#Maksu- ja Tolliamet

[kinnisvarakool]

Statistikaamet: Jaekaubanduse müügitulu langust mõjutasid oktoobris enim toidukaupade kauplused

Statistikaamet: Jaekaubanduse müügitulu langust mõjutasid oktoobris enim toidukaupade kauplused

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu oktoobris 896 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 4%. Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak ütles, et kui septembris vähenes müügitulu eelmise aasta sama ajaga võrreldes 6%, siis oktoobris langus mõnevõrra aeglustus. „Müügitulu langust mõjutasid oktoobris enim toidukaupade…

[ristokask]

Risto Kask: head uudised rahandusministeeriumist, 2020. aastal täitus lisaeelarve maksutulu prognoos 111 protsenti

Risto Kask: head uudised rahandusministeeriumist, 2020. aastal täitus lisaeelarve maksutulu prognoos 111 protsenti

Rahandusministeerium andis teada, et detsembriks oli tasutud maksu- ja tolliametile 7,7 miljardit eurot makse, millest detsembri maksutulu moodustas 761,3 miljonit eurot. 2020. aastal täitus lisaeelarve maksutulu prognoos 111 protsenti. Maksutulu vähenes aastases võrdluses nii kumulatiivselt kui viimase kuu vaates, vastavalt 2,4 ja 6,5 protsenti. Maksutulude vähenemine tulenes eelmisel aastal…

[wertepure]

Aitäh Maksu- ja Tolliamet, I really needed that

[kinnisvara]

Rahandusministeerium: Hõive kasv jätkub

Rahandusministeerium: Hõive kasv jätkub

Selle aasta alguses jätkus kiire töötajate arvu kasv ning tööpuuduse vähenemine. Ettevõtete töötajate arvu suurendamise plaanid on muutumas üha tagasihoidlikumaks, mille taga on nii aeglustuv majanduskasv kui ka püsiv tööjõupuudus.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2019. aasta esimeses kvartalis tööga hõivatud 661 800 inimest, mis on 11 300 inimese ehk 1,7 protsendi võrra suurem kui…

[kinnisvarablog-blog]

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/dmitri-jegorov-mida-oleks-eestil-voita-voi-kaotada-kinnisvaramaksust/

Dmitri Jegorov: mida oleks Eestil võita või kaotada kinnisvaramaksust?

Pisut aega tagasi avaldas maksu- ja tolliamet maksutahte uuringu tulemused, millest mõned võivad esmapilgul näida üsna vastuolulised. Nimelt, kuigi 52 protsenti vastajatest arvas, et Eesti maksusüsteem ei ole piisavalt õiglane, pidas koguni 92 protsenti meist maksude tasumist enda tähtsaks kodanikukohuseks.

Maksupsühholoogias on tuvastatud üsna robustsed seosed maksude tasumise ja erinevate hoiakute vahel, millest paljud mahuvad õigluse mõiste alla, mistõttu sellele aspektile tasub tähelepanu pöörata.

Olemas on terve rida teadusuuringuid maksukuulekusest, mis keskenduvad erinevatele õigluse liikidele. Nii on olulised vertikaalne ja horisontaalne õiglus: kas erinevas majanduslikus olukorras olevaid inimesi koheldakse erinevalt ja samas olukorras olevaid sarnaselt?

Samuti on tähtis retributiivne õiglus: kas kohustuse rikkumisel järgneb mingi tagajärg ning kas see on proportsionaalne üleastumise ulatusega? Edasiste uuringute tegemisel oleks kahtlemata huvitav, mis tüüpi õigluse ja milliste maksuliikidega on Eestis enim probleeme.

Kuid ehk annab siin juba praegu aimu mainitud uuringu üks teine tõdemus, mille kohaselt peab vastavalt 82 protsenti ja 68 protsenti vastanutest tähtsaks, et madalama sissetulekuga inimeste maksukoormus oleks väiksem ning suurema sissetulekuga inimeste oma suurem. Teisisõnu tähendab see meie maksumaksjate arusaama või lootust, et maksusüsteemiga peab parandama võimalikku ebavõrdsust ning tegema seda senisest aktiivsemalt.

