#kohad 2022

[brotherstonefish]

Annelinn, Tartu, Estonia, January 2022 by Kaarel Nurk

[jeintalu]

USA/VENEMAA SÕNAVAHETUS ÜRO-s

Soovitan lugeda pigem seda ingliskeelset artiklit väljaandest New Zealand Herald:

“Ukraine Crisis: Russia, US exchange harsh words at UN” 31 January 2022

Vähemalt saate te teada, mida kumbi pool ütles ja millised olid tema argumendid ning seisukohad. Loomulikult on artiklis ka kerge annus lääne propagandat, ent talutavalt. Artikli stiil on hea.

Mis puutub aga Eesti ajakirjandusse, siis varem vaikiti maha näiteks see, et Eesti hääletas ÜRO Julgeolekunõukogus selle poolt, et OPCW endine peadirektor ei saaks tunnistusi anda. Asi puudutas Doumas väidetavalt sooritatud keemiarelva rünnaku ekspertiisi võltsimist OPCW peakorteris. Sedasi hääletas Eesti ÜRO-s veel eelmise valitsuse ajal, kui selles olid ka kaabud.

Nüüd oleks võinud arvata, et olukord Eesti meedias on veidi paranenud, sest Vene/USA tüli ÜRO-s ajakirjanduses valgustati:

Matti Aivar Lind “USA ja Venemaa pidasid ÜRO julgeolekunõukogus maha tulise sõnalahingu. Vene saadik: Ukraina võib iseennast hävitada” DELFI, 01. veebruar 2022

Aga võta näpust. Sellest artiklis on Venemaa seisukohti ÜRO-s tsenseeritud. Esitatud on ainult osa, jättes välja olulised kohad kusjuures. Artikli stiil on jube ja meenutab sovetiaega.

Näiteks teatatakse, et probleemid Ukrainaga algasid sellest, et Venemaa okupeeris ja annekteeris Krimmi. Ent probleemid algasid Maidani revolutsioonist. Viimase kohta kirjutatakse, et venemeelne president "tagandati":

“Ukrainat ümbritsev kriis on väldanud juba alates 2014. aastast, mil Venemaa annekteeris naaberriigile kuuluva Krimmi poolsaare. Moskva alustas invasiooni pärast Venemaa-sõbraliku valitsuse tagandamist Kiievis.”

Ent tegemist oli riigipöördega või revolutsiooniga, mida toetas USA ja USA on ise sellist toetamist tunnistanud. Kui valitud president Janukovitši kukutamist ebaseaduslikul teel nimetatakse “tagandamiseks”, siis sama hästi võiks Krimmi annekteerimist nimetada “Krimmi ühinemiseks Venemaaga”.

Artikli sõnastus jätab lugejale mulje, justnagu oleks ärevad ajad viimasel paaril nädalal tingitud sellest, et Venemaa paigutas Ukraina piiri äärde 100 000 sõjaväelast. Viimasel kahel nädalal.

“Viimaste nädalate sündmused on viinud USA ja Venemaa suhted madalaimasse punkti pärast külma sõda. Venemaa on saatnud Ukraina piiri äärde üle 100 000 sõjaväelase...”

Ent need sõjaväelased on seal piiri ääres olnud juba rohkem kui kaks kuud. Seejuures artikkel ei maini, kui kaugel piirist nad on (enamus on paarisaja kilomeetri kaugusel).

Artiklis teatatakse, et Venemaa eesmärgiks on taastada oma impeerium, teatatakse sellisel viisil, et lugejale võib jääda ekslik mulje, justnagu oleks Venemaa seda ÜRO-s selles sõnavahetuses ütelnud.

“...president Vladimir Putin nõuab, et NATO ei võtaks Ukrainat eales oma liikmeks. Ühtlasi nõuab Kreml vägede lahkumist teistest Venemaa naaberriikidest, sh Baltimaadest – seda kõike osana oma jõupingutustest kaitsta ja laiendada Venemaa mõjusfääri Ida-Euroopas.”

Tekst on teksti tõlgendusest eristamata jäetud.

Seejuures on usutavaid tõlgendusi mitmeid erinevaid. Üks usutavatest tõlgendustest johtub Venemaa enda poolt NATO-le tehtud ettepanekutest. Venemaa korduvate sõnavõttude põhjal on ilmne, et Venemaa põhieesmärgiks on takistada NATO laienemist itta ja USA strateegilise relvastuse paigutamist Vene piiri äärde, Moskvale aina lähemale.

Ent DELFI artikkel on Venemaa sellekohased ütlused välja jätnud ja ka Venemaa ettepanekutest mainib muid ettepanekuid (mis puudutavad Ukrainat ja Eestit) sel eesmärgil, et jätta lugejale mulje, justnagu oleks tõestatud, et Venemaa põhieesmärgiks on taastada oma impeeriumit.

Kokkuvõttes, ÜRO-s toimunud vaidluse sisu on edasi antud poolikult, moonutatult, tendentslikult ja propagandistlikult. Lugejal ei lasta oma peaga mõelda, “õiged” mõtted ja tõlgendused istutatakse lugejale pähe kasvõi selle hinnaga, et võltsitakse fakte.

Selline sõjapropaganda on mõtleva lugeja mõnitamine.

[kinnisvarakool]

Linn otsib Iru Hooldekodu uue korpuse ehitajat

Linn otsib Iru Hooldekodu uue korpuse ehitajat

Tallinna linn rajab Iru hooldekodu (Hooldekodu tee 2) juurde uue korpuse, kus saab olema statsionaarse õendusabi üksus ning kohad dementsuse diagnoosi saanud inimestele, selleks kuulutas linnavaraamet välja riigihanke hoone ehitustööde teostaja leidmiseks. Uus korpus peaks ehitusjärgselt valmima järgmise aasta lõpuks ja avama oma uksed 2022. aasta alguses.

Tallinna sotsiaal- ja…