olema lojaalsed Eesti riigile ning hukka mõistma Venemaa sõja Ukrainas.

Ent siseminister Läänemets kaitseb Eesti Põhiseadust ainult näiliselt, sest tema ettepanek tundub Eesti Põhiseadusega otseses vastuolus olevat.

PS §40: "Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus."

PS §41: "Igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma."

Ülaltsiteeritud põhiõigused on Eesti territooriumil igaühe õigused. Ei ole täpsustatud, et need oleksid ainult Eesti kodanike õigused. Järgmise paragrahvi põhjal laienevad sellised õigused aga ka Eestis elavatele Venemaa kodanikele ning kodakonduseta isikutele:

PS §9: "Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel."

PS §130 põhjal võib erakorralise või sõjaseisukorra ajal isikute teatud õigusi piirata. Ent seoses Vene-Ukraina sõjaga ei ole Eesti välja kuulutanud sõjaseisukorda või erakorralist seisukorda.

Artiklist "Lauri Läänemets: kui sa arvad, et Putin on okei mees, siis sa lihtsalt ei tule valima" (Vilja Kiisler, DELFI, 29. oktoober 2024) saame lugeda, et siseminister Lauri Läänemetsa sõnul Eesti riigis mõttepolitsei puudub. Ent selle sama hingetõmbega teatab ta ju, et ikkagi tegeletakse meelsuskontrolliga:

"Siseminister Lauri Läänemets (SDE) väidab, et Eesti riik meelsuskontrolliga ei tegele. SDE ettepaneku eesmärk ei ole tema sõnul kõigilt Vene kodanikelt valimisõigust ära võtta, vaid tagada see, et valima pääseksid need Eesti riigile lojaalsed Vene kodanikud."

Niisiis on meil selline siseminister, kelle arvates meelsuskontroll pole meelsuskontroll, kui kontrollitakse ainult Venemaa kodanike meelsust.

Seejuures Vilja Kiisleri sõnastus

"Ettepanek, mille kohaselt saaksid kohalike omavalitsuste valimistel hääletada vaid need Vene kodanikud, kes mõistavad [Ukraina] sõja hukka ja vannuvad truudust Eesti riigile..."

kõlab nagu eksplitsiitne, ilmutatud ülestunnistus, et Eestis tohivad hääletada ainult need Venemaa kodanikud, kes vannuvad truudust Ukraina riigile...

Kokkuvõte

Eesti peaminister tahab Eesti Põhiseadust muuta absurdsel viisil ja näib esindavat pigem Ukrainat kui Eestit. Eesti siseminister tahab rikkuda Eesti Põhiseadust ja kehtestada meelsuskontrolli. Venemaa Välisministeerium teeb absurdse eelduse, et kõigile Eesti elanikele oleks pidanud automaatselt andma Eesti kodakondsuse.

Bibliograafia

Arendt, H. The Origins of Totalitarianism. Penguin Books, 2017 (1951).

Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. 2020.

"EU state's PM wants Russians banned from voting" RT, 27 October 2024.

Haddad, M. & Hussein, M. "Infographic: US military presence around the world" Aljazeera, 10 September 2021.

Kiisler, V. "Lauri Läänemets: kui sa arvad, et Putin on okei mees, siis sa lihtsalt ei tule valima" DELFI, 29. oktoober 2024.

"Kristen Michal näitab ennast Vene kodanike valimisõiguse osas selgrootu poliitikuna. Või siis Vene selgrooga" Uued uudised, 28. oktoober 2024.

Orwell, G. 1984. Tln: Keelatud klassika, 2021 (1949).

Raiste, A. "Michal: eesmärk on, et aasta pärast Vene kodanikud valida ei saa" ERR, 28. oktoober 2024.

[tomorrowusa]

Estonia held national elections on Sunday. The Reform Party of staunchly pro-Ukraine Prime Minister Kaja Kallas picked up seats while the anti-Ukraine far right EKRE lost seats.

There are 101 seats in Estonia’s parliament known as the Riigikogu. Reform won 37 seats and Prime Minister Kallas could theoretically continue with her current coalition partners. Though she has said she would be willing to discuss forming a government with any parties – except the extremist EKRE.

Reform, Eesti 200, and the Social Democrats (SDE) all had successful elections.

Reform and Eesti 200 increased their mandates, while SDE dropped from 10 to nine seats but still came in ahead of Isamaa.

EKRE, Center and Isamaa all saw their number of mandates fall.

[ ... ]

The Center Party's number of mandates fell from 26 in 2019 to 16.

