#unetus

[kadunudtarkus]

Humal

Humulus lupulus L., Cannabaceae Metshumal, omal, tapud, tapunaadid, tapuvääned, viha, õlleviha Hops

Humal kasvab jõgede ja ojade kaldatihnikutes, vajukates niisketes kaldametsades ja metsaservadel, tihti ka kultiveeritavana elamute läheduses tapuaedades.

Ravimina kasutati humala käbi.

Humalat kasutatakse rahustina ja valuvaigistina põie- ja neeruhaiguste puhul, ka närvi- ja südamehaiguste ravimisel rahustusvahendina (valokordiini koostises) ning unetuse korral.

Korjatakse juulis ja augustus.

Kirjeldus

Humal kasvab jõgede ja ojade kaldatihnikutes, vajukates niisketes kaldametsades ja metsaservadel, tihti ka kultiveeritavana elamute läheduses tapuaedades.

Ta on mitmeaastane taim rohkete maasiseste horisontaalsete võsunditega, millest lähtuvad lisajuured ja varred. Vars on väänduv (paremale poole), 3-6m pikk, kuni 1cm jäme, kattunudkahetipuliste haajate ronikarvadega. Lehed vastakud, pikarootsulised, ülemised ümardunud või munajad, alumised kolme- või viielõhesed, tömpide hõlmadega, saagjate servadega, pealt tumerohelised, lidus harjaskarvade tõttu väga karedad, alt heledamad, kattunud hõredate kollakate näärmekarvadega; abilehed munajad, terveservalised, enam-vähem kokku kasvanud.

Humal on kahekojaline taim; isasõied hõredalt pöörisjad, kaenlasisesed, ebasarikjad, õiekroon 3mm pikk, 5 valkjasrohelise õiekattelehega, 5 lühikese tolmukaga, kollaste tolmukapeadega, emasõied tuhedas käbitaolises ebapeas lühikeste oste otsas, kattunud näärmetega, lühiraolised.

Õitseb juulis või augustis.

Ravim

Praegu humalaid ravimina peaaegu ei tarvitata, kuid varem olid ravivahendiks humala emasõisikud, "käbid" - sitobuli Lupuli - ja nendelt sõelumisel eraldatud näärmed - glandulae Lupuli ehk Lupulinum.

Käbisid lühikese raoga kogutakse veidi enne valmimist augusti keskel või lõpul, kui nad on rohekaskollased. Käbid tuleb kohe kuivatada väljas või õhurikkas ruumis õhukese kihina. Droogi moodustavad terved, mittepudenenud, rohekaskollakad käbid tugeva aromaatse lõhnaga ja teravalt mõru maitsega. Kollakaspruunid käbid on ülevalminud ega kõlba droogiks.

Humalakäbid ja lupuliin sisaldavad mõruainet, eeterlikku õli, vaiku, kollast värvainet, palderjanhapet, trimetpplamiini, koliini.

Toimed

Droogi on kasutatud rahustina ja valuvaigistina põie- ja neeruhaiguste puhul, ka närvi- ja südamehaiguste ravimisel rahustusvahendina (valokordiini koostises) ning unetuse korral.

Tavaline annus: 1 teelusikatäiest humalakäbidest valmistada ühe klaasi keeva veega tee ja see õhtul sisse võtta. Humal kuulub ka nn. rahustava tee koostisesse. Välispidiselt on kasutatud droogi hautisena reumavalude puhul. Humalakäbide keedist soovitatakse ka pea pesemiseks juuste väljalangemise korral.

Peamiselt kasutatakse humalaid õlletööstuses.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020

[introject-confessions]

being an introject in a system where the host will help you with fun facts about your language and culture but won't give you anything useful creates weird situations

"how do you say insomnia in estonian?" unetus (OON-eh-toos)

"how do you say 'where is the bathroom' in estonian?" im sorry i forgot that when i was introjected

- the same jüri pootsmann introject from last time

.

