#kokkulepe

[kinnisvarakool]

Justiitsministeerium: Riigikogu võttis vastu korteriomanikke puudutavad seadusemuudatused

Riigikogu võttis kolmandal lugemisel vastu seaduse, mille eesmärk on lahendada korteriomandite ja -ühistutega praktikas ilmnenud probleeme. Korteriühistutes tekkinud vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks antakse kohalikele omavalitsustele õigus luua vastav lepitusorgan. Korteriomandite loomise ja jagamise tingimused muutuvad rangemaks, hüpoteegi muutmine lihtsamaks ja odavamaks. Muudatustega…

[jeintalu]

VALED VILJAVEO KOKKULEPPE KOHTA

Eestikeelsed uudised kirjutasid, et Putin saavutas diplomaatlise võidu, sest Türgi president Erdogan käis temaga kohtumas, samuti, et Venemaa keeldus uuest viljaveo kokkuleppest.

Nüüd märkasin, et ka näiteks Washington Post kirjutab samasugust juttu.

Ukrainas ja kogu Läänes, kaasaarvatud Eestis, kirjutatakse selle kohta täpselt ühesuguseid uudiseid ja need uudised on kahekordselt valed.

Esiteks, mitte Putin ei palunud kokkusaamist Erdoganiga, vaid see kohtumine leidis aset Erdogani initsiatiivil. Nimelt on Türgi huvitatud uue viljaveo kokkuleppe sõlmimisest, et Ukraina vilja Mustal merel laevadega vedada saaks.

Teiseks, Venemaa ei ole teatanud, et viljaveo kokkulepet ei tule või et see on välistatud vms. Putin teatas hoopis, et uus viljaveo kokkulepe on võimalik ainult juhul, kui Lääs lõpetab Venemaa põllumajandussaaduste blokeerimise. Seejuures viitab Venemaa sellele, et eelmise viljaveo kokkuleppe järgi pidi Venemaa saama oma põllumajandussaadusi müüa ja samuti oma väetist ja ammoniaaki, ent Lääs ei pidanud sellest kokkuleppest kunagi kinni.

Normaalne oleks see, kui Lääs Venemaa selliseid väiteid kommenteeriks, näiteks teataks, et eelmises viljaveo kokkuleppes ei olnud sellist punkti, et Venemaa saab oma väetist tasuta Aafrikasse saata.

Ent Lääne ajakirjandus ja poliitikud mitte ei kritiseeri Putini väiteid ega lükka neid ümber, vaid lihtsalt ignoreerivad neid ja vaikivad need maha.

Publik ei saa Putini poliitikat ja otsuseid üldse analüüsima, hindama, tõlgendama ja kritiseerima hakatagi, sest neid edastatakse vigaselt.

Ma ei tea, mida Lääne poliitinstruktorid sellega saavutada loodavad, et nad Venemaa otsuseid ja samme vigaselt kajastavad.

Minu puhul on nad saavutanud ainult seda, et mitu aastat kestnud valetamise tagajärjel ei usu ma varsti enam isegi neid Lääne propaganda väiteid, mis tegelikult tõele vastavad.

Usaldus Lääne ajakirjanduse ja poliitikute vastu on null.

[janne35]

5.mai 2023

Tõuse ja sära päiksekiirekene!!

Aga hommikul sajab sellist tavalist vihma, mille lõppu ei paista. Päikest ka - ei kusagil - lauspilvine 😭🥴🤔 ...ühesõnaga mitteüldse matkailm.

Õnneks oli kokkulepe selline, et saame matkakotid hoiule jätta ja need õhtul rongile minnes hotellist kaasa haarata. No vähemalt ei pea asju kaasas tassima ja need jäävad kuivaks.

Reisikorraldaja poolt oli meile tegelikult vabakava...vaatame ise linnas, kes.kus tahab mida teha. Matka kui sellist ei toimu.

Algselt pidime hotellist kell 10 liikuma hakkama, aga kuna oli ikka väga sombune ilm, siis otsustasime startida kell 11. Ja see oli väga hea otsus, sest järjest valgemaks läks ja pilved liikusid Orleansi linnalt eemale ja päike säras taas. Soe ka 😆😁😄 juhuhuuuu.

Läksime vaatasime sedasama katetraali, mis eile pimedas ka seestpoolt ...jeeerum kui suur ja avar ja võimas 😯😯😯

Siis jalutasime niisama linnapeal ja ühes imeilusas pargis, kui käisid ka laste grupid ja noored niisama jalutasid, istusid, sõid kaasa võetud burgse. Väga palju eriliiki puid, erinevaid kujusid ja toredaid sega-lille peendraid - mõnus avar rohelus keset linna.

Nagu paradiis ... Vahepeal näpistan ka ennast, et kas tõesti tõsi 😇🙏😍 nii ilus ja hea ja saan kõike seda nautida.

Olen tänulik 😇🙏😍

Siis tegime väikse lõuna salati ja suundusimegi hotelli seljakottide järgi ja rongijaama.

Meil oli vesi otsas, et võiks osta paar pudelit. Kohvikuid rongijaamas ei ole. On sellised krõpsu -kommi ja joogi automaadid vaid. No mis seal ikka, valisime vee ( esialgu ainult 1 pudeli, et äkki midagi võib vussi minna). Kaardiga maksin ja kõik tundus toimivat...midagi müdises ja näha oli, et pudel liigub ees olevasse avasse. Veidi veel ja avause kaas avanes ja seal oli meie soovitud vesi ja veel kaks pepsi pudelit 😆😁😄

Nagu lotovõit ☺ 

Aitäh, sõbralik Prantsusmaa🇲🇫

Rongis, Pariisi poole vurades  tõmbas jälle veitsa vihmaseks😊

Aga Pariis võttis siiski meid päiksesäras vastu. Rongijaamast , läbi imelise aia oli meie hotell. Siin oleme siis 2 ööd ja siis koju sõit.

Peale õhtusööki pooled suundusid kohe magama.meie poole sdltskonnaga kõndisime öises Pariisis.Tänavakohvikutes käis melu.

