#Alvin Järving

[kinnisvarakool]

Riigi Kinnisvara: Pelgulinna riigigümnaasiumi hakkab ehitama AS Merko Ehitus Eesti

Riigi Kinnisvara: Pelgulinna riigigümnaasiumi hakkab ehitama AS Merko Ehitus Eesti

Täna, 15. veebruaril 2022 sõlmisid AS Merko Ehitus Eesti ja Riigi Kinnisvara AS lepingu Pelgulinna riigigümnaasiumi õppehoone ehituseks Tallinnas. Lepingu raames ehitab Merko neljakorruselise koolihoone, mille juurde kuuluvad välitegevusalad, haljastusega linnapark, juurdepääsu- ja liikumisteed ning jalgratta- ja autoparkla. Lepingu maksumus on ligikaudu 25 miljonit eurot, millele lisandub…

[kinnisvara]

Riigi Kinnisvara: Laagri gümnaasiumi ja spordihoone arhitektuurivõistluse võitis BOA OÜ

Riigi Kinnisvara: Laagri gümnaasiumi ja spordihoone arhitektuurivõistluse võitis BOA OÜ

Riigi Kinnisvara AS koostöös Saue Vallavalitsuse ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas täna välja Laagri gümnaasiumi ja spordihoone arhitektuurivõistluse tulemused. Konkursile laekunud viie võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks BOA OÜ ideelahendus märgusõnaga „KAKS KANTSI“ (autorid: Anto Savi, Jürgen Lepper ja Maiu Hirtentreu).

Žürii hinnangul on kavand „Kaks Kantsi“ keskkondlikult…

[professionallimits-blog]

EHITUSKUNST

Eesti arhitektuuri käsitlev jätkväljaanne.

Asutatud 1983.aastal.

Kokku 58 eksemplari -

kuni 39/40 Eesti Arhitektide Liit (peatoimetaja Leonhard Lapin)

kuni 53/54 Sihtasutus Kultuurileht (peatoimetaja Ingrid Ruudi)

kuni tänapäevani Eesti Kunstiakadeemia (viimane väljaanne 2016. Aastal, peatoimetajad Kadri Klementi ja Aet Ader) 

Focussing on Estonian architecture. Published once a year.

First edition - 1983.

58 publications -

Until 39/40 Estonian Architects Union (head editor Leonhard Lapin)

Until 53/54 Foundation Kultuurileht (head editor Ingrid Ruudi)

Until nowadays Estonian Academy of Arts (last edition in 2016, head editors Kadri Klementi ja Aet Ader

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------

No 36/37 Klassika ja klassitsism, 2003

See on kõige vanem eksemplar, mis ma kätte sain ning minu esmamulje ajakirjast: Ajakiri on paks, meenutab raamatut. Tekstid on Eesti kui ka Ingliskeeles.

Antud raamat käsitlev alguses klassistsismi üldiselt, näiteid maailmas ja jõuab Eestini. Jõuab uuemate klassitsismi lahendusteni/arhitektuurisete lahendusteni.  

This is the oldest copy and my first impression in the magazine: The magazine is thick, like a book. The texts are in Estonian and also in English.

This book talks about classism, what is it and some examples. Finally the magazine reaches newer classical solutsions (in architecture)

-Oxford. GB. 

No 41/42 2005 (peatoimetaja Ingrid Ruudi/head editor Ingrid Ruudi)

Välimus: paber on teistsugusest materjalist

See ajakiri räägib üldiselt arhitektuurist ja selle arengust, näiteid on nii Suur Britanniast, Prantsusmaalt kui ka Eestist (näiteks Kopli liinid)

Appearance: In that magazine, paper is different

This magazine generally speaks of architecture and its development, examples frim GB, France and Estonia (for example Kopli lines).

Andres Kurg. GB

Tõnis Kimmel. Veel kord sekkumisest

Kalle Komissarov. Kõvaks keedetud arhitektuur

Indrek Peil. Arhitektuur kui vastuolude distsipliin

Tõnu Laigu. Optimismi viljad

Katrin Paadam. Kopli liinid – kas oma või võõras allakäigutee?

Emotsionaalne arhitektuur. Intervjuu rumeenia-hollandi kunstniku Călin Daniga

Mike Davis. Slummide Planeet

Stephen Cairns. Triivimine. Arhitektuur migratsioon

No 43/44 Arhitektuur ja meedia/ Architecture and media 2005

Tutvustusest loeme, et edukas arhitektuuribüroo peab tänapäeval tegelema ka suhtekorraldusega.