[shambelah]

Aeg seisis paigal Lapsed kasvasid suureks ja läksid ülikooli Azambuja rong sõitis ette Uksed avanesid ja inimesi tuli maha Inimesi tuli maha Kõnnin jaamaplatvormil nende vahel, vaimusilm lahti Ühest pilgust piisab Oled sa alkohoolik või haige, armunud või unetu Ma ootasin sind Sa ei tulnud

[viplala-things]

Okei teeme

Sisekõne: omg seal on nii väike palk, sa päriselt võtad selle

Sa ei taha ju seda kaua teha, miks sa petad ennast ja teisi

Aga nad nii tahavad mind ja ma saan proovida esinemist ja podcaste ja kirjutamist ja uusi asju

Aga omg kas sa saad siis kuskile mujale tööle - hirm - tegema midagi mis sind rohkem kõnetab ja tõmbab. Äkki nüüd on maailm läbi kui sa sinna lähed

Fine, ma ei lähe

Sisekõne: mida, jälle ütled ära

Kes sind veel tahab, oledki ilma tööta siis

Ja ei tee midagi, ei suhtle kellegagi, ei jõua kuskile

Siin nad vähemalt tahavad sind ja on valmis midagi tegema

Mina: aga teine töö tahtis ka ja oli valmis suuremat palka maksma. Sa eksid, nemad ka tahtsid mind teise tegelase ees

S: Ja aga sina ei tahtnud neid ja pealegi see oli nii tehniline.

M: aga sulle ju meeldib kui on tehniline?

S: jaa aga ei

M: ...

S: igatahes, praegune turu olukord on wtf ja kui sul on pakkumine siis võiks selle vastu võtta

M: aga praegu on võimalus olla tööta ja nautida ja teha asju ja hüvitise rahade peale teha ise tööd mingite projektidega

S: jah, ja ei tea kust sa neid projekte leiad? On sul veel julgust postitada LinkedIni asju ja kuulutada et otsid või on su väärtus su tegemistega nii läbi põimunud, et sa ei ole kuidagi enam väärtuslik kui sa tööd ei tee?

M: no igal juhul kavatsen ma teist tööd vaadata ja oma projekte ka edasi ajada. Ja ma olen edukas kui ma usun ja kui ma fkn sinu suudan ka endasse uskuma panna, sa vana kriitik.

S: ma üritan sind kaitsta.

M: jee. Sa võiks teisi meetodeid valida

S: ???

M: midagi mis innustaks ja pushiks edasi mitte ei tõmbaks tagasi ja võtaks kogu usku ära. See su minu piitsutamine ja kahtlemine teeb mind haigeks, migreenid, seljavalud, unetus, kõhus keerab, käed ja keha väriseb, esimest korda ohatis ja kohe tervel laual varsti kaks nädalat, südamepuperdamine ja mega tempo ainult sinu mõtetest. Sa saad aru mis sa mulle teed oma kaitsmise ja parimat soovitusega? Sa tapad mind!

S: ma... ei taha sind tappa. Ma tahan et sul oleks hea ja turvaline

M: ei sa ei taha

S: tahan küll! Kui sa neid riske võtad, siis mida mina tunnen? Ma pean kõigi nende tagajärgedega tegelema, kõiki võimalikke stsenaariume välja mõtlema mida teha ja mitte teha ning kalkuleerima mis on järgmine parim samm!

M: ...sa tõesti ei pea seda tegema. See ei aita

S: aitab

M: ei, tõesti ei aita. Surra kiiremini ja valusamalt, jah, aga mitte elada täiel rinnal, katsetada, võtta riske, proovida. Selles sa mind ei aita.

S: mis sa siis soovid et ma teen?

M: kui sa päriselt mind aidata tahad, toeta mind. Ole alati minu poolt, isegi kui ma olen naiivselt delulu. Kiida takka. Kiida mind otsuse puhul, ükskõik mis see ka poleks.