Leidsime üles Jumalaema kiriku. See oli suures osas tellingutes, sest Notre-Dame'i tulekahju oli 2019. aasta 15. aprillil, mille tagajärjel varises kokku kiriku katus ja haritorn. Nyyd siis taastamistööd käivad. Mõned hädised pildid saime, sest vihmakest hakkas sadama. Vaatame, kui pühaüäeval aega ja tshtmist, siis võibolla saame ka päevavalguses ülevaadata.

[kinnisvara]

Üüriäri saladused: Kas üürnikuga tohib kokku leppida leppetrahvis?

Üüriäri saladused: Kas üürnikuga tohib kokku leppida leppetrahvis?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Üürileandjad kirjutavad sageli üürilepingusse sisse leppetrahve eluruumis suitsetamise, üürimaksetega hilinemise või muude üürilepingu rikkumiste eest. Enamasti on leppetrahvid suunatud juhtumitele, mil üürilepingut rikub üürnik, vähem…

[ristokask]

Risto Kask: peretoetuste tõstmise osas on võimalik kokkulepe leida

Risto Kask: peretoetuste tõstmise osas on võimalik kokkulepe leida

Peretoetuste tõstmise küsimus on tekitanud omajagu ärevust ning isegi juttu sellest, et valitsus on lagunemas. Nii hullusti vist asjad siiski ei ole. Iseenesest on peretoetuste eelnõu eesmärk õige, kuna viimasel ajal on läinud palju auru kriisidega tegelemiseks ning noorte perede heaolu on jäänud tagaplaanile. Peretoetusi tõsta on ka mõistlik, sest see motiveerib inimesi pereloomisega…

[metsaabc]

Mille poolest erineb metsamajandamine tänasest või tulevasest metsast saadavast tulust? | Metsa ABC

Milliseid metsa majandamise tehnikaid tuleks kasutada, kui eesmärk on maksimeerida tulu metsa müük täna või jätkata metsa kasvatamist, samal ajal seda raiudes? Kas sellises olukorras on võimalik teha häid ja halbu otsuseid?

Kasvav metsa müük on kindlasti vastutustundlik ja ebameeldiv tegevus, kuid see on mingil ajal vajalik, sest metsa väärtus ei parane vananedes rahaliselt ega keskkonnakaitse seisukohalt. Loomulikult võib metsaomanik valida, kas ta ei majanda oma metsa ja laseb sellel laieneda, kuni loodus sekkub, või müüb kogu oma metsavara ja on vaba igasugustest kohustustest. Tänapäeva metsaomanikud saavad neid otsuseid teha.

Metsaekspertide sõnul pole täiesti halbu viise asjadega tegelemiseks ning iga metsaomanik teeb metsa kohta otsuseid, lähtudes oma eelistustest ja vajadustest. Samuti on oluline meeles pidada, et metsaomanikud on kõik erinevad ja soov saada raha „kohe“ on sama suurepärane lahendus kui „praegune metsaaeg, tulevane rahavalik“. Tähtis on ainult see, et metsaomanikule ei tekitataks kahju, st et ta ei takerduks ebaausate metsamaaklerfirmade võrku, kes ostavad metsakinnistuid ja raieõigusi murdosa turuväärtusest, võimaldades metsaomanikul teha ühe lepingu alusel täiendavaid istutus-, hooldus- või muid töid.

Enamiku raha metsast väljavõtmine pole alati vajalik

Tõepoolest, metsa pole vaja kirvega joosta eesmärgiga hobune rikkaks teha; sellegipoolest, et mets oleks võimeline inimestele neid loodus- ja tervislikke väärtusi ja hüvesid pakkuma, on vaja tagada, et mets ise on suurepärane ja püsti. Kuid elujõuliste puude sirgumiseks tuleb teha vajalik hooldus ja harvendusraie. See on eriti oluline juhul, kui metsaomanik arvab, et lageraie võib tulevikus olla vajalik, sest kui metsa hooldatakse hästi, on tulevikus võimalik teenida rohkem tulu kui mets, mis ei ole metsaomaniku hoolitsust saanud .

Igasugune raie on kahjuks teadmatuse või valehäbi tulemus. Mets, nagu peenra porgandid, tuleb "kammida". Metsa seisundi parandamiseks tuleb luua ruumi elujõulistele puudele. Samuti tasub meeles pidada, et isegi lageraie korral saavad isikud, kes metsa ei majanda ja kasvatavad, tulevikus vähem raietulu.

Isegi kui metsaomanikul puuduvad vajalikud oskused ja varustus, võivad nad alati loota suurepärastele sõpradele, kuid peaksid meeles pidama, et isegi hooldusraiete puhul ei pea ta alati selle kõik kinni maksma. Tegelikkuses saab müüa ja saada kasu paljudest hooldusraiete vormidest.

Enne metsa oksjonile panemist võib kaaluda erinevaid samme

Olgu eesmärgiks metsa pikaajalise seisundi parandamine või võimalikult kiire kasumi teenimine, saab MetsaABC kogenud metsaspetsialistide meeskond metsaomanikku aidata. Siiski tuleb teatud elemente eelnevalt kaaluda, et omaniku nägemus vastaks oksjoni võitnud metsafirma nägemusele ning et kaks põhilist, kuid ristuvat lähenemist metsa majandamisele väldiksid metsanduses kokkupõrkeid.

Oksjoni planeerimisel on vajalik raietööde hoolikas ettevalmistus, samuti kokkulepe teatud reeglites. Kui seda ei tehta, on metsaettevõttel võimalik õigusakte tõlgendada viisil, mis ei pruugi saavutada metsaomaniku eesmärki kaitsta metsa väärtust tulevikuks.

