#rodeotent

[insideimagedesign]

One week away until FWSSR🤠 #fwssr #roadhouse #rodeotent #fwtx #livemusic #music #txmusic #audiovisual #eventlighting #stagelights #videowall #rentals #tv #lights #partylights #insideimagedesign @insideimageart (at Fort Worth, Texas) https://www.instagram.com/p/B7I8trDHewK/?igshid=1b0is8yr7hyyo

[cunnvor]

17.05.2020

Peale 3 nädalast pausi, vihma ja rahet trotsides tegime trenni. Ei teinud pikalt aga panin rõhku kvaliteedile. Natuke kordet ette ja paar kümmend minutit sadulas.

Kunnu oli kordel väga kuulekas. Ma olin ise ka üsna üllatunud kuna nii pikk puhkus oli vahepeal. Ja sadulas oli tal kõik ilusti meeles, mis me kolm nädalat tagasi olime paika pannud. Super! Eks ma olin nõudlik kah. Jah, ta tahtis kiirustada aga ma võtsin omale eesmärgiks kontrollida igat sammu ja kohe kui hakkas kiirustama poolpeatus, poolpeatus, poolpeatus. Kui säärt ei kuula siis säär koos steki sipsakaga õrnalt meelde tuletamas, et säärt peab kuulama.

Galopi tõsteid tehes otsustas Kunnu mulle 3 korda rodeot pakkuda. Ignoreerisin ja sõitsin edasi. Rital on vist õigus ja hirmu tundmise asemel on need hetked mulle hakanud hoopis lõbu pakkuma :D

Suslik ja susserdis on see Kunnu vahest, ikka ja jälle üritab minust üle olla. Aga samas on ta nii tore ja kõige püüdlikum hobune keda tean, kui saan teda end kuulama panna. Võistlustel on siiani olnud kindel partner, keda olen hakanud usaldama. Juba juunis võibolla tekib võimalus uuesti kestvusrajale minna. Igatsen seda vabaduse tunnet ja hobusega pikalt koos olemise aega. On ikka hoopis teine kogemus, kui platsil tiirutamine.

[cunnvor]

25.04.2020

See kord sõitsime platsil. Panin maha mõned maalatid + 2 natuke kõrgemaks tõstetud maalatti. Lisaks kasutasin tühje ämbreid, et sõita väikest seerpentiini ümber nende.

Kunnu oli rahulik. Eriti tubliks on ta läinud selga istumisel - ootab nii ilusti kannatlikult ära kuni ma selga istun, oma jalad jalustesse panen, kõik nihelemised ära teen, istun natuke liikumatult ja siis annan märguande edasi liikumiseks.

Tegime soojenduse, sõitsime maalatte ja serpentiini. Lisaks siis igakordsed asjad nagu voldid ja suunamuutused. Kõik oli hästi. Isegi traav - samm, samm- peatus üleminekud tulid enamvähem viisakalt välja. Kuni küsisin galoppi. Siis oli Kunnul kohe jube kiire, traavis hakkas kiirustama ja kui proovisin sammu võtta siis pakkus kogu aeg traavi. Ma üritasin ta maha rahustada nii hästi kui suutsin ja kontrollida tema tempot poolpeatusi tehes. Ja proovisime uuesti galopile tõsteid teha.

Kui ta läheb galoppi valest jalast siis peaksin võtma ta kohe tagasi, et uuesti tõsta. Häda on selles, et ma ei suuda enamus juhtudel aru saada mis jalast ta jookseb. No nii pehme liikumine on, et ei saa tagumendiga aru. Lakk on ka patsi punutud ja eest ära võetud aga ikka ei saa. Niimoodi ma siis sõidangi vahtides hobuse õlgu mis ei ole tegelikult hea. Ette peaks vaatama kuhu sõidame. Tihti lähebki valest jalast ja siis on kellegi abi vaja, et hüüaks vale jalg.

Tagasi võtmine galopist traavile Kunnule aga ei meeldi. Tema on iseloomuga poiss ja tahaks rohkem joosta ja kiiremini :D Niimoodi me siis pusime ja jaurame. Sain seekord natuke rodeot ka tunda :D Kuigi tema üritused mind seljast visata on kuidagi mõttetuks ja naeruväärseks muutunud. Ma isegi ei saa kurjaks enam vaid sõidan lihtsalt edasi. Tal ei ole ammu õnnestunud minust lahti saada. Mulle tundub, et lihtsalt hea sadul sattus aga võibolla on asi ka minu kogemuses ja paremas tasakaalus. Loota ju võib :)

Vahepeal tegime siis ka teisi harjutusi, et viia ta mõtted galopist eemale. Aga üldkokkuvõttes oli üsna raske trenn minu jaoks. Eks ta puhkas 4 päeva ka enne seda aga see ei ole minu arvates vabandus kuna ta on juba piisavalt suur, et saaks sõidetud ka peale puhkepäeva normaalselt.

Proovisin siis uuesti galoppi ja tal hakkas nüüd tagumine ots sisse vajuma.  Säärest abi ka ei olnud. Niiet järgmiseks korraks on meil plaan selge -  tuleb stekk appi võtta, et natukene säärele tundlikkust tõsta. Kuigi ma ei ütleks, et ta säärele tuim oleks. Pigem teatud olukordades ta otsustab säärt mitte austada. Suslik selline!

