#emakeel

[luuletus-ee]

- Lilia63

[surnumanaja]

ma hakkasin uuesti vaatama queen of the damnedi aga siis ma sain aru et ma tahtsin lihtsalt selle osti kuulata ega tegelt tahtnudki tervet filmi vaadata aga peale tänast vampiiri intervjuu osa on forsaken ehk see laul mille lestat esimesena oma bändiga välja laseb väga huvitav laul im over it hmmm jaa lestat muidugi muidugi ajaa siis veel need nosferatu ja varajase kino refid ja kurat kui see muusikavideo lavakujundus pole ka ref ühele bauhausi täpsustus kool mitte bänd ega pood kujundusele aga see selleks

[unofficial-estonia]

Head emakeelepäeva! Kirjutage siis mõni ai/pai ühiste mändidega fännilooming meie emakeele auks 💙

[sleepless-crows]

tere! ma unustasin ära, et räägime täna kõik oma emakeeles!! minu emakeel on eesti keel 🇪🇪

kamusta!!! tagalog ang sa akin 🇵🇭

[setokaubamajapakkumised]

Lasteraamatud seto keeles

Lasteraamatud on need, mis panevad aluse meie järglaste kirjaoskusele ja keelekasutusele. Seetõttu on eriti oluline, et lastel oleks kättesaadavad raamatud oma emakeeles. Kahjuks on seto laste olukord selles osas vähe rõõmustav. Häid setokeelseid lasteraamatuid on vähe.

Arendavad raamatud lastele

Raamatud on jätkuvalt üheks oluliseks lugemis- ja kirjaoskuse allikaks lastele, kuigi raamatute roll on taandumas elektroonilise kirjaoskuse ees. Lisaks kirja- ja lugemisoskuse allikale on lasteraamatute roll: - aidata kujundada motoorikat; - arendada tähelepanuvõimet; - panna lapsi mõtlema; - arendada laste kõnet; - treenida mälu. Klassikaliselt on laste jaoks, üheks esimeseks, kõige tähtsamaks raamatuks olnud Aabits. Seto lastel on täiesti võimalik oma emakeelt õppida seto Aabitsa abil. Kahjuks pole seda kõigil seto lastel ja sellel on raske konkureerida eestikeelse Aabitsaga, mis on esimese klassi laste jaoks riiklike õppekavadega ettenähtud õpik. Seto Aabitsa saate hankida oma lastele Seto Kaubamajast. Osta kohe

Populaarsed ja tuntud lasteraamatud

"Kõik suured on kunagi lapsed olnud. Aga mäletavad seda neist vaid vähesed." Jah, see on tsitaat Väikesest Printsist. Antoine de Saint-Exupéry "Väike prints" on üks loetumaid 20. sajandi raamatuid. Oma suure elutarkuse, sügavuse ja mitmekihilisusega võiks seda pidada rohkem täiskasvanute kirjanduseks. Siiski on see üks tuntumaid ja populaarsemaid lasteraamatuid. Õnneks on seto lastel seda võimalik lugeda oma emakeeles ja see kõlab seto keeles väga kaunilt. Võid selles veenduda kui soetad endale Tsillokõsõ Printsi audioraamatu. Osta kohe 2021 jaanuaris ilmus kirjastuselt Seto Kiri teine väga oluline setokeelne lasteraamat: Karupoeg Puhh ehk siis seto keeles Kahropoig Puhh. Raamat on oluliseks täienduseks setokeelsele kirjavarale. Osta kohe 2021.aasta oktoobris ilmus kirjastuselt Avita koostöös kirjastusega Seto Kiri Silvi Väljal menukas lasteraamat Jussikese seitse sõpra (Jussikõsõ säitse sõpra) seto keeles. Kindlasti on see raamat hea setokeelne lugemisvara näiteks Värska lasteaia setokeelsele rühmale. Osta kohe

Eesti lasteraamatud või seto lasteraamatud?