Source Url :- https://metsaabc-estonia.medium.com/mille-poolest-erineb-metsamajandamine-t%C3%A4nasest-v%C3%B5i-tulevasest-metsast-saadavast-tulust-metsa-abc-9052a61d91f4

[meieuhiskond]

Kodukontor-koduõpe

Eelmisel aastal algas uus aastakümnend ning ka uued väljakutsed. Mõiste “kodukontor” tundus kunagi pigem privileegina, mõnusalt tugitoolis, arvuti süles ja kohvitass käes, kes siis ei tahaks vahel kodust töötada. Nüüd on aga teisiti, juba üle aasta aja oleme pidanud tööd tegema kodust ning just pidanud, kuna viiruse leviku tõkestamiseks on selline meetod hädavajalik. Kuid kas tööandja saab käskida kodus tööd teha, kui see ei ole juhtumisi võimalik töötajale? 

Meeli Miida-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja ütleb selle kohta nii: “Eestis kehtiva õiguskorra kohaselt saab kaugtöö toimuda üksnes poolte kokkuleppel. Tööandja ei saa ühepoolselt sundida kaugtöö tegemist ja töötaja teiselt poolt ei saa seda nõuda. Kaugtöö kokkulepe on võimalik sõlmida nii kirjalikult kui suuliselt, kuid töölepingu seadus eeldab siiski kirjalikus vormis kokkuleppe sõlmimist. 

Tõttöelda tuleks tööandjale esimesel võimalusel vähemalt e-kirjaga teada anda, et töö tegemine kaugtööna ei ole võimalik ning pakkuda enda poolt võimalikud lahendused, millistel tingimustel töösuhe siiski jätkuda saaks. Näiteks oleks võimalus pakkuda, et kuna suurem osa töötajaid teevad meelsasti kaugtööd, siis tööandja korraldaks nii, et konkreetne töötaja saaks jätkata töötamist kontoris ehk tööandja avaks kontori osaliselt.

Kui tööandja leiab, et kontori osaline avamine on probleemne ehk kaasnevad kulud, mis ühe töötaja puhul on ebaproportsionaalselt suured, siis võiks tööandja kaaluda töötaja jaoks üksiku tööruumi üürimist ehk tööandja kaaluks, millised kulud on tema jaoks optimaalsemad.

Kui töötajale sobib, siis võib lahenduseks olla ka tööaja muutmine, mis võimaldaks kodus töötamist näiteks aegadel, kui segavaid faktoreid on vähem ja keskendumine võimalik. Ühiselt arutades võib leida veel võimalusi, mis toetaksid töötaja töö jätkamist kodus, nt summutavate vaheseinte muretsemine tööandja poolt vms, mis eeldab juba ka kodu kui töökeskkonna riskide hindamist tervikuna.

Kui kokkuleppele siiski ei jõuta ning tööandja ei saa tagada töötamist senistel tingimustel, siis võib olukord päädida töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega töölepingu seaduse § 91 lõike 2 alusel ehk tööandjapoolse rikkumise tõttu, mis seisneb tööks sobiva töökeskkonna võimaldamata jätmises ehk tööandja kohustuste täitmata jätmises.”

Kokkuvõttes,tuleks lootma jääda tööandja poolt vastu tulemisele, kergendavaid tegureid võib leida küll. Nii eelmisel aastal kui ka sel aastal on jäänud raamatukogud siiski avatuks, ehk võimalusi tegelikult leiab. Iseasi, kui ka lapsed on kodus, kuna lasteaed on kinni pandud. Sel juhul on kindlasti märksa keerulisem. 

Suuremad lapsed, kes koolis käivad, neil on teistsugused mured. Kodus õppimine võib märksa raskemaks osutuda, läbi videosilla keerulisi aineid omandada võib osutuda tõeliseks väljakutseks. Sõpradega koolis suhtlemine on samuti oluline, selle puudumine võib tekitada mõnes noores palju pingeid ning lõppeda ka depressiooniga. 

Koduõppe vallas kahjuks soovitusi väga ei jagu, selle puhul on nöör küllaltki pingul, reeglid on riigi poolt ning kooli ei pääse kahjuks keegi. Kuigi, riik teeb kõik selleks, et saada noored kooli saata nii pea kui võimalik, kasvõi osade kaupa, et õpilased oleksid rohkem hajutatud.

On keerulised ajad, kuid ka neist on palju õppida. Uuete oludega kohanemine on inimkonna puhul kaasaskäiv tava juba aastatuhandeid, ilma milleta kahjuks ei saa.

Pilt: Shutterstock

Autor: Karmen Raja

[kirkeerbi]

Elu nagu filmis

Esimese asjana mainin ära kõige olulisema. Töötame ikka veel Nuno juures. Jah, kuna me pole veel uut töökohta leidnud, ei ole mõtet ka Nuno juurest ära tulla. Kuigi me seal miljoneid hetkel küll taskusse ei pane, on see variant parem ikka kui olla tööta.  

(Räpakoll)

