#Varblane

[volleytimes-com]

Austria: Hypo Tirol destroy Aich/Dob in the opener of Round 13

🇦🇹| Hypo Tirol destroy Aich/Dob in the opener of Round 13 Today’s result: • Hypo Tirol Volleyballteam - SK Zadruga Aich/Dob 3-0 (25:20, 25:17, 27:25) Read more here 👇🏼👇🏼👇🏼

After Christmas break, 2023/24 Powerfusion Austrian Volley League is back today with first game of 2024. Defending champions HYPO TIROL volleyball team started the new year with a home win against SK Zadruga Aich/Dob, 3-0 (25:20, 25:17, 27:25). Top scorers of the exciting duel, especially in the third set, were Arthur Nath (14), Luan Weber, Niklas Kronthaler and Mihkel Varblane (8 each) for the…

[eesti-keel-on-lihtne]

Mall Hiiemäe väidab, et isegi eestikeelene sõna rääkima võib olla pärit rukkiräägu lauluvarast.

Lindude häälitsusest tuletatud tegusõnu on keeles palju: kägu kukub, musträhn kuigutab, ronk kronksub, vares kraaksub, varblane säutsub, lõoke lõõritab, öökull huikab, part prääksub.

Sauce

[minestland]

The house sparrow (Passer domesticus) www.flickr.com/groups/birdest/pool/https://flic.kr/p/269wW2C

[slammpoetessmurca]

10/30 katusel

siit on hea vaade

päris hea vaade

ja eks minagi ju

olen päris hea

siin üleval

vaata mind

kas pole mitte

suht nagu parem ju

muust

einoh. ma ei ütle, et parim

aga päris okei

sest vaata

näed, onju

no helde taevas

pane see varblane korraks käest

mis sa tast pihus pigistad

lasta läeb

vaata siia

katusele jah

näed

kas pole

oluliselt parem

teadsin, et sulle meeldiks

ma ju ütlesin

päris hea onju

okei tšausiis

[murchiks]

aprill '18 | varblane

[kraamstuff]

Reet Varblase intervjuu Sepideh Rahaaga, Sirp, 3. november, 2017

Sepideh Rahaa: „Teistsugusega suhtlemisel selgub sageli, et me polegi nii erinevad: loeme ühesuguseid raamatuid, kuulame ühesugust muusikat ja oleme feministid. Islami naine võib olla väga radikaalne feminist.“

[virrvurr2]

Innovatsioon saab alguse ühest ideest. Disain - ühest punktist. Punkt, mis on kootud illustratsioonideks, peidetud tüpograafiasse ja põletatud kaantele. Nimi TTÜ Innovatsiooni- ja Ettvõtluskeskuse raamat. Agentuur Velvet. Loovjuht Kristian Kirsfeldt. Disainer Jaak Peep. Fotograaf Jelena Pjonkina (portreed). Projektijuht Kata Varblane

[materjal]

Kuldnokk Kuldnokk on linnuliik kuldnoklaste sugukonnast kuldnoka perekonnast. Rahvapäraseid nimesid: kuldnokk, rästas, türgi varblane, puurivarblane, mustmats, tulilind, nõgikikas, kullalind, rootsvarblane, rootsvilistaja, teomees.

[volleytimes-com]

Austria: leaders Hypo Tirol, Ried and Sokol score three points in the last round of regular season

🇦🇹| Leaders Hypo Tirol, Ried and Sokol score three points in the last round of regular season. Today’s results: • TJ Sokol V/Post SV Wien - Union Raiffeisen Waldviertel 3-1 (21:25, 26:24, 25:23, 29:27) • Hypo Tirol Volleyballteam - VBK Wörther-See-Löwen Klagenfurt 3-0 (25:15, 25:15, 25:12) • UVC McDonalds Ried/Innkreis - VBC TLC Weiz 3-1 (25:23, 16:25, 25:23, 25:17)

