#sandril

[theredbiscuits]

A bunch of my OCs 😊 some are still unfinished and it might take a while to decide on their design.

[windswepthills-clan]

Current scries for my beans uwu (got two others I’m going to make Abberations, but I gotta get the scrolls lol)

I would honestly give sandrile (the orange boi) frills too but he’s got heather as a tert which clashes with his pri/sec :X

[fang-fr]

3/10/21: Rasselbock x Killian

I’m a bit behind on posting nests, but trying to catch up ^.^;

The second one is gone already, but the first one (an XXY btw) is on the AH!

Sunspot (67887992): Chartreuse/Chartreuse/Sunset | Jaguar/Rosette/Stained | Earth Uncommon | XXY

Sandrile (67887993): Honeydew/Radioactive/Pumpkin | Jaguar/Rosette/Stained | Earth Uncommon

[artyphex-fr]

Listen, I do not know if Sandrile’s colors and genes are pretty or not but I DO know that I love her enough for her to be the only dragon in my lair I’ve had for over three years that has never been bred, as I couldn’t find her a matching mate 

BUT I FINALLY DID 

And once I’m finished genening (????) him I’ll be able to make COPIOUS ugly pretty babies and I’m PUMPED 

[zawazawanightmares]

Viola & Sonic The Hedgehog

You, Viola (Pokemon X & Y), are connected to Sonic The Hedgehog Your partner doesn't mind all ages or 18+ roleplay Your partner has a starter. Type /starter or tap here to see it.

Viola (Pokemon X & Y): /starter

Sonic The Hedgehog: (using Nowykowski's sonic design because world cold and hard but curvy hedgie soft and warm. here u go. https://imgur.com/a/iYOdBB4 )

Viola (Pokemon X & Y): Wow...what kind of Pokemon are you? *gasps* Are you a Shiny Sandrill?!

Sonic The Hedgehog: "A what? I'm a hedgehog. Pretty obvious."

Viola (Pokemon X & Y): "...What's that?" She looked at him in confusion.

Sonic The Hedgehog: Sonic narrows his gaze, setting his hands on his hips. "Great. Another dumb blonde..."

Viola (Pokemon X & Y): "Hey! Just because you're bipedal, talking and sapient doesn't mean you're not a Pokemon! MewTwo ring a bell?"

Sonic The Hedgehog: "It doesn't." Sonic holds his chin in thought. "Ah. I see what it is. Must've accidentally crossed dimensions while I was on my daily jog. Oops..."

Viola (Pokemon X & Y): "Heh. Who's the dumb blond now?" She put her hands on her hips and posed smugly before thinking. "I mean, not you because you're blue but...you look stupid is what I'm getting at."

Sonic The Hedgehog: He grimaced, sizing the girl up some. "Your forehead is huge..."

Viola (Pokemon X & Y): "So's your butt. Not sure how that counts as a comeback but live with it!" She frowned at him.

Sonic The Hedgehog: Sonic snorts. "Really??" He bursts into a fit of laughter, giving his own behind a small slap. "Not disagreeing, though..."

Viola (Pokemon X & Y): "You're freakishly hot for a Pokemon or hedgehog or whatever you are...mind if I take pictures?" She took out a camera.

Sonic The Hedgehog: "Weirdo." Sonic was eating up the compliments regardless. "I might let ya. But what's in it for me?" Maybe he could have a little fun in this dimension before returning to his own.

Viola (Pokemon X & Y): "Well, I can pay you, give you some battle tips, rim ya or...I'll give you a Charged TM!" She took out the TM in question. "Huh? Huh?"

Sonic The Hedgehog: Sonic quirked a brow, glancing down at the scroll in her hands. "What the hell is that?" He didn't need money, or tips. He was already pretty strong. The rimming? Sounded tempting. She wasn't all that hard to look at. "How about just takin' me out for some grub?"

Viola (Pokemon X & Y): "This will evolve your bug-type Pokemon...but sure, I can get you food!"

Sonic The Hedgehog: "Sweet." Sonic licks his lips, removing his jacket and tossing it somewhere on the grass. "Uh, we doin' it here, orrr?" He hikes his shorts up.