Raamatuid, mida tunneme eesti lasteraamatutena on meie raamatupoodides, raamatukogudes ja kodukogudes ikka päris suurtes kogustes. Setokeelseid lasteraamatuid annab kahjuks otsida pirrutulega. Setomaal oli veel hiljuti peaaegu totaalne kirjaoskamatus ja seda oma emakeele kontekstis. Seto keel kirjakeelena polnud lihtsalt välja kujunenud ning puudus setokeelne kirjaoskus ja ka setokeelne kirjandus. Kirjanduse aset täitis muinasjutu vestmine, jutuste jutustamine ja rahvaluule laiemas tähenduses. Suulist pärimust toetas perede koosseis, kuhu tavaliselt kuulus ikka kolm põlvkonda. Vanavanemate roll oli olla peres "lasteraamatuks" ehk lugude jutustajana kanda edasi suulist pärimust. Tänaseks on kõik muutunud ja selliseid setokeelse vanaema jutuõhtuid on jäänud väga-väga väheseks. Õnneks on kogutud Setomaalt väga palju pärimust ja talletatud meie erinevatesse arhiividesse. Seto keele säilimise huvides tuleks kogu see rikkus tuua tänapäevases vormis seto lastele. Eesti lasteraamatud ei asenda seto lasteraamatuid - seto lasteraamatud ootavad veel oma produtsente.

Lasteraamatute top

Tartu Linnaraamatukogu 2019.aasta enimlaenutatud 15 raamatut koos laenutuste arvuga olid: - 498 Kalevipoeg / lastele ümber jutustanud ENO RAUD - 400 Sööbik ja pisik / THORBJÖRN EGNER - 395 Tobias ja teine B / PIRET RAUD - 381 Meisterdetektiiv Blomkvist / ASTRID LINDGREN - 374 Harry Potter ja tarkade kivi.  / J. K. ROWLING - 361 Vahetuslaps / CHRISTINE NÖSTLINGER - 357 Kunksmoor / AINO PERVIK - 354 Sipsik / ENO RAUD - 339 Pal-tänava poisid / FERENC MOLNaR - 321 Timm Thaler, ehk, müüdud naer : romaan peamiselt noorele lugejale / JAMES KRÜSS - 312 Kuidas elad, Ann? / AIDI VALLIK - 294 Väike prints / ANTOINE DE SAINT-EXUPERY - 291 Arabella, mereröövli tütar / AINO PERVIK - 282 Veel üks Lotte / ERICH KÄSTNER - 280 Kaka ja kevad / ANDRUS KIVIRÄHK Nendest raamatutest on seto keeles kättesaadav ainult Tsillokõnõ Prints. Päris tinglikult võib öelda, et seto laste jaoks on kättesaadav ka oma rahvuseepos ja seda omas emakeeles. Selleks on seto rahvuseepos PEKO. Eepose lihtsam ümberjutustus on leitav Seto Kirävara sarja raamatuna. Osta kohe

Uued lasteraamatud

Jussikõsõ säitse sõpra, Silvi Väljal populaarne lasteraamat on nüüd ilmunud seto keeles. Esmakordselt 1966 aastal ilmavalgust näinud lasteraamat on nüüd suurepärases Piret Tillo tõlkes saadaval seto keeles. Autori enda illustratsioonidega raamat räägib väikesest Jussikesest, kellele üle kõige meeldib pühapäev. Pühapäeva otsides kohtub poiss aga teiste nädalapäevadega, kellelt kõigilt on midagi huvitavat õppida. Raamatut võivad lugeda kõik, kellel trükitähed juba selged. Raamat on I klassi soovitusliku kirjanduse nimekirjas. Autor ja illustratsioonid: Silvi Väljal Tõlge seto keelde: Piret Tillo Väljaandja: Kirjastus Avita koostöös kirjastusega Seto Kiri, 2021 Köide: vihikköide Read the full article

[graveyarrdshift]

tere anna! kas sa teadsid, et täna peavad kõik rääkima oma emakeeles?

