#Euroopa meister

[tainas-t-t]

JOHANNES ERM EUROOPA MEISTER KÜMNEVÕISTLUSES !!!!! 🇪🇪🇪🇪🇪🇪🇪🇪🇪🇪

[mootorratturid]

Kevin Saar tuli teist aastat järjest Euroopa meistriks

Pähapäeval sõideti Lätis Stelpe krossirajal quadide motokrossi Euroopa meistrivõistluste finaaletapp ning samas peeti ka külgvankrite maailmameistrivõistluste osavõistlus. Quadidel kaitses edukalt oma EM-tiitlit valitsev Euroopa meister Kevin Saar, kes tänu Stelpe etapile võitis ka tänavuse meistritiitli. #kevinsaar #mootorratturid #mootorratas

Pähapäeval sõideti Lätis Stelpe krossirajal quadide motokrossi Euroopa meistrivõistluste finaaletapp ning samas peeti ka külgvankrite maailmameistrivõistluste osavõistlus. Quadidel kaitses edukalt oma EM-tiitlit valitsev Euroopa meister Kevin Saar, kes tänu Stelpe etapile võitis ka tänavuse meistritiitli.

Kevin Saar (Honda) alustas oma edukat nädalavahetust juba eile, kui toimus…

[lawyersabroad]

Kuidas näha seda, mida ei plaani vaadata?

Jutt sellest, kuidas meist “autovargad” said.

Septembri eelviimasel nädalavahetusel tuli soov pikem teekond ette võtta ja teada saada, mis mujal kui Euroopa Liidus toimub. Lähim võimalus soovi täitmiseks oli sõita Saksamaalt Šveitsi. Tarvi oli sõitu minu arusaama järgi juba pikemalt planeerinud, arvestades, et ta pidevalt kaart ja Šveitsi leheküljed arvutiekraanil ees istus. Nii me siis otsustasime reedel, et pakime asjad ja sõidame nädalavahetuseks linnast välja.

Tarvi: Tegelikult polnud mingit plaani valmis reedeks, lihtsalt Šveitsi mäed ja mägiteed tundusid ahvatlevate sihtkohtadena. Kui Kerlil tekkis isu kuhugi rändama minna, siis käisin idee välja ja paari tunni pärast oli minek. Plaani ikka veel ei olnud, mõned huvitavamad vaatamisväärsused välja vaadatud ja muu tuleb jooksvalt.

Reis algas reede pärastlõunal väiksemate, kuid talutavate, Stau’dega ning Motorworld’i külastusega Böblingenis, kus on võimalik imetleda tasuta uhkeid autosid, mida endale lubada ei jaksa. Koht on väga sarnane Classic Remise Berlin’ile, millest suvel varem kirjutasime. Edasi viis teekond meid juba üle piiri kohta nimega Rheinfall. Kui mõelda Eestis sarnaste kohtade peale, tuleb pähe üksnes Jägala juga, aga see ei ole kindlasti see. Nii kiiret pead ringi käima ajavat veevoolu pole ma veel varem näinud. Promenaadil kivide vahel langevat veejuga vaadates õhtusööki sü��a on omaette luksus, mida kohalikul ilusa ilma korral on kindlasti hea kasutada.