Center had the second-highest number of seats in the parliament after the last Riigikogu election four years ago. It is now third.

EKRE won the second-highest number of mandates this year but lost two, dropping from 19 to 17.

The party had expected to take over 20 seats.

^^^ emphasis added

Estonia is one of the smallest members of NATO and the EU. Yet Kaja Kallas has had a disproportionately high profile because of her unswerving support for Ukraine. As a result, she has experienced a boost in popularity.

Incumbent Prime Minister Kaja Kallas won 31,821 votes which is a new record for an Estonian politician.

Kallas stood for election in the biggest election district, Harju and Rapla counties, which is a Reform stronghold and home to many Tallinn commuters.

POLITICO adds:

Kallas’ fate is in sharp focus because of her role as one of Europe’s staunchest supporters of Ukraine. She now faces a second challenge after Sunday’s results: stitching together a stable majority coalition to run the Baltic state of 1.3 million, or face being pushed out of power by a coalition potentially built around EKRE and the Center Party.

She could try to reform her current three-party majority coalition (Reform, Social Democrats and Fatherland), which Sunday night’s results suggested would have 54 seats, or try to reach common ground with Center or Estonia 200.

Estonia 200 = Eesti 200   Fatherland = Isamaa 

Amid the war in Ukraine, Kallas has relentlessly pushed for a ramp-up in military suppliers to the war-torn state and a reinforcement of NATO troop numbers along Europe’s eastern edge.

Her long-standing criticism of Russian President Vladimir Putin, which predated Moscow’s full-scale invasion of Ukraine, is now widely seen as prescient, which has given her recent calls to stand firm in the face of Putin’s threats extra credibility.

“If we want peace and not to become Russia’s next target, we must support Ukraine,” she said in a speech before the election.

This is part of a recent trend showing a decrease in support for far right pro-Russia parties.

If you wish to understand Russia, talk to people in Eastern Europe who have had to endure Russian imperialism for the past 300 years. Kaja Kallas’s big toe knows more about Russia than Tucker Carlson, Elon Musk, and Roger Waters combined. 

[sysadminnid]

Kui Arno isaga hääletama jõudis, olid e-valimised juba katki läinud ... https://www.err.ee/1609360304/valimiste-veebilehte-tabasid-valimisnadala-startides-tehnilised-torked

[kolbybray]

Kuidas vahetada köögikraani asenduspihustit

Kui teie kodusegistil on pihusti katki, võib olla aeg see välja vahetada. Need funktsioonid ei kesta igavesti ja üldjuhul tuleb need alati välja vahetada, kui nende konkreetne garantii aegub. Üksikisik saab osta uue pihusti, külastades lihtsalt kohaparandus- või riistvarapoodi või ostes asendusosa veebist. Enne selle saavutamist veenduge, et sobitage oma uue pihusti tarvikud ja viimistlus olemasoleva segistiga.

Asendage konkreetne pihusti

Pihusti vahetamiseks peate eemaldama vana vooliku toru. Selle kinnitamiseks võib vaja minna isegi mingit mutrivõtit. Seejärel saab inimene paari tangi abil kinnitusfanaatiku kinnitada. Kui mutter on pingutatud, saate liini hõlpsalt läbi segistisõlme keerata. Kui olete selle kinnitanud, pöörake see konkreetsele teemale, et testida uusimat pihustit ja veenduda, et see töötab korralikult.

Nivito asenduspihusti valimisel peate veenduma, et see sobib korralikult. Veenduge, et vastaksite pihustusaju konkreetsele tüübile ja suurusele segistiga seotud mitmekesisuse ja asendiga. See spetsiifiline muudab teie enda segisti jaoks õige asendusliikme valimise palju lihtsamaks. Aerosoolipea ise on kindlasti aja jooksul kasutusel, seega valige kindlasti lisaks eemaldamisele ka see, mis on paigaldamiseks vajalik. Mõned pead võivad vajada spetsialisti paigaldamist, seega lugege enne ostmist kindlasti seadme paigaldusjuhiseid.

Töötage vesi läbi torustiku

Kui olete asenduspihusti ideaalsesse kohta paigutanud, saate hõlpsalt järgmise sammuga alustada. Veenduge, et isik laseb joogiveevarust alla. Lähteventiil asub tavaliselt valamukapi all. Kui segisti on tavaliselt ühendatud kõrgsurve joogiveevarustusega, sulgege see kindlasti. Vastasel juhul võite torude kaudu vett juhtida, põhjustades tööpinna libeduse.

