#vanemuise

[eesti-keel-on-lihtne]

Laulurästas kordab oma laulus üht ja sama motiivi kaks kuni neli või isegi viis korda, seda otsekui rõhutades, seejuures laenab ta hääli ka teistelt lindudelt. Sellepärast ongi teda kerge segi ajada isegi ööbiku endaga. Eesti vanarahvas teadis aga täpselt, et püüab laulurästas, mis ta püüab, ööbikust jääb ta laulu poolest ikka maha. Rahvakeeles ongi teda nimetatud abi-, võlts-, vale- solgi- ja ebaööbikuks, sest ta püüab oma laulus ööbikut järele aimata.

Eero Haapasega ütles, et laulurästas olevatki parem laulumees kui ööbik. Laulurästa laul kõlavat loovalt ja tundeliselt, ööbik laulvat küll virtuaalselt, aga tundetult, pigem mehhaaniliselt.

Linnulaulu uurijad väidavad, et laulurästail võib eristada 135 kuni 220 laulutüüpi. Kui arvestada veel sellega, et ööbik on 50 aastat tagasi Soomes üsna haruldane lind olnud, siis on selge, miks soomlased ööbikule laulurästast eelistavad.

Eestlased on aga just ööbikut laulukuningaks pidanud, sest linnuke olevat oma lauluoskuse õppinud Vanemuise enda kandlemängust. Ööbik mitte ainult ei laula, ta lööb, laksutab, naksutab, plaksutab, tiksutab, latsutab, sihiseb, suristab, lidiseb, soltsub, ketrab, muisutab, vilistab ja hõikab ning õhutab tööle nii laisku künnihärgi kui tüdrukuid.

Sauce

[flamencoagency]

"Carmen" world première by Barcelona Flamenco BalletSimfònica del VallèsFundació Òpera a CatalunyaEesti Kontsert at Vanemuise kontserdimaja for Saaremaa ooperipäevad

within the frame of Tartu 2024 in Tartu, Estonia on July 21, 2024.

Conducted by Maestro Daniel Gil de Tejada

David Gutiérrez

Kertu Orro

Photos: @ Gunnar Laak

#Tartu2024

[slammpoetessmurca]

unenäod

mittetäielik loetelu asjadest, mille tagajärjel võid saada kuivad unenäod

korter, mis on sisustatud nagu ikea kataloog alkoholivaba punane vein kapselgarderoob universaalkerega hõbedane skoda oktavia relax fm kipssseinad, mis on valged, aga mitte lumivalged, vaid sellised naturaalsed valged või sellise hästi õrna roheka värvusega hallid punased roosid naistepäevaks hispaania tomatid jaanuaris vanemuise mängukava liptoni tee see "salat" mida õllepubi pakub päevaprae juurde õllepubi päevapraad kõik-hinnas-puhkus sharm el sheiki suhkruvaba tartu limonaad kodu keset linna H&M maisihelbed hommikusöögiks

[sergei-gussev]

#vanemuise #tartu #estonia #october2019 (at Tartu, Vanemuise Tn.) https://www.instagram.com/p/CWqTj78oD36/?utm_medium=tumblr

[mystery-dreamland]

Vanemuise väike maja

[unofficial-estonia]

Ma kuulsin, et Vanemuise kaunitar ja koletises pidi Kalle Sepp koletist mängima??? Esiteks on nkn mehest juba kopp ees aga Gaston oleks talle ju perfektne roll :/

mulle meeldib, et kui otsingusse panna Kalle Sepp, siis esimene pilt on hoopis Raivo E. Tamm

[k2rbesv6is]

25/02/22

Mõtlesin, et verbaalne eneseväljendus kulub ära ning saan hoida inimesi enda ümber veidigi kursis toimuvaga.

Noh te pole küll mu ümber.

Olen Lissabonis, Portugalis. Lendasin siia 22/02 ja peale kaht päeva siin viibimist, tunnen ennast nagu alustav ekspert.

Elame Rua de Gloria tänaval ja meie kodu vastas on Fariyah supermercado. Kui Fariyah magab, siis on pood suletud ja tegelikult on sisekaemuse koht - ilmselgelt on ärkamiseks liiga vara. Kui aga pood avatud on, siis võib ärgata ja pole vaja end halvasti tunda, et oled eestlane ja tahaksid juba hommikul kell 7 tööd teha.