Ebavõrdsus on olnud viimasel ajal levinud aruteluteema terves maailmas. Majandusdebattides, sh rahvusvahelise kaubanduse ja maksunduse kontekstis, kõlab sageli tõdemus, et ebavõrdsus on riikide vahel jõudsalt vähenenud ja vähenemas, ent riigisiseselt on see samas väga paljudes kohtades vastupidise ehk kasvutendentsiga.

Prantsuse ökonomist Thomas Piketty on praegu ilmselt sissetuleku ja varandusliku kihistumise teema tuntuim eestkõneleja ning seda eeskätt tänu tema mõni aasta tagasi ilmunud oopusele «Kapital 21. sajandil».

Kriitikavaba see teos kindlasti pole ning kohati on see kriitika üsna tõsinegi, aga see pole antud juhul põhiline. Raamatu kandev mõte seisneb selles, et statistiliselt ületab kapitali juurdekasvu määr pikema aja vältel üldise majanduskasvu määra.

Piketty vaates tähendab see seda, et kapitaliomanike rikkus kasvab kiiremini kui majanduskasvust sõltuvad palgad jm sarnased sissetulekud, mistõttu kihistumine elik ebavõrdsus rikkamate ja vaesemate inimeste vahel maailmas aastatega aina kasvab.

Selle fenomeni likvideerimiseks pakub prantsuse ökonomist ülemaailmset varamaksu määraga kuni 2 protsenti omatava vara maksumusest ning progresseeruvat tulumaksu maksumääraga kuni 80 protsenti. Tõe huvides olgu märgitud, et härra Piketty ise selliseid makse poliitilistel põhjustel realistlikeks ei pea.

  Piketty soositud lahenduse eeskujuks meie pigem ei kõlba. Eesti rakendab proportsionaalset tulumaksu ja varamaksudest on meil kasutusel ainult maamaks. (Tinglikult võib varamaksuks nimetada ka raskeveokimaksu, kuid auto registrist kustutamisel kaob ka maksukohustus, olgugi et vara on alles.)

Meie proportsionaalne tulumaks väärib oma nime selle tõttu, et tuludele rakendatakse sisuliselt ainult üht maksumäära, mis on 20 protsenti, ning tulu suurenedes maksumäär üle 20 protsenti kasvada ei saa. Tulude maksustamine on meil maksuvaba tulu tõttu siiski progressiivne.

«Tulust sõltuva ehk väheneva maksuvaba tulu hiljutine juurutamine on maksusüsteemi progressiivsust võrreldes varasema ajaga siiski suurendanud.»

Kuidas nii? Aga just seetõttu, et 500-eurose sissetuleku korral on maksukoormus null, 1000 eurot igakuist tulu tähendab 10 protsenti maksu ja 2100-eurose ja suurema sissetuleku korral on efektiivseks maksukoormuseks 20 protsenti. Tulust sõltuva ehk väheneva maksuvaba tulu hiljutine juurutamine on maksusüsteemi progressiivsust võrreldes varasema ajaga siiski suurendanud.

Ka varamaksude osakaalult oleme olnud Euroopa Liidus pikka aega konkurentsitult viimasel, 28. kohal. Kas koht on viimane või esimene, sõltub muidugi sellest, kummalt poolt vaadata: kes varamakse pelgab, võib pidada meie süsteemi sellest aspektist rahumeeli esikohavääriliseks nagu maailma maksusüsteeme jälgiv Tax Foundation, kelle hinnangul olemegi olnud kõik viimased aastad OECD riikidest konkurentsivõimelisima maksusüsteemiga riik.

Maamaks toob aastas maksutulu umbes 0,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) või vähem, samal ajal on kogu maksukoormus olnud meil eri aastatel keskmiselt 33–35 protsenti SKTst. Arusaadavalt on maksukoormust vähem kui protsendi võrra siia-sinna nihutava maksuga ülimalt keeruline kihistumises midagi muuta.

Lisaks kehtib meil juba pikemat aega nn kodualuse maa maksuvabastus, mille mõju ebavõrdsusele on ambivalentne.