Üksikisik saab osta alternatiivse pihusti, millel on 2 pihustusrežiimi. Nii saate valida tõhusama veejoa või rahustava voolu. Sellel on ka sile kummist otsik, mida on lihtne puhastada. Seda tüüpi pihustit on tavaliselt lihtne paigaldada ja see on saadaval mitme viimistlusega. Kui olete selle installinud, märkate lekkeid nulli ja see sobib ka veepihustussalmide voolu juhtimiseks.

Vahetage kogu segisti välja

Sõltumata sellest, millist tüüpi pihustit teil on, peate esmalt teadma, kuidas see töötab. Teades, kuidas see töötab, muudab remondi lähenemisviisi tõenäoliselt palju lihtsamaks. Tihti tuleb vahetada kogu segisti ja jaotusseade. See klapp asub valamu all või konkreetse peamise veesulguri juures.

Eemaldage kompaktse kruvikeerajaga metallklamber, mis hoiab pihustipead paigal. Kui olete vana vooliku-torujuhiku eemaldanud, libistate uue singli oma kohale. Kui te ei kasuta elektrilist kruvikeerajat, võite töötada nõela tangidega.

[ristokask]

Kampaaniamaania Nõmmel 💚 . . . . #ristokask #nõmme #keskerakond #valimised #tiitterik (at Nõmme Kultuurikeskus) https://www.instagram.com/p/CT-JVCsogR3/?utm_medium=tumblr

[martian-night]

Election related rant

So I know we have way worse politicians and parties out there (hello naziparty EKRE), the Estonian Green Party gets me going because they present themselves as feminist and as more left than the Social Democrats.

Last week (or the week before) the leader of the Green Party Izmailova gave an interview to the feminist magazine Feministeerium, where she flat-out stated that SotsDems aren't really leftist (they aren't on the global scale) and how they have stopped growing (arguable, but fair criticism) and how the Green Party is way more leftist. This coming from a woman who on a feminist forum called women using the contraceptive pill sluts. Then a few days ago her spouse (and I think previous leader of the party) went 'we need to freemarket the free public transportation in Tallinn so that everyone would be a client and would demand better service!'. For those not in the know our capital has for a long time been run by a somewhat nepotistic and corrupt party, but the one thing which everyone has basically agreed upon is that their idea of making public transportation for all the citizens of Tallinn free works and actually it would be great if more places had the same system. We can argue about how good an idea freemarket is but if the main 'clients' are pensioners and people who cannot afford other means of transportation then no effing way will they start 'demanding better service as clients'. Their only option will be to eat less or not take the bus.

What also worries me is that Izmailova is rabidly against GMOs, stating that 'nature is perfect' (so I guess that's why women keep dying in childbirth). The Green Party thing in this election is also demanding 'clean food for children' (in school lunches I guess?) but does that mean GMO free food as well? Estonia cannot at this point support itself food-wise, our agriculture is shit, so will they take the money from public transportation to ship in unnecessary 'clean' food from fuck knows where?

Oh, and they marched with Nazis against a big railway. Have to bring this up again.

[iskalkin]

Käisime Lydia Koidulat täna valimas #valimised #valimised2019 #iskalkin (at Elva, Estonia) https://www.instagram.com/p/BujEVAxA6Cb/?utm_source=ig_tumblr_share&igshid=1no14chblzgmi

[jeintalu]

Demokraatiast ja USA presidenivalimistest

Sa ütlesid seda, mida sa ei ütelnud ja ei ütelnud seda, mida sa ütlesid.

Kui te kasvõi põgusaltki jälgisite USA presidendikandidaatide Donald Trumpi ja Kamala Harrise valimisdebatti...

Mida on filosoofia ajalugu, analüütiline filosoofia ja poliitikafilosoofia meile õpetanud?

Mitte midagi.

Mis asi täpsemalt on demokraatia ehk rahvavõim?

Millised eelised täpsemalt on demokraatial teiste poliitiliste süsteemide ees?

Milliseid argumente on demokraatia toetuseks filosoofias klassikaliselt esitatud?

Kas Antiik-Kreeka väikese elanikkonnaga linnriikides harrastatud demokraatia on teostatav suurtes impeeriumides nagu Ameerika Ühendriigid, mis on paljurahvuselise elanikkonnaga, kümnete või sadade miljonite inimestega ja mis ajavad oma asju üle terve planeedi?

