#Eesti politsei

[jeintalu]

Politsei määras viiele Palestiina toetusmeeleavaldusel osalejale rahatrahvi

"Politsei selgitas, et eemaldas meeleavalduselt kokku viis inimest ning alustas nende suhtes väärteomenetlust karistusseadustiku paragrahvi 151’1 alusel, mis käsitleb rahvusvahelise kuriteo toetamist ja õigustamist."

Eesti politsei peaks ettevaatlikum olema.

See, mida Iisrael praegu Gaza sektoris teeb, on genotsiidi õpikunäide.

Eesti politseil on tekkinud head šansid, et tulevikus mõistetakse mõned pagunikandjad rahvusvahelises kriminaalkohtus süüdi genotsiidile kaasaaitamises.

[brrrrrism]

"Neljas versioon" - Hugo Vaher

Kirjastus: Eesti Raamat Lehekülgi: 224 Ilmumisaasta: 2024 Ikka ja jälle tahan proovida midagi teistsugust, midagi, mis varem pole peale läinud. Ent mis võiks olla veel parem, kui kohe kaks kriteeriumi või teemat omavahel kombineerida. Näiteks kodumaine kirjandus ja ulme, kaks žanri, mida loen võrdlemisi harva. Tutvustus raamatu tagakaanel: Uurija Thomas Homaś oli oma kolmekümne viie aastase…

[maximuscosmo-blog]

SMS

Te olete äärmiselt huvitav ja üli-kaunis naine. Tahaks 24/7 koos olla elu lõpuni, Aga ehmuda pole vaja. Mulle meeldib teksti-chattida ja helistada ja internetis on lõputult jutu-tubasid jne .. Aga kõik on lollus (ja 99% inimkonnast on ajuvabad ja kõigil mingid telefonid käe külge liimitud (USA's veel teevad meeleavaldusi "we are The 99%" )) Kõik on pettused. Aga Euroopa Standard peab olema (näiteks iphone laadija-pistik) - Arhitektid peavad läbi seaduste ja standardite arvutama jne ,, ( aga neil on Saksamaal ja USA's super-arvutid reaalse tehisintellekt'iga - Boeing reisilennuki arvutab läbi ( mitte mingi mängukas Siiri ) .. Mingi 1 miljon youtube videot olen vaadanud , aga kõik olen ära unustanud mis iial oli - iga päev algab nullist (nagu Foo Fighters - "Best Of You") - vot seda kuulangi .. ja õhtul itaalia muusikat .. Itaalia RAI play televisioon on ka - väga head tele-saated .. Aga KELLELGI pole iial aega et minuga suhelda. .. ( aga politseid ma tean juba - siis tuleb tähitud kiri ja uurija (auto-kõks vms)) .. Soomes ka, tüübid panid sigaretist prügikasti põlema ja käisid politseis,.. Tarmo Vana-Vigalast ka näiteks .. Vana-Vigalas käisime, seal on ainus töökoht küla-pood,, no muidugi lähevad kõik Soome tööle. Ma olen käinud Soomes Rootsis Saksamaal Inglismaal .. Aga ma arvan et ma olen Valgevene-Läti-Poola hübriid, EESTIS. ( Ameeriklannad ütlevad ka alati - Mexican-German-Irish vms, Native-American/Hispanic/Swedish ) - Podcast'e kuulasin lõputult .. jne

takso äppides oli ka "ranking" (hinnang) .. Ilmselt keerleb mehi NII palju, nagu galaktikad lõputus kosmoses .. Miljonäride perekonnad, abikaasad, armukesed .. Siis on veel noored USA lauljad ja interneti-kuulsused kellel on miljoneid fänne .. USA - Šveitsi vahel .. Film oli ju - Leonardo DiCaprio ( kõik filmid vaatasin ka ära .. Eesti käisin läbi ) .. Moller nägi Floridas miljonärist sutenööri ,, Seksi-äris keerleb miljardeid USA's .. Lõputu jutt "Äkki kirjutad raamatu" Aga kõik pidavat korduma - meie DNA on ka nii algeline et meie teisikud eksisteerivad kuskil teises galaktikas .. Aga neil on teada et metoriit läheneb (nagu see mis dinosaurused hävitas) ja iga täht plahvatab lõpuks ja galaktikad tõmbuvad kokku

[pilzsuddaempfe]

Hallo liebe Bibi-Fans und Estland-Fans, tere head eesti kuulajad!

In Folge 81 möchte Bibi in die Fußstapfen meiner estnischen Nanny treten: In Hörspielfolge 33, Bibi als Babysitter, ergibt sich für unsere Lieblingshexe die Gelegenheit, Frau Schallers Zwillinge Micky und Dicky in Pflege zu nehmen, da Frau Schaller verreisen muss. Bibi möchte so ihr Taschengeld aufbessern. Aber so einfach, wie sie sich das Babysitten vorgestellt hat, ist es dann doch nicht und sie übertritt das verhängte Hexverbot.