Enamik meist omab vaid üht kinnisvaraobjekti, mis ongi tema kodu, mistõttu tüüpiline maamaksu maksja on mitme kinnistu omanik. Ent nemadki ei pruugi rohkem maksta: kui seni maksti mõistlikku maamaksu nii kodu- kui ka suvilaaluse maa eest, siis edaspidi maksti summaarselt sama palju või isegi enam maamaksu, kuid maksuobjekt oli üksnes suvila. Seda põhjustavad paljude kohalike omavalitsuste tõstetud maamaksumäärad, kuna kodualune maa pidi maksuvabaks jääma ning vähenevat maksutulu oli vaja kompenseerida.

Kihistumise kontekstis peab lisaks arvestama, et kõige suurema maksuvabastuse osaliseks said siiski kõige uhkemate kodude omanikud piirkondades, kus maa oli kõige kallim. Teisalt ei võitnud maksuvabastusest midagi need, kes on pidanud seni üüripinnaga arvestama, kusjuures ilmselgelt on nende üürihinna sees ka seesama maamaks, mida omanik saadud üüri arvelt maksma peab.

  Paljud rahvusvahelised organisatsioonid, nagu IMF, OECD jt, on teinud Eestile regulaarselt ettepanekuid suurendada maksusüsteemi üldist progressiivsust ning sageli on pakutud välja üleminekut maamaksult kinnisvaramaksule.

Pidevalt soovitatakse ka üht teist varamaksu, milleks on automaks, kuna Euroopas oli hiljuti vaid kaks riiki, kus seda polnud (Eesti kõrval teine on Leedu). Lisaks konkreetselt Eestile tehtud ettekirjutustele kehtivad praegusel ajal ka üldised OECD arusaamad, et maksusüsteem peab soodustama majanduskasvu, mistõttu arvestama peab nn maksude kahjulikkuse hierarhiaga.

Tegemist on OECD välja töötatud maksujärjestusega, mille järgi on majanduskasvule enim ohtlikud ettevõtete tulumaks ja vähim ohtlikud jooksvad (s.t mitte ühekordsed) varamaksud. Samas on OECD lähenemine ajas muutunud ja isoleeritult majanduskasvu fetišeerimine ei ole enam ammu moes – majanduskasv peab praeguse arusaama järgi olema kaasav, mis tähendab, et see peaks jõudma ühiskonnas võimalikult paljudeni.

Selle ideoloogia võib kokku võtta järgmiselt: majanduskasvu soodustavad meetmed ei tohi kahjustada vähem kaitstud ühiskonnakihte ning, vastupidi, neile ühiskonnakihtidele toetusi pakkudes ei tohi kahjustada majanduskasvu väljavaateid. Nendest nii riigipõhistest kui ka üldistest soovitustest tuleb välja, et peaksime Piketty ettepanekuid ühel või teisel moel arvesse võtma.

Mida annaks Eestis maamaksu asendamine kinnisvaramaksuga? Eeldades, et praegu kogutava maamaksu summat ei jaotata täpselt samas mahus lihtsalt ümber uutele maksuobjektidele, tähendab see eeskätt loomulikult maksutulu suurenemist ning muude maksulangetuste puudumisel üldise maksukoormuse tõusu.

Teiseks peaks see samm vähemalt teoreetiliselt varalist kihistumist vähendama, sest suurema, kallima ja uhkema maja omanik maksaks rohkem kinnisvaramaksu kui üksnes maatükki või tagasihoidlikumat kinnisvara omav maksumaksja.

Kolmandaks tähendab see nii riigiaparaadile kui ka kodanikele halduskoormuse märgatavat tõusu (s.t ka kulusid) – kinnisvaramaksu rakendamise peamine kitsaskoht on olnud juba pikemat aega vastavate registrite üsna kehv seis. Kõikide kinnisvaraobjektide hindu sisaldavat ametlikku andmebaasi meil pole ja selle loomise keerukust ilmestab lootusetult venima jäänud järjekordne maa korraline hindamine.

Maa maksustamishindade andmestik on meil olemas, aga selle väärtus on küsitav – viimati toimus hindamine ligi 20 aastat tagasi, ent seda, mis on selle aja jooksul juhtunud kinnisvarahindadega, teab meist igaüks.

