#ajjar | Explore Tumblr Posts and Blogs

hiiumaatantsufestival · 7 years

Text

HTF2017 päevaraamat #GerhardLock

Tere, minu nimi on Gerhard Lock, olen muusikateadlane, kriitik, helilooja, muusik, pedagoog ja korraldaja, Tallinna Ülikooli BFMi muusikateaduse lektor. Pärit olen Saksamaalt, kuid elan ja tegutsen Eestis juba 15 aastat ning olen seotud Eestiga enam kui 20 aastat.

HTFi festivali korraldajad palusid mul sel aastal festivali jälgida sulega ja panna kirja kogemusi just päeviku vormis. Mida sarnast (reaalajas blogimist) olin teinud juba HTFil 2013, kuid seekord võisin keskenduda rohkem enda isiklikele kogemustele luua veidi pikemaid, kuid võimalusel mitte liiga ajakirjanduslikke kirjeldusi ja kirjeldada ka enda muid liikumisi saarel. Kuna ma ei viibinud seekord tervet festivaliaja saarel, on allpool pakutavad lõigud pigem valik, terviklikust taotleda ei olnud plaanis ega võimalik igaaastaselt intensiivse festivali tegevuskava juures.

#SeosHTFiga:)

Värskelt käima lükatud HTFil osalesin 2010. aastal lavastusprotsessis. 2015. aastal kutsus festivalimeeskond mind taaskord lavastusprotsessi, seekord pandi tantsuprofessionaalid ja muude alade professionaalid koos lavale, mis oli igas mõttes põnev ja suurepärane väljakutse tantsu- ja teatri sümbioosina. 2013 HTFil aktiivselt blogisin, mille tekstid, pildid ja videod saab lugeda ja vaadata siin: http://hiiumaatantsufestival.blogspot.de/.

Aastail 2010–2015 osalesin aktiivselt festivali (mõnel aastal koos muusikust kolleegidega, mõnel aastal üksinda) improjämmidel, kasutades süntesaatorit, erinevaid arvutiprogramme, mikrofoni kaudu helimanipuleerimist ja viiulit. Need õhtud on olnud enamasti väga ägedad ja pikad :)

#saabumine #EsimeneTere #TiiuOliKatki

01.08.2017, festivali teine päev

Saabusime sel päeval ühe Metzis asuva prantsuse ülikooli École Supérieure d'Art de Lorraine kultuurikorralduse valdkonna kolleegiga, Poolast pärit Ewelina Kulakowskaga, autoga alles hilja õhtul Käinasse, sest päeval oli meil Tallinna Ülikoolis (BFMis) koosolek seoses planeerimisfaasis oleva rahvusvahelise interdistsiplinaarse tudengite ühisprojektiga. Kuna vahepeal saime infot, et praam Tiiu oli katki läinud, otsustasime seitsmest praami broneerida, millest me aga napilt maha jäime ;) Seeest saime Rohuküla sadamas jalutada, meretuult ja laevu nautida ning sain teada, et kolleeg on ka ise merel sõitnud... Praamisõit külalisele väga meeldis, tegime palju pilte, et kinni püüda suviselt päikeselist ilma (mis oli pidevalt meiega kaasas). Käina kooli jõudes oli mul rõõm taas näha kõiki tuttavaid tantsijaid ja suurepäraseid korraldajaid. Mul oli kaasas paar kasulikku asja, mis oli neil Tallinnas maha jäänud ja mida tõin ülikoolist kaasa selleks, et festival ka sel aastalõnnestuks suurepäraselt.

#Esimenevaatlus #ETV #Riina&Ajjar #hiiumaakõrb #Laura&Karolin

02.08.2017, festivali kolmas päev

Jälgisime külalisega hommikul Kultuurikeskuse saalis (blackbox) noorte professionaalsete tantsijate lavastusprotsessis: Ajjar ja Riina seletasid oma tantsijatele kõike elavalt ja aktiivselt, samuti ERRi ajakirjanik oli kohal ja jälgis proovi kaameraga. Pärast sõitsime koos filmiprotsessi meeskonna ja ERRi ajakirjanikuga Hiiumaa kõrbesse, kus toimusid mõned tantsufilmi võtted. Minu külalisele avaldas kustumatu mulje, et keset Hiiumaad leidub sellist avatud ja liivast kohta, mis antud ülikuumal päeval mõjuski nagu kõrb. Võtetest jäi meelde kaks seika. Ühe stseeni raames tantsija pidi kaamerast kaugemale sammuma ja tegi seda ilma kinni pidamata, kuni tiimist hüüti, et „Laura [kaameranaine ja režissöör], Su tantsija läheb metsa“, mille peale ta saatis välja stop-hüüde, tantsija jäi seisma ja kõik kohalviibijad puhkesid naerma :)

Teine seik oli seotud lühiintervjuuga, mida ajakirjanik ühe tantsija ja filmi režisööriga tegi, kaamera taustal paistsid aga kõrbes jalutavad võõrad inimesed, mis jäi filmi süžeega (kuidas inimesed maalt ära kolivad ja kõik tühjaks jääb maal) vastuollu, jäime külalisega naljatama, et äkki fotošoppitakse teles taustainimesed välja ;)

#MinuVabaaeg #TutvuHiiumaaga #Turist #Kõpu #LEST&LAMMAS #Kassari #Tuletornid

Ülejäänud osa päevast sõitsime külalisega Hiiumaa erinevaid tuntud tuletorne läbi, mis on mulle juba ammu armsaks saanud, külalisele aga olid need avastuslikud kogemused, sh asjaolu, et rauast tuletornid (Tahkuna, Ristna) olid ehitatud Eiffeli poolt ja toodud just Prantsusmaalt siia saarele. Tahkuna tipus jälgisime pääsukeste lendu, kelle manöövrid tuules ja karjuvate poegade toitmine enam kui saja meetrit kõrgusel oli vapustavad, kuid nende pildistamine oli peaaegu võimatu. Tulid meelde ka 2011. aasta HTFi koreomuusikalised töötoad, mille vältel olime noortega terves tuletornis liikunud ja ka heli tekitanud, milles kujunesid ka etenduse vaheosad.

Kõpu jalamil lõunatasime. Ma tellisin veiseburgeri, mis oli üsna suur ja igati maitsev. Ewelina tellis endale lestasid. Need olid aga palju väiksemad, kui neid, mida tema oli muidu harjunud sööma, mistõttu meil oli palju jutuainet kalade jm loomade erinevate suuruste teemal... :) sõnad lest ja hiljema ka lammas (mh lesta ja lamba restost mööda sõites) olid need, mida ta terve reisi ajal ära tundis ja rõõmuga hääldas (teiste eestikeelsete sõnade kõrval, mida ta oli õppinud juba varem).

Kassarisse jõudes külastasime pikemalt ka Orjaku sadamat. Kohvi ja teed juues hakkas kõrvallaua pisikoer Ewelinaga flirtima :) Edaspidi käisime muulil ja veemõõtja majakeses, sealne ajalooline näitus avas meile sadama põnevat ajalugu ja vaade sadamale oli võrratud. Roostiku juures oli vesi läinud vahutama, mis nägi välja peaaegu nagu lumi, hiljem uurisime välja, et seda tekitavad ilmselt teatud veetaimed, mitte vaid tuulest randa pekstud lained. Külastasime pärast kohvitamist restoranis ka uut külaseltsikeskust, näitusesaali ja nännipoodi, kust ostsin mõned seebid, soolad ja õlled eelseisvaks Saksamaa reisiks (vanematele, isale sünnipäevaks), samuti ravimuda paelus mind. Soovisin müüjatele veel edukat eelseisvat kohvikute päeva :)

Päeva lõpuks nautisime Sõrvesääre loodust ja käisin korra ka ujumas. Seal vabalt ringi liikuvad hobused olid meile suureks üllatuseks ja rõõmuks, mõnda neist sai ka katsuda :) Ewelinaga sõbruneski üks julgematest mustadest hobustest koheselt ja armsalt... samuti imeilus valge albino hobune siniste silmadega jättis sügavat muljet. Jalutasin kuni Sõrve tipuni välja, et kogeda ristlaineid, merelõhna ja loojuvat päikest.