Kuid neljapäeval oli korra oht, et nüüd ongi kõik, enam ei kannata. Olime neljapäeval tööl kella veerand seitsmeni, päike oli juba loojunud, härmardus. Olime rääkinud, et tahaks mingi päev nii pika päeva teha, et hakkab pimedaks minema, nüüd see siis juhtuski. Aga... me olime 40km Karrathast eemal tegime aedasid ja kuna kohalikud kardavad, et lähiajal saabub suuremat sorti torm vms, siis meie ülesandeks on aedasid tehes suuremad puud või oksad maha lõigata. Olime rõõmsalt oma viimase ülesande juures, kus maha tuli saagida kaks puud ja kõik see oksakraam kärusse mahutada. Seda ei saa nimetada tegelikult puude maha saagimiseks, sest kaks pikka kännutüügast pidime püsti jätma ja lihtsalt oksad ära saagima. Alguses Nuno käis vaatas üle, okei, korras. Hakkasime tööle ja lõpuks kui kõik oksad, mis puu küljes olles ei tundunud üldse nii suured ja nii palju, olid maha saetud ja hoovist auto juurde lohistatud, mõistsime, et meil pole kärus kõigi okste jaoks piisavalt ruumi. Aeg venis; mootorsaag ei läinud tööle; olime Karrathast 40km eemal; Nuno libistas kodus juba õlut; Ander närvitses; oksi oli NIIII palju; kärbsed ronisid suhu, ninna, kõrva, silma; Ander loopis saagi ja oksakääre ja muid tange; Ander ropendas nii kõvasti ja koledasti; ja ropendas veel ja veel ja veel; vesi sai otsa; kärbseid oli ikka nii palju; koormarihm oli kadunud; Nuno helistas pidevalt kaua veel läheb. Ühesõnaga imeline kooslus kõikidest halbadest asjadest. Lõpuks saime kogu selle oksamajanduse järelkärusse ja oli me sunnitud muist toppima ka auto kasti trimmerite ja muude masinate peale. Kogu kupatust hoidis kinni üks õnnetu nöörijupp ja nii me hakkasime tagasi sõitma 60km/h, sest kogu koorem oli nii ebastabiilne. Lahendust vajas veel üks probleem – joogijanu. Googeldasime, kus võiks olla lähim pood enne Karrathat ja seda polnud. Mitte midagi polnud või tegelikult üks pood oli, mis oli juba kinni. Minul polnud nii hullu, aga vaene Ander. Lõpuks leidsime ühe bensiinijaama, ostsin sealt ühe vee ja Fanta. Kokku läks kaks jooki 13$ 😀 muidu poest saab need joogid 3 dollariga, aga tol hetkel ei olnud miski oluline, oleksin võinud need ka 30 dollari eest osta, sest me juba lämbusime veepuuduse tõttu. Tagantjärgi arutasime, et kui Ander poleks vahepeal telefoni ära autosse pannud, kui Nuno helistas, siis ta oleks tõenäoliselt öelnud, et homme on me viimane päev, sest liiga palju halbu asju langes tol hektel kokku. Huvitav ainult, et Nuno minule ei helistanud, sest tavaliselt kui Ander vastu ei võta on ta järgmine kõne minule. Ju see oli märk, et me veel ei läheks Nuno juurest ära.

(Need kaks koledat puud, millelt tuli oksad maha saagida.)

Päev enne seda hullu tööpäeva tuli meil aga välja kolida oma armsaks saanud elukohast. Eelnevates postitustes mainisin, et kolime tolle Jeremy juurde, kes meiega samas majas elas, kuid ei. Sellega oli huvitav lugu. Käisime Jeremy juures juba oma tuba vaatamas, ta pakkus juba välja, et tahame äkki kohe sisse kolida. Ütlesime, et tuleme ikka teisipäeval, nagu kokku lepitud, selleks ajaks on asjad meil ka kõik pakitud. Siis paar päeva hiljem tuli Jeremy rääkima, et äkki tuleksime hoopis reedel, et siis saab kõik mööbli ka kohe, et me ei pea siis need paar ööd teisipäevast reedeni põrandal magama. Mis seal ikka, reedel siis reedel, Anderiga arutasime juba, et meil ei ole mõtet uue nädala renti (350$ kolme päeva eest...) enam maksta, et magame siis need paar ööd autos, elame ühes bensiinijaamas, kus on WCd ja dušširuumid. Selline oligi meie plaan. Vahepeal ei suutnud Jeremy ära otsustada palju ta meilt ikkagi üüriraha tahab. Algne kokkulepe oli 270$, siis ütles, et teeb meile ikka sooduka, et teeme 250. Siis mõtles uuesti ümber, et see maja võtab palju elektrit, et äkki oleme ikka nõus 270ga. AGA ta jõuds jälle ümber mõelda ja ütles, et okei, teeme ikka 250, aga kui elektirarved suureks lähevad tõstab üüri 270le. Mis meil ikka öelda, see oli me ainus variant kuhu minna. Aga nüüd tuleb püant. Päev enne, kui pidime välja kolima tuli Jeremy ja teatas, et tema naine ei ole ikka nõus, et me nende juurde läheme. Et neil on kaks väikest last ja ikka ei saa tulla. Tore lugu küll... Tundub, et naisega arutas ta asja läbi alles nüüd. Põhimõtteliselt oleksime saanud veel üheks nädalaks endisesse elukohta jääda, aga siis oleksime pidanud ikkagi välja kolima, sest omanik paneb maja müüki ja kolib ära Perthi. Kuid olime otsustanud, et ei jää kauemaks. Meil vedas, et olime paaril korral kokku saanud ühtede eestlastega, kes elavad koos soomlasest naise ja austraallasest mehega ning nad plaanisid mingi aja pärast võtta rohkem üürnikke. Kuigi nad ei otsinud hetkel inimesi, olid nad valmis meid enda juurde võtma. Hetkel pole ka siin mööblit, on vaid madrats, pole sellest hullu midagi, parem ikka kui autos elada. NII ET me nüüd elame koos kahe eestlasega, kes kolivad uue kuu alguses teisele poole Austraaliat, austraallasest mehe Bradi ja soomlasest naisega Tiiaga, nende kahe koeraga, kolme papagoiga ja mao Nelsoniga. Põhimõtteliselt elame me džunglis, sest Tiia on suur taimekasvataja ja kõik toad, terrass jne on täis taimi.  