Ihr erfahrt, warum Bibi nicht mit den Zwillingen klarkommt, was sie hext und warum die Hexerei sich nicht alleine rückgängig machen lässt, was danach mit den Zwillingen passiert und warum letzten Endes Barbara Bibi wieder einmal aus der Patsche helfen muss. Auch für die Erwachsenen gibt es aus dieser Geschichte etwas zu lernen.

Auch diese Folge hat wieder estnische Spuren zu bieten. Babysitter:in heißt auf Estnisch "lapsehoidja", Zwillinge "kaksikud", Baby "beebi", U-Bahn "metroo" und Polizei "politsei".

Danke, dass ihr wieder eingeschaltet und zugehört habt. Ich wünsche euch ein schönes Wochenende und viel Spaß beim Hören / Ma soovin teile ilusat nädalavahetust ja head kuulamist ☺️🧙🏻👶👶🍼

Eure Pilzhexe "aus Estland" ☺️🧙🏼‍♀️

[gta5ca]

2018/2019 Estonian Police Skoda Superb (Eesti Politsei Skoda Superb 2018/2019)( Model is FBI )

[hybriidmootor]

hübriidment mendib maal ja vees kohvi-sõõriku hübriidmootoril

[kinnisvarakool]

Domus Kinnisvara: Üürilepingu sõlmimine teisest riigist tulnud kodanikuga

Domus Kinnisvara: Üürilepingu sõlmimine teisest riigist tulnud kodanikuga

Aina globaliseeruvamas maailmas on muutunud üha rohkem tavalisemaks rahvaste segunemine. Nii on ka meie Eesti pinda puudutamas mitmed välismaalased, kes on siia tulnud õppima või töötama. Üldjuhul soovitakse oma koduriigist eemal olles eluaset uues kohas üürida mitte osta. Mida tuleb jälgida, kui läheb üürilepingu sõlmimiseks välisriigi kodanikuga? Välismaalaste seaduse alusel on üürileandja…

[reebok1985]

За прошлый год в Эстонии конфисковали свыше 750 кг наркотиков и психотропных веществ! #estonnia #tallinn #newshypeinsta #jevgenigadget #reebokzenya1985 #videorusest #police#politsei#eesti#youtube#instagram#feecebook#stars#news#narko (at Tondi, Harjumaa, Estonia) https://www.instagram.com/p/B86Xs-mjOUo/?igshid=1d0deoiwjaps8

[kirsiroosa]

suure algustähe reeglid inglise keeles: oi, kas sa unustasid ära mis sõnad peab lause sees suure tähega kirjutama? ära muretese, niikuinii keegi ei pane seda tähele. :)

suure algustähe reeglid eesti keeles: kui sa julged isegi MÕELDA lause sees vale sõna suure algustähega kirjutamisele, siis manifesteerub su põhikooli eesti keele õpetaja kell kolm öösel su tupppa ja peksab su läbi. linnas on sireenid. selleks ajaks kui su õpetaja lõpetanud on, on politsei juba saabunud. sa lähed pikaks ajaks trellide taha.

[mariannikunstiblogi]

“Viimsepäeva kadetraal“ Edwad von Lõnguse isikunäitus

1. juulil käisin Tallinna Biennaali raames Edward von Lõnguse esimese isikunäituse “Viimsapäeva katedraal” avamisel. Näitus oli üles pandud Ülemiste citys asuvasse tööstushoonesse ning näituse kuraatoriks oli üks Tallinna Biennaali eestvedajatest Andra Orn.

Näituse avamine. Foto autor: Tanel Murd

Tegemist oli Lõnguse esimese isikunäitusega, kus olid välja toodud Lõnguse tööd tema tegutsemise algusaastatest saati, kui ka spetsiaalselt selleks näituseks loodud tööd.  Edward von Lõngus on tänavakunstnik, kes teeb oma töid erinevatele pindadele tänavaruumis kasutades enamasti stencil tehnikat. Näitus ‚‚Viimsepäeva katedraal” keskendus rahale, tarbimisühiskonnale, sotsiaalsetele normidele ja sellele kuidas raha meid ükskord ka hävitab. Minu arvates oli näituse idee väga sobiv tänapäeva ühiskonda ning kõneksa väga paljudele.

Näitus oli irooniliselt 19. sajandil ehitatud tööstushoones, kus omal ajal tehti Venemaa tuumajaamadesse keemilisi elemente ja mis tänapäevase rohelise mõtlemisega rängalt vastuollu läheb. Tööstushoone oli jaotatud justkui kolmeks lööviks nagu katoliku kirikud. Tohutu suur tööstushoone oli kindlasti uudne lahendus näituse eksponeerimiseks, jättes väga suursuguse kuid samas kõheda tunde.

