#ismatu gwendolyn

[soracities]

"Absolutely no one comes to save us but us."

Ismatu Gwendolyn, "you've been traumatized into hating reading (and it makes you easier to oppress)", from Threadings, on Substack [ID'd]

[dovesndecay]

The reason you hate reading is because the ruling class benefits from illiteracy. Not total illiteracy, mind you. That’s bad for business. The ruling class (law and policy makers, oligarch businessmen, celebrity, hedge fund managers buying up single-family housing, etc.) want you literate enough to be able to work for them, but not so literate that you realize how badly the working class gets fucked over in this world-making. Read enough to be able to consume and to execute, not to consider critically, certainly not enough to create. Because then what? A mass of people realizing we can create and recreate everything we see and touch to something kinder for us? Ghastly. Absolutely not.

Please go read or listen to Ismatu Gwendolyn's essay.

[houseofpurplestars]

the role of the artist is to load the gun.

[besarelcielo]

[baldhedanxiety]

"You’re about to read about a lot of death and dying. Here’s a thread of hope to hang onto. The sun rises with no sense of obligation despite the desperation of her constituents in the frigid night. Her shameless patience keeps our peace. We write and we read, we love and we grieve, conspiring to become like her– like the sun, to soar and to die. To defy gravity. To become something beyond what this timespace can currently withstand. A world comes after this one we all shiver under. One day we too will rise, a new sun." -Ismatu Gwendolyn, Drugs of Denial 2024

[mindlessfandomindulgence]

"I also just in my own person have like a, a delusional amount of confidence that everything will go my way, such that it doesn't really occur to me to think that anything could go wrong in the first place, but like truly, I mean, that becomes a self -fulfilling prophecy because… since when do things go wrong?" - Isamtu Gwendolyn

https://substack.com/@ismatu

[neverquiteeden]

I am caught in this constant process of becoming. I don’t have to like the look of my molted skin for me to find value in that moment. I don’t know that I have to strive to like or love or cherish or whatever myself; I think for me, those are secondhand items that come from approaching myself in sincerity. The only thing I work towards actively is peace with all the selves I am accountable to. I find peace and I breathe deep, and sometimes I am happy.

—Ismatu Gwendolyn

[angelnumbers]

[soperton]

The colonial school is colonial, as in: the main difference between the Global North and the Global South is the ability to hide the stink and stench of mass death.

- Ismatu Gwendolyn

[raabtaatales]

[actuallyitskal]

deeply recommend. the grief is burning, but i believe palestine will be free in our lifetimes

[soracities]

"As an educator, I don’t just want you to feel what I feel. I don’t want you to consider me correct because I said it beautifully. I want to sharpen your critical thinking skills and your world-making capacities. I absolutely do not leave emotion out of that! Emotions are as central as the written, verbal, numeric, social, ecological knowledges we are able to gain to navigate this world and the next. I am just… extra cognizant of how much I can lead viewers to feel with me without further thought. The videos of mine that go most viral are ones where I show the most emotion, whatever that emotion is: hopeful, cheery, despondent, grieved, furious, combative. We love emotion. We live such isolated, stifled lives.

The challenge of reading is to navigate the narrative without the overtures of overt feelings. There is no face to latch onto, no music that sways you. Words on a page especially cannot compete with screen-time. They’re not meant to. The boredom opens up space in your mindscape to your own thoughts, opinions, and feelings."

—Ismatu Gwendolyn, "you've been traumatized into hating reading (and it makes you easier to oppress)", from Threadings on Substack

[dovesndecay]

So much shame hides out in pacifiers and you don’t even realize how incongruent it feels in your body to shame yourself for comfort until you acknowledge it. Write it down and be honest. Be honest with yourself about where your needs aren’t met. I promise you’ll sleep a bit better.

Once again, I am asking people to read/listen to Ismatu Gwendolyn's work.

[houseofpurplestars]

A world that belongs to us hinges on how quickly we can come to believe, in mass, that we can care for one another.

Rebuilding Lives

USD 200,000 will provide a three year basic income for all of the 156 Ebola survivors registered by the Sierra Leone Association of Ebola Survivors in Kenema.

[messee]

kirjaoskusest

Lugesin Ismatu Gwendolyni esseed "you've been traumatized into hating reading (and it makes you easier to opress", mis nagu pealkirigi ütleb, räägib kirjaoskusest ja lugemisest.

Autor ise on pärit Sierra Leone'ist ning sealse vähese kirjaoskuse tõttu peab oskust ja võimalust lugeda oluliseks. Seal on viimatiste andmete järgi kirjaoskus 49% peal, Eestis on see 100% peal [X]. Siin on kirjaoskus püsinud kõrge juba kaua, seega on keeruline ette kujutada olukorda, kus see oleks madalam.