(Kogu me elu oli kolimimise tarbeks autosse pakitud)

Huvitav vahejuhtum! Mõtlesime, et oleks viisakas enne väljakolimist hüvastijätuks ja uude kohta sisse kolides tänutäheks õlut viia (Austraalias on õlle joomine hirmus tähtis asi, iga päev, kogu aeg juuakse õlut). Läksime siis esimest korda alkoholipoodi, sest tavapoes siin näiteks alkoholi üldse ei müüdagi, isegi õlut ega lahjemat kraami mitte. Kuna me tegime eeltööd, siis me teadime, mis marke me otsima peame, aga meil polnud õrna aimugi, kust leti äärest neid leida, seega me uurisime ja vaatasime neid silte ja pudeleid päris tükk aega, kuni tuli turvamees (turvamees on igas alkoholipoes), kes küsis minult dokumenti. Esimese hooga andsin kohe ID-kaardi, millega Austraalias pole midagi teha. Seejärel andsin juhiloa, tundus, et sobis. Natukese aja pärast tuli turvamees tagasi ja ütles, et nad ei aktsepteeri seda luba siiski ja kui mul passi pole ette näidata pean poest lahkuma. Õnneks olid me passid autos, kahjuks kõigi meie kottide ja kohvrite all. Ander läks passi tooma, ma jäin turvamehega ootama. Imelikuks läks juba. Tuvamees vaatas välja, siis vaatas mind, vaatas uuesti välja, Ander ikka ei tulnud. Kuid õnneks ta siiski ei põgenennud ega jätnud mind sinna alkopoodi ootama ja pass sobis ka, niiet saime siiski osad õlled ostetud. Peremees Brad joob aga mingit erimarki ja selleks läksime veel teise alkopoodi, kus muuseas oli ka drive-in, kuid otsustasime, et ma jään seekord autosse ja Ander käib kiirelt ära. Hästi läks, ei tea kas Ander näebki nii vana välja või teeb ta kitsehabe ta vanemaks, igatahes temalt mingit dokumenti ei küsitud ja 5minuti pärast oli ta autos tagasi.  

See nädal oli veel üks sündmus. Prantslane Marina läks Nuno juurest ära ja ka Karrathast. Ta jätkab oma Austraalia avastamise retke. Käisime viimast korda väljas. Ostsime pitsad, läksime üles mäe otsa sööma ja vaadet imetlema. Pärast tiirutasime veel niisama ringi, lobisesime, käisime korvpalli mängimas. Lahe õhtu, kahju ainult, et Marina läks.  

(Viimasest õhtust, kus olime väljas Marinaga, on pilt vaid pitsadest.)

Ander oli see nädal laisk ja ei filminud me suuri elumuutusi. Kuid ta siiski pani ühe pisikese videokese kokku. Lisan siia lingi.

https://www.youtube.com/watch?v=p6wujkwO6dg&feature=share&fbclid=IwAR23LK8Mherp4ZELYCDqM00fvd9rn6UVAlQFhGMaXN6v_x-vsS-FRXGzn2w

[kinnisvarablog-blog]

New Post has been published on https://kinnisvarablog.ee/jurist-uue-koalitsiooni-piinadest-tuleb-kojamees-ja-ajab-koik-laiali/

Jurist uue koalitsiooni piinadest: tuleb kojamees ja ajab kõik laiali

TALLINN, 13. märs — Sputnik. Parlamenti pääsenud Eesti poliitiliste jõudude vahel toimunud ummikussejooksnud läbirääkimiste kõige tõenäolisemaks tulemuseks on Riigikogu erakorralised valimised, arvab jurist ning inimõiguslane Sergei Seredenko.

Praegust olukorda seoses tulevase valitsuskoalitsiooni võimaliku koosseisuga hindas Seredenko talle omase otsekohesusega õige lihtsalt: «Tsentristid, rahvuslased ja veel kord rahvuslased.»

Kellele on korduvalimised kasulikud

«Niisugust koalitsioonikava ei ennustanud keegi. Ka see tõsiasi, et minu sünge prognoos («reformikad, rahvuslased ja veel kord rahvuslased») osutus praegusele hetkeseisule kõige lähedasemaks, ei lohuta. Sest kujuneva koalitsiooni projekt on kvalitatiivselt teistsugune kui lihtsalt pruunikas jõuk,» ütles ta portaalile Sputnik Eesti.

Inimõiguslasena lubas ta endale «langeda» teatavasse ärevusse, osutades sündmuste võimaliku edasise arengu ohtlikkusele.

© Sputnik / Вадим Анцупов Jurist ning inimõiguslane Sergei Seredenko

Seredenko leiab, et ideeline lõhe Keskerakonnas (kelle kandidaadi eest ta oma tunnistust pidi parlamendivalimistel kui «vähima kurja» eest oma hääle andis) ja sisuliselt vene valijaskonna reetmine viivad välja selleni, et mingisugust koalitsiooni üldse ei tulegi, vaid tulevad kordusvalimised,» märkis ta.

«Seoses keskerakondlaste pehmelt öeldes «tavatu» käitumisega on rahvuslastel tekkinud reaalne võimalus saada lisamandaate. Sest kes hääletab kordusvalimistel keskerakondlaste poolt? Nende eestlastest valijad, ja sedagi mitte kõik. Venelane aga kas ei tule üldse välja või asub otsima muud Vähimat Kurja,» põhjendas Seredenko oma prognoosi.

Selle prognoosi kohaselt saavad valimistele tulemata jääjate hääled osaks «rahvuslastele», valima tulijate omad aga erakondadele Eesti 200, Elurikkuse Erakonnale, rohelistele ja vasakpoolsetele ja isegi sotsiaaldemokraatidele. Niiviisi tekib Eesti 200-l võimalus parlamenti pääseda, keskerakondlased aga kaotavad kuni 10 mandaati.

Mida president peaks tegema

Nüüd, on Seredenko veendunud, on oma sõna öelda president Kersti Kaljulaidil.

«Õigupoolest esmakordselt kogu oma presidendiaja jooksul tuleb tal langetada sedavõrd vastutusrikas otsus – nimetada peaministrikandidaat. Variante on siin kolm,» ütles inimõiguslane.

Esimene – Riigikogule vastu tulla ja kiita heaks need läbirääkimiste tulemused, mis tulevad, kui need muidugi tulevad. Teine võimalus – panustada erakorralistele valimistele, mis paljuski langeb ühte esimese variandiga. Kolmas – võtta endale vastutus ja pakkuda välja parteitu autoriteetne tegelane, et kõik eelnevad kokkulepped katki murda ja need uuel ringil uuesti käivitada.

Niisuguse autoriteetse neutraalse tegelase rollis võiks esineda näiteks Tiit Vähi või Raivo Vare, oletas Seredenko. Kuid Kersti Kaljulaid on valinud neljanda, kõige õigema variandi – esitanud Reformierakonna juhi Kaja Kallase.