Meediakujund loeb. Intervjuu Laura Iloniemiga

Pingutatakse suurema kajastuse nimel, arhitektuuri populaarsus tõuseb. Intervjuu- Imago on arhitektuuris järjest olulisem.

Successful architectureal firm must also deal with public relations today.

The media image reads. Interview with Laura Iloniuemi.

Make an effort for greater reflection, the popularity of architecture is rising.

Interview - Imago is more important in architecture

No 45/46 Keskkonnatundlik arhitektuur/Environmentally Sensitive Architecture 2006

Inga Raukas. Tark disain.

Ökoloogiline disain. Ökoloogiline prototüüp: puitlaastud, hundinuiavill, saviblokid ja lihtsast töötlemata puidust. Eestis kasvava majanduse tuuleveskite, inimeste uljuse või, vastupidi, konservatiivsusega võideldes on väga raske katsetusi ja riske vajavaid projekte teostada.

Inga Raukas. Intelligent Design.

Ecological architecture. Prototype ecological house- built of clay blocks made of mood chips and bulrush wool and simple structural elements of unfinished wood. In struggling with the windmills of Estonia’s growing economy, the daring of people, or reverse conservatism, it is very difficult to achieve the realisation of projects requiring experimentation and risk.

No 47/48 Louis Isadore Kahn.

Raamat/Ajakiri räägib ühest arhitektist.

Ingrid Mald-Villand, Toivo Tammik. Toimetuselt

Louis I. Kahn. Monumentaalsus (1944)

Louis I. Kahn. Vorm ja kavand (1960)

August Komendant. Kahn kui poeet-filosoof ja arhitekt-õpetaja

Olavi Pesti. Sajanditagune Kuressaare.

Anne Griswold Tyng. Louis Kahni mateeria, valguse ja energi

Alexandra Tyng. Vorm, kord, kujundus: Inspiratsiooiprotsess

Robert McCarter. Louis I. Kahn ja Aldo van Eyck: paralleelid moodsa arhitektuuri teises traditsioonis

The magazine talks about one achitect- Louis Isadore Kahn.

-vaade Mehhikost/view: Mexico

No 49/50 Poliitiline linn/Political city 

Suur osa tekste lähtub Eesti Kunstiakadeemias 25-26.arillil 2007 aastal peetud sissekandeist.

Michael Sorkin. Linnadisaini lõpp(eesmärgid)

Volker Eick. Neoliberalism ja linnaruum

Jüri Soolep. Ääremärkused diagnoosiks: Imagosfäär tulgu I

Toomas Tammis. Katkestuste linn

Toomas Paaver. Mida õpetab Sakala saaga?

Anne Haila. Maakasutuse legaalsed ja moraalsed aspektid: Hiina juhtum

Lilia del Rio. Iga linn on saar: Vaade Mehhikost

Alan Prohm. L’Urbanisme n’existe pas. Situatsionistlik kriitika ja radikaalne praktika

Vabadusplakat

Political city. The problematic and several texts of this issue are from Urban Studies Days, held at the Estonian academy of Arts in April 25th-26th, 2007.

No 50/51 Positsioonid/Positsions. 2010

Ajakiri räägib üleskutsest jagada oma mõtteid teemal, millist arhitektuurikirjutust me vajame. Arhitektide arvamused teooria ja praktika suhtes.

Kasutatud erinevaid kursusetöid ning kirjutatud on ka seminaridest (Riik kui kodu)

The current issue started with a new editorial board and a widesbread call for papers on the issue of which kind of architecture writing we need. Architects opinions about most common theoretical strands and viewpoints.

In this number has been used different master theses and comments from the seminars (The State as home)

No 55 Arhitektuuriharidus oma digitaalse reprodutseeritavuse ajastul 2012 (peatoimetajad/head editors Kadri Klementi ja Aet Ader)

Teistsugune välimus, teistsugune sisemust.

Mikk Heinsoo, Kaarel Nõmmik. Graafilistelt disaineritelt

Maarin Ektermann. Kõrghariduse kriitika ning võimalikud alternatiivid

Toomas Tammis. Arhitektuur kui praktika ja uurimus. Mõned mõtted arhitektuuriharidusest Eesti Kunstiakadeemias

Vladimir Frolov. Strelka* suund. Arhitektuuriharidus tänapäeva Venemaal

Sam Jacob. Kopeerimise muuseum

Ludger Hovestadt. Järgmine suur sund

Christopher Maloney. Kuidas õpetada parasiit-professionaali

Reedik Poopuu. Ülikool versus linn

Alvin Järving, Mari Hunt. Subkultuurid ehituskunstis

Mari Rass. Ruum parandab – kaasaegne kinnipidamisasutus

Johanna Jõekalda. Retrospektiiv ja tulevikuperspektiiv – Ülevaade Eesti Kunstiakadeemia arhitektiõppest möödunud aasta sündmuste näitel

Kunstiosa

Different from outside, diffetent from inside.

