#pühad

[aaghht]

HEAD JAANIPÄEVA

[scs-forwarding]

Nagu Eestil on see nädal tähtis sünnipäev on ka teistel EU rahvastel tähtpäevad. ERAA on koostanud tabeli "Riiklikud pühad riikide lõikes", mille leiate: https://www.eraa.ee/riigi-puhad/

[luuletus-ee]

- Alfa beeta

[arvutiturve]

Ilusat jõuluaega ja kauneid jõulupühi - jõulukaardid 2023 saatmiseks

Kaunist jõuluaega, ilusaid ja rahulikke jõulupühi! Teised jõulukaardid ja jõulusoovid leiab rubriigist Jõulupühade kaardid ja soovid “Happy New Year” tervitused inglise keeles leiab alamrubriigist Head uut aastat kaardid ja soovid inglise keeles!

[iskalkin]

Imed indiaani laagris Itaalia mägedes.

Ma avan silmad pimedas telgis, mida valgustavad vaid punaseks köetud laavakivid. Nendest kiirgav kuumus põletab mu sääri ja ajab silmad kipitama. Kogu telk on täidetud piibutubaka ja ürtide suitsuga. Indiaanipealik saadab oma rahupiibu mulle edasi ja hakkab siis laulma iidseid indiaanilaule. Need pühad laulud on palved Lakota suguharu vaimudele, et kaitsta ja toetada meie laagri osalejaid, kes on…

[setokaubamajapakkumised]

Mee ja tsitruse seep kinkekarbis

Avasta mee ja tsitruse seepide maagiline maailm, mis on täiuslik kingitus nii endale kui ka lähedastele. Valmistatud südamega Eestis, need käsitööseebid mitte ainult ei puhasta ja niisuta sinu nahka, vaid ka hellitavad meelte maailma oma unikaalse lõhnakombinatsiooniga. Meeseep, rikastatud astelpaju õliga, toidab sinu nahka, jättes selle sametiselt pehmeks. Tsitruseseebi värskendav kooslus sidrunimahlast ja eeterlikest õlidest kingib sulle energiat ja siidist siledust. Anna oma nahale parim, mida loodus pakub! Lisaks nende suurepärasele koostisele on mee ja tsitruse seebid pakitud kaunisse kinkekarpi, muutes need ideaalseks kingituseks igaks sündmuseks. Olgu see sünnipäev, pühad või lihtsalt soov näidata lähedastele, kui väga sa neid hindad, need seebid on märk hoolivusest ja armastusest. Ära jäta kasutamata võimalust tuua oma igapäevaellu natuke luksust ja looduslähedust. Telli need imelised seebid juba täna ja koge puhta looduse väge oma nahal! Read the full article

[flow-green]

Vegan Pasha – Plant-based Easter dessert

Pasha has always been that one special food that reminds me of Easter, ever since I was a child. This yumminess was filled with all kinds of colourful things like dried apricots, raisins, nuts etc. The main ingredient, of course, is usually sweet curd cream made out of unflavoured curd paste mixed with whipped cream. 

When avoiding dairy, this dessert can easily be made with plant-based ingredients and thus, not missing out that one special element from spring holidays. 

Since there weren’t that many eaters this year, I made a miniversion.

Happy Easter and spring, everyone!

Recipe:

Ingredients (serves 2-4 people)

For tofu curd:

🍋300 g soft crumbly tofu

🍋3 tbs lemon juice

🍋3 tbs sugar, stevia or other sweetner

🍋1 ts vanilla

🍋Pinch of salt

For the pasha cream:

🍋2 dl plant based whipped cream (I used Plant oat cream)

🍋3 tbs margarine or butter

🍋2 tbs sugar, stevia or other sweetner

🍋Grated orange peel

🍋2 tbs of lemon juice

🍋Fillings like raisins, dried apricot, crushed almonds or other nuts, almond flakes etc.

Prepare your tofu curd first by blending all the ingredients until a creamy consistency is achieved. Keep a few hours in a fridge.

Then, whisp everything together using and electric mixer or by hand. Taste and add lemon juice for more bitterness or sugar for more sweetness. Take into consideration that the pasha will be kept in the fridge overnight and the flavours will deepen.

Now, cover a fine sieve with a layer of cheese cloth, and spoon the pasha mixture in the sieve. Then place the sieve over a deep bowl and cover with cheese cloth and place something heavy on top of it, then place the bowl in the fridge to let pasha drain overnight.

The next day, remove the bowl from the fridge, remove the sieve, and cover it with a serving plate, making sure that no cheesecloth remains under the rims of the sieve. Now turn the whole thing upside down to plate the pasha. Decorate and enjoy!