«Peaministri kandidaadi üle hääletamine on Riigikogus avalik. Rahvuslased, kellele kordusvalimised on kasulikud, võivad julgelt mängida «vaba hääletamist» eesmärgiga peaministri kinnitamine läbi kukutada, ent Ratase suunaga rahulolematud keskerakondlased on siis nurka surutud, mis omakorda töötab kokkuvõttes keskerakondlaste vastu. Sest valik on neil kummatigi nigel – kas kaota valija või lenda erakonnast välja,» ennustas ta.

Kuidas parlament laiali saata

Peaministri kinnitamise kord, meenutas Sergei Seredenko, on sätestatud eesti põhiseaduses. Paragrahvi 89 kohaselt nimetab president 14 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministrikandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise.

Peaministrikandidaat esitab 14 päeva jooksul, arvates valitsuse moodustamise ülesande saamisest, Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta, mille järel Riigikogu otsustab läbirääkimisteta avalikul hääletusel peaministrikandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks.

Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministrikandidaat esitab 7 päeva jooksul valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul valitsuse ametisse.

Kui presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on Vabariigi Presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat.

Kui president ei esita 7 päeva jooksul teist peaministrikandidaati või loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat käesoleva paragrahvi lõigete kaks ja kolm tingimustel ja tähtaegadel ei saa Riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle Riigikogule.

Riigikogu seab üles peaministrikandidaadi, kes esitab valitsuse koosseisu presidendile. Kui 14 päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule, on valitsuse koosseis presidendile esitamata, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised.

[siiks]

Kus sa oled kolme aasta pärast?

I am still a child. I am still curious about the silliest things. I am still afraid when people ask me what I want in life because I don’t know what I want in life. Everything perhaps?— Juansen Dizon (via juansendizon)

Minult küsiti eile, kus ma kolme või viie aasta pärast töötada tahan. Teisel pool lauda istus küsimuse esitaja; ühe ettevõtte esindaja; härra, kes - võimalik - et mulle sellise töökoha nõus otsima oleks. Ei, mitte nüüd selles mõttes, et näe, võta; siin on tööpakkumine, tema rohkem aitaks mul selleni lihtsalt... jõuda.

No ja kus ma siis tahan? Ei tea! Ei tähendab, tean küll. Igal pool! Täpselt nagu see tsitaat ütleb. Ma tahaks olla... igal pool... natuke.. ja siis näha, tunda, katsetada! Igapäevaselt tegelen ma ju ühe suuna asjadega, kui siin nädal-kaks tagasi sai elu vürstitatud hoopis ehitusfirma kommunikatsiooniga, siis oli kohe marupõnev! Nii teine ja nii põnev. See tunne oli äge, et mul on põnev; aga see ei tähenda seda, et ma nüüd ei naudiks igapäevaseid tegemisi. Uudishimu on lihtsalt suur ja ma arvan, et see on hea ühel noorel naisel, kes alles oma töökarjääriga sisuliselt alustamas on.

Et kus siis kolme aasta pärast? 

Kullakesed, ma ei tea isegi seda, mis ma õhtul teen.

Eile õhtul käisid sõbrannad külas. Ma isegi ei mäleta kuidas, aga me jõudsime Marthaga selle teemani, et nonii - siin me nüüd oleme oma tööelu alustamas ja puhkame järgmise 50 aasta jooksul 50 kuud. Sinna vahele ehk jäävad ka laste saamised (ilus vähemalt oleks, eksole), aga siis on see puhkus veidi teine kui M’l praegu, kus ta lihtsalt koera kasvatab. Tundus hirmus mõte, aga samas ma arvan, et okei. Kui oled asja sees, tunduvad asjad ka teistmoodi.  Veidi hiljem saabus Piia, kes küsis ka, kus ma töötada tahan. Vastus talle oli ka, et igal pool. See ongi see koht, kus 50 aastat vs 50 kuud puhkust ei ole enam koledaks mõtteks, vaid pigem et okei - let’s do some things!

Tolle eelpool mainitud härraga jäi kokkulepe, et ma mõtleksin enda jaoks mingid suunad, kus tahaksin kaasa lüüa. Kuidas mahutada kõik suundade alla ära? Ma tahaksin korraldada midagi suurt (hah, toome Coldplay Eestisse ja lähen Live Nationisse tööle?), teha reklaamprojekte (eeldaks justkui mõnda agentuuri, kes mind tööle tahab), aga samas saada ka oma praegune töökoht tõeliselt elavaks, kus tulemused kasvaksid. Ja siis muidugi see väike kohustus nimega üks-tuttav-firma, mille siseelu vajaks korrastamist.

Ma tean, et kõike jõuab ja kõike saab. Aga kuidas ma siis ikkagi vastan sellele küsimusele, et kus ma olen kolme aasta pärast? Või viie? 

No ausõna ei tea.

[kinnisvarakool]

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Eluruumi tagastamine lepingu lõppedes. Osa II

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Eluruumi tagastamine lepingu lõppedes. Osa II

Mida teha, kui lepingu lõppedel ilmneb, et üürnik on rikkunud või lõhkunud mõne omanikule kuuluva eseme? Siin tuleb arvestada, et isegi kui asi on sedavõrd kahjustatud, et seda ei saa enam kasutada, ei saa üürnikult nõuda selle asja alghinna hüvitamist. Näiteks ühes üürivaidluses oli üürniku kasutada antud uus diivan, üürnik aga suutis kaheksa kuuga, mil üürileping kestis, diivani totaalselt ära…

[jeintalu]

UUEL AASTAL PESSIMISTLIKULT

Uuel aastal 2023 ei ole mõtet lugeda Eesti peavoolumeediat.

Eesti peavoolumeedia jätkab goebbelsliku propaganda tootmist nagu konveierilindilt.