#Riia #Ärasõit #800km #hiiumaa-riia-hiiumaa

03.08.2017, festivali neljas päev

Sel päeval sõitsime Ewelinaga esimese praamiga mandrile, sealt edasi Pärnu ja Riiga, sest ta pidi sama päeva õhtul jõudma Riias lennuki peale. Riiast tulles sõitsin tagasi Tallinna ja põikasin ka Keilast läbi külastamast veel üht kolleegi (endist tantsijat) :)

#Tagasitulek #TeineTere

04.08.2017, festivali viies päev

Jõudsin HTFile tagasi hommikuse Kärdla bussiga Tallinnast Heltermaale, sain kohaliku minibussi peale ja saabusin festivalile keskpäevaks täpselt lõunasöögi ajaks. Selline teistkordne saabumine festivalile oli omaette kogemus, kõik oli justkui tuttavad, kuid aeg ja tegevus oli vahepeal edasi liikunud :)

Alates 4. augustist pühendusin intensiivselt festivalile külastades enamik töötubasid (laste loovtantsu tegevuseni ei jõudnud) ja vaadeldes enamik lavastusprotsesse (residentuuri tegevust ei jõudnud vaadelda). Kõik oli superpõnev ja seetõttu oli raske jõuda igale poole.

#Vaatlused #Töötoad #Lavastusprotsessid

13.30-14.50 Parkuur grupp 1 (edasijõudnud) (Märt ja Imre)

Parkuuri töötuba oli hästi haarav ja lõbus. Tore oli näha suurt hulka korraldajaid osalemas. Muutuva ilma tõttu toimus töötuba korridoris, mis oli piiratud ruumiliselt, kuid ruumi kasutati oskuslikult ära viimse piirini. Ülesanded olid ülesehitatud progresseeruvalt, nö lihtsamast keerulisemaks, sh ka kombinatsioone ja muidu tantsijatele tuntud liikumised, kuid neid pidi sooritama mingi nõksuga teisiti, et just parkuuri tingimustes ellu jääda. Nii mõnegi ülesanne näis selliselt, nagu seda sooritasid juhendajad, imelihtne, kuid ise proovides jäi nii mõnigi osaleja puki taha või prantsatas kohmakalt ja kiljudes matile. See kõik oli paljudele kindlasti väljakutse, julguse proov, kuid hoopis lõbus ja keegi viga ei saanud. Jäin sellest vaimustatuna pikalt pildistama ja filmima, iga hetk oli eriline, kuid seda tegelikku mõnu ja rõõmu ei saa ükski salvestus säilitada.

14.50-15.20 Lavastus noortele proffidele

Jälgisin võimlas Riina ja Ajjari juhendatud ja Artjomi helindatud lavastusprotsessi noortele tantsijatele esimest läbimängu, st kolme stseeni: ämblikud, ninjad ja rivistumine ruumi keskjoonele. Ämblikumäng oli vapustav vaatepilt just ruumiliselt, sest see arvestas ka tantsijate asendiliselt erinevate kõrgustasemetega. Artjom mainis, et elavjuhtimisel (live) heli oli tal antud momendil veel katsetamine, kuid minu hinnangul see juba ka sellisel kujul päris hästi sobis. Ninjate puhul mulle meeldis tantsijate täpsus ja intensiivsus ning ka siin mängis nende ruumis paiknemine ja dünaamiline liikumine olulist rolli. Rivistumiseks haarati kätte kingad ja toimus vastastikune nö kergelt löömise mäng.

15.40-16.10 Kaasaegne tants (Ilona)

Võimlas toimus Ilona juhendatud kaasaegse tantsu töötuba, taas edasijõudnute grupiga. Sellelgi töötoal sobis suur ruum suurepäraselt, see võimaldas joosta ja grupiti liikuda kombinatsioonides. Vapustava mõjuga vaatajale oli põrandal liikumine külili ja reptiili taoliselt, mis eeldas mõningast jõudu kätes. Kiire ja edaspidi raskusastme poolest progresseeruv oli suures ruumis jooksmine: kõigepealt nö hanereas ja lookleval teel, edaspidi nägi ülesanne ette joosta paaris nõnda, et mõlemal osalejal säilib jooksmise ajal omavaheline vahe (sh üks oli juhtiv, teine reageeriv tantsija), sh joosta ka tagurpidi säilitamaks ühte vaatamissunda. Pildistades ja filmides jäin paar korda ka jooksjate ruumi sisse, mis võimaldas kätte saada eriti dünaamilisi pilte, ühel korral jooksin kaameraga hanereas isegi kaasa :)

16.10-16.20 Parkuur noorematele (Märt ja Imre)

Jälgisin ja pildistasin veidi ka nooremate parkuuri, neil oli antud minu vaatamishetkel samad ülesanded nagu vanemale grupile, neil oli sama lõbus nagu vanematel osalejatelgi!

16.40-16.50 Lavastus professionaalidele

Vaatlesin ujula aeroobikasaalis Maike ja Iggy lavastusprotsessi professionaalsetele tantsijatele. See kogemus erines eelnevatest, kuna hetk, mil ma ruumi tulin, tegeldi parajasti eelnevalt tehtu reflekteerimisega verbaalselt. Mul võttis veidi aega nende maailma siseneda ja püüdsin jääda võimalikult märkamatuks. Nende jutust jäid meelde jäid erinevad märksõnad (inglise keeles), sh uputamine/uppumine, ehmatamine/ehmumine, kartmine. Osalejad ja juhendajad puhkesid aegajalt südamest naerma. Alles peale väikest pausi asuti tegema seda mulle seni salapäraseks jäänud tegevust, millest eelnevalt oli olnud juttu. Neli tantsijat seisis ruumis ühel joonel ja kõnelesid vaheldumisi erinevaid lauseid, mille põhisisu oli millegi asja, inimese, looma, objekti, tunde, atmosfääri jms siin ruumis olematu ja olemas olemise väljendamine. Hiljem Iggy ja Maike selgitasid mulle, mida ma aimasin, et nende lausumiste taga on keerulisem ja mõtlemist nõudev süsteem. Põhijooni, sõnade ja fraaside sisu omavaheline seostamine, laiendamine jms (või teadlikult millegi uue idee sissetoomine, publikuga arvestamine) avanes mulle intuitiivselt, kuid jäin mõtlema, kas tantsijate naerma puhkemine (naljakalt ja ootamatult välja kukkunud lausete või fraaside puhul) ja individuaalne liikumine omal kohal (kõigutamine, varvastega liikumine kohapeal) oli osa reeglistikust või mitte. Tantsijad ise mainisid mulle hiljem, et neil sellekohast „keeldu“ ei olnud. Pean ütlema, et nähtu mõjus minule veel suhteliselt katsetusena ja lihvimata... kuid lavastajate sõnul nad harjutasid seda süsteemi juba paar päeva ja see kukkus päris hästi välja... Sisuliselt jää meelde, et fraasid olid osaliselt ühiskonna- ja poliitika teemalised, puudutades sh migratsiooni, vähemusi, natsi ja neonatsi teemasid esile tõstes. Teised fraasid olid sisult juba rohkem emotsionaalsed, sh mehe-naise tunnetusi puudutades, osaliselt päris mitmetähenduslikuks minnes... Kõnelemine laval ja laval nö liikumatult seismine iseennesest ei ole kaasaegses tantsu ammu midagi uut (teatrimeetodite ülekandmine tantsule), kuid lavastajad mainisid mulle, et just antud osalejatele oli see siiski uus lähenemine. Loodan, et sellele kõnelemisele veel midagi lisanduks, muidu jääks see minu silmis vaatajale siiski veidi pikale venivaks mõtestamise väljakutseks, kuna publik ei tea taustareeglitest midagi.

#TeineEtendusõhtu #KarolinPoska #Kaisa&Keithy

04.08.2017 Käina Kultuurikeskus

Karolin Poska “thank you. you’re welcome. thank you. you’re welcome. thank you”

Etendus algas üsna nö süütult, kes seda polnud veel näinud, ei osanud aimata, kuhu see edaspidi tüürib, kui tormiliseks see võis minna veel ;)

Pärast sissejuhatavat tänamist näitas Karolin laval erinevaid etüüde abstraktsest liikumisest kuni ukulelel mängimise ja ooperilaulmise matkimiseni. Skeem oli lihtne ja selge: esinemine ja sellele järgnev aplaus. Ei midagi ootamatut ega keerulist ;)

Peale viimast etüüdi aga jäi esineja laval ise pikalt plaksutama, mis võis algul näida kui publiku motiveerimine, hiljem aga tekitas elevust – publik (kaasa arvatud ma ise tugeva, rütmilise ja erinevatel tämbritel plaksutades) kasutas võimalust südamest ise käsi liigutades häält teha, eriti lapsed (sh minu kõrval) jätkasid usinalt ka siis, kui teised vaatasid imestunult ringi, millal see lõppeda võiks, paljud mõne aja pärast siiski väsisid ...