Keskmises ‚‚löövis” seisis altarimaalina Lõnguse oma stencil tehnikas tehtud versioon Sixtuse kabelis asuvast Michelangelo altarimaalist, kus Jeesus oli asendatud taevast alla sadava rahaga, mida inimesed kummardasid. Sama löövi ühes seinas oli Lõnguse oma versioon Notke ‚‚Surmatantsust”, mille vastas oli peegel, mistõttu said ka näituse külastajad justkui osaks surmatantsust. Altarimaali vastas asus elektrooniline maailmalõpu kell, mis luges sekundeid maailma lõpuni, iga kord kui taevast raha alla sadas, hakkasid sekundid kiiremini jooksma.

Esimeses löövis olid välja toodud Lõnguse varasemad tööd ning sealt tuli välja tema kujunemise lugu ja oma kindla käekirja tekkimine.

Teises küljelöövis olid üles pandud erinevad Lõnguse teosed, mis seondusid rahaga. Näiteks Tammsaare ja Koidula peale eorole üleminekut töötuks jäämas või oksjonil väga kõrge hinnaga müüdud teosed. Lisaks oli seal teisi töid, mis kritiseerisid ja naeruvääristasid tänapäeva ühiskonna rahakesksust.

Minu meelest oli selles osas kõige iroonilisem teos ‚‚Ehtne võlts”, kus Lõngus oli hiina e-poest ostetud odavale oma töö võltsingule oma allkirja pannud ning selle oksjonil kõrgema hinnaga maha müünud kui originaalteose.

Ehtne võlts

“Ehtne võlts” on koopia Lõnguse enda tööst "Kannahabe ja nõiakütt", mis viib kokku lasteraamatu tegelase Sammalhabeme ja Eesti politsei, pöörates tähelepanu Politsei võitlusele järjest enam leviva narkoprobleemi vastu. Nagu ka teised Lõnguse tööd on töö kõnekas erinevatele gruppidele oma äratuntavate tegelaste tõttu. Erinevat paljudest teistest Lõnguse töödest on teos värviline, mitte mustvalge. Värvilisena tulevad paremini esile nii Sammalhabe ja ta habe kui ka Eesti politsei oma vormiriietuses.

Teos "Kannahabe ja nõiakütt" on tehtud stencil tehnikas tänavale, kuid “Ehtne võlts” on odav Aliexpressis müügil olnud plakat. Hiina e-pood müüs Lõnguse teose koopiaid internetis ilma tema loata, kuid juriidiliselt oleks sellise suurfirmaga võitlemine raske, aeganõudev ja ääretult kulukas ning Lõngus kasutas juhust hoopis enad reklaamiks ära. Ostes oma tööst koopia 15,56€ eest ja pannes sinna ola allkirja, pani Lõngus töö uuesti oksjonile, tõstatades küsimuse kumb on väärtuslikum kas kunstiteos ise või allkiri seal all. 2019 müüdi “Ehtne võlts” oksjonil maha 2550€ eest, teos kuulub eraomanikule. Kuigi alguses tundus töö nagu tavaline Lõnguse töö, siis just tema irooniline taust tegi teose meeldejäävaks.

[jeintalu]

EESTI POLITSEI DESPOTISM

ÜRO 1948 "Jaotamisotsus" andis juutidele Palestiinas territooriumi oma riigi rajamiseks.

Kohalikud araablased olid Ühendkuningriigi poolt okupeeritud ja neil ei olnud veto-õigust ega isegi hääleõigust.

Paljud neist ei olnud Iisraeli riigi rajamisega nõus.

"Jõest mereni!"

on loosung, mis täispikkuses on selline:

"Jõest mereni, Palestiina saab vabaks!"

See tähendab nõuet, et Jordani jõest kuni Vahemereni peab olema Palestiina riik.

Selle nõude järeldusena peaks Iisrael vabastama Palestiina alad, mida ta on okupeerinud ja mida ÜRO talle ei määranud.

Ent sellest nõudest järeldub ka, et Iisraeli riik tuleb likvideerida.

See tähendab ÜRO 1948 otsuse eitamist, selles mõttes, et seda otsust peetakse illegaalseks.

Kõik palestiinlaste vabastusorganisatsioonid sellist nõuet ei esita ja on põhimõtteliselt nõus "Kahe riigi lahendusega".

Ent Hamasi eripäraks on nende loosung

"Iisraeli ei ole olemas"

Nad räägivad Iisraeli riigi asemel "Sionistlikust entiteedist".

Eesti politsei arreteeris Palestiinat toetaval demonstratsioonil meelevaldselt 5 inimest loosungi

"Jõest mereni!"

eest.

Nad tõlgendasid seda üleskutsena agressioonile ja terrorismile.

Sel juhul, miks ei ole Eesti politsei arreteerinud näiteks Henn Põlluaasa, EKRE juhtfiguuri, kes avalikult nõuab, et Venemaa peab Eestile tagasi andma Petserimaa ja Narva jõe tagused alad?