S: see aitaks sind?

M: ma arvan küll.

S: okei. Aga selle otsuse puhul... ma tõesti kardan et kui sa ei lähe sinna siis sa jääd inimesteta istuma ja kaotad oma enesekindlust veelgi. Samas kui sa lähed, siis sa kaotad eneseusku, et kas sa paremat teha ei saa

M: kas me ei võiks niimoodi suhtuda, et kui ma lähen, siis see on katsetus teha midagi muud vahelduseks. Ja kui ma tahan, siis ma lähen edasi midagi muud tegema. Ja küll ma saan ja küll elu hoiab ja annab võimalusi.

Ja kui ma ei lähe, siis mul on aega oodata õigemat asja. Udida enda asju vahepeal edasi. Teha bingeid värke. Ja kui ma lähen ja mulle ikka ei meeldi, siis mul on okei ka ära tulla. Aga ma tahaks lihtsalt et ma valin enda pealt, südamehääle ja aususe pealt, mitte hirmu kriitiku suurte silmade ja sassis põlvede pealt.

S: hea küll. Vali... oot. Ma ei suru sind takka :) ms tran et sa seda ei taha. Pealegi meil on aega õhtuni. Sinna on veel neli tundi.

M: mhm. Ma tean, et ma olen nüüd varem mõelnud ja ümber mõelnud seda otsust. See kogu aeg tundus kuidagi ebameeldiv, et ma pean seda tegema.

S: sa ei pea seda tegema, kui sa ei taha.

M: onju? Aga miks ma tunnen et ma pean? Kas ma läksin esimest korda sinna intekale juba nii, et omg, ma ei tea ma ei oska, ma ei taha siia saada. Ja siis teine kord minnes mõtlesin et ah, pole vaja minna aga savi, käime ära. Ja nii ma siis käisin ja lubasin mõelda kas väike palk sobib - ma lõpuks ei öelnudki et sobib.

Jumal tänatud et ka see läheb mööda. Muid polegi selle kohta öelda, et ma soovin oma rahu saada. Et on okei olla ja asju teha.

Ja ma ei öelnud et sobib ja aga ma ei julgenud või ei tahtnud siis kohe ära öelda. Kas siin tulid sina mängu?

S: ma... võibolla. Ma ei tahtnud et sa end peaksid tahtmatult tundma. Ma soovisin et sind tahetaks

M: kas see on äkki midagi millega me peaks töötama? See vajadus olla tahetud. Vot, siit tukeb see baasvajadus välja. Mina ei taha ja ei vali, aga mind tahetakse ja valitakse. Oi kui hea tunne! Aga kas sellest on võimalik jagu saada? Olla õnnelik ja enesekindel ka siis kui sind ei valita. Või kui sa ise valid mitte valida neid. Osata öelda ei, julguses ja kindluses, et elul on enamat. Et sa saad midagi rohkemat kui sa soovid. Ehk ei pea jääma kinni ühte asja.

S: ma usun et see võiks olla võimalik. Teised saavad? Võiks uurida, kuidas. Kuid ma usun, et teised on saanud jagu sellest. Kui teised on saanud, saad sina ka.

M: aitäh sulle selle toetuse eest! Ma tõesti hindan seda <3.

S: :)

M: aitäh.

Huh. Tekst on veel alles. Käisin arhitekti konsulti asju vaatamas.

Nii, mulle tundub et ma tahaks nii enda asja kui sellist süteemiarhitekti rolli. Samas oleks äge ka proovida midagi muud. Proovida.

Nii raske on öelda jah, sest na olen harjunud tegelema pikaajalisemate asjadega. See mõne-kuune esitleja amet ei tundu nagu hea plaan. Aga sa saaksid proovida?