Kuid Karolin muutis plaksutamise etenduse osaks liikudes hiljem laval ringi nagu spordi või rokkmuusika staar. Iga kord, kui arvasime, et nüüd see võiks lõppeda, keeras ta vindi veelkord üle, lava läks korra isegi pimedaks, pärast ikka sama rituaal jätkus ... aga see oligi nähtavasti etenduse põhiidee ;) ... kuni Siim tõusis lõpuks püsti ja kuulutas pausi välja.

Hiljem lavastajatega vestlusringis mainiti publikuga manipuleerimist kui üks etenduse eesmärke, mis minu hinnangul väga hästi toimis, luues üht üllatust teise otsa. Meeldimise teemat ma ise väga tugevalt ei tajunud olulisena, sest plaksutamine muutub minu jaoks alati loomulikuks etenduse heliliseks ja visuaalseks komponendiks, on vaid loogiline, seda pikendada ja võtta omaette inspiratsiooniks ja materjaliks.

Kaisa Kattai ja Keithy Kuuspu “PALUN” II showing

Etendus oli tantsijate TLÜ kompositsioonitunnis sündinud ja sisaldas ka uurimuslikke elemente selliselt, et iga stseeni või etüüdi vahel toodi lavale suur tahvel, küsiti kolme küsimust meeldimise, suhestumise ja kunstilisuse kohta, millele pidi vastama publik õhku tõstetud värvitahvlitega (sinine jah, punane ei). Stseenid olid erisugused: alustades esimese tantsija peaaegu et paljaks võtmisega, siis toodi lavale erinevad heli ja valgusega toetatud seisundid, üle võlli keeratud peoolukorda ning diskoatmosfäär, kus vaid interijöör oli laval ja vilkusid prožektorid. Veidi kontekstist välja kukkus minu jaoks nn kasside stseen Karl Gustav Kasemaaga (kes eelnevalt ja pärast oli küsimuste esitaja, nö õhtujuht), kes küll veenvalt imiteeris kassi vahtimist ja peapöördeid (eriti lahe ja tabatud oli olematu hiire jahtimise hetk), kuid see jäi siiski pelgalt pantomiimiks ja minu silmis nö nalja tegemiseks. Kahtlemata tantsijad katsetasid ja nende eesmärk oli leida igas asjas point ja ka iseennast. Juba etenduse ajal, aga ka hiljem vestlusringis, osa publikust ei saanud aru tahvlil toodud teisest küsimusest, vormiga suhestumise hindamisest ja sellega oli seotud järgmine teema: kas toodi lavale paroodiaid või sooviti kehastuda tõsiselt. See jäigi paljudele vaatajatele lahtiseks, kuid minu hinnangul selle läbi ei kahane noorte tantsijate loodud mõnus, lõbus, üllatusi täis atmosfäär. Sarnaselt eelmisele etendusele tegeles ka see etendus nö meeldimise teemaga, kasutades selleks publikult saadava tagasisidet (mida aga kahjuks ei jõutud pärast etendust analüüsida), tantsijad kinnitasid mulle hiljem, et selle läbi soovisid tõesti saada vaatajatelt tagasisidet, mis aitab neil edasi areneda ja paremini mõista, mida nad teevad.

05.08.2017, festivali kuues päev

Vaatlused jätkuvad

1.45-12.30 Praktiline kinesioloogia (Kaili) Kultuurikeskuse väikeses saalis

Jõudsin töötuppa kohale hetkel, mis Kaili tutvustas esitluse ja praktiliste harjutustega abaluu ja pahkluu, ning õla ja kätte ühendatud liikumise toimimist. Edasi palus ta moodustada paarid, et õpetada vastastikust õlapartii massaaži. Kuna kõik osalejad olid leidnud endale paarilise ja Kailil oli ette näitamiseks inimene puudu, kutsus ta mind katsejäneseks. Seega loobusin vaatleja positsioonist ja olin õnnelikus olukorras, et saada väga kasulikku mudimist ja ka mõned uued võtted. Viimane praktiline harjutus oli teineteist kätte vastu pingutades vastastikult tasakaalust välja lükkamine, mida pidi teostama abaluu jõuga. Lõpetuseks palus Kaili kõigil osalejail panna lühidalt paberile, mida nad said kolme päeva jooksul kogeda ta töötoas ja festivalil. Kriipsujukkude ja Hiiumaa lainete kõrval joonistati ka draakoni sabasid. Minagi joonistasin midagi, mis on minu jaoks oluline: impulsi plahvatusest tekkivaid samast keskpunktist algavaid ise oma oma teed leidvaid ümarjooni. Selline töötuba on tantsijatele ülivajalik ja ma loodan, et need seal jagatud tarkused jäävad osalejatele teadmisesse ja rakendusse.

13.30-15.00 Kaaseaegne tants (Ilona)

Selles töötoas viidi algul läbi samu asju, mida ka varasemate gruppidega (festivalile omane rotatsiooniprintsiip). Siis aga harjutati ühendatuid kombinatsioone, mis kujunesid väga vaadatuvateks rühmakompositsioonideks, kõigepealt aeglasemalt (vastavalt ka aeglasem muusika), siis elavamalt (kiirem muusika); algul grupiti (3–4 osalejat), lõpuks ühinesid kõik hoogsaks improt kasutavaks puntraks, mis liikus pikupidi läbi võimla kasutades samuti kõiki võimalike kõrgustasandeid ja luues väga mõnsat atmosfääri. Lõpetuseks kutsus Ilona tantsijaid keskele kokku ringi, mida järkjärgult kokku tõmmati, kuni teineteise põlvede peal istudes loodi sooja omavahelist sidet selleks, et tunda end ühtse grupina ja maha rahuneda aktiivsest liikumisest. Tegin taaskord palju pilte ja eriti palju filmisin erinevatest rakurssidest, põrandalt, tavakõrgusel, ülakõrgusel ja rühmadega kaasa joostes.

15.15-16.00 Parkuur (Märt ja Imre)

Jälgisin veel sama rühma parkuuri töötoa tegevusi (toimusid seekord söökla eesruumis), kus õpetati osaliselt selliseid trikke, mida ma varem juba nägin teistes rühmades. Seekord aga näitasid õpetajad päris palju ägedaid võtteid ette, lasti nendega eksperimenteerida, parandati vigu ja anti vihjeid, mida paremini teha. Kokkuvõttes oli seegi, nagu eelnevadki töötoad täis rõõmu, kiljumist, õnnestumisi ja katsetamisi.

#KolmasEtendusõhtu #TeetKask #TLÜtudengid

Etendus 05.08.2017 Yacht Service hall Kärdla

Teet Kask “Miks mitte, Volkonski?!”

Olin lavastuse esmaetendust näinud ka TLÜ KorFestil, kuid tollal mitte kõik aspektid ei avanenud mulle piisaval määral. Võib öelda, et lavastusele suur jahtide hall oli sobivam nii ruumiliselt kui ka akustiliselt. Ruumiliselt oli rohkem õhku (hingamisruumi) ja publik sai tegevusi jälgida ümberringselt. Akustiliselt kostis tantsijate trummeldamine toolidel, enda kehal ja põrandal selles kajalises ruumis võimsamalt ja selgemalt. Lavastusse oli kaasatud esinejate enda valitud erisuguse sõnumiga tekstid, millest viimane oli tantsija enda loodud ja mõjus seetõttu minule kõige veenvamalt. Etenduse kuldlõike kohas toimus ka selle põhikulminatsioon Volkonski rokklaulu „Die Woche“ (nädal) näol, mis pani tantsijaid, kes on enamik nö HTFi kasvandikud, täiest jõust ringi panema nagu rokipeol. Ülejäänud osade liikumised olid enamasti minimaalsed, impulsidest kantud või seisnesid kõndimises, mingis tegevuses või nägude tegemises. Peab ütlema, et ka seekord oli etendust raske jälgida, sest see toimuski suures osas ilma helita, aeglaselt ning eeldas keskendumisvõimet nii esinejatelt kui ka publikult. Pärast etendust lavastajaga vesteldes avanesid mulle mõned detailid veel, mis lihtsustasid lavastuse ideest aru saada, sh identiteedi otsingute ja suhtlemise teemad, mis kandsid lavastust sisuliselt. Samuti mainis Teet, et tantsijatele endile oli etendus väga arendav (vaikuse pingestatusega hakkama saamine) ja huvitavam teha kui ilmselt publikule paistis.