Miks Eesti politsei ei süüdista terrorismis neid jaapanlasi Eestis, kes avalikult räägivad, et Venemaa peaks Kuriili saared Jaapanile tagasi andma?

Eesti politsei loogika järgi on nad kõik ju agressorid ja terroristid.

[brrrrrism]

"Liiga palju armastust" - Birk Rohelend

Kirjastus: Rahva Raamat Lehekülgi: 286 Ilmumisaasta: 2023 Peale esimese osa lugemist avastasin, et valmimas on ka samanimeline telesari. Ainuüksi esimese raamatu põhjal. Ent nagu ikka, uued raamatud tulid koos uute filmide ja sarjadega peale ning Otto Müller läks sootuks meelest. Kuniks ilmus sarja teine raamat. Lugesin raamatu ühe jutiga kaanest kaaneni ja magustoiduks vaatasin veel kogu…

[kirkeerbi]

Kõik sai alguse naljast

Vähem kui aasta tagasi hakkasime Anderiga naljatama, et aa lähme ka Austraaliasse, paljud tuttavad on käinud ja neil on seal hästi läinud. Hea nali oli. Ja kuigi veebruaris taotlesime viisad, märtsis ostsime piletid, aprillis tegime kindlustuse, mais, juunis ja juulis kogusime raha, tundus ikkagi kogu see ettevalmistus ebareaalne olevat. Justkui keegi teine läheks aastaks või kauemaks teisele poole maakera edu otsima, justkui keegi teine hakkaks võõras riigis võõraste inimestega koos elama, tööd tegema, olemeprobleeme lahendama jne. Igatahes lennupiletid olime ära ostnud ja kuna meil ostmise hektkel üleliigset 100€ arvel ei olnud otsustasime, et ärme siis seda pakketti võtta, mis võimaldab vajadusel lendu edasi lükata või tühistada. Seega olime kohustatud 29. juulil Riiast lennukile minema. HUVITAV FAKT! Lennupiletite hind oli ca 1100€ (saime soodsalt) ja ma polnud vaat et jõudnudki veel “osta piletid” vajutada, kui juba tuli Swedpanga äppi teade, et olen 1100€ võrra vaesem... Rahal on kiired jalad.

(Ander oli väsinud juba teel Riiga)

Nõnda me siis sättisime end 29. juulil Riias AirBalticu lennule, mis viis meid esialgu Rootsi. Poolteist tundi kestnud lend oli mu elu üks halvemaid, mitte et ma oleks väga palju lennanud, aga siiski. Propeller lennuk, pisike, põrisev, hirmus, kõikus juba maapeal tuule käes. Mina närveerisin, et ei tea, kuidas ja kas üldse jõuamegi Stockholmi, Ander seevastu, vaadanud pikalt ja pingsalt aknast välja, oli rahulik ja juurdles AirBalticu logo üle lennuki tiival: “Ei tea, kas see on värvitud või kleebitud? Vist ikka värvitud, siin on mingid lahtikäivad luugid, hingede peale oleks liiga keeruline kleebiseid panna.” Jah, mille üle keegi aru peab... Lõpuks hakkas lend peale ja täpselt nii halb ta oligi nagu ma arvasin, kuid seevastu järgmised kaks lendu Qatar Airwaysiga heastasid selle kehva lennu mitmekordselt.

(Kahekorruseline Qatar Airways lennuk (väikelennuk nagu piletil kirjas oli))

2.5 tundi oli Stockholmis aega ümberistumiseks, kõik sujus. Kuuetunnine lend Dohasse (Saudi-Araabia kõrval) oli vägagi talutav, söögid, joogid, filmid, mis on hiljuti jooksnud kinodes, muusika jne. Ja kuus tundi oligi möödas ning algas meie jaoks kõige pingelisem ümberistumine. 

Jõudnud Dohasse tegime plaani valmis, et otsime esmalt lennunumbri järgi terminali ja värava üles, proovime turvakontrollis trügida nii ette kui võimalik ja siis jookseme elu eest, sest tund aega lennujaamas ümberistumiseks on ilmselgelt liiga vähe. HUVITAV FAKT! Lennupaketti ostes olime väga õnnelikud, et lend kestab kokku 22 tundi ehk ümberistumisteks on väga vähe aega ehk me ei mõelnud sellele esialgu. Me ei osanud arvestada, et lend võib hilineda, otsitav terminal võib asuda kilomeetri kaugusel, pagasikontrollis võib esineda probleeme või on hädasti vaja enne uut lendu WCs käia. Meil läks siiski õnneks, kuid jõudsime väga täpselt. Ees ootas 11 tundi lendu, ajataju kadus juba Stockholmis, ööl ja päeval ei teinud enam vahet. Magamise, kolme söögikorra, filmide vaatamise, ristsõnade lahendamise vahel piidelsime aga lennupikkust. Veel 9 tundi lennata. Veel 5 tundi lennata. Veel 3 tundi lennata. veel pool tundi lennata. Ja maandumine. Austraalia. Tere!