/Käisime järgmise “Autod” filmi võtetel/

/Tarvi maitse järgi kommipood/

/Reini jõgi kukub alla/

Tarvi: Mida lõunapoole, seda künklikumaks maastik kiskus. Mõned kilomeetrid enne Euroopa Liidust väljumise piiriületust oli ühes väikeses külas üles seatud teesulg. Tolliametnikud tahtsid, et ma akna alla keriks, vaatasid, et tagaiste on tühi, ja soovisid head teed. Hea on, et kinni ei peetud ja pagasiruumi ei tahetud uurida, sest seal oli hunnik tekke, patju ja pagasit, mille välja kiskumine ja tagamaade seletamine oleks olnud paras piin. Samas tekkis uudishimu, et mida või keda nad taga ajavad. Edasi tuli täielikult emotsioonitu piir, millele järgnesid väga pingelised kümmekond kilomeetrit. Nimelt on Šveitsis osa teid tasulised ning nendel sõitmiseks on tarvis soetada esiklaasile kleeps, mis maksab 40 eurot. Samas on võimalik väiksemaid teid pidi sõita ka tasuta ja me seda tahtsimegi teha. Kleepsualbumeid me juba ammu ei oma, seega otsustasime jätta mammona taskusse ja leida üles need külavaheteed. Ootamatult hakkasid paistma tee ääres märgid, mis vihjasid justkui sellele, et oleme ikkagi tasulisel teel. Kleepsuta sõit tasulisel teel on vaat et kuritegu ja karistuseks 200 eurot trahv + kohustus osta 40 eurone kleeps. Kuna meie eelarve on piiratud, siis selline oht keeras närvid pea peale ja oli tunda, kuidas juuksed värvi muudavad. Keerasin esimesel võimalusel sellelt rajalt maha ja õnneks ei olnud ühtegi mundrikandjat kuskil piilumas ning pääsesime ehmatusega. Järgmised kümmekond kilomeetrit möödusid külatänavaid kolistades, kuni jõudsime ehavalguses õnnelikult esimesse sihtkohta.

/Rongi rattad ragisevad/

Edasi kaldusime korralikult plaanidest kõrvale, mille põhjus oli esialgu kurb ja hirmutav, aga hiljem osutus natuke teistsuguse mõnusa nädalavahetuse alguseks. Nimelt suutsime maha unustada auto registreerimistunnistuse, mis tähendab, et kinnipidamise korral oleksime võrdunud auto ärandajatega, sest õigust autoga sõita ei olnud millegi muuga tõendada. Ebameeldivuste vältimiseks sõitsime ööpimeduses tagasi Saksamaale. Tarvi valis väiksema piiripunkti, mille ületamine oli vähemalt minu peas juba omaette seiklus. Jätsime auto alguses natukene kaugemale ja jalutasime piiripunktini, et kontrollida, kas kedagi kontrollitakse. Seejärel üle sõitmise ajal hoidsin hinge kinni, et me ei peaks hakkama keset ööd mõtlema, kes ja kuidas dokumendile järele sõidab.

Me saime hakkama, jõudsime õnnelikult juba kodusele Saksamaa pinnale ning otsisime kohta, kus ööbida, sest tagasi ei olnud pärast nii pikka maad mõtet sõita. See oli ka omaette katsumus, sest Eestis tundus, et üsna lihtne on auto kuhugile kõrvalisemasse kohta parkida ja põhku pugeda. Siin ei olnud aga ühtegi ideaalset kohta. Leidsime lõpuks väiksema muruplatsi kõrvaltee ääres, mis oli igatpidi kaldu, aga väsimuse tõttu oli mul üsna ükskõik. Hommikul avastasime, et koht oli vähemalt vaate mõttes ideaalne..

/Hommikune vaade/

Tarvi: Tuju oli täielikult nullis sellel õhtul, kuid hommikut alustasin positiivse mõtlemisega, et pikk sõit täielikult raiskamine ei oleks.

Minu kallis vaatamisväärsuste leidmise meister oli meile suutnud pärast väikest hommikusööki otsida välja juba asenduspaigad ning rändasime laupäeval ringi 6009 ruutkilomeetri suurusel alal Schwarzwald’is (e.k. Must mets). Päeva nael oli Feldberg, kus sõitsime 900 m pikkuse köisraudteega 1448 m kõrgusele merepinnast ning kõndisime edasi 2 km selle piirkonna kõige kõrgema tipu poole 1493 m kõrgusele merepinnast, et seal väike eine võtta ja siis jalgadele jälle langustel ja tõusudel vatti anda. Kes soovib endale mõttepildis selgeks teha, kui kõrgel me asusime, siis u 4,7 korda kõrgemal, kui Suure Munamäe tipus.