Ma olen seda juba aastakümneid rääkinud - rääkinud nagu vastu seina -, et kui demokraatial on mingeid eeliseid, siis mitte tavalistes olukordades ja et demokraatia eelised pole ilmselt mitte need, mida õpikutes standardselt esitatakse.

Filosoofide ja politoloogide poolt esitatud põhjendused demokraatiale on nagu liikluseeskirjad taevastele eeslitele.

Nendel mudelitel pole reaalsusega eriti pistmist.

Niinimetatud demokraatia analüüsimisel tuleks alustada reaalsuse teadvustamisest ja kõigepealt tunnistada järgmisi teese (mis ei pruugi aga kehtida igas riigis või kogukonnas):

Rahvas on rumal ja ebakompetentne ning ei saa asjadest aru.

Poliitikud on rumalad ja ebakompetentsed ning ei saa asjadest aru.

Lamemaalased vaidlevad omavahel, kas nende riik asub maaketta vasaku või parema serva peal.

Kõik kahe- või kolmedimensioonilised objektid lihtsustatakse nende ühedimensioonilisteks projektsioonideks, aga erinevad poliitikud projekteerivad erinevatele koordinaadistiku telgedele.

Üks partei teatab, et elevant on lont, teine aga, et saba.

Kõike pakutakse pakettide kaupa. Üks lubab sulle vajalikku joogivett ühes muruniidukiga, mida sa ei vaja. Teine lubab sulle vajalikku leiba ühes raudrüüga, mida sa ei vaja.

Mitte keegi ei vastuta oma sõnade eest.

Enamus saavutatakse, korjates kokku hääli erinevatest kogukondadest, lubades igaühele midagi, moodustades kokku mittekooskõlalise lubaduste süsteemi.

Rahvas valib, olles massiteabevahendite, sotsiaalmeedia ja haridussüsteemi propaganda mõju all ning uskudes võltsreaalsust. Erinevad poliitikud lähtuvad erinevatest võltsreaalsustest.

[sysadminnid]

Räägitakse, et õiged valimised algavad siis, kui Chuck Norrise kell ütleb: "on aeg".

[wienerielu]

Kolmas nädal (5.10-11.10)

Falafel sandwich count: vähemalt 5

Weisserspritzeri count: kes isegi teab??

Kuniks midagi põnevat/uut toimub, kirjutan endiselt pigem detailselt ja päevade kaupa, kuna siinne üleskirjutus on mulle omamoodi päeviku eest. Seetõttu on ka postitused praegu pikemad (kui nad tulevikus tõenäoliselt saavad olema). Nii et bear with me :D

5.-6.10

Selle nädala esimesed paar päeva läksid koroonakahtluse nahka - otsustasime juurakatega üksteisest eemale hoida, kuniks Matyáši koroonatesti tulemuse teada saime. Kuigi olukord oli ärev, siis omamoodi ka veidi kasulik, kuna sain teada, kuidas koroonakahtluse korral toimetama peab ja kuidas testi tegemine käib. Kusjuures testi tegemisel ei topitudki pulka ninna, vaid tegemist oli hoopis gargling testiga ehk testi tegemiseks pidi miskit vedelikku kurgus kuristama.

Ma oma tuppa ennast siiski ei sulgenud ja uitasin omaette mööda linna ringi. Teisipäeval oli endiselt ilus ilm ja selle ajendil läksin veetsin aega Burggartenis, kus maniküüritud murust hoolimata on lubatud pargis maha istuda. 

Õhtul käisin esimest korda enda spordikursusel, mis oli täpselt see, mida ma ette kujutasin ja eelmises postituses ka kirjeldasin. Mõnus oli üle pika aja treeneri käe all koos teiste inimestega trenni teha! Nüüd mõtlen, et oleks tegelikult pidanud veel mõnele teisele kursusele registreerima.

7.10

Kolmapäeval alustasin päeva Theatermuseumi külastusega, mida minu KHM Jahreskarte katab. Ausalt öeldes ma enne muuseumi minemist väga suurt uurimistööd ei teinud ja seega olin üsna üllatunud, kui ma muuseumi saabudes esimese asjana hoopis maaligaleriisse sattusin. Näha sai täitsa tuntuid nimesid nagu Bosch, Rubens ja Klimt. Minu jaoks oli kõige märkimisväärsem see, et ma olin terve muuseumikülastuse ajal, s.t vähemalt kahe tunni jooksul, terve muuseumi ainus külastaja. Ei oskagi midagi muud põhjuseks tuua peale koroona, sest muuseum ise on vahva. Aga üsna sürreaalne on tükk aega nt Rubensit vaadelda, kui peale paari turva ei ole ümber ainsatki hinge. Ja tegelikult oli muuseumis ka vahvaid, päriselt teatriteemalisi näitusi.