(Esimene udune vaade lennuki aknast Perthile)

Ja siis suundusime takistusrajale. Lennukis täidetud deklaratsiooni leht koos passi, telefonide ja telefoni paroolidega tuli anda vastupuiklemata tolli/politsei/karmide turvatöötajate vms kätte. Jäime ootama. Ander kutsuti vestlusele, tehti pilt, võeti sõrmejäljed. Mind kutsuti vestlusele, tehti pilt, võeti sõrmejäljed. Küsiti elu kohta Eestis, küsiti elukoha kohta Austraalias. Saime kätte oma pagasi. Kõik võeti lahti, kõik vaadati läbi. HUVITAV FAKT! Olime kaasa võtnud aasta või rohkema jagu erinevaid raviemid (igaks juhuks, kunagi ei tea) ja midagi ei võetudki ära. Isegi meie laadung komme ja soojaks läinud juustupulgad jäeti alles. Vedamine! 

(Deklaratsioon, mis tuli lennukis täita)

Kokku olime turvakontrollis 2 tundi kuni meid lõpuks edasi lasti ehk kuni meile EXITit näidati ja olimegi vabad. Vabad Austraalias, kohaliku aja järgi u kell 21 (Eestis kell 16) istusime oma nelja kotiga Perthi lennujaamas, ees ootav elukoht 20 km kaugusel. Muide pool kuus õhtul on siin juba kott pime, kraade u 12, valgeks läheb u kl 7 hommikul. Seega me võtsime selles ööpimeduses ja külmas takso.

Kella kümne aeg pani takso meid väidetava Austraalia elukoha juures maha ja auto tuled kadusid kaugusesse. Me koputasime ja kolistasime, kolistasime ja koputasime ja tekkis tunne, et ongi nii, saimegi petta. Naer kippus vaid suule. HUVITAV FAKT! Lennujaamas küsiti meilt vähemalt seitse kui mitte rohkem korda üle, et kuna me pole inimest, kes meile majutust pakub kunagi näinud, siis kuidas saame kindlad olla, et meid päriselt elukoht ees ootab. Ega me ei saanudki kindlad olla, ega me ei mõelnudki, et meid võidaks petta enne, kui lennujaamas räägiti, et selliseid juhuseid on väga palju, kus seljakotirändurid jäävad ööpimeduses lageda taeva alla.

Nii me siis olime u 5 minutit ukse taga kolistanud, kui maja juurde tagurdas auto. Eestlane, naerusuine. “Ma käisin korraks ära, koristasin parajasti, tõin sõbra juurest harja,” teatas ta rõõmsal häälel, õuehari pihus. Hästi, petta ei saanud, toad on puhtad, korras, ainult kole külmad. Nõnda me siis vestlesime, tutuvsime oma toa ja maja ja reeglitega. Ning nagu jutukas majakaaslane Rainer ütles: ”Praegu on Austraalias talv, need majad ei pea ei sooja ega külma,” ja me magasime tol esimesel ööl kängurumaal nelja tekiga.

[6igusriik-blog]

EKRE pole õigusriigile suurem oht kui oravad või sotsid

Koalitsiooniläbirääkimiste tuules on kõige muu hulgas välja hõigatud ka seda, et EKRE valitsusse laskmine ohustab õigusriiki. Pinnas on vastuseisuks juba laetud juba varem - sügisel teatas Jevgeni Ossinovski, et kuni EKRE ei austa demokraatliku õigusriigi põhimõtteid, pole neil valitsusse asja. Kuid eelnevate koalitsioonide poolt auklikuks lastud õigusriiki ei hakka ohustama EKRE rohkem kui eelnevad koalitsioonid seda teinud on.

Alustuseks olgu märgitud, et see pole minu kaitsekõne EKREle, vaid see on mure õigusriigi pärast, mis lähtub viimaste aasta sündmusest ning mida ajendas kirjutama võimuvõitluses viljeletav silmakirjalikkus. Loomulikult ei ole võimalik nõustuda EKRE meetoditega, mis on neil õigusriigi tagamiseks suust välja pursatud: kohtunike valimine pole kohe kindlasti midagi sellist, mis tuleks Eestis õigusriigile kasuks. Ei saa õigustatuks pidada Martin Helme soovi kohtunike päid veeretada konkreetse lahendi pinnalt, mida noor kaabu kritiseeris. Veel vähem saan toetada surmanuhtluse taastamist. Kuid nüüdseks ühiskondliku hüsteeria mõõtmed võtnud mure õigusriigi säilimise üle ei tundu niivõrd mure õigusriigi pärast, vaid lihtsalt soovist mitte näha EKREt valitsuses.