Samas kui ei lähe, siis saab proovida oma neid ideid. Mida saab isegi siis proovida, kui sa lähed, onju? Ükski ei välista teist, lihtsalt ajaliselt võib sul tekkida piir ette kuskil kui sa päevad läbi chillid ülemistes ja pead eestist rääkima. I mean, sa võid sealt ka midagi uut õppida. Kindlasti õpidki. Aga, nagu ka eelmis arendusega, kas sa liigud sinna suunas kuhu sa tahad? Kuhu sa tahad jõuda? Vähema töö ja suurema palgani. Nii nagu sa kunagi valisid it töö, sest see oli su eesmärk mitte fun, siis ka nüüd on täiesti variant valida seda. Küll sa hakkama saad ja ära õpid. Aga igast kogemustest võib ka midagi kasulikku või meeldivat saada.

Kokkuvõttes mul on hea meel selle arutelu ple. Ma küll ei jõudnud otsuseni, aga me saime rääkida

S: ja ma luban et ma toetan sind.

M: aitäh. Nii on palju julgem elada.

[kummikvillu]

Unetus.. nagu ikka.

Magamine.. mis see on? 

Meeletu ärevus, ei suuda magada. Miljon asja keerleb peas ja miljon asja, mida tuleb teha. Ma lihtsalt tahan korra välja lülitada ja magada. Aga kuidas? Kell on 3:47 ja ma olen kella 1st üleval.. koristanud. Aga ma pean juba 6:45 uuesti ärkama.. 

[didierpironi]

🍪🎵 we must know! (For the ask game:D)

🍪 If you were a cookie, what kind would you be? chocolate chips because im so basic

🎵 Last song you listened to? Suveööde unetus by Jüri Pootsmann!!!

[hybriidmootor]

viimane buss sõidab tühjalt läbi lompide lõpp-peatuse poole selle kannul takso lombid veel värelemas toob hilineja uksele üksik kogu rühib läbi vihma ja vettinud lehtede kes sa oled? kust sa tuled? polegi oluline aga jõua turvaliselt koju

[unejumal]

00:37 ja 1:0 üleväsimuse kasuks

aeg polegi vist nii tâhtis aga tahtsin ikkagi ära märkida. tahan saada ju 7-8 tundi und täis, et homme mitte keemias vinguda magamatuse üle ja mitte raisata kooli puhvetis raha halva kohvi peale. ma tahan nii väga magada aga olen nii närviline ja midagi närib seest poolt ja ei lase olla. mul pole mitte midagi isegi viga, peale selle, et ma olen nii väsinud.

[luciochaves]

Jüri Pootsmann - Suveööde unetus

[newestmusic]

Jüri Pootsmann - Suveööde unetus

[luuletus-ee]

- Ookeanipohi

[iirisv]

ta jääb alati tüdrukuks

kes seisab vannitoas kesk varje

täiskuu kahkjas sinas

ja kelle silmad imavad

kõiksust kes on ääreni täis

elu ja küsimusi aja mälu

tunde ja surma kohta

kelle uudishimu ei lakka eal

kes tunneb et peaks elama

kogu oma aja ja jõuga

aega on nii vähe ja palju ometigi

ta võttis kaugekõne

pilk kinnistunud pilvedesse

suu imestusest lahti

võib-olla ta kukkuski Kuu pealt

ja sellepärast ei saa täiskuuga und

ja tunneb ja kirjutab nagu unetu

ja kuutõbine ja somnambuul

 kõige rohkem kardab ta mälu

ja tunnete kaotust

korra on ta seda tundnud

nüüd teab: miski ei kao päriselt

kui teadvus enam ei mäleta

on see ihus ja südames alles

hing kihistub ja täitub aina

aga ikkagi – ma loodan, et sina

mäletad meid mõlemaid

kunagi, kui minul enam ei meenu

aga kes mäletaks siis mind

ehk kuu teab ja ta tagakülg ongi üks

unneunund mälu ja elude varasalv

 kõike on jälle tohutult palju

ent see on vist õigesti nõnda seatud

et iga päev ei saa eriline olla

sest inimene jaksab ainult mõnda

hoida ja mäletada

elamise aeg on üürike

aga ime()pikk

ja ühes kõikidest võimalikkustest

ja aegadest ta jääbki siia

hing ehmatusest lahti

suu pärani üllatand

käterätt rippumas sõrmede vahel

täiskuu kahkjas valguses

varjude alleel hämaruse piiril

olme andmas ulmale teed

pilk pilvis jalad maas

hing kusagil Kuu peal

või vähemalt

poolel teel

[tetraeeder]