Fariyah on eranditult kõigil neil kolmel hommikul maganud. Õnneks ka öösiti.

Esimest päeva Lissaboni külastavale inimesele ütleks minu eksperthinnang ühe sõna: mäed. Probleemiks kipuvad olema ka tupiktänavad. Nimelt kui sa arvad, et Lissabonil on olnud linnaarhitekt, kes on hoolitsenud loogiliste tänavate üle, siis sa eksid. Kui sul veab, siis leiad viimases hädas trepi, mis sind jälle mõnele suuremale tänavale aitab. Enamasti tuleb siiski leppida faktiga, et see suur tänav, vähemalt sinu arvamuse kohaselt, lõpeb tupikuga - või veel parem - lihtsalt toreda ringiga ning avastad ennast kolmandat korda sama kiriku nurgalt.  Analüüsigem nüüd sõna mäed. On kolmas päev ja mu sääred valutavad. Ma ei loe ennast täiesti ebasportlikuks inimeseks ja halvas vormis inimeseks, aga mu sääred valutavad! Olen Vanemuise mäel end alati heidutada lasknud ja kõik inimesed, kes mind vähegi rohkem tunnevad teavad, et mäed ei ole minu teema. Nii lihtne ongi. 

Aga ma olen vapper. Sest Lissabonis ei tea seda tegelikult peaaegu keegi. Ja vaatamata ebameeldivusele siblan ikkagi suhteliselt kähku.

Edit: kell on kohaliku aja järgi 10.35 ja Fariyah ärkas! Tere hommikust, maailm.

[p0rtf00li0]

Vana ankeet

Nimi: 

Isabel

Sünniaeg: 

20. november 2000

Kasv ja kehakaal: 

174,5cm / 59 kg

Mis kooli lõpetasid: 

Tartu Jaan Poska gümnaasiumi

Kellena ja kus oled töötanud: 

Minu esimene töökoht oli mu enda kodukülas, Eesti kümnenda kõige suurema järve ääres paadilaenutajana. See oli vahva koht, kus kohtasin erinevaid seltskondi, kuid sain enamus ajast üksi olla, muusikat kuulata ja raamatuid lugeda.

Pärast seda olen suviti töötanud Soomaa rahvuspargis turismitalus majapidaja, giidi, koristaja ja muid (kõiki) töid tegeva sulasena. Tööülesanded hõlmasid võõrustamist, koristamist, kokkamist, kanade toitmist, erinevaid viimistlustöid nagu maja värvimine ja onnide tõrvamine, istutamist-kastmist-väetamist, muru pügamist, taaskord paadilaenutust, marja- ja õuntekorjamist, kuivatamist ja mahlategu… Pea et kõiki talutöid, kus lihaveistega tegelema ei pidanud, sest neid meil ei ole. 

Keskkooli ajal töötasin modellina Konrad Mägi ateljees, Tartu kunstikoolis ja Tartu kõrgemas kunstikoolis Pallases.

Paar kuud töötasin esimese paadilaenutuse kõrval külapoes müüjana ka, aga see töö mulle väga ei istunud, sest mulle ei meeldi päevast päeva istuda. Tore osa selle kõige juures oli, et regulaarne poetädi (ja omanik) Helgi sai paar kuud puhata - võimalus, mida tal enne seda umbes aastake ei olnud.

Viimane töökoht oli mul Tartus ühes spordikeskuses administraatorina, aga sealgi ei meeldinud mulle õhkkond ja seesamune istumine. Õnneks, kui nii saab öelda, lõpes mu ametiaeg ennetähtaegselt, sest elasin üle jalatrauma, mille tõttu olin novembrist märtsini kõndimis- ja istumisvõimetu - voodirežiimil. 

Osalus kooliteatris:

Kui mina keskkoolis käisin, siis veel Poska näitetruppi olemas ei olnud, küll aga iga-aastased temaatilised jõulupeod, mille jaoks pidi esitama oma klassiga tehtud jõuluvideo. Nende jaoks kirjutasin ma stsenaariumid, täitsin operaator-režissööri rolli, ja olin muidu kõva käpp. Kaks videot on leitavad minu veebipõhisest portfooliost.