#Improjämm #ArtjomAstrov

Jämsession (Artjom) alates kl 21.30

Selleks aastaks saadi nõusse improsessioonile muusikat pakkuma Artjomi (mul endal ei olnud sel aastal tehnikat kaasas ja soovisin seekord jäädagi vaatlejapositsiooni), kes valis igati huvitavat ja sobivat muusikat, sh pikemalt kestvad helimastikud, samuti kasutas ta kohati ka helide moonutamist ja mikrofoni kaudu häälitsemist. Viimane meenutaski mulle festivali esimesi aastaid, kus ma ise samuti olin kasutanud mikrofoni ja helide moonutamist. Lapsed, noored ja korraldajad korda mööda liikusid, nagu igal aastal, huvitavalt ja fantaasiarikkalt. Osa sellest improst ma salvestasin videole.

#VIIMANEPÄEV

06.08.2017, festivali seitsmes ehk viimane päev

Jagamine 10.40–12.00 võimlas

Jõudsin veidi enna algust ja nägin, kuidas lapsed ja noored jooksid Imre ja Märdi õhutusel võimlas aktiivselt ühelt poolt teise, teineteist kandes ja muid huvitavaid kombinatsioone tehes. Jäin mõtlema, kas sellega juba algas näitamine ja seega jäin hiljaks... kahjuks ei jõudma seda enam filmida.

Laste loovtants (Christin)

Näidati laste joonitusi suurtel ja väikestel paberitel ja taustal kõlasid eelmisel päeval salvestatud laste märksõnad elamuste ja kogemuste kohta festivali päevadest. Kõik said heli saatel võimlas ringi liikuda ja vaadata tulemusi. Ma filmisin joonistusi samuti ringi liikudes.

Kinesioloogia (Kaili)

Seinale pandi samuti suurel paberil joonistatud osalejate joonistusi, mis kajastasid nende elamusi ja kogemusi. Lisaks sellele lasi Kaili läbi viia huvitava harjutuse, mis seisnes selles, et kõik pidid võimlas enda trajektooril liikuma ilma kellegagi kokku põrkumata. Mõne aja pärast Kaili hüüdis märksõnad, mille peale pidi seisma jääma ja lähedal seisva inimese pea peal ja seljal kättega erinevaid liigutusi tegema (trummeldamine, väänamine), mis progresseerusid väikesest vihmast, tugevama vihma ja äikeseni, kujutles tuult ja tormi ning pärast vihma pidi vastastikult kuivaks väänama. See harjutus oli ülimalt mänguline lähenemine massaažile. Liikusin kaameraga kõikidega kaasa ja sain algul kerge vihma endal peale, edaspidi jäin vaatleja positsiooni.

Kaasaegne tants (Ilona)

Kuna Ilona oli juba ära sõitnud, näidati vaid erinevatel kõrgustasanditel improviseerimist rühmas algul romantilise tšellomuusika, hiljem ägedama rütmimuusika taustal. Lubati osaleda kõigil, kes soovisid. Kahjuks töötoas harjutatud tantsulisi kombinatsioone ei näidatud.

Parkuur (Imre ja Märt)

Selleks pandi üles võimlasse kogu interjöör ja lubati näidata õpitu ainult neil, kes olid aktiivselt nende õppimisega tegelenud. Vahepeal õpetajad ise näitasid mõnda ägedat trikki. Paljud õnnestumised said aplausi. Mõni võttis nii suurt riski, et hing jäi kinni, kuid keegi viga ei saanud ja kõigil oli lõbus, nagu ka töötubade ajal.

#ProtsessideEttenäitamine

6.08.2017, Kultuurikeskuses

Viimane lusikas (Ajjar ja Riina)

Lavastus kogemusega noortele tantsijatele oli mitmeski mõttes muljetavaldav: esiteks oli väga palju tantsijaid laval ja festivali kunstniku Krete kleidid olid oma lihtsuses võluvad, teiseks oli Artjomi helindamislahendused sügavmõttelised (moonutades mh J.S.Bachi muusikat) ja igati sobivad (sh ka elavettekandes efektsed), kolmandaks meeldis ka Kristo valgustus, neljandaks kaasati osavalt festivali algul viga saanud tüdruku lavastusse kasutades ära need võimalused, mida ta teostada sai: istumine, lamamine; joonistamine lava esialal; lavastuse viimase ja kõige mõjuvama efekti saavutamine - õhupalli plahvatuseni täispuhumine. Millegipärast kujunes lavastus veidi liiga matuselikuseks (Bach, mustad kleidid), kingade järjest edasi (ja üle) andmine ja viimases stseenis nende kasutamine vastastiku puudutamise eesmärgil (aegluubis) olid võtena efektsed, kuid nende sisuline funktsioon ei avanenud mulle piisaval määral. Samuti ma etenduses millegipärast ühtegi lusikat ei näinud (mille erinevaid liike lubati saatetekstis välja), ainult „viimane lusikas“ seostus minu jaoks etenduse matuselikusega. Võib aga öelda, et ka eelmistel aastatel on nii mõnigi noorte lavastus kujunenud sarnaselt sügavmõtteliseks, hardushetketeks või peaaegu religioosse atmosfääriga piltideks.

Lehm (Sylvia ja Aap)

Lavastus oli omamoodi keeruline ja aeglane transformatsiooniprotsess, mida oli esmavaatamisel raske mõista. Aimasin, et inimene muutub lehmaks ja sealt edasi keerab see kõik kuhugi ära... Pärast esinejatega vesteldes selgus, et mu mõtted olid liikunud õiges suunas. Lavastuse inspiratsiooniks või lausa librettoks oli Witold Gombrowicz'i päeviku sissekanne (mis kahjuks kavalehele ei jõudnud), mis räägibki sügavalt filosoofilisel tasandil tema kohtumist lehmaga (1958) ja lavastajad on püüdnud lavale tuua inimese imestust, ebalevust, hiljema muundumist lehmaks jms. Lavale paigutatud mikrolaine ahi oli põhiliseks heliallikaks, mis aeglaselt ja järjest valjenes (mitme kulminatsiooniga), lõpuks uks avaneski (nagu võis arvata – pinge kruvis end üsnagi selle hetkeni) ja Sylvia ehk lehm, kes lamas ahju peal, pistis pead ahju, hakkas rääkima ja siis laulma... sellest arenes välja tuntud Herman’s Hermitsa lugu „No Milk Today“, mis võtis ligi pooltundi vältel kasvanud aeglaste liikumiste ja grimasside (Sylvia kujutas tabavalt lehma liikumisi) pingeid väga humoorikal moel maha.