Lõpuks tuli meil enamvähem okei galoppi tõste ka välja. Lõdvestasin end kohe, kiitsin ja lasin tal natuke pikemalt joosta. Seejärel tagasi võimalikult rahulikult traavile ja hakkasin kohe lõputraavi küsima. Niiet lõpetasime positiivsel noodil ja loodetavasti jääb talle see meelde. Kokku olin sadulas 36min, mis tundus mulle aga terve igavikuna kuna juhtus nii palju erinevaid asju :D Eks harjutame edasi :)

[cunnvor]

30.11.2019

Täna oli üpris huvitav trenn. Tegime päris pika sammutrenni aga see ei olnud kõik :D Ilm oli jällegi võrratult ilus, tuulevaikne ja mitte liiga külm. Läksime siis alguses Kunnuga kahekesi põllule tiirutama. Ette ma teda ei kordetanud sest tahtsin näha mida ta teeb ja kuidas mind kuulab kui teisi hobuseid kõrval pole. Ta oli väga tubli arvestades, et me pole väga ammu üksi maastikul käinud. Alguses tahtis ikka kiirustada ja pakkus vahel mulle traavi aga aja jooksul rahunes maha ja kõndis ilusti sammus. 

Kuskil tunnike peal alustamist aga juhtus jube traagika - Kunnu astus maas oleva oksakese peale ja see ... tegi HÄÄLT!!!!... Omg, eks?! Hobune viskas selle peale saba ja kaela püsti ning enne, kui ma jõudsin midagi teha, kimas täie pasaga talli poole. Üritasin teda tagasi kutsuda, õrnalt ja häälega (tagantjärgi tarkus, see oli viga. Ma oleks pidanud konkreetselt kohe pidurid peale panema). Selle peale sain tunda üpris lahedat rodeot, kus mind lõpuks ikkagi sadulast välja kangutati XD

Maandusin ma õnneks hästi, eks homme võib siit-sealt valutada aga ei midagi hullu. Kunnu, väike põrsas, sai kinni püütud ja künka pealt uuesti selga istutud ning tegin veel 2h sammutrenni sinna otsa. Õnneks rohkem mingeid vahejuhtumeid ei olnud. Vahepeal ta küll mõtles, et midagi hirmsat on äkki põõsas, kuid lõpetas kohe tõmblemise ära kui ma tegin kurja häält. Mingi aeg liitusid meiega ka teised ratsutajad aga Kunnu käitus jätkuvalt viisakalt. Ei olnud tema jaoks traagika ka see, kui teised maha jätsime ja üksipäini talli tagasi liikusime.

Vaatamata minu kukkerpallile jäin ikkagi meie tänase trenniga rahule. Kui luud ja kondid liiga valusad pole ning pidu liiga pikaks ei veni siis lähen homme uuesti sammuma. Sammutrenn on hobusele väga kasulik ja seda ei saa olla liiga palju.

[cunnvor]

30.04.2019

Seekord sõitsime platsil. Proovisin istuda Kunnu selga ilma teda ette kordetamata. Ja juhtus see, mis kunagi lõpuks juhtuma pidi. Väike sitaratas hakkas vastu! XD Kohe, kui olin puki pealt sadulasse istunud läks ta väga närvi. Paremat jalga jalusesse panna ma ei jõudnudki, kui ta hakkas rodeot mulle tegema. Olen uhke selle üle, et ma kohe sealt alla ei lennanud ja ta ikka pidi vaeva nägema, minust laht saada aga alla ma sealt igatahes sadasin ja seekord ei olnud see täielikult kontrollitud ning põlv sai natuke haiget. 

Ma ei tea ikka veel, mis selle põhjuseks oli. Variante on mitmeid. Võibolla istusin puki pealt talle liiga järsku sadulasse, võibolla lõin kogemata kannaga või ta ehmatas kuna talli taga hakati keevitama. Võibolla naabri kass jooksis põõsas, võibolla oli asi varustuses (vähe tõenäoline kuna ma otsin valupunkte iga kord enne ja peale trenni ja kõik paistab olevat okei). Suure tõenäosusega ta lihtsalt katsetas, mis sigadusega ta seekord pääseb :)  Võibolla paljuski mõjutas seda ka asjaolu, et ma ei kordetanud teda. Aga lõppkokkuvõttes peab ta olema sõidetav ka ilma kordetamiseta.

Niisiis tuli Rita mulle appi Kunnut igaks juhuks kinni hoidma, niikaua kuni ma uuesti selga ronin. Seekord ei teinud ta midagi. Sõitsin siis natuke sammus ringi ja proovisin traavi teha aga ta ikkagi kakles ja kangutas suulist ning pea oli püsti nagu kaelkirjakul.

Ronisin uuesti maha ja Rita võttis ta natukeseks kordele. Lasi joosta paar ringi, küsis ratsme survele järele andmist käekõrval aga Kunnu ikka hakkas vastu. Tegelikult on ta suust väga pehme ja järeleandlik aga täna lihtsalt jonnis. Lõpuks sai ta Kunnult õige vastuse ja ma istusin uuest selga.

Nüüd oli temaga juba palju parem sõita. Tegime platsil pikemalt traavi mõlemas suunas. Keevituse hääli ta ikkagi natuke pelgas aga ma üritasin seda ignoreerida ja sõita edasi. Kokkuvõttes oli ta ikkagi tubli. Lõpus jätsin varustuse talli ja viisin Kunnu käekõrval värsket rohelist rohtu nosima.

Homme on talli talgud, niiet saame kõik rõõmsalt kopleid kividest puhastada ja hobused puhkavad.