/Teie järel, preili Paasoja/

/Minu järel, härra Salu/

/Koormahobune murtud kase asendis/ 

/Lõunasnäkk seltskonna ja vaatega/

/Feldbergturm/

/Tee eikuhugi/

/Must mets/ 

Tarvi: Tasaste põldude vahel üles kasvanud inimesena on mäed mind alati paelunud. Vaated, värske ja karge õhk on ülimõnusad ning kutsuvad alati tagasi. Selle harju keskmisest kõrgema künka otsas oli ka etendus/võitlusspordi jäljendamine, mis meid (mind vist rohkem) elevile ajas. Lisaks oli pilvkate sedavõrd hõre, et õhtul sai minu näonaha värvust punapeediga võrrelda.

/Koju tulen, siis ostan lambad ja hakkan pileteid müüma/

Järg oli Kerli lemmikute ehk veekogude ja Tarvi käänuliste teede käes. Puhkasime tunnikese Titisee järve ääres, mis on üks turismilõkse, kus suure raha eest saab väikse logu paadiga järvel sõita ja juba septembris jõulukingitusi osta. Edasisel teekonnal koju sattusime kogemata Saksamaa kõrgeima kose Triberger Wasserfälle otsa. Loomulikult hakkasime kohe ilma rahakotita  allapoole tormama, et seda oma silmaga näha, kuni jõudsime ühe kassani, mis küsis raha edasimineku eest. See tähendas, et läksime peaaegu sama targalt tagasi. Samas, saime täiesti tasuta vähemalt nädalase treeningu tehtud, sest see tõus oli pehmelt öeldes raske.

/Titisee järv/

/Metsa sees oja põrkab kivilt kivile/ 

Tarvi: Kuna ma Šveitsi mägiteedele ei pääsenud, siis otsustasin, et huvitavam oleks sõita tagasi mööda väiksemaid teid. Schwarzwaldi läbib üks Saksamaa ikoonolisemaid maanteelõike: Bundesstraße 500 – Musta metsa kõrgmaantee. Käänulised teed, peatuskohad võimsate vaadetega, serpentiinid ja üpris vähe liiklust pakkusid väga palju rohkem sõiduelamust, kui kiirteel paugutamine.

/Liiduvabariigi tänav number viissada/

/Naissoost modell ei jõudnud ära otsustada, kumb pilt on parem, ja pani mõlemad/

Meie seikluse viimane olulisem ja samuti juhuslik peatuspunkt oli eriline väike Mummelsee järv. Mulle jäi nimi silma, Tarvi teadis sellest midagi ja samuti tundus seal üritus toimuvat, mistõttu tegime väikese peatuse. Legendi järgi pidavat järves elama merineitsi ning muinasjutulise õhustiku elavdamiseks sai ümber järve jalutada prožektoritule ja kummastavate piltide saatel. Järv mõjus juba ilma legendita muinasjutuliselt ja oli mõnus koht, kus jalutuskäiguga õhtu lõpetada ja hakata pühapäevasele pannkoogihommikule mõtlema.

/Bundesstraße 500 pimeduses ehk miks tuntakse seda piirkonda Musta metsana/

/Esimese päeva marsruut/

/Teise päeva marsruut/

[christian-ackermann-blog]

“Puiduliik on samuti oluline”, kirjutab Ackermanni projekti dendrokronoloog dr Alar Läänelaid

Pärnapuidu ristlõige mikroskoobi all

Christian Ackermanni loomingu uurimisel kerkis küsimus ka puiduliikidest. Milleks on vaja teada puiduliiki, millest skulptuurid või nikerdised on valmistatud? Eks kunstnikud on kasutanud erinevaid puite taieste loomiseks, kuigi eri ajalooetappidel on olnud üks või teine puuliik eelistatud. Puidud on erinevate töötlemisomadustega ja samuti erineva hinnaga. Kindlasti on skulptori kasutatavate puitude valikul mänginud rolli ka isiklikud eelistused. Vahel on skulptori loomingut hiljem parandatud või täiendatud, kuid parandaja on kasutanud teist puitu. Nii võib puuliik aidata avastada kunstiteoste hilisemaid täiendusi. Vahel on puitskulptuuride puuliikidega tekkinud lausa segadusi.