2020. aasta tagasivaade

Eelmises postituses sai põgusalt räägitud ettevõtte loomisest. Mäletan, et ei osanud varem endale ühtki sobivat tegevusala ette kujutada ja osaühingu tekkimine lükkus muudkui tulevikku edasi. 2019. aasta suvi tõi mulle tegevusala ja pärast seda ei olnud ettevõtte loomine enam teab mis keeruline. Seoses ettevõtte loomisega sain selle tegevusega seotud kulusid katta ettevõtte vahenditega ja elu läks kulude hajutamisega lihtsamaks; enne paigutasin enda palgatulust saadu ettevõtte tegevusega seotud inventari.

2020. aastal suunasin tähelepanu rohkem autoliisingu korjamisele, sest viis aastat hakkas täis saama ja augustiks oli vaja 7000 eurot kokku saada. Plaan oli iga kuu 500 eurot k��rvale panna ja alustasin sellega juba eelneval aastal. Mäletan, et juuniks oli mul 4000 eurot korjatud ja augustiks pidi prognoosi kohaselt 7000 eurot koos olema.

Nagu me kõik teame, raputasid Covid-19 uudised kõiki ja lükkasid aktsiaturu ajutisse langusesse. Kuna mul vaba raha tol hetkel ei olnud, aga tulevikku vaadates oleks võinud ka selle ära raisata, siis jäin headest diilidest ilma. Kevadel suunasin tähelepanu pigem füüsilisele aktiivsusele ja tähelepanu kaldus investeerimiselt kõrvale. Ostsin nipet-näpet peamiselt halbade positsioonide korrigeerimiseks aktsiaid, kuid mitte midagi kolossaalset. Jälgisin ilmselt madalaid hindu ja tegutsesin hetke ajel. Õnneks oli selleks ajaks teenustasu kaotatud ja võimalus väiksemate panustega toimetada näis ikkagi parem, kui üldse mitte toimetada.

Tima Miroshnichenko on üsna hästi edastanud minu 2020. aktsiaoste. Suhteliselt raha laialiloopimine, domineerisid Tallink ja Silvano.

Milline oli minu portfelli liikumine?

Märtsis ostsin 64 Silvano Fashion Groupi aktsiat hinnaga 1.70 ja 8 Tallinna Kaubamaja aktsiat hinnaga 8.20.

Aprillis ostsin 25 Tallinna Kaubamaja aktsiat hinnaga 7.60, 14 Merko aktsiat hinnaga 7 eurot ja 22 aktsiat hinnaga 6.96. Samuti olen ostnud 6 Coop aktsiat hinnaga 0.96 senti.

Mais ostsin 5 LHV aktsiat hinnaga 11.5.

Juulis olen ostnud 913 Tallinki aktsiat hinnaga 0.77 senti.

Oktoobris olen Tallinki ja Silvanoga hoogu sattunud, 721 Tallinki aktsiat hinnaga 0.63 senti ja 300 Silvano aktsiat hinnaga 1,50.

Karm, aga mis teha. Hinnad tundusid madalamad kui esimese aktsia ostuhind ja nii ta läks, tõmbasin keskmist allapoole teades, et Tallink ei ole eriti potentsiaalikas lähiajal.

Positiivse poole pealt sain ka dividende:

LHV maksis 28.88, millelt läks tulumaksu maha 1.19.