Oczywiście, że wiem <3 Normalnie nigdy nie posługuje się moim ojczystym językiem na stronach typu Tumblr, ale to jest całkiem ok! Fakt, że część ludzie nie wie, o czym w ogóle mówię, jest chyba największą zaletą tego dnia lol

[jeintalu]

RISTIUSU AJALUGU

Katoliiklikus kirikus oli Piibel ainult ladinakeelne.

Lutheri usupööre viis Piibli tõlkimisele kohalikestesse keeltesse.

Nüüd tohtis Piiblit lugeda ka oma emakeeles.

2024. a. nõuab Kiiev sisuliselt, et Ukraina territooriumil tohib palvetada ainult ukraina keeles.

Nii näiteks rumeenlased ei saa enam palvetada rumeenia keeles.

Registreeritakse ainult ukrainakeelseid kirikuid.

[etruski]

Having a pepe silvia moment rn

[luuletus-ee]

- Tarmo Selter

[kirkeerbi]

2020

Siin me nüüd oleme, õnnelikult uues aastas ja meil on ülimalt hea meel.

Uus aasta tuli Austraalias väga... teistmoodi. Väga vaikselt ja sõna otseses mõttes. Kuna vana aasta õhtul läks pererahvas sõpradele külla ja teine eestlane kella kaheksast magama, jäime me Anderiga kahekesi. Meie ja hullud koerad, kes ei suuda kuidagi hakkama saada, kui Tiiat ja Bradi kodus ei ole. Igatahes polnud meil erilisi hõrgutisi suupisteks ega üldse mitte midagi, seega me praadisime lihtsalt ära oma peatselt halvaks mineva kana ja ostsime paar pakki krõpsu, et end teleka ees tegevuses hoida ja uue aastani vastu pidada. Lõppude lõpuks saime oma praekanast kõhud nii täis, et krõpsud jäid alles ja seisavad praeguseni riiulis. Vahest kui blogi kirjutamise lõpetan lähengi ja teen ühe paki lahti, sest miks mitte hommikusöögiks krõpsu süüa? Kõhud täis söödud istusime kahekesi teleka ees ja uue aastani oli ikka neli tundi minna. Nõnda me vaatasime 2019. aasta viimase asjana ära tõsielul põhineva filmi Aafrika kuivast kliimast, näljast, koolihariduse omandamisest ja tuuleenergia avastamisest. Päris huvitav oli, üle pika aja ka mõni normaalne film, mida vaadata. Õue läksime 15 minutit enne kella kahteist. Kui Eestis hakatakse ilutulestikku laksma juba kell kümme, siis siin oli ka 15 ja 10 ja ka 5 minutit enne uue aasta tulekut haudvaikus. Mitte ühtki pauku. Mõtlesime Anderiga, et oh päris lahe, et kõik ootavadki ära täpselt selle 00.00 ja siis hakatkase laskma. Aga. Kell sai 00.00 ja taevasse lendas eemalt üks punane tuluke... ja see oligi kõik. Kümme minutit hiljem tuli veel kaks samasugust ja ei midagi rohkemat. Imelik oli ka see, et isegi kaugemalt ei kostnud sähvatusi ega kõminat ega üldse mitte kui midagi. Vaikus, meie jaoks nii naljakas. Ja oligi uus aasta käes, juhuu! 😀  

(Ma uut aastat ootamas)

(Ander veidi kõrgemal, lootuses näha rohkemaid rakette hahah :D)

(Päris hästi sain selle põhimõtteliselt ainukese paugu pildile :D)

Ega tegelikult pole imestada midagi, miks siin piirkonnas ilutulestiku omamine illegaalne on. Nii palju põlenguid on ümberringi ja tundub, et asi läheb aina hullemaks. Ka siin Karrathas mõned nädalad tagasi läksid lagendiku peal põõsad leekidesse ja üks Centurioni kuller helistas hädaabisse, tundub, et sellest saadi jagu, kuid see ei pruugi nii jääda. Vaatasin just ennist üht Austraalias tulekaarti, mida uuendati kolm päeva tagasi ja päris kole näeb asi välja. Ma ei kujuta ette, kuidas sellist meeletut tuld kustutatakse või õigemini tundub, et ei olegi võimalik kustutada, tundub nagu kõik põlebki maatasa ja siis saadakse alles kontrolli alla. Väga hirmus selline olukord. See on minu arvates ka üks miljonist põhjusest, miks on Eestis kõige parem elada – niiske kliima.