Title favorite and absolute leaders Hypo Tirol volleyball team celebrated another home win in their last game in the Austrian Bundesliga regular season, beating last placed VBK Wörther-See-Löwen Klagenfurt 3-0 (25:15, 25:15, 25:12) in the 18th Round on Saturday, with starters Luan Weber, Arthur Nath and Mhikael Varblane on the bench. With 17 wins and only one defeat, Innsbruck entered playoffs as…

[saccuslacrimalis]

Trying out contact #firestaff and #firebreathing at #Varblane with #kelfirius fire theater. #firespinning

[minestland]

The house sparrow (Passer domesticus) www.flickr.com/groups/birdest/pool/https://flic.kr/p/269wVRh

[damnthemboys]

Hi, my name is Merlyn, 20 years old. There really is no meaning behind my url it´s just a bird species :). I like reading books. I´m a really boring person to be honest. Because your posts and tags make me laugh, you seem fun and you are really pretty. I am shy to the moon and back and there´s nothing in my blog because i don´t now what to post there. How long have you been an exo fan? :D

more people in their 20’s :))))))))yeyy i’m so happy i can put a smile on ur face ;A; lol dude mee too i’m to shy to talk to people, lets creat a club for shy people ayee.since luhans pretty face and blonde hair made me re watch the wolf mv 1000000000000 times untill the song woudnt get out of my head and i was stuck.

[nurkseschool]

Valimised 2015: erakondade lubadused teadus- ja arendustegevuse ergutamiseks

Urmas Varblane, Tartu Ülikooli professor, akadeemik; Erkki Karo, TTÜ Nurkse instituudi teadur

 Viimastelaastatel on koos olnud mitmeid poliitikuid, ametnikke, teadlasi ja ettevõtjaid ühendavaid töörühmi ja aruteluringe teadus- ja arendustegevuse (T&A) rahastamise ja korralduse parandamiseks. Teaduste akadeemias, haridus- ja teadusministeeriumi töörühmades, teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi (TIPS) raames, sh eelmise aasta novembris Riigikogus toimunud konverentsil Eesti teadus meie riigi kestlikkuse hoidjana: väljakutsed ja võimalused, on poliitikutele edastatud justkui sõnum: ‘mis toond on meid siia, see edasi enam ei vii’. Vaja on teadus- ja arendustegevuse süsteemi struktuurseid ümberkorraldusi ennekõike ülikoolide ja ettevõtete koostöö ning teaduse sotsiaal-majandusliku mõjususe tugevdamiseks. Kuid ilma rahastuse kasvuta ei kannata Eesti T&A süsteem tõenäoliselt järjekordset raha ümberjagamise reformi välja. Head teadlased lähevad lihtsalt minema. Kas erakondade valimislubadused on seda sõnumit arvesse võtnud?

Kes on teadlasi kuulanud?

Peaaegu kõik erakonnad, v.a Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, on oma valimisprogrammis pühendanud kõrgharidusele ja teadusele suhteliselt suure osa. Kõik need erakonnad nõustuvad praegu kehtiva ‘Teadmistepõhise Eesti’ strateegia ja peaeesmärgiga suurendada T&A rahastamist kolme protsendini SKTst (sh riik suurendab rahastust ühe protsendini ning loob stiimuleid ja võimalusi erarahastuse kasvuks kahe protsendini). Samuti on kuulda võetud teadlaskonna killustatud, projektipõhise riikliku rahastuse probleeme. Pea kõik erakonnad lubavad praegust süsteemi tasakaalustada, suurendades baasrahastamise osakaalu. Hea on ka mitme erakonna soov luua paremad tingimused teadlaste järelkasvule – Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Keskerakond lubavad suurendada doktoranditoetust 80 protsendini keskmisest palgast (ka Reformierakond lubab doktoranditoetusi suurendada, kuid jätab arvud täpsustamata).