Aastavahetusel, 31. detsembril ja 1. jaanuaril, on juba jõudnud ilmuda rida mõistusevastaseid ja samas fakte ignoreerivaid artikleid, mis loovad painajalikku paralleelreaalsust.

Suur osa sellistest propagandaartiklitest on toodetud Läänes, inglise keeles ja siis eesti keeles avaldatud, pannes autoriks Eesti ajakirjaniku nime. Osa artikleid on ehk valmis treitud küll Eestis, ent läänemaiste ideoloogiliste juhiste põhjal.

Uuel aastal pole ka mõtet valima minna.

Sest säärase moonutatud inforuumi tingimustes ei saa ka demokraatia ligilähedaseltki normaalselt toimida.

Valijad ei tea olulisi fakte ja neid on treenitud mõtlema kõverpeegli mõistetes.

Õigupoolest mõisteid kui selliseid Eesti poliitikas ei eksisteerigi enam.

Piltlikult väljendudes on vaid deklaratsioonid ja vaikivad kokkulepped selle kohta, milliseid kolmnurki tohib ja milliseid ei tohi nimetada kolmnurkadeks.

Pole ka kellegi vahel valida, sest nii või teisiti moodustatakse valitsus koalitsioonileppega ning valitsusse pääsevad nii või naa sellised erakonnad ja poliitikud, kes on juba silma paistnud selliste seaduste ja deklaratsioonide ning määruste vastuvõtmisega, mis on pärit Paldiski maanteelt.

Ainus, mida veel teha saab, on mitte valida, eesmärgiga kahandada valimisosaluse protsenti selleks, et see oleks selgemalt näha, et neil aferistidel pole mingit arvestatavat "rahva mandaati", millest nad pajatavad.

Ainsad küsimused, mida sellistelt poliitikutelt on mõtet küsida, on järgmised:

Mitu inimest neid reaalselt valis?

Mitu protsenti valijaskonnast nende poolt reaalselt hääletas?

Millal ja kus on nad enne valimisi rahvale lubanud teha just seda, mida nad parasjagu teevad?

Selline passiivne vastupanu ja vägivallatu kodanikuallumatus on ainus tee, mida näen, kuidas püüda Eestit taas Eestiks teha, taastada sisuline demokraatia ja võidelda sõna- ning ajakirjandusvabaduse eest.

Vähesed saavad, julgevad ja oskavad toimekamalt sõna võtta nii nagu mõned aktivistid seda teevad. Viimased aga peavad end lakkamatult tagakiusamise, laimu ja valesüüdistuste eest kaitsma, kaasaarvatud kohtuprotsessides.

[janne35]

5.mai 2023

Tõuse ja sära päiksekiirekene!!

Aga hommikul sajab sellist tavalist vihma, mille lõppu ei paista. Päikest ka - ei kusagil - lauspilvine 😭🥴🤔 ...ühesõnaga mitteüldse matkailm.

Õnneks oli kokkulepe selline, et saame matkakotid hoiule jätta ja need õhtul rongile minnes hotellist kaasa haarata. No vähemalt ei pea asju kaasas tassima ja need jäävad kuivaks.

Reisikorraldaja poolt oli meile tegelikult vabakava...vaatame ise linnas, kes.kus tahab mida teha. Matka kui sellist ei toimu.

Algselt pidime hotellist kell 10 liikuma hakkama, aga kuna oli ikka väga sombune ilm, siis otsustasime startida kell 11. Ja see oli väga hea otsus, sest järjest valgemaks läks ja pilved liikusid Orleansi linnalt eemale ja päike säras taas. Soe ka 😆😁😄 juhuhuuuu.

Läksime vaatasime sedasama katetraali, mis eile pimedas ka seestpoolt ...jeeerum kui suur ja avar ja võimas 😯😯😯

Siis jalutasime niisama linnapeal ja ühes imeilusas pargis, kui käisid ka laste grupid ja noored niisama jalutasid, istusid, sõid kaasa võetud burgse. Väga palju eriliiki puid, erinevaid kujusid ja toredaid sega-lille peendraid - mõnus avar rohelus keset linna.

Nagu paradiis ... Vahepeal näpistan ka ennast, et kas tõesti tõsi 😇🙏😍 nii ilus ja hea ja saan kõike seda nautida.

Olen tänulik 😇🙏😍

Siis tegime väikse lõuna salati ja suundusimegi hotelli seljakottide järgi ja rongijaama.

Meil oli vesi otsas, et võiks osta paar pudelit. Kohvikuid rongijaamas ei ole. On sellised krõpsu -kommi ja joogi automaadid vaid. No mis seal ikka, valisime vee ( esialgu ainult 1 pudeli, et äkki midagi võib vussi minna). Kaardiga maksin ja kõik tundus toimivat...midagi müdises ja näha oli, et pudel liigub ees olevasse avasse. Veidi veel ja avause kaas avanes ja seal oli meie soovitud vesi ja veel kaks pepsi pudelit 😆😁😄

Nagu lotovõit ☺ 

Aitäh, sõbralik Prantsusmaa🇲🇫

Rongis, Pariisi poole vurades  tõmbas jälle veitsa vihmaseks😊

Aga Pariis võttis siiski meid päiksesäras vastu. Rongijaamast , läbi imelise aia oli meie hotell. Siin oleme siis 2 ööd ja siis koju sõit.

Peale õhtusööki pooled suundusid kohe magama.meie poole sdltskonnaga kõndisime öises Pariisis.Tänavakohvikutes käis melu.

Leidsime üles Jumalaema kiriku. See oli suures osas tellingutes, sest Notre-Dame'i tulekahju oli 2019. aasta 15. aprillil, mille tagajärjel varises kokku kiriku katus ja haritorn. Nyyd siis taastamistööd käivad. Mõned hädised pildid saime, sest vihmakest hakkas sadama. Vaatame, kui pühaüäeval aega ja tshtmist, siis võibolla saame ka päevavalguses ülevaadata.