Kinnisvaramaksu sisseviimisel tuleb kindlasti küsida, mis on probleem, mida üritatakse lahendada; mis on selle uue maksu eesmärk. Kui selleks on üldise maksutulu suurendamine, siis leidub kindlasti palju efektiivsemaid ja odavamaid viise.

Meil on makse, mille puhul laekuks riigile olemasoleva maksumäära kergitamisega oodatava kinnisvaramaksuga võrreldav tulu ja uusi makse ei peaks tekitama. Sama väide kehtib ka siis, kui kinnisvaramaksust tekkivat lisatulu soovitakse kasutada muude maksude vähendamise rahastamiseks.

Piketty vaimus kihistumise vähendamine ja seeläbi õigluse suurendamine sõltuvad võimaliku eesmärgina valdavalt sellest, mida lisanduva tuluga tehakse. Näiteks kui vähendada samade kinnisvaramaksu maksjate muud maksukoormust, siis ebavõrdsus ei vähene.

Kui eesmärk on laiendada regionaalpoliitika tööriistade valikut, siis ka see on võimalik maksumäärade diferentseerimisega. Siin tuleb muidugi silmas pidada, et maksusoodustused ja -erandid on äärmiselt kulukad (sest erinevalt täpselt sihitud toetustest, mida riik annab, on maksusoodustused miski, mida maksumaksja võtab) ja enamikul juhtudel ei jõua need õige sihtrühmani või ei mõjuta seda (kui paljud meist on ostnud oma kodu või otsustanud lapse saada olemasolevate tulumaksusoodustuste tõttu?).

  Maksulaekumise stabiilsuse vaatevinklist on nii maamaksu kui ka kinnisvaramaksu oluline tunnus see, et nende tasumisest on pea võimatu kõrvale hiilida. Selles mõttes on need keskmisest õiglasemad maksud. Täpselt nii nagu maad on võimatu peita, ei ole võimalik ka kinnisvaraobjekti varjata ega maksu vältimiseks üle piiri lohistada.

«Kui kommertskinnisvara on kõrgemalt maksustatud, hakkab kasvama kodukontorite populaarsus.»

Tõsi, kinnisvara maksustamishindadega manipuleerimine ning erinevat liiki kinnisvara eristamine maksumäära mõttes avardavad ka siin maksupetturite mänguruumi. Kui kommertskinnisvara on kõrgemalt maksustatud, hakkab kasvama kodukontorite populaarsus, ning kui diferentseeritud maksumäärad on, vastupidi, elukondliku kinnisvara kahjuks, võivad kontoritesse ka elukohad tekkida.

Paljud meist on lõunamaades reisides ilmselt näinud katusest väljaulatuvate metallvarrastega ehitisi, mis peaksid jätma lõpetamata ja seetõttu veel maksuvabade hoonete mulje, olgugi et madalamatel korrustel elatakse juba aastaid. Kindlasti ei suurenda sellised möödalasud maksusüsteemi pettusekindluses maksumaksjate õiglustunnet.

Õiglus ongi ehk üks olulisim aspekt, mida nii rahvas kui ka poliitikud peavad vaagima, et otsustada, kas varamaksud ja konkreetselt kinnisvaramaks on miski, mis aitab meil vähendada riigisisest ebavõrdsust, kui me selle vähendamise kord käsile võtame. Vara- ja kinnisvaramaksu oponentide kriitika lähtekoht on seesama õiglustunne, sest «vara on ju omandatud kunagi juba kord maksustatud tulu arvelt».

Teisalt on kodualuse maa maksuvabastus tõstatanud teravalt küsimuse, kas on õiglane, et kõige rohkem kulutab riik iga-aastaselt raha maksuvabastusele nende puhul, kelle maatükid olid suurimad ja asusid kõige kallimates piirkondades.

Õiglus ja ebaõiglus on subjektiivsed nähtused: kui inimene tunnetab ebaõiglust, siis see on tema jaoks fakt, mille olemasolu ei sõltu sellest, kas enamik teisi kodanikke, seadusandja või kohus arvab, et juriidilisest vaatevinklist on üks või teine lahendus õiglane. Ja emotsioonid, mida me tunneme, on need, mis võivad suunata meie käitumist, sh ka maksukäitumist.