Opportunities not used (Londid)

Selles lavastuses, mis minu hinnangul (erinevalt pealkirjas öeldust) kasutas siiski oskuslikult kasutusele võetud süsteemi võimalusi. Ehkki vaid räägiti sellest, mis on ja mida ei ole siin ruumis väga vastuolulisel, kohati emotsionaalsel, kohati poliitilisel moel, tehti seda nii kujundlikult, et nii mõnegi asja võis lausa elavalt ettekujutada vaimusilma ees. Kõneldi vahedumisi konkreetsete keelelis-semantiliste reeglite alusel (kuid võis neid ka murda), mis tähendas esinejatelt pidevat ajuragistamist, mida aga laval ei olnud minu arvates tunda (kes seda tausta ei teadnud ette), sest esineti veenvalt ja järjest huvitavamaid ja ootamatuid asju, seoseid jms esile tuues. Seejuures tekitati enamasti tahtikult/planeeritult (ja võib-olla ka tahtmatult?) humooorikat naeru publikus. Kõnetati ka publikut üldiselt ning liiguti vaikselt laval keskosas publiku poole järjest laiemate seisupositsioonidega. See minu arvates lisas antud lavastuse seda miskit, mida olin proovi jälgides kuidagi igatsenud näha, hiljem lavastajad mainisid, et sellel liikumisel võis olla ka ohutunnet tekitav efekt, seda ehk neile, kes istusid esimestes ridades. Filmisin nii esinejaid kui ka publikut püüdmas nende reaktsioone ja naerupurskeid. Ka esinejad ühel korral puhkesid intensiivselt naerma, muul ajal püüdsid nad hoida tõsisemat ilmet või maigutada vaid suud. Lõppkokkuvõttes oli tegemist igati õnnestunud teistsuguse etendusega, kindlasti võis noor publik imestada, miks professionaalsed tantsijad ei liigugi, kuid nad tegelikult kogesid kõrgemal tasandil sünapside ja ajurakkude liikumist ;)

IGAVIK (tantsufilm) (Karolin, Laura Lisete)

Film näitas, kuidas noored Hiiumaal üksinda erinevates paikades liiguvad, tegevust otsivad ja lõpuks suure kiige juures kohtuvad, teineteist aitavad ja kiige peal lõbutsevad. Heliliselt oli valitud suhteliselt ühetaoline lahendus, masinliku taustamüra taoline heli, mis tantsijate pilgusuuna vahetusega oli katkestatud kiigukrijuksust. Viimane oli kiige kujundi ja lõppvaatuse heliline ettekuulutaja. Staatiline müra mõjus ähvardavalt, uinutavalt ja iga kiigekrijuks ehmatavalt. Lõpuks kostid rõõmsad hääled, kuid ka need olid nö üle vindi keeratud ja mõjusid ebareaalsetena. Ka pildikeeles oli valitud modifitseerimisvõtted, värvid olid tugevamaks ja ebareaalseks keeratud, mis tugevdas selle filmi vastuolulisust ja ühtlasi sobis väga hästi filmi mitmetähendusliku pealkirjaga kokku: igavik – ühtaegu kujutades igavust ja igavikulisust.

#KojuMinek #PikkBussireis #Praamisõit #Bye-Bye #Tsauuu! #Tschüss! #Tiiuonikkakatki #FestivalJälleLäbi!

#NatukeneMinust #SeosTantsuga

Eestisse tulles hakkasin ka interdistsiplinaarseid kunste uurima ja looma ning algas intensiivne koostöö tantsijate ja koreograafidega TLÜ koreograafia osakonnas (alates 2005). Olen intensiivselt jälginud Korfesti, olen olnud kaasatud ka koreograafia õppetösse (muusika ja tantsu ehk koreomuusikaliste seoste teemal) ja ECA Nordplus võrgustiku tegevusse. Minu juhendatud muusikakompositsiooni tudengid avasid 2014 koos koreograafia esmakursuslastega uut Stella teatrit. Aktuaalselt juhendan TLÜs interdistsiplinaarset nn ELU (Erialasid lõimiv uuendus) kursust, mille teemaks on improvisatsioon ja loovus muusikas ja tantsus, improviseerisime ka kuuldavaks tehtud ajulainetega.

#txt

0 notes

ceritamukidi · 8 years

Text

100 CERITA MUKIDI TERBARU 2017

SI JANDA PENJAGA WARUNG BUDEG

GAMBAR TANTANGAN MERANGKAI KALIMAT LUCU GROUO FACE...

5 GAMBAR STATUS TANTANGAN TERBARU 2017

5 GAMBAR CELETUKAN JAWA LUCU SEPUTAR ASMARA 2017

5 GAMBAR KATA MOTIVASI PERSAHABATAN 2017

Humor Sosial PAMER EMAS Bikin Mules Ketawa

KOPLAKNEWS 5 GAMBAR KATA LUCU JOMBLO 2017

LUCU GOMBALAN MAUT IPUT & ISMA 2017

5 GAMBAR TANTANGAN LUCU 2017

KISAH LUCU MODERATOR DEBAT PILGUB KAMPUNG SEBELAH ...

5 GAMBAR STATUS TANTANGAN TERBARU 2017

KISAH LUCU GOMBALAN IPUT & ISMA OTW BALI 2017 (ROM...

5 GAMBAR CERPEN LUCU 2017 NGAKAK BINGIT

LUCU AHOK DAN BUNI YANI PELAYAN MINIMARKET

GAMBAR KATA BIJAK LUCU BAHASA JAWA 2017

CERPEN LUCU IPUT & CEMPLON 2017 PENTING YAKIN

KISAH MASDAR & BU GURU IPA 2017

Humor Pendidikan SALAH LAGU Marai Guyu

CERPEN IPUT PINGIN SUGIH 2017

CERITANE IPUT DUWE ANAK LANANG LUCKY BUDAL SEKOLAH...

CERITO LUCU MASDAR NEMBAK CIPRIT MLESET 2017

GOMBALAN MASDAR & CIPRIT ROMANTIS 2017

SURAT CINTA CEMPLON KEPADA YULIA ROMANTIS 2017

CERITA LUCU BU YETTY NGAJAR NGAJI LUCKY 2017

Humor Sosial LOMBA MELAYU ANTAR SUKU

CERPEN LUCU DI AJAK KOPDAR MBULET AE

CERPEN IPUT,LUCKY,CEMPLON DAN MOTOR 2017

CERPEN LUCU MALAM MINGGU KELABU CEMPLON & YULIA

Humor Pendidikan TELAT MENEK PAGER

CERPEN HADI NGELAMAR CEWEK.

CERPEN LUCU MODUS BAHASA JAWA 2017

CERITA LUCU CINTA MONYET ANAK SMP

CERPEN LUCU IPUT DADI DOKTER 2017

CERPEN MBAH YETTY DAN LUCKY KIRIM SURAT 2017

LUCU DEBAT PASLON CAGUB PUTARAN KEDUA 2017

CERITA LUCU IPUT BINGUNG DALAN

SYI'IR TANPO GENDAAN (JOMBLO )

Cerita Lucu NGIBULI BAPAK Yes

TERNYATA INI DIA GROUP HUMOR PALING RAME

GAMBAR KATA KATA LUCU TERBARU 2017

CERPEN LUCU PAIJO KEBULET UTANG

CERITA LUCU LUCKY KARO MAS DAR

CERITA LUCU PAIDI NGOJEK

LANJUT LAGI KETAWANYA KISAH LUCU ARTIS GAGAL

CERITA LUCU IPUT GAK MAU DUDUK

GAMBAR LUCU BOJONE DEWE VS BOJONE WONG

Cerita Lucu MUKIDI DAN MUKIMIN Bakulan Tawet

CERPEN LUCU SIMBAH KARO TOLE

Cerita Lucu SI MBAH MENANG TARUHAN

KATA KATA KOPDAR CARA BERSOSIAL TERBAIK DI ERA DIG...