(Leidsin sellise tulekaardi, me oleme kuskil seal ringi juures.)

Kuigi Karrathas hetkel põlenguid ei ole (ptüi, ptüi, ptüi), kisub siin tormiks. Siin on kolm ohuvärvi - sinine ehk risk tormiks on 0,01 protsenti, tohib tööle minna, aga võib juba tuuline olla, kollane ehk me Centurionis siis enam tööle minna ei tohi, autoga on keeruline tee peal püsida ja punane ehk kõik poed, ettevõtted on kinni, õue minna on keelatud. Eelmine aasta oli sinise häire ajal puid maha langenud ja paar inimest vist isegi ka elu kaotanud, seega ma ei oska arvata, milline ilm võib kollase ja punase häire ajal olla. Uueks nädalaks lubatakse igatahes tsükloni tulekut ja võimalik, et kisub väga tormiseks. Ka eile ja täna on mitu korda sadanud ja kuigi päike poolenisti paistab pilve tagant, siis iga natukese aja tagant müristab ja lööb välku. Tuul on väga-väga tugev. Inimesed on valmis tsükloni tulekuk, seega wc paber ja vesi on esimesed, mis poest kaovad. Aga eks me näe, mis siin saama hakkab, praegu lihtsalt tuul, vihm, päike möllavad kõvasti.

Tööst nii palju, et ma õpetan jälle uut inimest välja. Seekord üht Tšiili poissi. Kuigi alguses plaanis boss panna mind üht uut eestlast õpetama, siis nüüd läks too eestlane hoopis ühe austraallasega ja Tšiili poiss tuli minuga. Mul on isegi väga hea meel, et boss sellise lükke tegi, sest ega eesti keeles pole mul tollele uuele midagi õpetada, tema emakeel on üldsegi hispaania keel, aga ta räägib väga head inglise keelt. Minu keelepraktikale on see suurepärane ja ta saab kõigest aru, mida ma räägin, ma ei pea mõtlema, kuidas midagi öelda, vaid ma lihtsalt ütlen. Väga huvitav mõelda, kuidas keelekeskkonnas viibimine nii palju arendab. Igapäevaselt telefoni teel mingite probleemide lahendamine, klientidele helistamine, bossi ja teiste töölistega suhtlemine, pererahvaga rääkimine jne jne jne teeb oma töö. Väga tihti juhtub nüüd isegi sedasi, et kui keegi kuskilt kaugelt hõikab midagi või räägib ülikiirelt või pudistab või räägib naerdes, siis ma saan aru (kuigi loomulikult on ka neid olukordi, kus tuleb asju üle küsida, teinekord ka mitu korda). Kuidagi aju on hakanud kõike inglisekeelset paremini haarama. Ja mitte ainult minul, Anderil ka, lihtsalt temal tuli siia sisse sulandumine lihtsamalt, sest tal oli tänu korvpallimängimisele veidike keelepraktikat olemas (treenerid välismaalased, välismaal reisinud palju jne). Ma ütleks, et mul oli null, sest need korrad, kui välismaal kohvikus või restoranis süüa tellid ei ole võrreldavadki pärsielt inglisekeeles suhtlemisega. Ma ise olen ikka enda üle uhke ja mul on hea meel, et boss näeb, et ma saan nii hästi hakkama, et teist inimest välja õpetama hakata. Mulle väga meeldib seda mugavustsoonist välja asutmist võrrelda helistamisega. Sest olgem ausad, ka eesti keeles võõrastele inimestele helistada (nt tööandjale, töökuulutusele asjus, panka, kuhu iganes, kui on vaja midagi küsida või mingit probleemi lahendada) on ikka päris sündant kloppsima panev tegevus. Nüüd kujutage aga ette, kui seda kõike tuleb teha inglise keeles ja teine kord nii, et keegi istub sul kõrval ja kuulab, kuidas sa räägid. 😀 See on mõnus väljakutse, aga ega meile ei anta siin valikuid. :) 