Samal ajal ei ole teaduse rahastamise suurendamise puhul tegemist kuigi suurte lubaduste ja programmiliste muudatustega. Juba kolmandat ‘Teadmistepõhise Eesti’ perioodi järjest räägime samast eesmärgist, kuid alates 2009. aastast kuni 2015. aasta alguseni ei ole riiklik (loe: mitte Euroopa Liidu tõukefondide põhine) teaduse rahastamine suurenenud (inflatsiooni arvesse võttes on hoopis vähenenud). Skeptilisemad teadlased või teadusest hoolijad võiksid seega poliitikutega kohtudes küsida: kas tõesti? Millal ja mille arvelt teaduse rahastamise kasv tuleb? (Jõudmine ühe protsendini SKTst tähendab teaduse rahastamise kiiremat kasvu kui SKT-l.)

Kes on ettevõtjaid kuulanud? 

Samamoodi on peaaegu kõik erakonnad võtnud üheks prioriteediks ülikoolide ja ettevõtete koostöö ning (riigi majanduse huvides) tehtavate rakenduslike uuringute korralduse parandamise. Vabaerakond pakub välja üsna tervikliku vaate ettevõtete ja ülikooli koostöö edendamiseks: ‘Loome kahepoolse motivatsioonisüsteemi teaduse ja ettevõtluse koostööks. Arendame välja mõlemale osapoolele kasutatava andmebaasi teaduse võimaluste (laborid, spetsialistid, õppekavad jms) ja ettevõtete vajaduste (praktikakohtade pakkumised, tööjõuvajadused, arengusuunad jms) valdkonnas.’ 

Leidub ka konkreetseid ettepanekuid. Näiteks Sotsiaaldemokraatlik Erakond pakub välja: ‘Erakapitali tõhusamaks kaasamiseks teadus- ja arendustegevusse loome riikliku teadusosaku. Osakut saab taotleda konkreetsete teadus- ja arendusprojektidega tegelev ettevõte.’ Ega ka IRLi soovitus palju erine: ‘Rahastame ülikoolide teadustööd osaliselt ettevõtjate kaudu ehk eraldame innovatsiooni toetamiseks mõeldud raha ettevõtjatele, kes tellivad teadusasutustelt teenuseid.’ Lisaks räägib IRL tehnoloogiapaktist, mis tuleks sõlmida era-, avaliku ja kolmanda sektori vahel, et tuua rohkem noori tehnoloogiavaldkonna erialadele õppima ja töötama. Kui Reformierakonna soov luua ülikoolide ja ettevõtete koostöö soodustamiseks ‘Euroopa riikide parimaid kogemusi arvestades lisamotivaatoreid erakapitali kaasamiseks teadus- ja arendustegevuse rahastamisse’ on üldsõnaline, siis idee algatada ‘arvestatava auhinnafondiga ideekonkursid Eesti teadlastele ja ettevõtjatele ärilahenduste leidmiseks millenniumiprobleemidele (globaalne rahvastikukasv, vananemine, kliimamuutused ja migratsioon, ressursidefitsiit, ebavõrdsus jm)’ on juba Euroopa hea praktika ülevõtmine.

Heakskiitu väärib siin see, et mitu erakonda hakkab üle saama senisest lihtsustatud arusaamast, millised on riigi võimalused ‘oma’ T&A asutuste ja ettevõtete koostöö soodustamiseks.

 Kes lubavad teadus- ja arendustegevuse kilbile tõsta?

Euroopa T&A poliitikas on rahastusperioodil 2014–2020 tekkinud uus paradigma: investeeringud teadus- ja arendustegevusse peavad olema selgemalt suunitletud, peab toimuma nutikas spetsialiseerumine ning ka suurem keskendumine n-ö ühiskonna megaprobleemide (grand challenges) lahendamisele. Kõik erakonnad lubavad siin suuremat pühendumist. Kui programmide ‘Teaduse’ peatükkides on see tihti pigem üldise lubadusena leppida kokku nutika spetsialiseerumise valdkondades (IRL) või suurendada nendes valdkondades rakendusuuringute rahastamist (Reformierakond), siis programme tervenisti lugedes leiame muude teemade alt valdkondi, kus erakonnad lubavad konkreetselt teadus- ja arendustegevust tähtsustada või isegi suurendada rahastust.