Pragmaatilises mõttes on vaja veel leida vastus küsimusele, kas vähem varakas Eesti inimene oleks keskmiselt rahulolevam juba ainuüksi sellest teadmisest, et varakamad maksavad progresseeruvalt rohkem maksu, või peetakse eeskätt oluliseks seda, et enda tänane elu oleks parem kui eilne ning säiliks veendumus, et homne tuleb tänasest veelgi parem, aga kui kellelgi läheb paremini, siis las ta läheb.

[obozrenie]

Молодой россиянин на BMW X5 пытался провезти в Эстонию крупную партию контрабандных сигарет

Молодой россиянин на BMW X5 пытался провезти в Эстонию крупную партию контрабандных сигарет

фото иллюстративноеFoto: Maksu-ja Tolliamet

Эстонские власти пресекли попытку провезти в страну крупную партию контрабандных сигарет. Инцидент произошел на пограничном пункте в Лухамаа, нарушитель был отправлен обратно в Россию; табачные изделия конфискованы, передает rus.err.ee.

10 февраля в 01:57 пассажирский автомобиль BMW X5, зарегистрированный в Российской Федерации, прибыл…

[christian-ackermann-blog]

Ackermanni töögrupp uuris Martna kiriku altarit

19.-20. mail viis Ackermanni töögrupp läbi uuringud Martna kirikus. Tallinnast esimesena Martnasse minna otsustasime eeskätt seetõttu, et sealse kiriku altarisein on ehedal kujul säilinud – võrreldes paljude teiste Ackermanni töödega. See tähendab, et 19. sajandil toimunud renoveerimis(t)e käigus ei ole altariseina ümber ehitatud, vaid ainult üle värvitud ning uue altarimaaliga „täiendatud“. Uus keskmaal „Kristus Ketsemani aias“ on aga juba mitme aasta eest altariseina põhikorruselt maha võetud ja laudisele maalitud originaal „Püha õhtusöömaaeg“ taas kenasti nähtav. Sama kehtib altariseina predellas (soklikorrusel) oleva tekstitahvli kohta, mis on omasuguste seas üks Eesti kaunimaid.

Tänu 19. ja 20. mail teostatud värviuuringutele (pisikesed sondaažid, XRF-uuringud) võib uurimisgrupp nüüd aga raporteerida, et praegu rohekais-punakais-pruunides toonides tagasihoidlik Martna altarisein oli originaalis toretsevalt värviline ja särav. Altariseinal on algselt olnud halli marmoreeringu ning kuld- ja hõbeliistudega kaunistatud korpus; kuldsete korintose kapiteelide ja baasidega ning punase marmoreeringuga sambad, vahelduvalt kulla ja hõbedaga kaetud akantuselehed smalt-sinisel taustal; altari figuuridel – Moosesel ja Ristija Johannesel, Usul ja Lootusel, inglitel ja Kristus Kõigevõitjal – olid originaalis roosad näod ja kehad, sinised silmad, punased huuled ja tumedad juuksed, kulla ja/või hõbe ning edevate lüsterdetailidega kaetud rõivad ja (osaliselt kindlasti) atribuudid.

Lisaks õnnestus leida Kristus Kõigevõitja kuju kehalt punase värviga maalitud stigma – mis on seda tähelepanuväärsem, et Martna altariseina originaal polükroomia on (hilisema värvi all) säilinud väga halvasti võrreldes Tallinna toomkiriku omaga ning ühtegi stigma toomkiriku Kristus Kõigevõitjalt siiani pole leitud. Sama kehtib Martna altariseinalt avastatud rohelise lüstervärvi fragmentide kohta – toomkiriku altarilt, kus roheline lüster kirjalike arhiividokumentide kohaselt pidi olemas olema, seda samuti veel leitud ei ole.    

Lisaks värviuuringutele viidi läbi Martna retaabli figuuride röntgenanalüüs. Väikesemate figuuride seest röntgenpildil (Tallinna toomkiriku kujude puhul avastatud) sepanaelu ei leitud ning korraks tekkis uurijates juba küsimus: kas tõesti ja kui, siis miks Ackermann loobus Martna figuuride nikerdamiseks puuplokke kokku liimides materjali tugevdavate naelte kasutamisest? Õnneks sai see kahtlus peatselt hajutatud – ka Martna Moosese ja Ristija Johannese kuju sees on puidust korkidega kaetud metall-tugevdused.