[pyou]

Dad: I don't think there is a point in getting a Christmas tree this year Me, dressed in Christmas sweater, hair covered in glitter, wearing a Santa hat, drinking mulled wine and eating gingerbread cookies: You what . . #Christmas #jõulud #christmastree #jõulupuu #pühad #holidays #winter #smallbutcute #festive #lights

[flamingmirrorbookish]

Read-and-Be-Merry June Book Photo Challenge

20. A Different Religion From Your Own. Religion classes made me want to know more about Buddhism. So I read some books on my own

[kuimps]

Nii pühademeelselt tunnen end pühade eelselt. Hiirekõrvad tõusevad tasa kikki. Juba päevigi on näha täienevalt pikki. Värskemaid lõhnu tunneb nina. Ka veesulinat kuuled nii Sina kui mina. Kevad on käes, tee või tina. Taevast paistab üha tugevnevat sina. Kõik on valgem. Kliima on malbem. Oh õnneks vaikselt unustama saab hakata talve.

märts2018

[helenaarela-blog]

20.04 Tere jälle Mirissa!

Sisemaa rõskuse ja heade toidukohtade puudumise tõttu otsustasime tagasi mere äärde pageda. Kuna Sri Lankalt lahkumiseni on meil veel 2 nädalat aega, siis võtsime vastu otsuse, et külastame lõunarannikul meile armsaiks saanud kohtasid. Esimeseks sihtkohaks valisime Mirissa, mis tähendas 8 tundi sõitmist, 3 erineva bussiga. Jõudsime bussijaama (kust selle teekonna peamine buss väljust) suhteliselt varakult, sest ega keegi täpselt ei tea, mis kellast bussid väljuvad. Olime kindlad, et bussi algpeatus on sellest samast bussijaamast, aga oh üllatust, kui nägime, et buss sõitis ette ja oli rahvast täis. Eelmisel päeval, kui bussiaegu küsisime, öeldi majutusest mingi arusaamatu lause, millest me suurt välja ei teinud. Nüüd tekkis juba kahtlus, et ehk oli see kuidagi seotud koha broneeringuga (mida busside puhul väga teha ei saa). Kuna pühad ja puhkused olid lõppemas, sõitsid ka kohalikud tagasi kodudesse ja seetõttu ka bussid rohkem ülerahvastatud.

Siimu nägu vajus väga pikaks, kui kuulis enamike suust sama sihtkoha nime nagu meilgi. See tähendas vaid üht - ilmselt tuleb järgnevad 4-5 tundi püsti seista bussis, kus isegi istumine mugav pole. 

Tuleb olla loov ja endale ise istekoht tekitada..

Meiega koos seisis veel üks väga kihvt Hollandi paar, kellel oli kaks last (alla 10 aastased). Perekond jäi silma juba seetõttu, et nende olek oli nii avatud, ülimalt sõbralikud ja mõnusa chilli olemisega. Lapsed olid super tublid ning sama chilli olekuga nagu nende vanemadki. Poiss magas kohati kohalike süles ja kumbki ei jonninud. 

Selle pikema otsa lõpus saime mõlemad ka pooleks tunniks istuma ning Siim sai müsteeriumile lahenduse. Sattus rääkima kohalikuga, kes oli märganud, et oleme algusest peale seisnud. Siis ütles ta aga kohutavalt sarnase sõna päev varem majutuses kuuldule. Siim palus tal korrata ning sai 75% tõenäosusega kinnituse, et see tähendas bussidepood. Seega võis arvata, et targemad kohalikud ennetasid istekoha probleemi ja läksid peale juba depoos, enne esialgset peatust. 

Bussis otsustasime, et kohale jõudes teeme ühed õlled ja premeerime enda kannatlikkust. Ühest sai muidugi kolm-neli, lisaks veel veidi rämpstoitu (kelle jaoks rohkem, kelle jaoks vähem rämps..)

Siimu hiiglaslik burger..

Järgmisel päeval otsustasime vahetada ööbimist, kuna ilma kontsioneerita oli siiski liiga palav magada. Siim valis kärmelt välja meile sobiva ööbimise, pakkisime asjad ning läksime oma uude elamisse. 

Meie lemmik hommikusöögi koht “Shady Lane”. Seal proovisime küll kõik toidud ära. 

[jeintalu]

EESTI VAIMSE TERVISE AMET HOIATAB

Pühad tulgu toredad ja Kremli mõjuagentideta.  Telefonis käivita SÜVARIIK, pühasid pea kodus ja väljas kanna tinapaberist mütsikest. 

Äpi saad telefoni 

http://suvariik.me. 