Osalus isetegevuses:

Kõik mu tegevused on iseseisvad ja endaalgatuslikud. Ma ei saa hästi küsimusest aru. Kui räägime huvitegevusest jms, siis käisin noorena paljudes ringides: lauatennis, muusikakool (flööt, kitarr), käsitööringid, maletrenn, väitlemine, filosoofia talvekool, iluvõimlemine, koorid… 

Teatri kohalt piirdub mu isetegevus kahjuks kahe etteastega. Üks neist RUUM, lavastusalgatus sõpradega paar aastat tagasi, ja “Lembitu - kuningas ilma kuningriigita”, kus osalesin taustanäitlejana. RUUM algas hoogsalt ja optimistlikult, esitasime etüüde, lõime süžee, proovisime ja katsetasime. Mõlemad tegevused olid ülimalt silmaringiavardavad ja olen kogemuste eest tänulik.

Osalus spordis:

Spordi osas on mu kõige silmapaistvam saavutus lauatennises paarismängus Tartu meistriks tulemine - kuldmedal ja puha. Ülejäänud sporti teen aga hobikorras. Olen kirglik rattasõitja ja sulgpallur. Mulle meeldib ujuda, olen järve ääres kasvanud. Meeldib palli toksida, korvi visata, kurikaga lüüa… Võib öelda, et iga spordiala pakub mulle pinget ja panen ennast meeleldi uutes asjades proovile.

Eelmise aasta sügisel elasin üle karmi jalatrauma, mille tõttu olin novembrist märtsini kõndimisvõimetu. Nüüdseks kõnnin juba hästi, aga siiani püüdlen hüppamise ja jooksmise poole. Õnneks edenen füsioteraapiaga kähku, aga vabaajasporti veel täies mahus teha ei saa. Samm-sammult!

Kas laulad:

Endamisi ikka, võistluslikult mitte.

Mis pille mängid:

Kitarri. Oma muusikaõpinguid alustasin kandle ja plokkflöödiga, edasi õppisin ristflööti ja seejärel kitarri. Muusikaline algharidus on aga andnud mulle piisavalt tööriistu, et oskan klaverilgi kuulmise järgi paljusid palasid mängida (mitte hämmastavalt, väga algeliselt). 

Missugused on hobid:

Ütlen otsekoheselt, et mu hobid ja huvialad on kohutavalt seinast seina. Näiteid leiab ka minu portfooliost. Teen loetelu, et seda oleks lihtsam hoomata.

Poliitika ja sotsioloogia: mind huvitab maailm meie ümber, erinevad poliitilised protsessid, mis seda kõike mõjutavad (nii ajaloos kui tänapäeval). Huvitun erinevatest poliitilistest teooriatest ja ideoloogiatest. Pean oluliseks, lausa kohustuslikuks, poliitika kohal sõna võtta, kuna poliitiline aktiivsus (nii füüsiline kui filosoofiline) on empaatilise ja ekstrospektiivse inimese tundemärk. Aitasin korraldada “Karusnahk pole luksus” meeleavaldust Tartus. Hõlman oma kirjutistesse alati aktuaalseid globaalseid protsesse.

Loodus: mulle meeldib matkata, tunda erinevaid linde, loomi (taimedest pole ma niivõrd põnevil, aga leidsin kunagi ühe puuseene, mis ära praadides maitses nagu kana. Selle nimi on vääveltorik). Meeldib olla looduses, mõelda loodusest, kogeda loodust. Vaatan loodusdokke, leian loodusest rahu.

Ajalugu: oman valdkonna kohta palju teadmisi, jääb loomupäraselt meelde ja tuleb mälumängudes tihti kasuks.

Tehnoloogia: hoian end maailma tehnoloogiliste arengutega kursis, olen arvutiasjades pädev. Ehitasin eelmisel aastal nullist omaenda lauaarvuti.

Ehitamine/restaureerimine/käsitöö: teen tihti vanu asju korda, ehitan pisemaid asju (nt koerakuut), teen ehteid ja muidu nikerdan. Praegu keskendun puidule, aga ühel hetkel soovin oskustepagasit laiendada ka metalli/klaasi/naha poole. Oma kätega asjade valmistamine annab alati dopamiinilaksu, kui tehtud töö valmistulemus on näha.

Lugemine: meeldib raamatuid lugeda.

Muusika kuulamine: meeldib muusikat kuulata.

Fotograafia: naudin visuaalse põnevuse leidmist linnaruumist, selle jäädvustamist.

Graafiline disain: disainin menüüsid, flaiereid jms. Leitavad portfooliost.