Kõige rohkem meeldis näituselt Boschi “Viimne kohtupäev”:

Peale negatiivsest testist teadasaamist asusime kohe õhtuks plaane tegema ja mina meelitasin sõbrad kohe oma kodukanti. Minu jaoks muidugi mugav, sest lihtsam on ju alati kilomeeter koju jalutada kui keset ööd ööbussidega mööda linna ringi kolistada.

Seega esmalt saime kokku Bukowski the Pub terrassil, kust liikusime edasi, kui liiga külmaks läks. Järgmiseks peatuseks sai Centimeter ja viimaks maandusime Cafe Morgensternis, millel on (sees) tugev Illegaardi vibe.

8.10

Mulle väga meeldib siin kohalikke parke avastada ja neljapäeval võtsin suuna Türkenschanzparki suunas. Seda peetakse üheks Viini ilusamaks pargiks ja see on tõesti imeline. Park on suur ja siin on kõik olemas: laste mänguväljakud, pikniku- ja pinksilauad, kohvik, suured platsid, igasuguseid põnevaid monumente ja isegi purskkaev ja kosk. Tõesti selline park, kus rahulikult terve päeva veeta saaks. 

Õhtul saime esmalt kokku paari sõbraga Donaukanali ääres ja edasi liikusime juba suurema grupiga sealsesse kanaliäärsesse baari nimega Adria. Kui liiga külmaks läks, tegime kebabipeatuse ja läksime ...kahjuks ... uuesti pubisse Dick Mack’s. See asub Schwedenplatzi juures ja on seega pmst Viini “Bermuuda kolmnurga” piirkonnas ja meelitab seetõttu õhtuti paljusid peojanuseid noori inimesi kohale.

Kui ma oleks päriselt vastutustundlik inimene, siis ma ei käiks praegu üldse baarides, aga vähemalt Dick Mack’s jms taolised lokaalid on see, kuhu ma oma piiri tõmban. Tundsin terve aja seal ennast ebaturvaliselt - praegu peab igal pool siseruumides kandma maski v.a, kui seltskonnaga kuskile laua taha istud. Seal aga enamus külastajatest ei pidanud nendest reeglitest kinni ja ühel hetkel lihtsalt istus meie lauda üks võõras mees (ilma maskita muidugi), keda keegi meist ei teadnud. Kuna ma tegelikult koroonat ikkagi ei taha, siis tegin Matyašiga (kellel juba oli koroonakahtlus) lubaduse, et meie enam vähemalt taolistesse tudengibaaridesse nagu Dick Mack’s jms enam ei lähe ja proovime võimalusel leida mingi alternatiivi. 

9.10 

Päeval läksin istusin pikemalt maha Türkenschanzparkis ja hakkasin ühe aine jaoks ette valmistama oma esimest esitlust ICJ ehk rahvusvahelise kohtu esimese kohtulahendi kohta. Väga meeldiv on teha jälle mõttetööd millegi kallal, mis ei ole magistritöö. Õhtul võtsin asja rahulikumalt ja jäin vaatamata sõprade agitatsioonidele koju.

10.10 

Kuigi eelmisel nädalavahetusel jäi meie planeeritud matk ära, siis sel korral võtsime kindlalt plaani uuesti veiniväljadele minna ja nii tegimegi. Tegime Mariaga plaani valmis ja läksime väiksema grupiga mõnusale jalutuskäigule. Rühkisime mõnda aega künkast üles ja esimese peatusena istusime ühes heuriges maha. 

Selle kohta paar tähelepanekut:

1. praegu on Sturmzeit ehk aeg, mil saab tarbida sellist jooki nagu Sturm (tõlkes torm). Kasutan defineerimiseks Vikipeedia abi:

Federweisser (also Federweißer , from German Feder, "feather", and weiß, "white"; from the appearance of the suspended yeast, also known as Sturm, from German Sturm, sturm in Austria), is an alcoholic beverage, typically 9% alcohol by volume, although versions of up to 11.5% alcohol by volume are not uncommon. (In contrast to all other alcoholic beverages, the alcohol content stated on a bottle of Federweisser is inconclusive, and presents an uppermost limit, not the actual content at any given time.) It is the product of fermented freshly pressed grape juice, known as must. The term in principle includes all stages of fermentation from must to finished wine.