TKM maksis 346,27, millelt läks tulumaksu maha 15,47.

TSM maksis 34.50, millest läks tulumaksu maha 2,42.

Nüüd seikluste juurde. Oli aasta keskpaik ja tekkis ärevus tulevase liisingmakse ees. Teadsin, et ma saan tähtajaks kokku tuhat eurot vähem, kui ette nähtud, aga ei pabistanud selle pärast, kuna optimistina mõtlesin, et küll see raha kuskilt tuleb. Alati on tulnud, kui vaja!

Juuni alguses juhtus nii, et mu teismeline laps tahtis öösel sõpradega välja minna ja mina tiksusin üleval, et ta teolt tabada ja vältida öiseid võimalikke võimuesindajatega kokkupõrkeid. Tahtsin hirmsasti magada, aga samas oli mul vaja näidata, et olen üleval ja ei luba tal minna. Peas ketrasid järgmise päeva kohustused ja unetus tekitas hirmu, et ei tule nendega toime. Lõpuks viskas lapsele minu reageerimine iga tema krapsatuse peale üle ja ta pööras selja ja lihtsalt läks uksest välja. Mina tiksusin voodis ja tahtsin vaid magada, kui emainstinkt suunas autosse istuma ja talle järgi sõitma. Saime sihtkohas kokku, jutud räägitud ja sõitsin pingelanguses vaikselt tiksudes koju tagasi, kui järsku käis põmm ja vajusin otsapidi sügavasse kraavi. Olin eelnevalt mõned korrad mõtisklenud, mis tunne on kraavi sõita ja siin ma olin! Kuna turvapatjade avanemine tekitas palju tossu ja taga oli gaasipaak, siis minu aju toimetas vaid ühtepidi, et saaks kindalaekast autoabi numbri, mis tuleb autot ära viima kutsuda. Kindalaekast haaratud autoraamat käes üritasin enne gaasipaagi võimalikku plahvatust välja pääseda (muidugi ma dramatiseerisin üle kõvasti, mingit plahvatust ei toimunud) ja ei saanud aru miks uks lahti ei püsinud, kui ma ta väljumiseks lahti tegin (kraav+gravitatsioon...). Tavaolukorras ju seisis!

Lippasin siis verise näpuga (turvapadi lõi näpu katki) telefoni otsima, et sellest ametivõimudele teavitada. Nägin kõrvaltänava lõpus üht autot, kuid autole lähenedes muutus see minu silmis tuledega kaetud teepiirdeks (nagu lennujaamades on). Pöörasin tagasi, lippasin veelgi kaugemale ja õnneks sain lapse käest telefoni, et kõikvõimalikud päästjad kohale kutsuda. Dialoog oli umbes selline: "Anna oma telefon!" "Mis sa teed sellega? Kellele sa helistad?" "Politseisse! (paus) Avarii oli." Tagasi auto juurde minnes oli see tuledega kaetud piire sõitnud minu autoni ja ilmselt kahtlustas, et autojuht on plehku pannud. Tegelikult oli tore näha, et on murelikke kodanikke, kes jäid ootama ja vaatama, mis saab. Mind nähes sõitsid nad minema.

Päästjaid oodates panin tähele, et puu oli auto ees kraavi kukkunud. Mõtlesin, et tugevad tormituuled on puu maha kukutanud. Siis panin tähele, et kraavi ääres ei olnud ühtegi teist puud ja mulle jõudis kohale, et minu arvatud ajutise liiklusmärgi asemel olin maha sõitnud tänavavalgustusposti.

Kõigepealt saabusid päästjad, kes ühendasid lahti auto elektri, siis tuli politsei, kes pani mind puhuma ja küsis mis juhtus. Ma ei osanud vastata, sest ma ei saanud ise ka aru kuidas ma suutsin kraavi sõita. Aasta hiljem jõudis kohale, et võisin tukastama jääda ja ei pannud tähele, et auto aeglasel tempol kraavi poole vajuma hakkas. Mind kutsuti kiirabiautosse ja küsiti vererõhku mõõtes, kas mul enne ka rõhku on olnud. Ütlesin, et ma ei oleks elus, kui rõhku poleks. Aga patoloogilise vererõhuga, nagu sel korral, pole mul varem tegemist olnud.