Kunstnikud on sageli keerulise, et mitte öelda raske iseloomuga. Olid Ackermannilgi omad riukad, mispärast teda ülbeks on peetud. Kunstnik võib kiidelda, et teeb taiese ühest puust, kirja paneb, et teisest ja tegelikult teeb hoopis kolmandast! Puuliigi valik võib anda infot skulptuuri päritolupiirkonnast, puidukaubandusest, meistri majanduslikust seisust ja oskustest. Mõnda puitu kasutati kohalikust metsast, mõnda laevatati kaugelt mere tagant. Mõnikord laevatati juba valmis skulptuure. Kallist puitu sai skulptuuriks kasutada helde tellija soovil. Tagasihoidlikumasse kohta kõlbas ka odavam puit. Meister valis võimalusel pehmema puiduga puuliigi, mida on hõlpsam nikerdada. Heade töötlemisomadustega on näiteks pärnapuit, mis on toorena pehme lõigata ja treida. Ka puidu kaunis värvigamma mängis puuliigi valikul rolli. Seepärast on vaja välja selgitada, millisest puidust Ackermann oma meisterlikud skulptuurid nikerdas. Kas ta kasutas puunikerdusteks ühte või mitut puuliiki?

Võiks arvata, et küsimus on lihtne: kes ei teeks vahet näiteks kasel ja männil! Lehtede ja okaste järgi küll, aga kui neid näha ei ole? Proovigem. Kas korba järgi suudate otsustada, et juuresoleval fotol on vana sookase tüvi? Paras looduse kunstiteos tahumatagi. Sileda valge koore järgi saab ära tunda vaid noori kaski.

Paksukorbaline sookase tüvi

Järgmisel fotol on männilaua pind. No kust see välja paistab, et just männilauda on pildistatud? Õnneks sellel pildil paistab, kuigi mitte alati pole männi- ja kuusepuidul nii lihtne vahet teha. Siin foto vasemas servas liimimisjoonest paremal on püstine heledama puidu vöönd. Heledam maltspuit veidi tumedama lülipuidu kõrval on omane männile. Kui kogu heledam puiduosa altarikapi valmistamise käigus on maha lõigatud, siis pole männi ja kuuse vahe sageli nii selge. Siis aitab otsustada mikroskoop.

Männile omane heledam maltspuit veidi tumedama lülipuidu kõrval 

Kui kunstiteosest on näha selline puidupind nagu järgmisel makrofotol, siis on asjatundjale puuliik selge lähema uurimisetagi: see on tammepuit.  See puidupind on aastarõngaste mõõtmiseks siledaks tehtud, tavaliselt on puitskulptuuride tald tahumisjälgedest krobeline ja ajast tuhmunud. Tamm kuulub rõngassooneliste puude hulka, mis tähendab, et suurte soonte vööndid (pildil valgete täppide read) paiknevad aastarõngaste siseosades tüve ristlõikes samuti rõngastena. Nende järgi on hea tamme aastarõngaid eristada. Teine variant on hajussoonelised puud (näiteks pärn), mille puit paistab palju ühtlasem. Hajussoonelisi lehtpuite on raskem omavahel eristada. Pärnapuitu on palju kasutatud ka Karuse kiriku skulptuurides.

Tammepuidu ristlõige 

Karuse kiriku altarikujud on kaetud paksu värvikihiga, nii et mingit puidule iseloomulikku pinda kiriku külastajale küll näha ei ole. Värvimata puidupinda leidub vaid talla all või figuuri vaataja eest varjatud osal. Keerukad nikerdkaunistused on ühtlaselt helehalliks värvitud, mis ei luba vaid välise vaatluse järgi kindlalt öelda sedagi, kas kaunistused on valmistatud puidust, kipsist või metallist. Kui paljas silm ei aita, siis tuleb materjali kindlaksmääramiseks abiks võtta mikroskoop.