No 56. ...nagu arhitektuurist tantsida/ ..like dancing about architecture 2013

Arhitektuuri kolme mõõdet esitatakse tihti kahes- jooniste ja skeemidena- või hoopis täht tähe järel tekstina. Arhitektide mõtted ruumist teisenevad sõnadeks, piltideks, visanditeks, renderiteks, žestideks, heliks, filmiks, tunneteks ja aistinguteks.

Architecture’s three dimensions are often presented in two- as drawings, diagrams or, letter by letter, as text. Architectural thoughts transfrom into words, images, sketches, renderins, gestures, sounds, films, feelings and percetions.

No 57. Tellis, mida sina soovid? / What do you want, brick? 2015

Manuel Kretzer. Miks nii tõsine?

Kärt Ojavee. Integreeritud tehnoloogia elukeskkonnas

Ivan Sergejev. Materiaalsuse kiituseks

Mirko Zardini. Austusavaldus asfaldile

Siim Tuksam. Aine olek

Eve Komp. Ruumide vahel

Grete Veskiväli. Manifest kehalisele maastikule

Klaske Havik & Gus Tielens. Materjal ja atmosfäär

No 58. Võimu kriteerium on selle mõju arhitektuurile/ The Measure Power is What It Does with Architecture 2016

Kaja Pae. Sa eelistaksid mitte? Avalikust ruumist, kontrollist ja vastutusest.

Maroš Krivý. Parametritsistlik* arhitektuur, tark linn ja konsensuspoliitika

Roland Reemaa. Sisemusest.

Bart Cosijn. Demokraatia teatri lammutamine.

Maroš Krivý & Owen Hatherley. Elamuehitusest.

Maria Freimann. Arhitektuuri uued väljakutsed.

Johanna Jõekalda & Mario Carpo. Kaasaja märkidest.

Andres Ojari, Toomas Tammis, Siiri Vallner, Aet Ader, Kadri Klementi. See on radikaalne kontekstualism.

-Väljak siseruumis, meediakunst, reklaamid, ärid, üritused, ühistransport, ootesaal ning turvakaamerad Rotterdami rongijaamas, Hollandis. Foto: Roland Reemaa

See on viimane ilmunud eksemplar. 

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------

Kokkuvõtteks. Ajakirjad muutusid ajas, enda välimuselt kaante pealt kui ka raamatu sisemuses. Ajakirjade juures on positiivne see, et seal on tekst nii eestikeeles kui ka ingliskeeles, kuid negatiivne see, et antud ajakiri tundub liiga folisoofiline ja minu jaoks oli raskesti loetav. Kuigi pean tõdema, et kui võtta internetis raamatute tekstid lahti, siis seda on parem lugeda. Internetis pole artiklitel nii palju pilte kui raamatus ning on ainult eestikeeles. 

In conclusion. The magazines changed over time, with their looks on the cover and inside the book. The positive thing is that there is text in both languages, in Estonian and English, but the negative thing is that this magazine seems too philosophical and difficult to read (at least to me). Although I have to admit that when you open Ehituskunst magazine on the internet, it's better to read it. There aren't so many pictures next to articles, as in the book, and it's in Esonian only.

-BM

[kinnisvarakool]

Riigi Kinnisvara: Mustamäe riigigümnaasium sai nurgakivi

Riigi Kinnisvara: Mustamäe riigigümnaasium sai nurgakivi

26. jaanuaril sai nurgakivi Tallinna Akadeemia teele kavandatav Mustamäe riigigümnaasium. Tallinna esimene riigigümnaasium avab uksed 2023. aastal. Mustamäe riigigümnaasium on tehnikasuunaga kool, mille hoone valmib 2023. aasta alguses, õppetööga alustatakse uues majas 2023. aasta sügisel. Hoone netopind koos võimlaga 8066 m2, mida hakkavad kasutama 1080 õpilast ja 120 õpetajat. Mustamäe…

[kinnisvarakool]

Riigi Kinnisvara: Riigi Kinnisvara kuulutas välja riigihanke Pelgulinna riigigümnaasiumi ehitustöödeks