...lühikokkuvõttes on tegemist noore veiniga, mida vaid sügisel pakutakse. Heuriges pakutakse alati endatehtud Sturmi. Väljanägemiselt on see tavaliselt kollakashägune ja väga magus. Kuivõrd sturm on fermenteeritud, siis seda liiga palju tarbida ei tasu :D

2. Kui juba joogiteemadel olla, siis teine jook, mida ma siin sagedasti tarbin, on Weisserspritzer, mis olemuselt on lihtsalt gaseeritud vesi mõningase valge veiniga. Eelistan seda õllele ja tean, et Saksamaal jms riikides on gespritzt ehk gaseeritud jookide tarbimine väga populaarne. Samal ajal oli väga naljakas näha prantslaste reaktsiooni, kui nad teada said, et siin taolist jooki pruugitakse. Nende jaoks on veini muude asjadega solkimine vaat et jumalateotus.

3. Siiani kõige konfliktsem kultuuride kokkupõrge toimus siis, kui me heuriges üritasime UNOt mängida. Kui mõtlete (sarnaselt minule), et tegemist on äärmiselt lihtsa kaardimänguga, mida keeruliseks ajada ei saa, siis eksite. Vaidlesime mängureeglite üle üsna kaua ja isegi siis kerkisid mängimise ajal esile mitmed erimeelsused.

Pärast kahte väga pikka ja kurnavat UNO mängu läksime tagasi alla Grinzingi, kus lootsime mäenõlval veel ühe heurige peatuse teha, mis aga kehva ilma tõttu ei õnnestunud. Seega istusime aga hiliseks lõunaks maha hoopis restoranis Müllers Heuriger & Weingut, kus Viinis olles esimest korda (kui arvukad falafel sandwichid välja arvata) sooja toitu sain. Kuna praegu toimetan taimetoitlasena, siis osutus valikuks Steinpilzknöderl. Knöderl on lihtne toit, meenutab veidi pelmeene, aga olemuselt on lihtsalt saia- ja kartuliklimbid:

Knödel are boiled dumplings commonly found in Central European and East European cuisine. Central European countries in which their variant of Knödel is popular include Austria, Germany, Hungary, Poland, Romania, Serbia, Croatia, Slovenia, Slovakia, and the Czech Republic. They are also found in Scandinavian, Romanian, North-eastern Italian cuisine, Ukrainian and Belarusian cuisines. Usually made from flour, bread[1] or potatoes,[1] they are often served as a side dish, but can also be a dessert such as plum dumplings, or even meat balls in soup.

Pärast einet läksime tagasi linna ja istusime minu kodukandis maha Cafe Morgensternis, kus proovisin esimest korda Kaiserspritzerit, mis on põhimõtteliselt lihtsalt Weisserspritzer veidikese leedriõie siirupiga - väga maitsev!

Kuna ma kavatsen sel semestril õppida raamatukogu asemel kohvikutes (kuivõrd raamatukogus peab alati reserveerima istekoha ja ka laua taga maski kandma), siis viimase peatusena võtsime suuna Cafe Zehnsiebzig poole. Lokaal on ka õhtuti lahti ja seega sain lüüa kaks kärbest ühe hoobiga - näha ära kohviku ja sõpradega aega veeta. 

11.10

Juba mitmendat korda järjest unustan laupäeval ära, et pühapäeval on poed kinni. Ja väikse külmkapi tõttu ei ole mul tavaliselt nädala lõpuks suurt midagi süüa. Mis siis ikka, kui tuleb järgmise falafel sandwichi järele minna. Mul on tunne, et Tallinnasse kolides peaksin ka enda falafel sandwichi jaama kodus püsti panema, sest vähemalt Berliner Döneri falafel sandwichid valmivad umbes poole minutiga, aga maitsevad siiski ülihästi.

Üleüldse on siin igal pool püsti iseseisvad nö Würstelstandid ehk vorstiputkad, kust odava hinnaga maitsva (kuid mitte eriti tervisliku) kõhutäie saab. Ja ka muud tänava- ja muude rahvuste toitu on siin palju rohkem saada kui Eestis. 

Pärastlõunal läksin avastama järgmist parki oma “ilusate parkide” nimekirjast. Seekord osutus valituks Setagaya park, mis on väike armas Jaapani stiilis park.

Õhtul läksin kohvikusse Cafe Prückel, mis on traditsiooniline Viini Kaffeehaus. Proovisin esimest korda kohalikku Apfelstrudelit, mis oli igati hinda väärt. Väga meeldis, et selles kohvikus oli ka elav muusika - üks kohalik härra mängis täitsa ilusti klaverit.