Eile olime mõlemad tööl ja tänasel tuulisel pühapäeval lebotame niisama, õhtupoole peame veel süüa tegema, toa võiks juba varsti ära koristada, pesu tuleb pesema panna,  pidime veel poodi minema, Ander tahtis peavõru ja võib-olla ostame poest veel mingit jampsi. Tuleb selline tüüpiline pühapäev. 😊 Aga kõigepealt pean ma Anderi üles ajama.

(Ei teagi täpselt miks, aga üks hommik oli Anderil pool alumist näopoolt paistes. Kui ei teaks arvaks, et tal on suu täis ja sööb parasjagu midagi. Veider igatahes.)

Sellised lood on sellest nädalast. Mul eriti palju pilte seekord lisada pole, aga veidike midagi ehk leian.

[surnumanaja]

Kui sa üritad hämapostitada emakeeles ja välismaa mutualid ikka laigivad

[watermonstah]

Just sai Põhikooli lõpueksami tehtud. Eesti keel võib ju mu emakeel olla aga ma olen ikka halb selles.

[sysadminnid]

... ja ühel päeval heidavad matemaatikud ja emakeele harrastajad ühte, et koos aega veeta ... #piday #emakeelepäev

[loudpostcloud-blog]

Esimesed koolipäevad tehtud ja imelik Saksamaa

1. septembril sai keelelaager läbi ja läksime igaüks enda vahetusperre. Hamburgi sõitis peaaegu pool keelelaagri seltskonnast. Seega ei pidanud ma üksi 4,5h sõitu üle elama. :D Hamburgi tulid mulle vastu vahetusvanemad, sõitsime Wristi.

Pühapäeva hommikul ütles mu vahetusõde, et sõidame mere äärde. Sõites tuli välja, et see on hoopis järv ja kohale jõudes osutus see hoopis tiigiks. Jalutasime Anna-Lenaga mõned tiirud tiigile peale, rääkisime koolist, Saksamaast jne. Õhtul oli meie aias väike grillimine.

Esmaspäeval oli mul esimene koolipäev, kuid enne kui sain kooli minna tuli mind mingis ametiasutuses õpilasena registreerida. Selle tõttu jäin oma esimesse tundi hiljaks. Minu õppeaasta esimene tund oli PRANTSUSE KEEL. Õppida uut keelt uues keeles ja sellistega, kes on seda viis aastat juba õppinud ja jääda sinna tundi veel hiljaks. Kõlab hästi, või mis. Õnneks oli see õpetaja hästi tore. (Isegi nii tore, et küsis mult täna koridoris, et kuidas mulle uues koolis meeldib ja kuidas muidu läheb) Teine tund oli bioloogia, ma sain isegi tunnis midagi aru. Juhhei!! Taaskord väga tore õpetaja. Kolmas tund oli filosoofia, arutlesime mõtte üle “Ich denke, also bin ich”. Siinkohal  shoutout Westholmi ajaloo õpetajale Tiina Parktalile, tänu kellele ma oskasin tunnis kaasa rääkida. Filosoofia tund muudeti minu jaoks pooleldi inglise keelseks, et ma paremini aru saaksin.  Hästi armas õpetaja taaskord, ütles mulle täna koridoris, et jääksin ikkagi sinna klassi kus praegult olen (12. klass), sest noorematega oleks mul igav.

 Teisipäeval oli kolm tundi: majandus, saksa keel ja bioloogia. Esimeses kahes tunnis ei saanud ma mitte midagi aru. Võinoh, nii palju sain saksa keeles aru, et kuulasime ja lugesime ühte vabavärssi, aga selle mõttest ei saanud ikka eriti aru, jahm. Bioloogia tund meeldis, tegime Kahooti ja ma sain ühe küsimuse enne Anna-Lenat vastatud, tegime temaga viktoriini ühest telefonist.