Karuse kantsli kõlaräästa irdunud ehisdetail

Puuliigi kindlaks tegemiseks oli vaja võtta puiduproovid sellistest varjatud kohtadest, mis skulptuuri eksponeerimisel näha ei jääks. Loomulikult tohib proovivõtu kahjustus olla vaid minimaalne, puiduproov tuli võtta nii väike kui võimalik. Kui väike on väike puiduproov? Euroopa puiduanatoomia netilehekülg soovitab puuliigi mikroskoopiliseks määramiseks lõigata tüve radiaalsihis 1 cm paksuse puidutüki, millest nüri noaga lõhestatakse umbes 8 × 8 mm suurune kuubik. Siinjuures on oluline, et kuubik tuleb lõhestada täpselt puidu kahe põhilõike, radiaalse ja tangentsiaalse pikilõike sihis. Täpsetest lõigetest sõltub määramise edukus.

Kuupsentimeetri puidu eemaldamine oleks Ackermanni skulptuuridele tekitanud märgatava haava. Seepärast piirdusime proovivõtul enamasti väiksema puidutükiga, kui Euroopa puiduanatoomid soovitavad. Muidugi, põhimõtteliselt saaks mõnegi puuliigi kindlaks teha ka ainult ühe ruutmillimeetri suuruse lõigu järgi, kuid nii väikeste lõikude käsitsemine on keeruline, nõuab erivahendeid.

Meie puiduproovid nägid välja sellised nagu see minigrip-kotikeses proov nr. 7 (kaks puidutükikest). Võtame neist ühe kotikesest välja ja asetame mõõduks kõrvale 2-eurose mündi. Mis puuliigiga on tegemist? Karta on, et paljalt pealevaatamisega seda kindlaks ei tee (mündil kujutatud puuliik ei ole vihje).

Proov nr. 7 Karuse altarifiguurist (Tilia ehk pärn)

Puidutükikesel tuleb üles leida puidu kolm põhilõiget (ristlõige, radiaalne ja tangentsiaalne pikilõige) ning nendest tasapindadest teha õhukesed lõiked, mis mikroskoobi all läbi paistavad ja näitavad puuliigile iseloomulikke tunnuseid. Kuidas seda täpselt tehakse, jäägu siin kirjeldamata. Igatahes avaneb mikroskoopi sisse vaadates täiesti uus ja imeväärne mikromaailm, mille olemasolu pühakute kujude ilmetesse süüvides aimatagi ei oska. Näiteks sellel mikrofotol on männipuidu radiaalne pikilõige. Iseloomulikuks tunnuseks on ellipseid või pigem lennukiaknaid meenutavad ümarkandilised aknakesed. Ei hakka lugejat koormama pildil paistvate anatoomiliste detailide nimetustega.

Männipuidu radiaalne pikilõige mikroskoobi all

See on aga pärnapuidu ristlõige mikroskoobi all. Näha on valgete ringide ja ovaalidena paistvad suurte soonte ristlõiked. Ristlõikepinna jaotavad osadeks pildil rõhtsihiliselt kulgev aastarõngaste piir ja sellega risti kaks tumedat säsikiirt. Märgin veel, et mikroskoobipiltide oranžikas või pruunikas toon ei ole midagi puuliigile ainuomast, vaid tuleneb mikroskoobi valgusallikast. Pilti võib teha erinevas valguses.