[kinnisvara]

Kohtulahend: Juurdepääsu eest tasu määramine

Kohtulahend: Juurdepääsu eest tasu määramine

Riigikohus selgitas tasu komponente, kui läbi kinnisasja on määratud juurdepääs teisele kinnisasjale. Tasu koosneb maamaksust, juurdepääsutee korrashoiu kuludest ning hüvitisest omandiõiguse riive eest, mis peab vastama juurdepääsutee kasutamisest saadavale kasutuseelisele. Seejuures tuleb omandiõiguse riive eest ette näha hüvitis ka siis, kui juurdepääs määratakse mööda olemasolevat erateed,…

[tetraeeder]

Aja- ja rahaplaneerimisest

Tahan jagada oma avastusi aja- ja rahaplaneerimisest. 

Võtsin põhjalikumalt kätte Timebooki, mis on samm-sammuline süsteem edukama planeerimise poole. Süsteemist võin kirjutada veidi hiljem, praegu keskendun tänasele päevale, ka eilsele, sest kõik algas eeltööst.

Nimelt tutvusin eile Timebooki abil peatükiga, kus selgitati eesmärgistamise olulisust ja hommikuse ärkamise tähtsust. Nimelt paljud edukad ettevõtete tippjuhid alustavad oma päeva kell 5, sest on teaduslikult tõestatud, et kella kuuest kuni kaheksani on inimene kõige produktiivsem ja suudab teha kordades rohkem, kui ülejäänud päeva jooksul. Seejuures on oluline teha päevaplaan. Veel jäi meelde, et esimene tund tuleb jagada 20/20/20 ehk 20-minutilisteks osadeks, millest esimeses osas võimled, teises planeerid päeva ja kolmandas õpid midagi uut. 

Selleks, et end rahulikuks ja sügavaks uneks ette valmistada on vaja õhtuti 2 tundi enne magamaminekut end tehnoloogiast välja lülitada ja püüda rahulikult häälestuda. Ma tegin pisematega kokkuleppe, et lülitame endid tehnikast välja, võtame paberi ja pliiatsi ning mängime laevade pommitamist ja kaardimänge. Iseenesest oli põnev, kuid pisem põngerjas läks nii elevile, et otsustasin pool tundi enne magamaminekut teda pesutoimingute juurde suunata. Lõpetasime toimingud enne kella 21 ja sättisin magama koos nooremaga. Vanemaga oli kokkulepe, et ta loeb või läheb magama, kuid too eelistas Vikerraadio saatel pihukonsoolis mängida. Edaspidi eelistan sel ajal lugeda.

Minu uni oli kella 22.20-ni väga sügav, kuid peale seda olin mõnda aega päris vähkrevalt ärkvel. Siiski uinusin kella 5.00 äratuseks. Äratus oligi punkt kell 5.00 ja hoolimata kella tunniajasest edasilükkamisest olin kell 5 üleval.

Plaani järgi 5.00-5.20 pidin välja minema jooksma, kuid pesu ja päeva ettevalmistused võtsid nii palju aega, et see jäi ära. Plaan tuleb üle vaadata.

5.20-5.40 päeva planeerimine - õnnestus edukalt

5.40-6.00 õppimine. Kuulasin üht õppevideot samal ajal süüa tehes. Ütleme nii, et ei olnud kõige õnnestunum. Samas olulise video kuulasin täie tähelepanuga lõpuni ja tegin märkmeid ka. Siis hakkas üks naisterahvas rääkima mind mappingust, mis teda on õppimisel ja muus tegevuses aidanud, kuid see jooksis juba kõrvust mööda. 

6.00 poenimekirja execution. Umbes 10 minutiga sain e-poest poekaubad eelneva nimekirja järgi tellitud (10 eset, millele lisasin jooksvalt soodukate reast vajalikke asju). Kogumispäeviku grupist sain nipi tellida e-poest, mis hoiab kokku sõidukulud, ajakulu ja aitab paremini toidu(aga ka tarbe)kaupu nädalaks planeerida. Olin eelmise nädala lõpus paika pannud, et nädalas korra (pühapäeval) raiskan nädala peale 25 eurot, täiendades seda nädala keskel 7 eurose leiva-piima jms. ostuga. 25 eurose ostu puhul on e-Coop poes tasuta kohaletoomine. *NIPP* Ostukorvi kaupa paigaldades jälgin, et kaubad oleks enamjaolt soodusega, siis võib tasuta kauba saada alla 25 eurose tellimuse pealt (peaasi, et kaupade algne summa oleks 25 eurot), et need tasuta kohale toimetataks. Täna poodlesin 22.40 eest, milles oli nii toidu- kui tarbekaupu. 

Kuvatõmmis arvutist. Pildilt on näha, et võimalik ka alla 20 euroga saada tasuta kojuvedu, kui tegemist on ainult sooduskaupadega. Pildil on suvaliselt järjestatud kaubad. 

Nädala lõpus tegin plaani kulutada ülejäänud kuus umbes 150 eurot toidu peale. Sellest pidi järgi jääma paras summa, kuid läksin nädalavahetuse allahindlustega kaasa ja sain jõulukingiks hea hinnaga LEGO komplekte (ma leian, et need hoiavad oma väärtust päris hästi ja on ka omamoodi investeering kas siis laste järel lastelastesse või kui viitsimist on, siis saab need maha müüa päris korraliku summa eest). Lisaks otsustasin veel ühe suurema kulutuse teha teisele lapsele jõulukingiks, mis tähendab, et investeerimiseks novembris saan 1000 euro asemel 500 kõrvale panna. Oma eelarvest panin kõrvale juba järgmise kuu liisingu summa ja vajadusel kütusekulude katmiseks 50 eurot. Laenumakse on järgmise kuu alguseks arvestatud sestsamast 1000 eurost. 

500 eurot otsustasin panna Crowdestate’i või Mintosesse, see selgub kuu lõpupoole, kui raha investeerida plaanin (kõik maksud on kindla peale makstud ja midagi ei jää kahe silma vahele). 

[janetoim]

Lühifilm - “Kokkulepe” - Dir: Rain Tolk / Kuukulgur 2017