CERPEN LUCU IPUT MUTUNG DADI SUAMI

Suatu hari seorang atlet binaraga bernama Mukidi belanja ke sebuah warung. Kebetulan si penjag-a warung itu adalah seorang janda muda betubuh sexy, tapi menderita gangguan pendengaran dan sering telat mikir. Mukidi : Ada telor, Mbak ? Janda : Apa Kang ? Kurang jelas… Mukidi : Telor, Mbak… Janda : gimana, Kang ? Tak mau bertele-tele, Mukidi pun langsung melipat lengan bajunya dan memperagakan otot tangannya yang menonjol bulat mirip telor… Janda : Ooowh…. Telor….. Ada, Kang. Silakan. Mau beli apa lagi, Kang ? Mukidi : Beli tahu deh sekalian… Janda : Apa Kang…? Gak kedengeran. Mukidi : Tahuuuu…, Mbak ! Janda : Gimana Kang ? Mukidi lalu melepaskan kancing baju dan memperlihatkan otot perutnya yang membentuk six packs alias kotak-kotak mirip tahu Bandung. Si Janda pun paham : Ooo… tahu… Ada. Sebentar ya Kang ? * sambil membungkus beberapa tahu * Lalu mau beli apa lagi, Kang ? Mukidi: Saya ingin terong juga, Mbak. Kayaknya enak oseng2 tahu dicampur terong… Janda : Apa Kang ? Mukidi : Terroooong…! Janda : Apaan, Kang. Kurang jelas…! Dengan kesal Mukidi langsung membuka celana dan mempertontonkan isinya. Si Janda pun tersenyum sambil bergumam : Ooowh… Cabe rawit… Bilang dong yang jelas… Mukidi : jangkrikkkkkkkkk …. * nendang kursi MUKIDI DAN MADUSARI Karena sering pergi ke Madusari, Mukidi terkena penyakit kelamin. Pergilah dia ke Dokter Bekti, dokter spesialis penyakit kulit kelamin. Setelah diperiksa, dokternya bilang… ”Ini penyakit berbahaya… Kelamin bapak musti di amputasi supaya tdk menjalar kemana-mana…” Mukidi pun langsung lemas dan nyaris putus asa. Dia minta waktu utk berpikir… Saat pulang, Mukidi melewati praktek Sinshe Liem, sinshe tradisional… Mukidi masuk kesana, dan setelah melihat penyakitnya, sinshe berkata : Sinshe : “Waa… Ini emang penyakit belbahaya dan langka… Lu udah pigi ke doktel…?” Mukidi : “Iya, koh… Kata dokter musti di amputasi…” Sinshe : “Haiyaa… Dasal doktel mata duitan. Sikit-sikit opelasi… Sikit-sikit amputasi… Maunya duit aja… Ini tidak pellu di opelasi apalagi amputasi laaaahhh…!!” Mendengar itu, Mukidi pun lega dan sangat gembira : “Jadi kelamin saya gak perlu diamputasi…??” Sinshe : “Minum lamuan ini aja, tidak pellu diamputasi… Tunggu tiga hali aja…” Mukidi : “Sembuh ya, koh…?? Sinshe : “Nanti copot sendili…” Gubraaakk…! ARWAH MUKIDI Suatu malam arwah mukidi datang kerumah menemui istrinya Markonah: Mukidi : TOK TOK TOK… Istri : siapa diluar? Mukidi : nih suami mu. Istri : kok balik lagi kan udah mati. Mukidi. : aku mau bicara. Istri : ga ah takut kan udah mati. Mukidi : serius ini penting. Istri : kalo udah mati, mati aja jangan ganggu aku lagi. Mukidi : aku mau bicara biarpun cuma 1 menit . Istri : (sambil buka pintu) mau bilang apa sih ? Mukidi : CIYE CIYE CIYE JANDA NI’YEE… ISTRI : DASAR SETAN GILA!!,,,,, PANGGILANKU MUKIDI MUKIDI yang asli madura, sedang berlibur ke Jakarta.. Dia ingin keliling Jakarta dg naik metromini.. Diam-diam ia mengamati sgala yg terjadi di dlm metromini. Termasuk tingkah laku kernet & penumpang bus tsb.. Tak lama kemudian si kernet bilang… “Dirman.. Dirman.. Dirman..” (tanda bahwa bus telah sampai di jl sudirman)… Lalu seorang penumpang laki-laki teriak.. “kiri..!” Dan turunlah penumpang tersebut.. Selang berapa lama kernet teriak … “Kartini.. Kartini.. Kartini..” Seorang cewek muda nyeletuk.. “kiri..!” lalu cwek tsb pun turun.. Béberapa lama kernet itu teriak lagi.. “Wahidin.. Wahidin.. Wahidin..” Adalagi cowok yg bilang.. “kiri..!” Tak selang lama si kernet teriak lagi…. GATOT SUBROTOOO….!! GATOT SUBROTOOOO…! seorang pemuda ganteng berkumis tebal menjawab…. …..KIRII….!! maka turunlah si kumis itu…. Hihihihi.. Maka…. Tinggallah seorang diri MUKIDI ∂ί dalam bus .. Dgn hati ngedumel, lama lama jengkel juga dia.. Lalu dicoleklah si kernet, dg nada marah MUKIDI bilang.. “Korang ajjar sampiyan ya… Daari tadi rang-orang sampiyan panggil.. Lhaaa …..nama saya ndak sampiyan nggil panggil..!! Kalo begini caranya.. Kaaapan saya toron..?!!!” Untung si kernet tanggap. Kernet bertanya.. “siapa nama bapak..?” “Namaku MUKIDI”, jawabnya. Si kernet langsung teriak .. “MUKIDI. MUKIDI.. MUKIDI.. !!!” MUKIDI pun lega dan berkata.. “Naaaah.. Beggiitu..!! Kirri…!” Maka turunlah MUKIDI ∂ί jalan tol…… Bagi yg menemukan MUKIDI harap menghubungi keluarganya di Sumenep…. ENTEK MEDE SAKTOPLES Mukidi sing lagek pindah omah dolan nang Mbah Karyo tanggane. “Mbah.. pripun kabare..?” Mukidi Mulai Ngobrol “Kula Mukidi, tonggo sebelah..” “Oh.., iyo, ayo lungguh kene le..”, Jare mbah Karyo. Pas ngobrol, neng mejo ono mente sak toples.. “Mbah, kula ngincipi mentene nggih.?”, Mukidi ngomong “Iyo, iyooo, jupuken ae..”, Jare mbah Karyo. Sangking enake ngobrol, ora kroso Mukidi wis ngentekne mente sak toples. “Wah Mbah, mente ne telas pangapunten nggih….” Mukidi kroso salah “Ora popo le.. Aku yo ora iso mangan kok, untuku wis ompong ora tedas nggo mamah. Syukur nek isoh entek. Wis suwe lehku nglumpuk’ke iku…”, Jare mbah Karyo. “Oo…. damel dhewe to Mbah?” “Ora kok, kuwi kI coklat silverqueen tak emut nganti entek coklate, garek mentene thok tak klumpukne..dadi sak toples iku , nek mbok entekne yo alhamdulillah….” “Peh…peh…huek..huek..” Mukidi mlayu moleh MUKIDI JAMAN CILIK Ini cerita pas Mukidi trima rapot… Mukidi(M) : “Pak, mengko pas preian nyong detukokna pit ya..” Bapake Mukidi (BM) : “Oke, tapi rapot , sekolahmu kudu ana angka 9-e. Telu bae, ora usah kabeh”. Bar tampa rapot … M : “Pak, rapote inyong ana angka 9-ne telu. Pit-e endi, Pak..?!” BM : “Naaaahhh kaya kuwe sing jenenge anake Inyong. Pinter sekolahe. Kae pit-e wis tek tukokna, neng pedangan. Rapote endi..??” M : “Tek delah neng ndhuwur tivi, Pak…” ujare M karo ngglindhing numpak pit anyar. Isi Raporte : Matematika = 3. IPA = 4. Penjas = 4. IPS = 4. Bhs Indonesia = 3. Sakit = 9. Ijin = 9. Alpa = 9 BM : “@@@### Mukidiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii….!!!! ” meme diteror mukidi meme diteror mukidi NGISI CERAMAH Mukidi diminta isi ceramah, Isi ceramahnya: Saudara-saudara…Ternyata Mati dan Tidur itu hanya beda tipis…. Mati itu artinya roh pergi dan tak kembali, sedang tidur itu roh pergi tapi kembali lagi. Lalu sekarang apa beda nya istri mati dengan istri tidur? Sama2 beda tipis juga. Coba perhatikan dengan seksama. Bila istri mati pasti akan dibangunkan oleh Malaikat, lalu ditanya: “MAN ROB BUKA” Kalau istri tidur, akan dibangunkan oleh suami, lalu dibisiki: “MA… ROK BUKA “ bener pora iki…? Walah dasar Mukidi… NGINTIP Sebuah Hotel yang paling ketat dan disiplin peraturan. Ada cowok muda masuk sebuah hotel bersama seorang wanita paruh baya yang cantik. Resepsionis hotel yang bernuansa agamis bertanya dengan sedikit menyelidik : “Maaf mas, di hotel ini tidak boleh menginap dengan perempuan yang bukan muhrimnya” kata mbak resepsionis. “Ini ibu saya mbak..!?” kata anak muda tersebut. Akhirnya sang resepsionis memberikan kunci kamar kepada anak muda tersebut. Namun demikian sang resepsionis menyuruh Mukidi (office boy) menyelidiki, apakah benar wanita paruh baya itu memang ibu anak muda tersebut. 