Pärnapuidu ristlõige mikroskoobi all

Küll aga tuleb öelda mõni sõna selgituseks puidu määramise tulemuse täpsuse kohta. Kõneleme küll puuliigi määramisest, kuid tegelikult saab mikroskoopilise määramisega teada vaid puu botaanilise perekonna, mitte liigi. Sama perekonna lähedaste sugulasliikide puit on üksteisest mikroskoopiliste tunnuste järgi eristamatu. Näiteks hariliku männi, mägimänni ja musta männi puit on mikroskoobi all ühesugune. Kuid kui teeme kindlaks, et Karuse kiriku kantsli trepi aluslauad on männipuidust, siis väga suure tõenäosusega on need valmistatud hariliku männi puidust, kuna mägi- ja must mänd meil ei kasva. Kontekst paneb liigi paika.

Puuliikide teema lõpetuseks tehkem väike kõrvalepõige Nõo kirikusse, Pariisi ja Aafrikasse. Nõo kiriku altariseina ehtivad neli suurt apostlifiguuri said tellitud kunstnik J. Koortilt, kes pastor M. Lipu elumälestuste järgi olla teinud kujud salapärasest “Aafrika eeteri puust”, Fr. Tuglas aga kirjeldab oma reisimälestustes, kuidas J. Koort mässas Pariisis Nõo altarikujusid tammepuust välja tahudes. “Aafrika eeteripuud” ei õnnestunud Internetist ega botaanilistest teatmikest tuvastada. Väga võimalik, et tegemist on kogemata tekkinud veaga, kus kirjapildis “eebeni puu” loeti välja valesti. Kas Nõo kiriku altarifiguurid on siis valmistatud eebeni- või tammepuust? Mõlemad oleksid võimalikud. Ent Nõo kiriku suured kujud on värvitud mustaks. Eebenipuit ja tammepuit on tumedad väärispuidud, mis vähemalt praeguste arusaamade järgi ei oleks vajanud värvimist, vaid olnuksid kaunimad ehedal kujul. Nõo kiriku ühest apostlifiguurist võetud puidukillukesest selgus, et musta värvi alt paljastuv helevalge puit ei ole ei eebeni- ega tammepuit.

[mootorratturid]

Kevin Saar läheb kodusel EM-etapil esikohta kaitsma

Eeloleval nädalavahetusel sõidetakse Kiviõli #Motofestivali raames ka quadide #motokrossi Euroopa meistrivõistluste eelviimane etapp. Eelmisel aastal koduetapi võitnud ning hooaja lõpus ka Euroopa meistritiitli pälvinud Kevin Saar juhib ka tänavuseid meistrivõistluseid ja loodab Kiviõlis eelmise aasta tulemust korrata. #mootorratturid

Eeloleval nädalavahetusel sõidetakse Kiviõli Motofestivali raames ka quadide motokrossi Euroopa meistrivõistluste eelviimane etapp. Eelmisel aastal koduetapi võitnud ning hooaja lõpus ka Euroopa meistritiitli pälvinud Kevin Saar juhib ka tänavuseid meistrivõistluseid ja loodab Kiviõlis eelmise aasta tulemust korrata.

Kuigi enne eelviimast EM-etappi on Saar meistrivõistluste liider, siis hooaeg ei…

[mootorratturid]

Lucas Leok tuli Itaalias EMX65 klassi euroopa meistriks

Lucas Leok tuli Itaalias EMX65 klassi euroopa meistriks

Laupäeval toimus Itaalias Riola Sardo krossirajal EMX65 ja EMX85 klasside euroopa meistrivõistluste finaal. EMX65 klassis tegi suurepärase võistluse Lucas Leok, kes kahe süõidu kokkuvõttes euroopa meistriks krooniti. Avasõidu stardist ei saanud Lucas just kõige paremini minema, kuid esimene kurv tuli õnneks hästi välja ning ta asus rajale kuuendana. Leok aega ei raisanud ja raskel liivarajal…

[mootorratturid]

Kevin Saar tuli kuuendat korda Eesti meistriks

Kevin Saar tuli kuuendat korda Eesti meistriks

Eile sõideti Türil Kihli krossirajal Castrol Eesti motokrossi meistrivõistluste eelviimane etapp külgkorvidele ja quadidele, kus korvidel võtsid etapivõidu Kert Varik ja Lari Kunnas ning quadidel oli taas parim Kevin Saar, kes kindlustas mõlema sõiduvõiduga ka endale kuuenda järjestikuse Eesti meistritiitli.