Reformierakond lubab seda teha meditsiiniuuringutes ning pühenduda ka tulevikuvaldkondadele, nt taastuv­energia. Keskerakond rõhutab põllumajandust, toiduainete töötlemist, kaitsevaldkonda (viimast rõhutavad ka rohelised). Sotsiaaldemokraatlik Erakond lubab toetada rakendusuuringuid põllumajandusmaastike kaitsealuste liikide säilimiseks ning arendada välja taastuvenergia innovatsioonisüsteem. Kõige põhjalikumalt on suutnud prioriteete sõnastada ja ka sisuliselt põhjendada IRL, kes tähtsustab loodusvarade, põllumajanduse, energiasektori teadus- ja arendustegevuse potentsiaali.

Eranditult kõik erakonnad lubavad ka hoida-toetada-tugevdada eestikeelset kõrgharidust ning teadus- ja arendustegevust. Viktoriiniküsimus: kellelt tuleb selles valdkonnas kõige konkreetsem lubadus – suurendada ‘Eesti Keele Instituudi eelarvet vähemalt 50%, sest tegemist on maailma ainsa teadusasutusega, mis arendab eesti keelt’?*

 Kes lähevad teadus- ja arendustegevuse poliitika pärast tülli?

Üldistatuna võib öelda, et valimisprogrammid on kehtiva 'Teadmistepõhise Eesti' suundade ja eesmärkidega kooskõlas. Ainsana on töö jätnud tegemata EKRE. Vabaerakond ja rohelised on suutnud oma üldised suunad ja eesmärgid küllaltki hästi edasi anda. Riigikogu neli suurt erakonda on läinud kõige detailsemaks, osaliselt seetõttu, et võrreldes uute tulijatega ollakse lähemal poliitika ajamisele ja ametkonna igapäevategevusele ning osatakse häid juba töös olevaid või töösse minevaid ideid oma programmi loominguliselt üle võtta. IRL on opositsiooniaastat hästi kasutanud ning suutnud pakkuda kõige analüütilisema seisukoha (millega valija ei pea muidugi nõustuma).

Kui enamik erakondi lubab strateegia teostamist (valija otsustada on, kes on lubaduse täitjana kõige usaldusväärsem), siis ainult Reformierakond lubab, et ‘algatab Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014–2020 ‘Teadmistepõhine Eesti’ eesmärkide täpsustamise’, kuid ei täpsusta, mida on vaja täpsustada. Seega, jälle hea küsimus, mida valmisdebattides ja kohtumistel riigikokku pürgijatelt küsida.

Kokkuvõtvalt võib välja tuua, et teadus- ja arendustegevuses on vähemalt kaks põhimõttelist valdkonda, kus erakondade vahel võib tekkida sisulisi vastandumisi.

Üks selliseid valdkondi on küsimus teaduse ja kõrghariduse seostest ning kõrghariduse rahastamisest. Reformierakond lubab kaaluda erarahastamise tagasitoomist kõrgharidusse, seega vastanduda IRLi tasuta kõrghariduse mudelile. See omakorda võib aga tekitada probleeme teaduse ja kõrghariduse eesmärkide sidumisel, sh ülikoolide vastutusvaldkondade, dubleerimise jms küsimustes.

Teine suuremaid võimalikke konfliktikohti on energeetika- ja põlevkivisektori tulevik, sest on erakondi, kes näevad seal olulist potentsiaali (nt IRLi rõhuasetus põlevkivisektoris õlitööstuse arendamisele), kuid enamik erakondi näeb põlevkivis pigem keskkonnaprobleemi kui unikaalset, kodumaiselt kontrollitud-juhitud ja suure arengupotentsiaaliga väärtusahelat.

 * Vastus: Keskerakond.

Artikkel ilmus esmalt ajalehes Sirp.

[imelineluule]

pühapäev

vaatasin pargis varblasega tõtt ja rääkisime pikad jutud

[minestland]

The house sparrow (Passer domesticus) www.flickr.com/groups/birdest/pool/https://flic.kr/p/269wVu5

[minestland]

The house sparrow (Passer domesticus) www.flickr.com/groups/birdest/pool/https://flic.kr/p/269wUYf