 Ülejäänu panen kirja punktidena:

 ·       Ma käin 12. Klassis #abiturient

·       Üks tund on 1,5h pikk ja päevas on 2-4 tundi. Keskmiselt saan koolist ära kell 13.00

·       Klassil on kaks tunniplaani ja need vahetuvad nädalate kaupa.

·       Klassis on 25 õpilast

·       Nad ei kasuta vihikuid nii nagu Eestis (igal õppeainel oma vihik). Siin kantaks kaasas ühte ruudulist plokki ja ühte joonelist plokki. Igal ainel on oma kiirköitja ja kõik välja prinditud lehed(appi kui palju ma neid kuue tunni jooksul olen saanud) ja tunnitööd pannakse sinna vahele koos tekstidega mis on kirjutatud paberiplokist saadud paberile.

·       Garderoobi ei ole ja kõike peab kaasas kandma, kappe pole samuti.

Võibolla on kõik need kooliasjad igal pool mujal teistmoodi, sest ma ei käi tavalises gümnaasiumis, vaid sellises, kus on kutsekas ka. 

·       Inglise keele oskus on halb. Näide: Minult küsiti, kas Eestis on inglise keel. Vastasin, et tegelikult on eesti keel. Selle peale saan vastu küsimuse, et kas ma olen seda eesti keelt õppinud. FACEPALM! Väga paljud on imestunud, kui ütlen, et inglise keele ei ole mu emakeel. Veel suurem oli nende imestus siis, kui ütlesin, et Eestis dubleeritakse ainult multikaid. Tevalistel filmidel ja seraalidel on ainult subtiitrid ja Netflixis pole neidki.

 ·       Enamik ei tea, kus Eesti asub. Euroopas elades võiks ju Euroopa (liidu) riike teada, või mis?! Isegi kui keegi teab, et Eesti on üks baltiriikidest, siis baltiriikide järjekord tuleb ikka üle korrata.

 ·       Siin on mingisugune imelik süsteem konto väjavõtetega. Siin ei ole alaealistel internetipanka ja nad peavad aeg-ajalt käima pangas konto väljavõtte masina juures, mis prindib neile iga tehingu kohta A5 suuruses paberi(milline paberi raiskamine, kas pole) Kui neid sealt automaadist välja ei võta, siis need saadetakse iga kolme kuu tagant postiga koju ja trahv on ka. Täisealised seda tegema ei pea, and näevad seda telefonirakendusest. Kahtlane värk.

  Veel uudist: Ma lähen neljapäeval koos enda uiskudega Hamburgi trenni. :D

Pildid on tehtud Speyeris, kus käisime keelelaagriga.

[miexchangeyear]

090918

Esimene koolinädal on läbitud ja oh sa poiss! Ma ei olnud selleks valmis.

Esimesel päeval (teisipäeval, 090418) ärkasin üles ja ainuke emotsioon mida tundsin oli ärevus. Uus kool, uued inimesed, uued õppeained ja kõik muu. See kõik tekitas minus ärevustunnet, aga samas olin ka elevil.

Kool kus käin on Meridian Early College High School ja lubage ma ülten - see on suur kool. Õpilasi on vist kuskil 300-400 (ma võin selles eksida) ja koolimaja on suur.

Esimesel päeval suutsin juba ära eksida. Nimelt oli mul esimeseks tunniks Ameerika ajalugu ja pidin poole tunni pealt klassiruumist väljas käima, et enda arvuti parool saada, sest mina seda ei teadnud, aga arvutit kasutada oli vaja.

Niisiis, otsisin seda ruumi (pidin minema commons roomi ehk siis täiesti tavalisse puhketuppa põhimõtteliselt, vist), kus ma parooli saan. Selleks, et sinna jõuda, pidin ma juba ühe inimese käest abi küsima.

Igatahes, kui parool käes oli, pidin tagasi esialgsesse klassiruumi minema. Ruum 308, mida mina leida ei suutnud.