Kitarrimäng

Arvutimängud: minu meelest üks põnevamaid ja kiirestiarenevamaid audiovisuaalse meedia ilminguid, mille potentsiaal laieneb järgmiste kümnendite jooksul ka laiema publikuni. Videomängud on minu arvatesinoovaatiline viis jutustada kaasahaaravaid lugusid.

Kogumine: kogun nuge, käekellasid, mängukaarte, vanu münte ja välismaa paberraha.

Kirjutamine

Joonistamine, maalimine

Kes on lemmiknäitlejad:

Vaieldamatult kõige raskem küsimus ankeedis. Jätsin selle viimaseks, et midagi asjalikku välja mõelda, aga kõik, mis mul pähe tuli on kergeltöeldes iba. Mul ei ole lemmiknäitlejaid, mul on lemmikesitused. Nii kui lemmikbänd või -laulja sõltub ka iidoli isiksusest ja tegudest väljaspool tööd, on nii ka lemmiknäitlejatega. Ma ei ole kursis ühegi näitleja kogupaketiga, mis hõlmab nende elu väljaspool professionaalset kutset. Mulle meeldivad esitused, milles näen autentsust. 

Mõned filmid, mis meelest ei lähe, on “Seitsmes pitser” (1957), “The Room” (2003), “From Dusk ‘till Dawn” (1996), “Full Metal Jacket” (1987), “Memento” (2000), “Tõlkes kadunud” (2003), “Olles John Malkovich” (1999). Rohkem hetkel ei meenu.

Olen näiteks nautinud lavastusi “Ilus on noorelt…” (kehaline liikumine, klapp trupi vahel, sõnum), “Praktiline Eesti ajalugu” (lavaline liikumine, muusika, kirju sümbolikasutus), Renate Keerdi “TAHE” (kehakeel ja selle võlud), Vanemuise “Kaukaasia kriidiring” (lavakujundus, ruumilisuse ja tasandite kasutamine, lugu) ning samuti “Beatrice” Vanemuiselt (videolahenduste kasutamine, lugu, muusika ja tänapäevasus).

Kes on lemmikkirjanikud:

Hinge on pugenud näiteks Kurt Vonnegut, Amelie Nothomb ja Dalton Trumbo.

Kokkupuude filosoofiaga:

Filosoofia on mind noorest saati huvitanud, alates kolmeosalise väljaandega “Filosoofia ajalugu”, mille lugesin läbi umbes 13-aastasena. Pärast seda uurisin iseseisvalt Nietzschet ja Kanti ning huvi filosoofia vastu suunas mind ka pärast keskkooli semiootikat õppima. Kaks aastat semiootikatudengina arendasid mind tohutult, alustades filosoofia ja märgikeelega ja lõpetades kasvanud huviga mitmekülgse eneseväljenduse vastu. Kahjuks jäi õppevaldkond minu jaoks pisut kuivaks ning motivatsiooni väheks -- olen küll igati võimeline ja valmis pidevalt tekstiga töötama, kuid maailm on laiem kui teooria. Soovin oma teadmisi väljendada mitte vaid kirjutades, aga ka visuaali, heli ja lugude kujul.

Kokkupuude psühholoogiaga:

Minu jaoks peegeldab mingil määral kogu filosoofia ja poliitikateooria, millega olen kokku puutunud, inimpsühholoogiat. Esteetika, riiklus, moraaliküsimused, semiootika -- on kõik valdkonnad, mis olenevad, tulenevad ja eksisteerivad vaid tänu psühholoogiale ja tajule. Nii kui kõikide põnevate asjadega maailmas, on need teadused inimloomusega tahes tahtmata kokku kootud.

Mida pead vajalikuks veel endast teatada:

Käisin 2019. aastal eelkatsetel ja sain sealt mingisugust aimu ja hea kogemuse, kuid tundsin ka, et hetk polnud õige. Mind saatsid ebakindlused ja veider alaväärsuskompleks, mille tõttu jätsin eelkatsed poolikuks ja otsustasin semiootika kasuks. Kahetsen oma valikut, kuid idee on siiani püsinud ja võimust ainult juurde võtnud ning tahan uuesti löögile saada.