15 menit kemudian Mukidi itu memberi laporan.. “Benar bos, wanita paruh baya itu memang ibu anak muda tersebut..?!” seru Mukidi “Darimana kamu tahu..?” tanya resepsionis “Saat mengintip ke kamar, saya melihat ibu itu sedang menyusui anaknya..” kata Mukidi dengan wajah polos… Huuuaaaaaawwwaaaa MELAMAR KERJA Tes wawancara lamaran kerjaan di Toko Surti : Om .. Saya lihat didepan tokonya, Om masang tulisan dibutuhkan tenaga admin.. Saya mau ngelamar kalo boleh..? Koh Ayong: Kalo lu olang ada pengalaman admin, sini owe liak.. Kalo ngga ada pengalaman, pigi sana.. Surti : saya pengalaman jadi admin sudah tiga tahun lebih Om.. Koh Ayong : Ow ciamik.. Belapa olang yang lu pegang? Surti : Saya pegang dua Om.. Satunya seratus orang, satunya lagi lima puluhan orang. Koh Ayong : lu kelja wagus? Surti : kata orang sih adminnya sip gitu Om Koh Ayong : oww ciamik ciamik.. Lu gaji belapa ndhik situ? Surti : malu Om Koh Ayong : Lu olang musti kelja ikut owe.. Buk kuatil, ndhik sini owe bayal gaji UML.. Lu tanda tangan ndhik sini, ntik tak tunjukno meja lu kelja… Surti : hooh.. Gitu ya.. Kamsia Om. Koh Ayong : Eh ngomong ngomong lu pengalaman jadi admin ndhik mana ae? Surti : admin nya group WA 3 group , Line 2 group sama BBM Om.. Koh Ayong: Amsiong mukidi1 MUKIDI KORBAN MARIO TEGUH Mario Teguh berkata dalam sebuah seminarnya: “Tahun-tahun terbaik dalam hidupku… ..kuhabiskan bersama seorang wanita, yang bukanlah istriku.” dgn tarikan nafas mendalam…. Semua hadirin terkejut.. dan terpaku…dan merasa tdk percaya….. Kemudian Mario Teguh menambahkan… “Ia adalah ibuku.” dgn wajah senyum bangga… Tawa hadirin segera pecah dalam gemuruh tepuk tangan… Mukidi yang baru ikut dalam seminar tersebut.. Kemudian mencoba hal ini di rumah untuk bercanda dengan istrinya. Menjelang makan malam… Mukidi berkata kepada istrinya yang sedang memasak di dapur: “Sayang… tau nggak.. Aku habiskan tahun-tahun terbaik dalam hidupku… ..bersama seorang wanita yang bukan istriku…” katanya sambil menunduk… Mukidi berhenti sejenak… ..sambil memejamkan matanya… ..ia berusaha mengingat-ingat kalimat terakhir Mario Teguh. Ketika akhirnya bisa membuka mata… Mukidi mendapati dirinya berbaring di UGD sebuah rumah sakit.. Dan baru mendapatkan perawatan intensif akibat dihajar ULEKAN oleh istrinya… Super sekali….. benjolnya MUKIDI DAN ISTRINYA Ternyata Markonah, istri Mukidi, masih perawan. Dia pergi ke dokter kandungan utk periksa. Waktu dokter mau periksa bagian dalam, terjadi percakapan: Markonah: “Hati-hati periksanya ya Dok, saya masih perawan lho…” Dokter: “Lho… katanya ibu sudah kawin-cerai 3x, mana bisa masih perawan…?? ” Markonah: “Gini lho Dok, eks suami saya yang pertama ternyata impoten……!!” Dokter: “Oh begitu… tapi suami ibu yang kedua tidak impoten kan….?” Markonah: “Betul Dok, cuma dia Gay, jadi saya tidak pernah di-apa2in sama dia…” Dokter: “Lalu suami ibu yang ketiga si Mukidi tidak impoten dan bukan gay kan….?” Markonah: “Betul Dok, tapi ternyata dia itu orang partai…” Dokter: “Lalu apa hubungannya dengan keperawanan ibu…??” Markonah: “Dia? cuma janji-janji saja Dok, tidak pernah ada realisasinya….. Jadi cuma dicontreng aja, gak dicoblos……!!! MUKIDI TIPU POLISI Di suatu jalan yg ramai di pinggir kota Semarang? Karena takut terlambat, Mukidi, karyawan pabrik roti, melaju dgn motornya tanpa hiraukan rambu2 lalin. Polantas: “Stopppp!” Mukidi: “Kok disetop kenapa Pak?” Polisi: ” Anda melanggar rambu2 lalulintas! Tolong keluarkan SIM, STNK dan KTP nya!” Mukidi keluarkan jurus berkelit : “Maaf pak saya tidak punya, saya masih anak sekolah Pak…” Polisi: “Kalau begitu motor saya tahan, dan Saudara saya tilang, siapkan uang Rp. 500.000,- untuk disetor ke BRI” Mukidi coba berkelit lagi: “Tolong pak, kan saya anak sekolah, jadi nggak banyak punya uang, kita damai saja ya pak?…” Polisi: “Memangnya kamu punya uang berapa buat damai….?” Mukidi : “Saya lihat Bapak tadi merokok, bgmana saya belikan saja rokok di warung seberang jalan itu…” Polisi: ” Ya sudah… beliin Marlboro ya, tapi motornya tetap disini.” Mukidi langsung nyebrang jalan menuju warung, “Bang… saya disuruh ngambil rokok dulu sama pak polisi itu (sambil menunjuk Pak Polisi di seberang jalan). Marlboro 4 bungkus!” Tk.Warung: “Polisi yang mana…? Awas, Jangan coba2 menipu saya!!.” Mukidi: “Yang itu! kemudian dia berteriak: “Pak, pak.. rokok yang ini ‘kan?” Sambil tunjukkan rokok Marlboro. Polisi: “Yaaa siiippp…!” Mukidi: “Tuh ‘kan… Nanti dia yang akan bayar…!” Sambil nyeberang jalan bawa 4 bungkus rokok! Rokok yg 2 dia kantongi, yg 2 diserahkan: “Nih Pak, dua bungkus!.” Polisi: “Hmm… , baiklah, Lain kali hati-hati ya!” Mukidi : “Trims Pak…!”, terus tancap gas wuzz! Dua jam kemudian… Tk.Warung mendatangi pos polisi: “Pak, suruhan bapak tadi kan ngambil rokok Marlboro 4 bungkus, katanya bapak yang bayar.” Polisi: “Haaahh!! Bedes sialan! Polisi pun berani juga dia tipu…!!!” Mukidi ikut lomba nyanyi kemerdekaan Mukidi : “enam belas agustus tahun empat lima…”. Juri : “salah itu…, ulangi !”. Mukidi: “enam belas agustus tahun empat lima…”. Juri : “salah…, kesempatan terakhir!” Mukidi: “saya ndak salah pak, sampean dengar saya nyanyi dulu”. Akhirnya juri serius mendengarkan Mukidi bernyanyi. Mukidi: “enam belas agustus tahun empat lima…, BESOKNYA hari Kemerdekaan kita…” kepalan tangan mukidi SEKALI MUKIDI TETAP MUKIDI Jaya adalah tetangga Mukidi, tapi mereka tak pernah rukun. Mukidi merasa Jaya adalah saingannya. Jika Jaya beli sepeda baru, Mukidi tidak mau kalah. Mukidi ya beli sepeda baru juga. Ketika menjelang Lebaran, rumah Jaya dicat merah. Besoknya, Mukidi mengecat dengan warna merah juga. Karena kini 17 Agustusan, Jaya memasang spanduk di depan rumah bertulisan “INDONESIA TETAP JAYA”. Hati Mukidi panas dan memasang spanduk juga dangan tulisan “INDONESIA TETAP MUKIDI” Kalo begitu, baiklah SEKALI MUKIDI TETAP MUKIDI !!!! hehehehe WARUNGNYA DITUTUP Mukidi menemui Wakijan: “Celaka Jan. Markonah hampir membunuhku.” “Kenapa? Kamu diracun?” “Bukan. Dia masak kolak biji salak”biji salak “Istriku juga suka bikin biji salak.” Wakijan heran, “Apa masalahnya?” “Iya tapi istrku pakai biji salak beneran!” Markonah berbelanja untuk bikin kue lebaran. “Mbak ada tepung terigu?” “Gak ada bu.” Markonah keluar. 