Kus oli mure varem?

Eestis kuulatakse kriminaalmenetluse raames inimesi massiliselt pealt, lisaks on kaitsepolitseil ja välisluurel õigus jälitada teabehanke korras inimesi ning mitte midagi selgitada, sest tegemist on riigisaladusega, vandeadvokaat Oliver Nääs on sellele korduvalt tähelepanu juhtinud. Vandeadvokaat Leon Glikman on väga järjepidevalt peaaegu iga aastaselt viidanud statistikale, et 99% süüdistatutest mõistetakse süüdi. Karistusregistris on üle poole tööealisest elanikkonnast.

Prokurörid ja kohtunikud on samas majas. Prokuratuuri juht ja KAPO kõrge ametnik on abikaasad. Isegi kui jõuametnikud huvide konflikti ei näe ja kõik lausa ongi aus, siis sellest ei piisa, vaid õigusriigis peab kõik ka näima aus. Vanglasüsteemis paneb võim oma jonnakuses ohtu vangi elu, et lõhkuda väidetav vanglakultuur. Ettevõtjad näevad kahtlaselt palju majandustegevuse käigus tekkivates vaidlustes riigiga ja riigiettevõtetega kahes esimeses astmes „riigil on alati õigus“ mentaliteeti. Eelnevalt loetletud õigusriigile varju heitvad asjaolud pole seni tekitanud sellist hüsteeriat, mis valitseb praegu ega tõsist soovi õigusriigi eest seista, kuigi neid on meedias kajastatud.

Kahepalgelisus õigusriigi eest seismisel

Kui vahistati Tallinna Sadama toonased juhid, teatas reformierakondlasest Riigikogu liige Valdo Randpere TV3-e eetris („Seitsmesed uudised“, 24.01.16), et tema oleks nõus sadama juhid, kahtlusalused, maha laskma! Sest selline oli karistus korruptsiooni eest ka Nõukogude ajal. Kas see on märk austusest õigusriigi vastu? Kus olid praegu aktiveerunud jõudude kurvad kaebekirjad, teemaviited ja vihased reaktsioonid avaldusele, mille sarnased ei sobi Eesti parlamendiliikmele, vaid punasele rahvakomissarile! See ei erine mingil moel soovist veeretada kellegi päid või taastada surmanuhtlus.  (Vähemalt pole keegi kaabudest lubanud kellegi peal kauges tulevikus, mil Mart Helme soovunelmas on tema parteil 51% kohtadest parlamendis, surmanuhtlust hakata rakendama ilma kohtuotsuseta.) Hiljuti lisas Randpere võitluskaaslane Taavi Rõivas oma profiilipildile südame, #kõigiEesti, lisaks teatas, et Eesti pole kuri ja sallimatu. Loodan, et ta ütles seda täna ka Randperele, kui ta seda juba toona ei teinud.

Rääkida Rõivasest ja kõigi Eestist. 2015 toimus Harku kinnipidamisasutuses mäss, mille maha surumiseks kasutasid kiirreageerijad erivahendeid. Toona teatas Pevkur, et politseinikud käitusid ainuõigesti. Politsei sisekontroll tuvastas, et võimuesindajad valetasid ja edastasid väärinfot ning kummikuuli sai korraldustele allunud rahumeelne noor mees, kes läks lihtsalt kostunud häälte peale koridori kaema, mis toimub.

Pärast sisekontrolli tulemuste selgumist teatas Taavi Rõivas valitsuse pressikonverentsil, et vaatamata sellele, et rikuti reegleid ja reageeriti üle, on see ohuolukordades paratamatu ja me ju keegi ei taha, et politsei reageeriks siidikinnastes. Tuletan meelde, et me räägime inimesest, kes sai täiesti ilma asjata kummikuuli, sest ta lihtsalt oli selles asutuses. Nüüd on Rõivasel aga mure õigusriigi pärast, #kõigiEesti, v.a kinnipidamisasutustes viibijatele. See ongi meie #startupEesti ja #sõbralikEesti. Ei toona tundnud selle liberaalse õigusriigi pärast muret toonane valitsuse liige Jevgeni Ossinovski ega ükski teine praegust laiemalt tuntud progressiivse Eesti eest võitleja, kes nüüd justkui liberaalse õigusriigi säilimist kaitsvad rüütlid oleks #kahepalgelineEesti.

Pole mõtet pikemalt hakata lahkama, kuidas mõned poliitikud on võtnud sõna Savisaare osas menetluse lõpetamise kohta, pidades seda õigusriigi riiveks ja kohtuvõimu usaldusväärsust vähendavaks. Sellised sisutud kraaksatused, mis kritiseerivad kohtuvõimu poolt rakendatud seadusest tulenevat halastust üksikisiku suhtes, on õigusriigile palju suuremaks ohuks kui hüpoteetiline populismist süljatud justiitsreform, mille mitte-elluviimise tõenäosus on sama suur kui Glikmani väljatoodud tõenäosus süüdistatava süüdi mõistmisel.