11. klassis töövarjupäeva raames käisin Ugalas Vallo Kirsi juures vestlemas ja jälgimas. Too hetk osales ta Tanel Ingi “Meistrite liigas” ning töötas Jim Ashileviga “HAPKOMAHi” kallal. Vaatlemiskäik ja Vallo Kirsi lõputöö “LAVASTAJA ROLL TÄNAPÄEVA TEATRIS: ISIKLIKU KOGEMUSEGA VÕRDLUSES” andis mulle tõuke ja süvendas huvi teatrimaailma vastu. Pärast seda lugesin läbi lavastajaraamatud ning mu asutus ja arusaam lavatöö vastu suurenes tohutult. Tol hetkel mõistsin, et see on asi, millega soovin tulevikus tegeleda. Põhjalikumat põhjendust peate leidma minu põhjapanevast motivatsioonikirjast. 

Kui ei õnnestu lavastajaks õppida, siis valin muu ala:

Vabatahtlikult ma muud ala ei vali, mul on siht olemas. Olude sunnil ehk tisler.

[eveli]

Someone chalked math exercises for kids on the pavement at our local park. 💡💛 #socialschooling #socialdistancing #smart #community #teaching #tartu #covid19 (at Vanemuise Park) https://www.instagram.com/p/B-z8DblpHIO/?igshid=lqisjpkdej7w

[memyfenceandi]

Vanemuise väike maja, august 2017

[dkphonephotos]

Jarek Kasar in Tartu. (at Vanemuise Kontserdimaja, Tartu) https://www.instagram.com/p/B3Pm3p5BJbN/?igshid=1syqigqukq0f8

[flamencoagency]

🌟 Exciting News! 🌟 Last weekend marked the official inauguration of Tartu as the European Capital of Culture 2024, and we're thrilled to be part of the celebration! 🎉

🎭 Join us on July 21, 2024, at 19:00 h, at the Vanemuise Concert Hall, as Barcelona Flamenco Ballet takes the stage to perform the mesmerizing "Carmen." 🌹 This enchanting evening is not to be missed, featuring a special collaboration with the esteemed Vallès Symphony Orchestra. 🎶

Let's come together to honor Tartu's cultural richness and savor an unforgettable night of artistry and passion! 🔥

[riiulrecordstore-blog]

[zhark666-blog]

Arkaadia @ Vanemuise teater Tartu

19.01.2018 käisin Tartus Vanemuise teatri suures saalis vaatamas Tom Stoppardi draamat “Arkaadia”. Etendus kestis 3 lundi ja 35 minutit, kuid oli kõike seda väärt.

Stoppardi etendusi ei saa sedasi vaadata, et vahepeal käid saalist ära või tukud, sellisel juhul läheb mõttest ja teemast palju kaduma.

Stoppard on oma kirjutamise väljenduse maneerilt kohati raskemini mõistetav kui Tsehhov või…

[sergei-gussev]

#vanemuise #park #tartu #tartumaa #estonia #january2021 (at Vanemuise Park) https://www.instagram.com/p/CaNnJbWonhX/?utm_medium=tumblr

[estoniangirl94]

Treaty of Tartu

By the middle of November 1919, it was clear that out of the Baltic States only Estonia was interested in peace with the Soviet Russia.

The Triple Entente (Great Britain and France) gave Estonia the freedom to sign a peace treaty. The Constituent Assembly formed Estonian Peace Delegation. Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman and Major General Jaan Soots were elected, the delegation was lead by Jaan Poska.

The Russian Delegation was first led by Leonid Krassin, but he was replaced in the middle of December by Adolf Joffe.

The peace conference began in Tartu on December 5, 1919, and it lasted until February 2, 1920. Acknowledging the Republic of Estonia was not an issue, the real problem was the border question. Only after the failure under Narva, Russia became more lenient, but also Estonia had to compromise.

The truce was signed at 19.45 on December 31: It took effect on all the fronts on January 3, 1920 at 10:30 according to Tallinn, and 12:00 according to Moscow time. From January on, long debates were held over economical issues, but slowly, Estonia gave up further bargaining. The Treaty of Tartu was signed on February 2, 1920 at 00.45, in Vanemuise (then Aia) street in the house 35.

The treaty ended the war between Estonia and Soviet Russia, who then acknowledged Estonia's independence and renounced all claims on the Estonian territory. A strategically beneficial border for Estonia was established. Estonia also received Setoland with the towns of Petseri and Izborsk and the area behind Narva River. Also, the sections about the relocation of the Estonians in Russia, and those mentioning economical questions, were important. Altogether, Estonia lost over 5000 men and women in the War of Independence.