Kohvikus haudusime plaani minna lähinädalatel paariks päevaks Alpidesse mäeõhku hingama. Eks näis, kas suudame millalgi ka plaani ellu viia.

Pärast kohvikut sattusime üsna juhuslikult taolisse lokaali nagu Viva la Mamma, mis tegutseb pizzeriana, aga kus ma siiani Viini parima (aga ka kallima!) Spritzi sain.

Suvalised tähelepanekud Viini ja Erasmuse elu kohta:

1. Valimised. Kohalikud valimised võitis ootuspäraselt SPÖ ehk kohalikud sotsiaaldemokraadid, kes Viinis pmst igavesti on võimul olnud. Õllepartei sai igas linnaosas umbes 2% häältest, mis on veidi naljakas, sest Eestis saavad rohelised valimistel umbes sama palju hääli. Kohalikke paremradikaale (FPÖ) Viini inimesed pigem vihkavad: viimasel nädalal märkasin, et FPÖ plakatid on üle linna üsna palju täis sodinud (plakatid on küll ka ise üsna nõmedad) Valimistulemus ka peegeldab seda: enamikus linnaosades said nad alla 5% häältest. 2015 olid nad siin täitsa populaarsed, aga sel aastal kaotasid enamiku oma mandaatidest. Nad on ka ainus partei, kelle SPÖ on koalitsioonikõnelustest välistanud.

2. Eesti & digivärk. Eesti kui digiriigi maine on üllatavalt tugev ja prominentne, aga eelkõige endise idabloki hulgas, Lääne-Euroopal on suht suva. Samas mulle tundub, et see maine on õigustatud, sest võrdluses teiste riikidega on Eesti digivärgindus ikkagi mitu sammu ees - ma pole kuulnud, et keegi nt kuskil mujal igapäevaselt digiallkirju kasutaks. Digiallkirjastamine on minu jaoks küll nüüdseks niivõrd tavaline asi, et ei kujutaks elu ilma selleta ettegi.

3. Ainetele registreerimine. ma tõesti loodan, et ma selle kohta enam rohkem ei pea kirjutama, aga ainetele registreerimise jama ei ole ikka veel lõppenud. Olen paljudel ainetel ikka veel waiting listis. Kõige rohkem loodan, et saan vähemalt oma vajalikud 18 EAP kätte (kuigi plaanis oli mõnevõrra rohkem läbida). 

Veel üks näide selle kohta, kuidas ma Tartus olen liiga mugavaks muutunud: ÕIS genereerib ainetele registreerides ise automaatselt tunniplaani, siin pean aga ise alati järge ajama, kus ja millal ma olema pean ja et ometi midagi ei kattuks. Eriti segadusseajavaks teeb muidugi asja see, et osad ained on online, osad füüsilise õppega ja mõnes aines on nn Hybride Lehre. Täna (12.10) hakkab aga esimene aine ja selleks pean päriselt Juridicumi minema!

Tschüss ja järgmise nädalani!

[ristokask]

Nõmmekad saavad väärt lugemiskraami! 💙 . . . . #Nõmme #Valimised #ristokask #RistoKask834 #834 (at Nõmme (subdistrict)) https://www.instagram.com/p/CTtex3TDdFQ/?utm_medium=tumblr

[dweamteam-blog]

Meedia mõju valimistel

Meedia on üldiselt väga suur mõjutusvahend igas valdkonnas, kuna see jõuab väga paljude inimesteni, kas siis raadio, televiisori interneti vms teel. Inimestele on sisendatud, et meedia on kallutamata ning neutraalne, aga reaalsus on natukene teine ning lihtsama mõtteviisiga inimesed usuvadki iga sõna, mida ajakirjandus neile ette söödab.

Kogu see jutt kehtib ka valimiste ajal, kui erakonnad hakkavad järsku tööd tegema ning püüavad igatepidi silma paista, et meedia neist kirjutaks, olgu selleks siis hea või halb kajastus, vahet pole. Muidugi pakuvad rohkem kõneainet ju skandaalid, kui see, et avatakse jälle mingi teelõik või lasteaed. Mis seletab seda, et justkui alati enne valimisi saab mingi poliitik sellise sigadusega hakkama, et terve Eesti räägib sellest. 