Neljakorruseline õppehoone koosneb kolmest ruudukujulise põhiplaaniga hoonest, mille juurde kuulub kõrg- ja madalhaljastusega linnapark. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 24.11.2021 kell 11:00. Hankedokumendid on leitavad riigihangete registris viitenumbriga 242017. „Selleks, et tulevases Pelgulinna riigigümnaasiumis saaks iga õpilane kokku panna individuaalseid võimeid ja huvisid arvestava õpitee,…

[kinnisvarakool]

Mustamäe riigigümnaasiumi õppehoone ehitab OÜ Astlanda Ehitus

Mustamäe riigigümnaasiumi õppehoone ehitab OÜ Astlanda Ehitus

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) allkirjastas Mustamäe riigigümnaasiumi õppehoone ehituslepingu hanke võitnud OÜ Astlanda Ehitusega. Ehituslepingu maksumuseks on ligi 13 miljonit eurot ning koolihoone valmib tuleva aasta lõpuks. „Arhitekt Must ideekavandi „Kuppelmaastik“ järgi Akadeemia tee 25 kinnistule ehitatavas koolihoones on mugavalt ruumi 1080 õpilasele ja 120 õpetajale. Hoone suletud netopind on…

[kinnisvarakool]

Riigi Kinnisvara: Mustamäe riigigümnaasiumi õppehoone otsib hankega peatöövõtjad

Riigi Kinnisvara: Mustamäe riigigümnaasiumi õppehoone otsib hankega peatöövõtjad

Riigi Kinnisvara otsib hankega Tallinna Mustamäe (Akadeemia tee) riigigümnaasiumi õppehoone ehituse peatöövõtjat. Aadressil Akadeemia tee 25 asuv tulevane koolimaja alustab tegevust 2022. aasta 1. septembril. Tallinnasse rajatava riigigümnaasiumi eesmärk lisaks kvaliteetse gümnaasiumihariduse andmisele on populariseerida ka loodus- ja täppisteadusi, infotehnoloogiat ja ettevõtlikkust. Koolihoone…

[kinnisvarakool]

Riigi Kinnisvara: Kärdla riigi- ja kohtumaja arhitektuurivõistluse võitis Karisma arhitektid

Riigi Kinnisvara: Kärdla riigi- ja kohtumaja arhitektuurivõistluse võitis Karisma arhitektid

Kärdla riigi- ja kohtumaja arhitektuurivõistlusele esitatud 19 ideekavandist valiti võitjaks Karisma arhitektid ideekavandiga „Pruht“. Võidutöö autoriteks on Kai Süda, Risto Parve, Heldi Jürisoo, Marju Tammik ja Mait Väljas. Tulevane riigi- ja kohtumaja kavandatakse aadressile Hiiu tn 1a koos ümbritseva avaliku ala turupaviljoniga. Investeeringu suurus on 3,7 miljonit eurot (lisandub käibemaks)…

[kinnisvarakool]

Riigi Kinnisvara: Mustamäe riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursi võitis Arhitekt Must ideekavandiga „Kuppelmaastik“

Riigi Kinnisvara: Mustamäe riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursi võitis Arhitekt Must ideekavandiga „Kuppelmaastik“

Riigi Kinnisvara, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Arhitektide Liit korraldasid Mustamäe riigigümnaasiumi arhitektuurikonkursi (Akadeemia tee 25), mille võitis Arhitekt Must ideekavandiga „Kuppelmaastik“. Ideekavandi autorid on Alvin Järving, Ott Alver, Mari Rass, Jõnn Sooniste, Katrin Vilberg ning Lisett Laurimäe.

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on esimese Tallinnasse…

[kinnisvara]

Riigi Kinnisvara: Tabasalu haridushoonete kompleksi arhitektuurikonkursi võitis ideekavand „Mets“

Riigi Kinnisvara: Tabasalu haridushoonete kompleksi arhitektuurikonkursi võitis ideekavand „Mets“

Täna avas Riigi Kinnisvara AS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Harku Vallavalitsuse ning Eesti Arhitektide Liiduga korraldatud Tabasalu haridushoonete kompleksi arhitektuurikonkursi võistlustööde nimekaardid.

Konkursi võitis ideekavand „Mets“, mille autoriteks on Andro Mänd ja Pelle-Sten Viiburg arhitektuuribüroodest Doomino Arhitektid OÜ ja Hoov AB OÜ.

„Tänapäevane koolikeskkond on…