Quadidel ei andnud viimase kolme aasta Euroopa meister Kevin Saar (pildil nr 311, Yamaha,…

[mootorratturid]

Hannes Soomer jätkab 2019 aastal Racedays Honda meeskonnas

Hannes Soomer jätkab 2019 aastal #Racedays #Honda meeskonnas. #mootorratturid

Selle aasta Eesti Superbike klassi meister Hannes Soomer jätkab 2019 aastal Racedays Honda meeskonnas Maailmameistrivõistluste World Supersport klassis. Soomer osaleb MM’il täishooaja, mis koosneb üheksast etapist Euroopas ning etappidest Austraalias, Kataris, Argentiinas ning Tais.

2018 hooajal saavutas Soomer MM’I üldarvestuses 16. koha, saavutades Portugalis kõrgeimaks võistlustulemuseks 7.…

[mootorratturid]

Kevin Saar võitis Poola EM etapi ja tõusis sarja liidriks

Kevin Saar võitis Poola EM etapi ja tõusis sarja liidriks

Poolas Cieszynis peeti quadide Euroopa meistrivõistluste neljas etapp, kus oli heas hoos valitsev Euroopa meister Kevin Saar, kes tänu etapivõidule kerkis ka tänavuse meistrivõistluse esimeseks.

Kvalifikatsioonis lõpetas Saar (Honda) küll poolaka Roman Gwiadza (Yamaha) järel teisena, kuid võistlussõitudes eestlane konkurentidele erilist sõnaõigust ei andnud.

Esimeses sõidus edestas Saar teiseks…

[mootorratturid]

KIVIÕLIS ALGAVAD KÜLGVANKRITE JA QUADIDE EESTI MEISTRIVÕISTLUSED

Täna sõidetakse Kiviõlis asuval krossirajal, kus peetakse juba aastaid korvide MM- ja quadide EM-etappe, Eesti meistrivõistluste avaetapp just nendele mainitud masinaklassidele. Oma osalemisest on juba teatanud Quadide valitsev Euroopa meister Kevin Saar ja enamus Eesti parimatest korvitiimidest. #mootorratturid #quad #mootorratas

Täna sõidetakse Kiviõlis asuval krossirajal, kus peetakse juba aastaid korvide MM- ja quadide EM-etappe, Eesti meistrivõistluste avaetapp just nendele mainitud masinaklassidele. Oma osalemisest on juba teatanud Quadide valitsev Euroopa meister Kevin Saar ja enamus Eesti parimatest korvitiimidest.

Quad Open klassis on kohal kõik Eesti parimad, kes viimastel aastatel ka meie rahvuskoondiste ridades…

[mootorratturid]

KEVIN SAAR VÕITIS MOTOKROSSI EMV AVAETAPI, KORVIDEL VÕIDUTSESID NORMAK JA KASESALU

Eile sõideti Kiviõli Seikluskeskuses, kus peetakse juba aastaid korvide MM- ja quadide EM-etappe, motokrossi Eesti meistrivõistluste avaetapp Quadidele ja külgvankritele. Quadidel oli parim valitsev Euroopa meister Kevin Saar ja korvidel Markus Normak/Karl-Albert Kasesalu. #mootorratturid #eesti

Eile sõideti Kiviõli Seikluskeskuses, kus peetakse juba aastaid korvide MM- ja quadide EM-etappe, motokrossi Eesti meistrivõistluste avaetapp Quadidele ja külgvankritele. Quadidel oli parim valitsev Euroopa meister Kevin Saar ja korvidel Markus Normak/Karl-Albert Kasesalu.

Quad Open klassis olid kohal kõik Eesti parimad, kes viimastel aastatel ka meie rahvuskoondiste ridades osalenud. Avasõitu…