Viimase näite saab kohe tuua viimastest KOV valimistest, mis jääb meelde ahistamisskandaaliga ning mille keskpunktis oli Taavi Rõivas. Muidugi lükkasid mõlemad osapooled selle väite tagasi, et tegu oli lihtsalt pilti saamisega. Võibolla see oli tõesti juhus, et just 3 päeva enne valimisi see teema avalikuks tuli. Seda me ei saa arvatavasti kunagi teada, aga me teame seda, et tänu sellele tembule sai Rõivas pildile igas infokanalis. Inimesed jagunesid kahte leeri, need kes uskusid Taavit ja need kes ei uskunud. Need, kes Taavit uskusid ja muidu võibolla valima poleks läinud, tegid seda suure tõenäolsusega, et näidata ekspeaministri vastu toetust. Ehk siis täitis antud skandaal mitut valimiskampaania funktsiooni: veenis valijaid selles, et Rõivas on hea ja siiras/halb inimene, ning mobiliseeris neid, kellele teema korda läks, valimiskastide juurde minema. Rõivase vaatevinklist võib valimised häälte poolest edukaks lugeda.

Meedial on ka väga suur võim poliitikute maine kujundamisel. Meedia võib kujutada sind oma uudistes kui täielikku äput või siis vastupidi, kirjutab kui tubli ja andekas sa ikka oled. Näitena võib jälle tuua viimased KOV valimised IRLi ja Raivo Aeg näitel. Nende põhiloosung oli „Vabastame Tallinna korruptsioonist“. Mõte ju iseenesest väga hea ja üllas, aga meedia võttis selle tugevalt pihtide vahele ning võib öelda, et naeruvääristas seda isegi. Peab tunnistama muidugi, et IRL andis ise sellele ka vahepeal põhjust.

Positiivse näite võib tuua Keskerakonna ja Taavi Aasa näitel. Meedia kajastas Taavi Aasa suhteliselt vähe, võrreldes teiste kandidaatidega, aga seda tehti positiivses suunas. Aas ei saanud hakkama mingi skandaaliga või mõne tobedusega. Tema rõhus valimistel oma kogemustele ja oskustele ning tegi suus lahti siis, kui selleks tarvidust oli.

Poliitikuna peab inimene arvestama, et meedia võib olla su sõber, aga ka su vaenlane, tuleb olla ettevaatlik ning mitte suhtuda sellesse üleolevalt, sest see mõjutab väga tugevalt poliitiku karjääri. Kui rõhutakse skandaalidele ja mingitele teravatele väljaütlemistele, siis võib kindel olla, et meedia seda ka kajastab, aga mis kuvand sellest tekib, on teine küsimus.

[jeintalu]

VALIMISTEST

On kaks erakonda: A ja B.

A teatab, et kui ta võimule saab, siis ehitab ta Mustamäele ostukeskuse.

B teatab, et kui ta võimule saab, siis ehitab ta ostukeskuse hoopis Lasnamäele.

Tegelikkus on teistsugune.

Kui A võimule saab, siis üritab ta alustada sõda ja me kõik võime surma saada.

Kui B võimule saab, siis üritab ta juurutada rohusöömist ja me kõik võime nälga surra.

Kuna sõja alustamine on ohtlikum kui rohusöömise juurutamine, siis peaksin ma A asemel hääletama B poolt.

Ent kõik hästituntud õigustused demokraatiale eeldavad, et inimesed valivad selle, kelle poliitika neile kõige enam meeldib.

Kui inimesed valivad kedagi muudel põhjustel, siis nimetatakse seda taktikaliseks valimiseks.

Taktikalise valimise puhul jääb üsna müstiliseks, milles seisnevad demokraatia eelised.

Juba taktikalise valimise võimalikkus ja ka selle sagedane reaalne toimumine seavad kahtluse alla demokraatia üldtuntud põhjendused.

Ma ei vali erakonda C, kelle plaan mulle meeldib, sest ta kukub niikuinii välja või teda polegi nimekirjas.

Seetõttu valin ma erakonna B, keda ma ei taha, aga kes on vähem hull kui erakond A, keda ma ei taha üldse.

Niisiis hääletan ma B poolt.

Aga pärast nad teatavad, et ka mina andsin neile mandaadi juurutada rohusöömist, kuigi ma valisin neid ainult selleks, et võimule ei saaks erakond A, kes alustaks sõda.

Kui ma üldse ei vali, siis nad ütlevad, et ma pole täitnud oma kodanikukohust.

Aga mul ei saa olla moraalset kohustust valida kahe röövli vahel, sest kumbagi neist valides aitaksin ma kaasa röövimise legaliseerimisele.