Kirjaoskust on mitut liiki, igal alal (meedia, digimaailm jm) on oma kirjaoskus. Lisaks on see ka erineval tasemel, ehk lihtne lugemisoskus erineb kriitilisest tekstianalüüsist. Seda teist aga ei mõõdeta. Lähim mõõdik on PISA testi funktsionaalse lugemise osa, kuid seda on keeruline üldistada kogu ühiskonna peale. Siiski on selle tulemused olnud Eesti puhul head [X].

Nüüd asjast ka. Autor seab endale neli põhiteesi, mida püüab tõestada:

valitsev klass saab kasu lugemisoskamatusest;

lühivideod lahutavad meelt, aga ei hari;

lugemine erineb kuulamisest, vaatamisest ja muudest kirjaoskustest, see on oskus, mida tuleb eraldi arendada;

keegi peale meie endi ei tule meid päästma.

Neist esimesed kaks tõestab ta hästi ära, lugemise erinevus muudest kirjaoskustest jääb minu hinnangul kahtlaseks ning viimane tees on niikuinii maailmavaateline.

Autor seletab, et valitsevale klassile on oluline, et töölised oskaksid piisaval tasemel lugeda ja kirjutada. Just nii palju, et töö saaks hästi tehtud, aga ülejäänud on ebavajalik. Ka Eesti koolilt oodatakse, et see toodaks inimesi, kes tööd teevad, mitte inimesi, kes mõelda oskavad [X]. Valitsevale klassile pole oluline, et inimesed oskaksid päriselt lugeda varasemaid filosoofilisi tekste. Mõtted sellest, kuidas maailm töötab ja kuidas seda muuta paremaks meie jaoks on nende jaoks tähtsusetud.

Essee pealkiri annab aimdust, et me ei taha lugeda, sest meil on sellest trauma. Gwendolyn kirjeldab, kuidas paljud saavad koolis lugemisest trauma. Kohustuslik kirjandus ja selle põhjal enesehinnangu kujundamine jätab jälje kogu eluks. Kas sa oled mõelnud, kui kummaline on fakt, et paljud inimesed ütlevad "mulle ei meeldi lugeda"?

Lühivideod on kasutud inimeste harimiseks, on essee järeldus. Peamiselt on praegu levinud TikToki formaat, kuid autor mõtleb ka Youtube'i videoid, mis jätavad mulje, et õppisid midagi uut, kuid tegelikult ununeb see kiiresti. Paljud, mina kaasa arvatud, veedavad videoid vaadates tunde. Gwendolyn küsib õigustatud küsimuse: "Mida sa neist mäletad?"

Probleem lühivideotega on nende pikkus. Lugedes, vaadates dokumentaale, kuulates taskuhäälinguid jms, pead sa keskenduma palju pikemaks ajaks. Kaheminutiline TikToki video läheb ühest kõrvast sisse ja teisest välja. Selle ajaga pole võimalik ka asja süvitsi minna ning kõik käsitlused jäävad pinnapealseteks. Nende tundidega võiks hoopis lugeda.

Lugemine on emotsioonidest lahutatud viis infot saada. Nii peab lugeja ise päriselt mõtlema oma peaga teksti tähenduse üle ja sellest tegema järeldused, millega nõustub ja millega mitte. Kõik muud vormid kasutavad veenmiseks ja tähelepanu hoidmiseks muid tehnikaid: emotsionaalsus, muusika, subway surfersi / seebi lõikamise videod, visuaalid jpm. Autori sõnul jõuad sa lugedes päriselt ise ka mõelda ning uusi seoseid luua.

See on raske, aga lugemine on oskus, mida saab arendada, mitte talent. Küll aga ei ole ma täielikult veendunud, et muud kirjaoskused pole (vähemalt osaliselt) ülekantavad. Olen nõus, et kirjalikes tekstides on palju häid mõtteid, kuid kas see on ka üldiselt parim viis info saamiseks on juba kahtlane. Autor toob välja häid argumente lugemise kasuks, kuid vastandab lugemist ainult lühivideotele. Kas lugemine on parem kui dokumentaalfilmi vaatamine?

Gwendolyn leiab, et lugemine on vastuhakk ühiskondlikule korrale. Valitsev klass ei taha, et keegi püüaks muud moodi mõelda, kui nemad soovivad. Kui sa loed, siis on sul võimalik avada enda jaoks uus võimalus maailma näha ja ehk nii ka seda muuta. Meil Eestis on võimalus kirjaoskuse kaudu maailma muuta. Meie raamatukogud on hästi varustatud ja tasuta. Ka ülikoolide raamatukogud on enamasti avatud kõigile. Seega tasub võtta kinni sellest võimalusest kuniks meil seda on.