Tunnusta õigusriiki

Õigusriiki ei eksisteeriks ilma demokraatiata. Demokraatia osaks on vabade valimiste tulemuste tunnustamine.. Kui praegust „õigusriigi eest võitlejad“ reaalselt hooliks õigusriigist, siis alustaks nad sellest, et tunnustaks parlamentaarse demokraatia iseärasusi. Sellega tunnustad ka õigusriiki.

Minu ideaalides poleks EKREt valitsuses ega isegi mitte parlamendis, kuid see on olnud väga paljude Eesti inimeste tahe, mille ignoreerimiseks kõlavad üleskutsed kahjuks meenutavad midagi, mis kuulub meeleheitlikult võimu peagi kaotavate, kuid viimases hädas üritada hoidvate diktaatorite esmaabipakki. Kui EKRE ei meeldi, siis tulebki seda lihtsalt öelda, mitte kiskuda poliitilisse kemplusesse õigusriigi eest seismine, kui varasemalt pole õigusriik tähtis tundunud #kahepalgelineEesti.

Neid õigusriigi auke, mida eespool kritiseeritud, pole kindlasti tulistanud EKRE, vaid eelnevalt valitsusvastutust kandnud poliitikud. Või kui nad pole isegi tulistanud, siis on jätnud õigusriigile kuulivesti selga panemata. Miks nad peaks siis tegema seda uuesti võimule asudes?

Selleks, et EKRE justiitsreformi kõige halvem osa, kohtunike valitavaks muutmine, saaks teoks järgneva nelja aasta jooksul, on neil vaja, et see pandaks  kolme viiendiku riigikogulaste poolt rahvahääletusele, enamus hääletanust hääletab reformide poolt või teeb seda kiireloomulisena vähemalt neli korda enam kui vastu riigikogulastest. Olgem ausad, seda ei juhtu isegi Mart Helme kõige ilusamates unenägudes! Pole oravad ega sotsid õigusriigile vähem kahjulikud kui seda on võimalik olla EKREl!

Artikkel on kirjutatud 2019. aasta märtsi keskpaigas. Postimees (toonane arvamustoimetuse juht PH, kellest on saanud tänaseks PT) keeldus selle avaldamisest. 

[palunolehea]

GRAN CANARIA 2017 JAANUAR

Ühel järjekordsel pimedal õhtul leidsid minu juurde tee odavad lennupiletid Gran Canariale. Edasi-tagasi piletid Riiast maksid 134.6€. Kiired läbirääkimised Kiksiga, piletid ostetud ja valmis minema. Gran Canarial olime 20.-26. jaanuar. 

Esimese asjana oleksime peaaegu lennust maha jäänud, mäletan veel, kuidas tegime Riia lennujaama vetsus peegliselfiesi, kui avastasime, et nüüd on aeg joosta - olime lennu väljumisaega valesti vaadanud. Vahepeatus oli Lutonis, kus leidsime pikutamiseks diivani ja hakkasime sihtkoha kohta taustauuringut tegema, samal ajal valgetele pliksidele kohaselt Starbucksi nautides.

Kiksiga reisid on alati mu maailma kõige lemmikumad. Me hoolitseme üksteise eest täiega ja sel reisil oli Kiks juhtivamas rollis. Ma lendasin kohale nii, et mingit taustauuringut selle kohta ei teinud. Mis saar on, mis seal teha vms. Lendasime Las Palmasesse aga sealt sõitsime kohe hoopis Maspalomasesse. Kiks oli meile ööbimise leidnud, rentisime tuba ühes bungalow-tüüpi majakeses ning maksime 5 öö eest 155€ nägu. 

Mina sain kohale jõudes aru ja teada, et Gran Canaria ja eriti Maspalomas on väga gei-positiivne koht, igal pool vikerkaarelipud jm selline õhkkond. Ööbimine oli mega ok, meie majaomanik Olivier oli üli tore ja tema abikaasa käis ka mingitel päevadel külas. Kutsusid meid õhtusööki koos pidama aga meil olid koguaeg omad plaanid. 

Esimesel õhtul läksime kohe välja pitsat sööma ja esimesi õllesid tegema. Muud väga teha ei jõudnudki, käisime poes söögiasju ostmas ja läksime magama.

Külmast talvest suvesaarele jõudes läksime järgmisel hommikul esimese asjana basseini äärde. Bassein ei olnud soojendusega, seega vette ei läinud ja päevitasime niisama. Kohalikud vaatasid meid ilmselgelt nagu hullumeelseid. Hommikuks sõime eilset leftover pitsat, maja kõrvalt poest ostetud värsketest asjadest tehtud salatit ning jõime Inglismaa lennujaamast kaasa ostetud Baileyst. Tasakaalustatud toitumine on kõige alus!