Ma eksisin kolm korda ära, kõigepealt suutsin valesse koridori minna, siis - kujutate pilti - kõndisin ma sellest klassiruumist mööda, aga ma arvasin, et olen vales kohas (üks minu piinlikumaid hetki too päev, peale selle, et suutsin kohe tunni alguses puhtas eesti keeles “siin” öelda, kui õpetaja kontrollis, kes kohal on) ja siis kui olin sellest samast ruumist mööda kõndinud, kõndisin uuesti valesse koridori ja siis küsisin juba paari inimese käest abi ning nad juhatasid mu õigesse kohta.

Veidi piinlik oli, aga ei ole hullu!

Õnneks on mul kuni lõunani oma host-õega koos tunnid, nii et ära ma ei eksinud enam. Pärast lõunat läheb asi aga veidi keerulisemaks, mul on temaga alles viimane tund koos nii et kolm tundi on mul täitsa üksinda. Ka need klassiruumid leidsin väheste raskustega, aga tundidesse ma jõudsin ja õigeks ajaks ka!

Olge mu üle uhked, mul oli terve päev ärevus sees ja ma vist pole kunagi nii väga tundnud, et mu inglise keele oskus on omadega täitsa miinustes. 

Mitte et ma millsetki aru ei saanud, sest aru sain põhimõtteliselt kõigest, aga inglise keelt rääkida kohas, kus see kõikide teiste emakeel on - just see paneb tundma, et tuleb inglise keelt uuesti algusest peale õppima hakata.

Aga too päeva õhtul, kui sellest enda hostema ja hostõdede kuuldes rääkisin, siis sain küll kiita, et mu inglise keel on täitsa hea ja ma ei peaks selle pärast muretsema. See muutis küll meele heaks, aga siiani siiski ebakindel selle pärast.

Kui nüüd tagasi kooli juurde pöörduda, siis esimene koolipäev sai mul läbitud, küll läbi väikeste kivide ja kändude, aga hakkama sellega ma sain! 

Järgnevad kolm päeva möödusid juba vähe paremini, ära ma ei eksinud ja täitsa vahva oli. Kolmes klassis jagati meid juba gruppidesse ja Ameerika ajaloos oli reedel esimene test, mille täitsa edukalt tehtud sain.

Minu tundideks on

1. U.S. history

2. 10th Grade English

3. Intro to Engine

4. Geometry

5. Civics (ühiskonnaõpetus)

6. Intermediate Art (kunst)

7. Principles of Biomed Science (biomeditsiini põhimõtted)

8. Focused Instructional Time / Career Exploration

Esimesed kaks tundi moodustavad mul koos klassi American Studies (inglise keel ja Ameerika ajalugu ühendatud) ning kolmas ja neljas tund moodustavad koos Geo Desing’i (ma ei ole 100% kindel, mis see endast kujutab, aga see on igatahes geomeetriaga seotud). Viimane tund on mul esmaspäeviti, kolmapäeviti ja reedeti Focused Instructional Time ehk FIT, kus saame enda koolitöid lõpetada ning teisipäeviti ja neljapäeviti on see Career Exploration (karjääriõpetus).

Tunniplaaniga olen üsna rahul, hetkel on lemmikuks tunniks kunst ja ma südamest loodan, et mu tunnid väga raskeks ei muutu. Eriti biomeditsiini tund, sest bioloogia ja meditsiiniga mul inglise keelseid kokkupuuteid eriti ei ole. 

Tunnid algavad mul igal hommikul kell 08:05 ja päev lõppeb täpselt kell kolm. Kooli ning koolist koju sõidutab mind ja Faithi mu hostema.

Samuti lisasin end Yearbook Club’i (aastaraamatu klubi??) nimekirja.

Üldiselt olen ma kooliaasta pärast elevil ja ma ei jõua ära oodata, mis see kõik mulle toob. Ära ma igatahes kooliga veel pole päris ära harjunud, sest see on minu jaoks ikka väga teistsugune - ma tulen koolist, kus oli ainult 70 eesti keelt rääkivat õpilast, kes ei teinud nii palju lärmi ning klassid olid üksteise läheduses ja ma teadsin kogu aeg, kuhu minna. 