Vaimse tervise amet

[luuletus-ee]

- Tarmo Selter

[kirkeerbi]

Meie peaaegu aasta Austraalias, kunagi näeme ehk veel

Mõtlesin pikalt, kas üldse teen veel ühe potituse.  Võtan siiski kojusaamise lühidalt kokku.

Nagu ka eelnevas postituses mainisin, läks meil kojutulekuga kiireks, mille muu kui ikka viiruse pärast. Nelja päevaga tõmbasime otsad Karrathas nii kiirelt kokku, et viiendal päeval olime juba Perthis oma kojulendu ootamas. Eelnevas postituses mainisin, et Austraaliasisesed piirid pandi kinni ja seetõttu kiirustasimegi Karrathast Perthi minna nii kiirelt, kui võimalik, juhuks, kui lisaks maapiirile ka lennuliiklus seisatatakse. Me sõbrad eestlased jäid aga veel kaheks nädalaks Karrathasse ning nagu selgus nad jäidki oma lennust Eestisse maha. Lennuliiklus Karratha ja Perthi vahel oli peatatud. Uued piletid said nad eilseks ehk täna öösel, nii umbes kell 1 öösel peaksid nad Tallinnasse jõudma.  

Nii palju nende tulekust. Meie reis koju sai alguse aga ülemöödunud laupäeval kell 22.45 õhtul. Esimene 12-tunnine lend möödus marukiiresti. Langes see täpselt me uneaega. Dohas oli kolepikk ootamine. Tegelikult vaid viis tundi, mis on ooteaja mõttes üpris tavaline, kuid kui lennujaam on täiesti välja surnud ja külma võitu vendib ka see viis tundi saja aastana. Lisaks olime Dohasse jõudes jõudnud Eestiga samasse ajavööndisse, mis omakorda tekitas segadust. Kuid iga ootamine saab kord lõpu ja me me järgmine lend võiski alata.  

(Perth)

Kuus tundi Dohast Helsingisse, elasime üle ja olimegi lõpuks peaaegu Eestis. Kui lennujaamades vähemalt Perthi ja Doha omas erilisi viirusekontrolle polnud, siis Soome lennujaamas ja sadamas, nii Soome kui ka Eesti pool, tuli läbida tõeline takistusrada. Arstid küsisid sümptomite kohta, karantiini minemise kohta, politsei uuris samu asju ja lisaks korrakaitsjatele turvasid ka ajateenijad. Ega neil väga palju tööd polnud teha vaja, sest inimesi, kes laevale läksid oli umbes 15-20. Ka lendudel polnud erilisi rahvamasse, Perthist Dohasse minev lend oli kõige rohkem täis, pakun umbes 80% ja Dohast Soome minev lend nii umbes 15% täis. Mis mind pani aga üllatama oli Soome lennujaama- ja sadamavaheline koostöö. Väga hästi oraganiseeritud. Olime kuulnud, et lennujaamast saadmasse on korraldatud tasuta transport, kuid päris kindlad ei saanud me selles siiski olla. Kuid täpselt nii oligi ja veel nii hästi tehtud, et lennujaamast polnud võimalik isegi välja saaada enne, kui polnud kirja andnud kuhu minek. Uksest välja saades ootas maja ees hulk taksosid, kes võtsid kõik sadamasse tahtjad peale, igale pundile oli eraldi taksojuht, et oleks vähem kokkupuudet, iga taksojuht hõikas punti nimepidi. Tänu sellele tasuta transpordile säästsime lennujaama ja sadamavahelise taksosõidu raha 65 eurot.

(Doha)

Sadamas ootas meid aga tüütu ootamine, neli tundi kivipõrandal, sest need kolm pinki, mis seal oli, olid juba hõivatud ja noh kaks meetrit tuleb vahet ka hoida, jube nüri ootamine, kõht tühi, külm ja väsinud. Katsu siis sellises olekus, endil kõigi ootamistega 23 tundi lendu selja taga, tervisekontrollpunktides ilusat nägu teha. Hea, et maskid peas olid ja nad me muretsemisest, väsimusest ja lõputust ootamisest lappes nägusid ei näinud.

(Ilueedi)

Kui lennujaamades ja sadams oodates oli tunda lihtsalt kurnatust, siis laevale jõudes hakkas uni silmis tantsu lööma. Meiega oli terve tee kaasa ka too 12-aastane türduk, kes Austraalias õel külas oli ja nüüd meiega koos tagasi Eestisse lendas. Tal on lennukogemust oluliselt rohkem kui meil, seega temaga oli väga lihtne. Julge ja jutukas oli ta samuti, niiet me reis ei osutunud tema kojuaitamisele kuidagi keerulisemaks.  