Kogu altarisein, kuni kõige pisemate detailideni välja sai üles pildistatud ja –joonistatud ning kõikidest figuuridest tehtud 3D-mudelid, mida iga huviline saab vaadata peatselt avataval Christian Ackermanni uurimisprojekti kodulehel.

Mainimist väärib ehk seegi, et  Martna 317-aastane altarisein sai ühes oma toredate kujudega õrna konservaatori-käega puhastatud. Tänu uurimisgrupi koguduse poolsele, eriti õpetaja Küllike Valgu ja vabatahtliku kirikuteenri Aime Kasepalu soojale vastuvõtule ja eel- ehk meediatööle, õnnestus Ackermanni-uurijatel ka tutvustada meistrit ja tema tööd kõigile Martna lastele, samuti teistele kirikusse tulnud külalistele, sh Eesti giidide õppegrupile.      

Olgu veel ära mainitud ka kõigi uurimisgrupi liikmete nimed ja ülesanded – konservaator Hilkka Hiiop (Eesti Kunstiakadeemia, värviuuringud); skulptuuri konservaator Isabel Aaso-Zahradnikova (Eesti Kunstiakadeemia/Eesti Kunstimuuseum, skulptuuritehnoloogia); kunstiajaloolane Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia, värvi- ja konstruktsiooniuuringud, vana altarilaua kohandamine barokk-retaablile); kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem (Eesti Kunstimuuseum, Ackermanni elulugu ja looming, selle kontekst); kunstiajaloolane Juhan Kilumets (OÜ Rändmeister, altariseina konstruktsioonid) keemik Riin Rebane (Keskkonna Uuringute Keskus, XRF-uuringud); peainspektor Priit Laatre (Maksu- ja tolliamet, röntgenuuringud); pildindustehnologia spetsialist Andres Uueni (eesti Kunstiakadeemia, 3D-mudelid); fotograaf Peeter Säre ja veebidisainer Marti Laurimaa (OÜ Vatson, veebiarendus);  restauraator Viktor Erm (OÜ Rändmeister, tellingud)

Lõpuks võiks jääda uurimisgrupi ööbimiskohas, Ridala pastoraadis  meenutatud Eesti kunstiajaloo korüfee, Villem Raami, mõte,  et kirikusse tuleb alati minna kaasas küsimused, millele vastust otsida. Järgmisena lähevad Ackermanni-uurijad oma küsimustega Karuse ja Lihula kirikusse juba 19. juunil ning, nagu ikka, oodates ka sinna kõiki huvilisi.  

[kinnisvarakool]

Eesti Pank: Keskmise palga ostujõud kahanes ka kolmandas kvartalis

Eesti Pank: Keskmise palga ostujõud kahanes ka kolmandas kvartalis

Kolmandas kvartalis keskmise palga kasv statistikameti andmetel aeglustus. Kui teises kvartalis oli palgakasv mullusega võrreldes 10,1%, siis kolmandas kvartalis aastatagusega võrreldes 8,1%. Palgakasvu aeglustumise taga oli erasektor – peamiselt tööstus ja ehitus. Maksu- ja tolliameti andmed näitasid, et keskmine deklareeritud palk tõusis sarnaselt eelmise kvartaliga umbes 10%. Keskmise palga…

[kinnisvarakool]

Eesti Pank: Majanduskasvu aeglustumise mõju pole tööturule jõudnud

Eesti Pank: Majanduskasvu aeglustumise mõju pole tööturule jõudnud

Tööturu olukord oli kolmandas kvartalis jätkuvalt väga tugev, hoolimata kesisemast ekspordist, tööstustoodangu mahu langusest ja tööandjate suurenenud pessimismist. Hõive kasvas aasta varasemaga võrreldes 3,4% ja tööpuudus ulatus 5,6%ni. Nii nagu tööjõu-uuring näitasid ka maksu- ja tolliameti palgadeklaratsioonide andmed hõive jätkuvat kasvu. Muutunud majanduskeskkonna mõju Eesti ettevõtete…