Pealelõunal läksime kodukanti avastama - jalutasime mööda linna, nägime ilusaid vaateid golfiväljakutele, proovisime huvitavaid jooke ja nautisime päikest ja sooja ilma. Õhtul läksime peokultuuri kontrollima. Happy hour oli väga teema, tegime dringid ja vaatasime klubisid. Midagi meeletult meeliülendavat ei olnud aga valik oli suur ja klubipileteid sai osta pakettidena - a’la ostad tänava pealt 5 klubi pääsmed ja saad igast klubist tervitusjoogid ka. Muusika klubides ei olnud väga meeldiv aga me suutisme elu enda jaoks toredaks teha. Tagasiteel tegime oma telost muusikat kuulates parema disko kui üheski klubis ja sõime wrape.

Hommikusöögi ajal näitas majaomanik aias kasvavaid passionfruite ja soovitas neid proovida. Sellest hetkest alates sõime iga toidukorra kõrvale veel mitte-valminud hapusid passionfruite, aga kui juba oma aias kasvasid siis oli vaja süüa. Päeva jooksul jalutasime jälle ringi ning külatasime kuulsaid liivadüüne, tegime pikniku, käisime rannas vett katsumas jpm. Väljas oli 28c, julgemad inimesed ujusid, meie ei tahtnud. Rannas kivimuulidel ronides nägime palju krabisid. Üritasime aega surnuks lüüa, et saabuks autorendi aeg. Seal riigis toimub ju kõik väga rahulikult, siestad ja kõik jutud. Lõpuks saime enda auto kätte. Rentisime oma Opeli Kiksi nimele, minul polnud veel autorendi firma silmis piisavalt vanust. Autoga sõitsin enamasti ikkagi mina, sest Kiks ei tundnud end manuaali roolis nii mugavalt. Mõtlesime, et kui politsei peatab, siis kaks blondi eesti tüdrukut, ega me nii erinevad ka välja ei näe.

Saime auto kätte ja sõitsime Las Palmasesse. Jalutasime linnas ringi, tutvusime vaatamisväärsustega ja tulime tagasi koju. Järgmisel päeval hakkasime ringi seiklema, võtsime suuna saare keskosa poole. Läksime mägedesse matkama - ronisime Roque Nublo otsa, mille jaoks olime üsna underdressed kui nii võib öelda. Üleval läks päris jahedaks aga liigutasime end aktiivsemalt ja ei olnud hullu midagi. Mäe tipus nägime ka abieluettepanekut pealt. Peatusime enda jaoks meeldivate vaateplatvormide juures, tegime palju jätsipeatusi ja jalutasime külades ja väiksemates linnades. Tegime saarele enam-vähem tiiru peale ja õhtul läksime jälle linna väisama. Seekord käisime koos peol Tebboga! Mu parim sõbranna, kes poole põhikooli pealt Soome kolis - me olime juhuslikult samal ajal Gran Canarial - what a coincidence! 

Järgmisel päeval võtsime suuna Maspalomasest lääne poole, tiirutasime saarel ringi, käisime Moganis ja praktiliselt igas külakeses või ilusas kohas, kus oli võimalik, tegime peatuse ja jalutasime ringi. Mägiteedel ja nendes kitsastes väikekohtades sõitmine oli omaette kogemus ja meile täiega meeldis. Õhtul tegime hüvastijätu õlled ja self-care õhtu kodus. Auto rent natuke vähem kui 3 ööpäeva läks 67,2€ nägu (sh kütus). 

Järgmisel hommikul sõitsime autoga lennujaama (rentisime auto Maspalomases ja saime jätta Las Palamasesse lennujaama - ülimugav!) ja meid ootas ees 22 tunnine reis Gran Canarialt oma Tartu kodudesse. Odavlennufirmade ja odavate piletite rõõmud. Vaheistumise tegime Leedsis (kõige mõttetum lennujaam), vaatasime filme ja Riiast pidi ka ju veel 3 tundi koju sõitma. 

Mul läks reisil veel bussipiletitele 18.9€, söögi peale 138.12€ ja joogi peale 33.16€. Minu reis läks kokku maksma 598.4€, Tartu-Riia-Gran Canaria-Riia Tartu, 6 päeva 600€. Igati decent aga oleme ka odavamalt reisinud.

[kinnisvarakool]

Välismaalasega üürilepingu sõlmimine

Rahvaste ja rasside segunemine tänases globaliseerunud maailmas on tavapärane/paratamatu. Nii on ka Eestisse tulnud ja tulemas palju välismaalasi, kes vajavad eluaset. Enamasti soovitakse eluaset üürida. Välismaalaste seadus kohustab üürileandjat kontrollima välismaalase Eestis viibimise seaduslikkust. Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi kodanik võib Eestis elada…