Sadamasse jõudsime kell pool üks, aga kontrollide tõttu saime majast välja nii poole kahe paiku öösel. Kirja pandi me nimed, sünnikuupäevad, isikukoodid, telefoninumbrid, elukohad. Eraldi kontrollis küsiti, kus täpsemalt karantiinis oleme ja olimegi vabad. Sõit Tallinnast Tartusse võis alata. Kõige selle sõidu ja muu majandamise peale kulus jupp aega, seega magama saime nii pool viis hommikul ja ammu pole olnud sellis hetke, kus ma avan silmad kell pool kaks päeval. (Kusjuures meid hoiatati, et politsei võib helistada ja ukse taha kontrollima tulla, kas peame ikka karantiinireeglistest kinni ning sellel esmaspäeval helistatigi nii minule kui ka Anderile politseist, uuriti.)

Selline me tagasitulek oligi. Nüüd on veel mitmed asjaajamised Austraaliaga, sest muist raha on veel sealses pensionifondis kinni ja tuludeklaratsiooniga peaksime ka midagi tagasi saama. Liskas on vaja kindlustusega asju ajada, aga muidu ongi kõik nagu hästi. Reisimise ärajäämisest on mul endiselt kahju, väga oleks Aasiasse tahtnud minna ja kängurule pai teha, aga see plaan tuleb kunagi hiljem teoks teha.  

Nüüd oleme pea kaks nädalat karantiinis istunud, tervistega on kõik korras, kui rasvumine välja arvata, sest mida me siin korteris ikka muud teeme kui sööme ja istume ja lebame ja sööme ja vaatame ekraane ja nii ta lähebki. Hirmus põnev 😀 Rõõmuga läheks juba koju, kas või aiatöid tegema.

PS! See on (selle) blogi viimane postitus. Ehk teen kuangi veel mõne blogi, kuid praeguseks sellega lõpetan. 

PSS! See blogi ei kao kuhugi ja seda saab igal ajal uuesti lahti võtta ning lugeda.

PSSS! AUSTRAALIA = ME ELU KÕIGE PAREM KOGEMUS ÜLDSE!

(Pühad Eestis)

[setokaubamajapakkumised]

Viis seto krooni

PÜHAD KOHAD Pühad kohad on Setomaal märgistatud erinevalt. Lihtsam ja ilmselt põlisem tava on, et püha kohta tähistavad pühad puud, on need siis kalmistu kohad või ohverduskohad. Oluliseks maamärgiks on olnud ka kiviristid, mis on valdavalt pärit Setomaa piirilt Irboskast ning mis on toodud igale poole Setomaal märgistama ja tähistama kristlikke kalmistuid ja hauaplatse. Arutletud on kiviristide mitmete tähenduste üle. Andes ülevaadet Loode-Venemaa kiviristidest, nimetab V. V. Sedov lisaks hauaristidele ka mälestus- ja nn. kultusriste, mis paiknesid teede ääres või olid kinnitatud kristlike pühakodade seinte külge. Lõuna-Eesti külakalmistutel olevate kiviristide kohta on H. Valk saksa paralleelide alusel arvanud, et need võisid olla tunnuseks kalmistu kristliku pühitsemise kohta³. Meremäe männid Meremäe männid on looduskaitsealused männid Setomaal Meremäel. Puid on kolm ja nende ümbermõõdud on 2,7, 2,3 ja 2,2 m, kõrgused vastavalt 17, 15 ja 16 m. Männid asuvad Kalmo kalmistul, mis on arheoloogiamälestis. Männid on Võru-Petseri maanteest 40 meetri kaugusel põllusaarel ning tähistavad piirkonna ajalooliselt suurema küla, Serga külakalmistu asukohta. Tänapäeval seda kohta enam kalmistuna ei kasutata. Teisel pool Võru-Petseri maanteed, 130 meetri kaugusel asub arhitektuurse maamärgina kaks kohalikust dolokivist omalaadset silotorni¹. Laossina kiviristid Laossina inimasutus ulatub kammkeraamika aegadesse ning alates sellest ajast on seal pidevalt elatud.Kõige rohkem leidub seal ümbruses pikk-kääbaste kultuuri jälgi. Küla lähiümbruses on praegu teada viis pikk-kääbaste kultuuri kalmistut, kus üksikuid kääpaid on kokku olnud vähemalt 46. Laossina kalmistul on kolm kunstimälestisena riikliku kaitse all olevat kiviristi ja kääpad, mida dateeritakse keskaega². RAHA ESIKÜLG Foto: Evelin Urm, Meremäe männid Kujundus: Evelin Urm RAHA TAGAKÜLG Foto: Ahto Raudoja, Laossina kalmistu vanad kiviristid. Kujundus: Evelin Urm   Read the full article