5 menit balik lagi. “Gula pasir ada mbak?” “Gak ada bu.” Markonah keluar lagi, tidak lama kemudian kembali lagi. “Kalau telur gak ada juga?” “Iya bu, gak ada.” “Koq aneh sih, tepung gak ada, gulapasir gak ada, telur gak ada?” “Ibu salah masuk bu. Ini apotik….” MUKIDI DENGAN DOKTERNYA Dokter : “Jaga kolesterol ya Pak, hindari mkn daging berlemak & jeroan, terutama Kambing !!!” Mukidi : “Wah kambiing itu kesukaan saya. Jadi saya mesti makan apa dok ?” Dokter : “Pokoknya segala macam yang berenang di air tawar aman untuk dimakan.” Seminggu kemudian dokter mampir di rumah Mukidi Dokter : “Bapak ada?” Pembantu : “Ada dok, Bapak sejak pagi berenang… tuh di kolam renang” Dokter : “Wah, rajin olah raga ya ?” Pembantu : “Bukan dok, Bapak lagi ngajarin kambing berenang… biar aman dimakan, kata Bapak…” Dokter : “Oooo… Wedhuuus..!! GANTI KARTU Ada suami istri membuat kode berhubungan intim dengan kode “Isi Pulsa” Suatu malam suami mendekati istrinya, “ma,isi pulsa yuk.” Karena capek baru pulang kantor, istri menjawab. “maaf Pa, Mama lagi lowbet ” Malam berikutnya si suami mencoba kembali “Ma, isi pulsa yuk” Karena si istri gak ada hasrat, dia menjawab “maaf pa, signalnya lemah nih” Malam berikutnya suami tidak bosan mencoba dan terus mencoba. “ma, isi pulsa yuk” Lagi-lagi istri menolak karena berhalangan datang bulan “maaf pa, ada gangguan jaringan” Seminggu setelah haid, istri yang begitu ngebet ngajak suaminya “Pa isi pulsa yuk” Dengan santai suami menjawab. “maaf ma, papa udah ganti kartu” Mukidi Profil Anak Indonesia Masa Depan Hari pertama waktu Mukidi ditest baru masuk SD kelas 1 dia sudah protes sama Ibu Guru : “Bu…. Saya seharusnya duduk di kelas 3.” Bu Gurunya heran, “Kenapa kamu yakin begitu?” Mukidi menjawab dengan mantap: ”Soalnya saya lebih pintar dari kakak saya yang sekarang kelas 3.” Akhirnya Bu Guru membawa Mukidi ke ruang Kepala Sekolah. Setelah diceritakan oleh Bu Guru, Pak KepSek lansung mencoba menguji Mukidi dengan berbagai materi pelajaran murid kelas 3 SD. Kepsek : “Berapa 16 dikali 26?” Mukidi : “416.” Kepsek : “Perang Diponegoro berlangsung tahun berapa?” Mukidi : “1825-1830.” Kepsek : “Siapa penemu lampu bohlam?” Mukidi : “Thomas Alfa Edison ” Kepsek : “Hewan yang memakan daging dan tumbuhan termasuk golongan apa?” Mukidi : “Omnivora.” Setelah beberapa pertanyaan, Pak Kepsek bilang ke Ibu Guru: “Kelihatannya Mukidi memang cerdas, saya rasa bisa masuk di kelas 3.” Tapi Ibu Guru masih belum yakin: “Coba saya tes lagi Pak”, kata Bu Guru. Ibu Guru : “Benda apakah yg huruf pertamanya K huruf terakhirnya L, yg bila dipakai menjadi tegang, dan setelah dipakai lemas?” (mendengar pertanyaan seperti itu Pak KepSek melongo kaget) Mukidi : KETAPEL (jawab Mukidi mantab) Ibu Guru : “OK, sekarang apakah yg huruf pertamanya M huruf terakhir K, di tengah benda itu ada kacangnya?” (Pak KepSek makin melongo sambil melap keringat di jidatnya) Mukidi : MARTABAK! (Klo Surabaya “Terang Bulan”) (jawab Mukidi lugas) Ibu Guru : “OK, berikutnya. Kegiatan apakah yang biasa dilakukan anak remaja di kamar mandi dengan gerakan yang berulang ulang? Huruf pertamanya M huruf terakhir I.” (Pak KepSek makin salah tingkah denger pertanyaan Bu Guru) Mukidi : MENGGOSOK GIGI Ibu Guru : “Kegiatan apakah yg biasa dilakukan pria dan wanita yang lagi pacaran di malam hari, huruf pertamanya N huruf terakhir T.” (Pak kepSek nyaris pingsan denger pertanyaan terakhir) Mukidi : NONTON MIDNIGHT Sebelum Bu Guru melanjutkan pertanyaan berikutnya, pak kepsek memotong,,,, “Ibu Guru, Mukidi masukin ke Universitas aja. Saya yang lulusan S-2 aja salah terus nebaknya” Berfikir Positif dan jadilah spt Mukidi………. SIASAT MUKIDI Gara2 isterinya ngidam kepiting, Mukidi rela berangkat ke pasar pagi2 untuk membelikannya. Tanpa diduga, di angkot Mukidi ketemu mantan pacar saat di SMA, akhirnya dia lupa tujuan semula dan jalan2 ama sang mantan. Waktu sudah sore⛅ ketika dia ingat musti beli kepiting cepet2 dia ke pasar trus beli 5 kg kepiting….! Sampai rumah agak malam, di halaman rumah kepiting2 itu dilepas ikatannya trus disebar ke tanah. Dengan tongkat, digiring kepiting2 itu sambil ber-teriak2, “Ayo cepetan jalan! sebentar lagi sudah nyampe rumah …..” Isteri yang dengar teriakan itu langsung keluar rumah Lihat ulah Mukidi, dia malah tertawa ter-bahak2, “Weleh …., weleeh …. maaas, maaaass? …… bawa kepiting kok digiring kayak giring bebek aja, pantesan jam segini baru nyampe rumah..” Mukidi.. (dlm hati) : “Amaaan !!! ” LANTAS SIAPA SEBENARNYA MUKIDI..? INILAH DIA MUKIDI mukidi penulis Mukidi jadi terkenal. Mukidi dibicarakan di mana-mana. Hampir semua grup seperti Whatsapp, BBM, atau yang lainnya membicarakan Mukidi. Banyak yang bertanya, siapa sosok Mukidi sebenarnya? Apakah Mukidi yang sebenarnya itu adalah sang penulis sendiri? Dan inilah sosok di balik Cerita Mukidi. Ia bernama Soetantyo Moechlas, warga Banyumas, Jawa Tengah. Humor-humor soal Mukidi awalnya digunakan pria yang akrab disapa Yoyok itu sebagai materi penyegaran dalam presentasi. “Saya itu product manager, jadi saya sering presentasi pakai humor itu supaya tidak tegang,” kata Yoyok. Ditanya mengapa menggunakan nama Mukidi, Yoyok mengaku nama Mukidi sangat mudah diingat. “Ini tak ubahnya nama Kabayan, Wakijan, Samijan dan sebagainya. Nama-nama yang menyimbolkan rakyat kecil dan mudah diingat,” ujarnya. Yoyok memastikan jika sosok Mukidi bukanlah penggambaran dirinya, juga bukan tokoh di dunia nyata yang menyiratkan satu orang. Mukidi adalah Mukidi, tokoh fiksi rekaannya. Kadang Mukidi digambarkan sang penulis sebagai orang Jakarta, kadang orang Jawa, kadang orang Madura. Mukidi juga kadang diceritakan berasal dari Cilacap. Memiliki tipikal orang yang biasa saja, tidak terlalu alim, mudah akrab dengan siapa saja. Mukidi memiliki istri bernama Markonah dengan dua anak, yaitu Mukirin dan Mukiran yang masih duduk di bangku SD. Sahabatnya adalah Wakijan.

#Mukidi #MUkidi #Humor Mukidi #Mukidi Lucu #Cerita Mukidi #Mukidi 2017

0 notes