Aga küll ma ära harjun!

(Pean ka mainima, et kui esimesel nädalal õpetajad kontrollisid, kes kohal on, siis ma sain alati aru, et kui neil oli nimega raskusi, siis olin selleks mina. Nimelt nad ütlevad mu eesnime küll Ameerika päraselt, sest nii on lihtsam, aga mu perekonnanimega tekib raskusi. Ei oska öelda, miks nad lihtsalt ka seda Ameerika moodi ei ütle, aga mulle sobib ka see, kui nad üritavad seda eestipäraselt hääldada - nädalalõpus tuli neil see juba täitsa hästi välja! :)) 

Nüüd aga jätame korraks koolielu selja taha ja keskendume sellele, mis vahepeal niisama toimunud on.

Nimelt toimus laupäeval (090818) kohas kus ma elan, Sanfordis, Founder’s Day paraad! Tähistati Sanfordi asutamist ja see tähistamine kestis lausa tänaseni (090918).

Käisime ka paraadi vaatamas, sest seal esines meie kooli Marching Band, kus on ka minu hostõde Faith! 

Rahvast oli üsna palju ja sõita sõi ka karusselliga (esimesel päeval ma sinna ei jõudnud, aga kui täna uuesti Lauraga (mu hostema) seal ringi jalutasime, siis sain ka sellega sõidetud - tundsin ennast nagu väike laps, aga täitsa tore oli!

Lisan siia veel mõned pildid ja siis kohtume juba järgmises postituses! :) 

(Minu kool, pilt ei ole kõige parem, sest tegin selle augustikuu lõpus, kui koolimajast mööda sõitsime.)

(Selle imelise pildi eest võite tänada google.com’i. Mina paremat pilti ei leidnud, aga äkki teie leiate, kui teid tõesti väga huvitab milline see kool välja näeb.)

(090718, tegime väikese lõkke. Oli meeldiv õhtupoolik.)

(090818, paraaaaaaad!!)

(090818, meie kooli Marching Band.)

(090918, selline vahva karussell oligi.)

(090918, muuseumis oli ka mudelrongide näitus, mille autoriks oli meie oma naaber. Mega vinge!)

[jeintalu]

Vene propaganda eestikeelsest õppest

Olen märganud, et nn "Vene propaganda" on avaldanud mitmeid artikleid eestikeelsele õppele üleminekust Eestis, mis sisaldavad ühtesid ja samu faktivigu või kinnitamata väiteid.

Esiteks, ilmuvad artiklid, mille pealkirjas teatatakse, et Eesti koolides ei lubata enam vene keelt õppeainena õppida.

Artiklite sisus räägitakse aga tegelikult sellest, et enam ei lubata vene keeles õppida teisi õppeaineid, näiteks matemaatikat.

Sellest, kas või kuidas saab koolis õppida vene keelt või vene kirjandust, pole neis artiklites tegelikult sõnagi räägitud.

Teiseks, sellistes artiklites väidetakse, et venelastel ei lubata enam koolimajas ja muudes avalikes kohtades vene keeles rääkida.

Ma pole sellest midagi kuulnudki. Minu teada räägivad venelased Eestis igal pool omavahel vene keeles ja mitte keegi pole üritanudki seda takistada.

Niisiis ei ole need artiklid piisavalt täpsed.

Piisavalt täpsed ja ülevaatlikud pole aga ka eesti keeles ilmunud artiklid.

Mis puutub poliitikasse sundida suurt arvu venekeelseid õpilasi õppima kõiki õppeaineid (peale vene keele enda) ainult eesti keeles, siis sellesse olen ma alati kahtlevalt suhtunud.

Ma usun, et see ei ole mõistlik poliitika ja ma ei arva sugugi, et selline seisukoht, mille kasuks mul on põhjendusi, oleks "venemeelne".

Enamuse õpilastega on ikkagi nii, et näiteks matemaatikat õpivad nad oma emakeeles või siis õpivad nad seda puudulikult.