Nii arvasin, et kui mind on ära kontrollitud, lastakse koju jalutada ja vajadusel peab ise EMOsse minema. Siiski olid meedikud teisel arvamusel ja kõrge vererõhu ning sõrme olukorra tõttu sõitsin ma EMOsse ootama, mis minust saab. Õnneks tuli laps ka vahepeal veenduma, et ma päris kolossaalse avarii olin teinud ja teadis, et mind viiakse haiglasse kontrolli. Kuna ma lapse telefoni parooli ei teadnud, sain kiirabi telefoniga autoabile helistada ja politsei oli nii kena ja jäid ootama minu varandust täis auto juures (hoidsin väärtuslikke asju autos, sest kodus polnud ruumi), kuni autoabi tuli ja auto vastavasse parklasse viis. EMOs kiirabiautost välja astudes ma enam kõndida ei saanud, sest all paiknev turvapadi oli vastu mu jalga löönud ja see oli ka valutama hakanud. Tunne, kuidas adrenaliin sinusse nii palju jõudu pumpab, oli väga sürreaalne.

Pilt minu enda instagrami voost, kus ma heldinult kõiki tänasin, kes mulle appi tõttasid. Uskumatu, kui palju sõpru mul ikka on :) NB! Just olin uued suverehvid alla pannud.

Lisaks pöidlaluumurrule sain tegeleda kaskojuhtumiga ja painava autohuvilisega, kes soovis minu mahakantud auto ära osta. Sain sellise diili, et kasko katab pangakulud (liisingmakse jääkväärtuse) ja huviline ostab autovraki minult ära. Kokkuvõttes turuhinnale lisaks sain lisaks autovahetuskulud ja huviliselt lisaraha. Pank unustas suures segaduses (ega neil väga tihti ei juhtu, et omanik autovraki endale jätab) omavastutust küsida.

Kaskojuhtum saigi lahendatud. Kuna Covid-19 levikuga seotud piirangud tekitasid liikumisvaakumi, jäi auto juba eelnevalt kuudeks seisma. E-poodide kasutusvõimalused ja veebipoodide järjest kasvav valik panid mõtlema, kas mul linnas üldse autot vaja läheb. Kaalusin ka müügimõtteid, sest auto seismise eest maksmine ei tundunud atraktiivne.

Kokkuvõttes:

lahenes probleem ebapiisava liisingu jääkväärtuse summaga;

sain ruumikama kodu sissemaksu raha;

sain auto turuväärtusega müüdud ja jäin veidi plussi.

Thumbs up! Pilt erakogust

[wake-my-inner-lion]

@pitifulpitiful @mr-revo-blog @rafa4fun @chzzn-blog @ttaavi @hellosweetpeople @mesjas @k4di @3ooo3ooo @unetu @likeamoonlessn1ght @anetetyrk @he-av-en @dark-scar-paradise @txhistaevas @kingfxze @andreiiaasilvagcf @betsaarius @armadill-d-o @nadrojteo @misha29 @ourawakenedescapes @iinyourorbit @saenzpickle @banaaan @wh33l3r-dealer @mixed-desire-blog @gentaliyah @liinkeke @ciarageneva @hallkasku @teamarvcprasempre @mesimagus1-blog @bree-ze @v-iris-eja @purpl3dr3am-blog @chariesnapbackswag @omg-its-brandi-blog @loiro--sol @awhitsmine-blog @mischevious @poivrenoir-blog 

Ray-Ban Sunglasses

[kntxt]

U N E T U S

[elizabethanism]

Insomnia, Louise Bourgeois, 2000