[kinnisvarakool]

Maa-amet: Maa korralise hindamise puhul huvitab inimesi maa väärtuse arvutus

Maa-amet: Maa korralise hindamise puhul huvitab inimesi maa väärtuse arvutus

Maa-ameti klienditoele laekus nädala jooksul pärast maa korralise hindamise tulemuste avalikustamist enim küsimusi maa väärtuse arvutuse kohta, aga abi on vajatud ka minu.kataster.ee-st detailsema info leidmisel. Samuti on nädal pannud proovile IT-süsteemi. Hindamistulemuste avalikustamise esimestel päevadel tuli Maa-ametil selgitada, et maamaks ei kasva sama kiiresti kui maa väärtus, vaid…

[kinnisvarakool]

Statistikaamet: Septembris jaekaubandusettevõtete müügitulu vähenes

Statistikaamet: Septembris jaekaubandusettevõtete müügitulu vähenes

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu septembris 886 miljonit eurot. Müügitulu vähenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 6%. Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et septembris mõjutasid jaekaubandusettevõtete müügitulu langust enim tööstuskaupade kauplused, kus müük vähenes 11%. „Müügitulu vähenes enamikul tegevusaladel, vaid kasutatud…

[kinnisvarakool]

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvas augustis 3%

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvas augustis 3%

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu augustis 924 miljonit eurot. Müügitulu suurenes eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 3%. Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et jaekaubandusettevõtete müügitulu kasvu mõjutasid enim mootorikütuse jaemüügiga tegelevad ettevõtted, kus müük suurenes aastaga 15%. „Mootorikütuse jaemüügi kasvule avaldas…

[kinnisvarakool]

Arco Vara: Millal tuleb kinnisvara müügilt maksta tulumaksu?

Arco Vara: Millal tuleb kinnisvara müügilt maksta tulumaksu?

Kinnisvara ostmine on inimese elus üks suurimaid ja ilmselt ka üks kulukaimaid otsuseid, mis tuleb hoolikalt läbi mõelda. Vähemtähtis ei ole ka kinnisvara müük. Kinnisvaratehingut planeerides tuleb aegsasti läbi mõelda, kas sellega kaasnevad maksud. Füüsilistele isikutele ja juriidilistele isikutele (äriühingute) kehtivad kinnisvara omandamisel ja võõrandamisel erinevused. Füüsilistele isikutele…

[kinnisvarakool]

Maa-amet: Maa uus väärtus selgub oktoobri viimasel päeval

Maa-amet: Maa uus väärtus selgub oktoobri viimasel päeval

Tänavu toimub 21 aasta järel taas maade korraline hindamine, mis annab objektiivse ja ajakohase info maa turupõhise väärtuse kohta. Maa uus väärtus on alates 31. oktoobrist Maa-ameti veebilehel kõigile huvilistele kättesaadav. Kuidas maa korraline hindamine toimub? Maa korralise hindamisega määratakse üheaegselt kõikidele Eesti maaüksustele ligikaudne turupõhine väärtus ehk maa maksustamishind.…

[kinnisvarakool]

Statistikaamet: Vabade ametikohtade arv on jätkuvalt üle 13 000

Statistikaamet: Vabade ametikohtade arv on jätkuvalt üle 13 000

Statistikaameti andmetel oli selle aasta teises kvartalis Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides 13 334 vaba ametikohta, mida on 26% rohkem kui aasta varem samal ajal. Tööandja algatusel lahkus ametist ligikaudu 5000 inimest. Vabade ja hõivatud ametikohtade koguarv oli 637 657, millest suurima osa moodustasid töötleva tööstuse, kaubanduse ja hariduse tegevusalad. Vabu ametikohti oli…

[kinnisvarakool]

Statistikaamet: Juulis jäi jaekaubandusettevõtete müügitulu mullusele tasemele

Statistikaamet: Juulis jäi jaekaubandusettevõtete müügitulu mullusele tasemele

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu juulis 919 miljonit eurot. Müügitulu jäi eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades samale tasemele. Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul kasvas juulis eelmise aasta võrdluses tööstuskaupade kaupluste müügitulu 2% ja mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu 1%. „Toidukaupade kaupluste müügitulu…