Viola (Pokemon X & Y): "Foot traffic has died down so sure!" She readied her camera. "Pick a favorite pose."

Sonic The Hedgehog: Easy enough! He was a bit of a narcissist. Back at home, he would never deny a photoshoot from paparazzi. He was Mobius' beloved, beautiful hero. The hedgehog does his classic 'Sonic' pose, waving his finger haughtily at the camera. Innocent enough.

Viola (Pokemon X & Y): "Nice! Really rebellious! I love the "attitude" energy. How about one where you look impatient and you're tapping your foot?"

Sonic The Hedgehog: "You got it!" Sonic was loving the attention, pouting at the camera, hands on his hips whilst his sneaker taps the ground.

Viola (Pokemon X & Y): "Awesome! The time is running out and if you wait ten minutes for the trainer to get their shit together, you can die! Now, how about something a bit more provocative...?"

Sonic The Hedgehog: "Weirdo," Sonic deadpans again. Still, he doesn't seem to mind the suggestion, getting down on his hands and knees and arching his back in a feline-like fashion. He waves his ass in the air a bit, licking his lips. "Mmh.. Like this?"

Viola (Pokemon X & Y): "Jut your butt out a bit more...that's good. You must like to run a lot..." She snapped a few pics of him in the pose before zooming in and taking pictures of his ass.

Sonic The Hedgehog: "I'm the fastest thing alive," he responds, his tail wagging slightly. The tight running shorts hug his waist and ass just right. Sonic then moves into a new pose, this time, legs spread, sticking his tongue out playfully.

Viola (Pokemon X & Y): "Oh, you must drive the other hedgehogs wild with legs like that...I am totally feeling like an echidna right now!" She exclaimed, snapping more pictures.

Sonic The Hedgehog: How did she know what an echidna was? Sonic's confusion is overridden by his desire to receive more attention. He repositions himself, thighs and ass lifting towards the camera. The fabric of his shorts clung to an obvious mound in his crotch.

Viola (Pokemon X & Y): "Now what is that...?" She zoomed in on the mound conspicuously. "A hidden treat?"

Sonic The Hedgehog: Sonic reaches in between himself, sliding a finger in between the clothed slit. "Oh, my pussy? What were you expecting?"

Viola (Pokemon X & Y): "Oh wow...how does it taste, handsome?" She licked her lips.

Sonic The Hedgehog: Sonic grins. "You wanna find out?" He hummed, swaying his ass around teasingly.

Viola (Pokemon X & Y): "That...and a couple of more things." She set her camera aside and crawled towards him.

Sonic The Hedgehog: Sonic bites his lower lip. "Like what?" He lowers his hips, turning to face her. "You weirdo..." He reaches out, twirling a strand of her hair around his finger.

Viola (Pokemon X & Y): She smiled at him as she pulled down his shorts to free his pussy, leaning forward to press her nose to it. "Yup...you differently smell like you ran here..."

Sonic The Hedgehog: Sonic's shorts slide off with ease, revealing his cunt, already glistening with nectar and heavy with his musk. He moans softly, tugging her head closer, spreading his legs further. "Mm... You're gross," he teased.

Viola (Pokemon X & Y): "Whatever~!" She cheerfully brushed the insult off as she dragged her tongue through his folds, lapping up his nectar before sucking on his clit.

Sonic The Hedgehog: Sonic grinds his crotch against her face in response, gasping. "Oh, fuck..." He tilts his head back some. "Yeah..."

Viola (Pokemon X & Y): Keeping at it for several minutes, she suddenly lifted up his legs to get better access to his cheeks, dragging her tongue across that hole before darting her tongue in there.

Sonic The Hedgehog: Sonic shivers with anticipation, a wobbly smile forming on his face as she buries herself into his ass. "Oh fuck yes," he moans out. "You dirty bitch..." he giggles.

Viola (Pokemon X & Y): She swirled her tongue in there, enjoying how the hedgehog shivered before removing her tongue. "And you're a naughty hedgehog..." She mocked as she pulled down her sweatpants, pressing her wet pussy against Sonic's.

Sonic The Hedgehog: Sonic sighs softly, resting a hand on one of her thighs as their pussies smush together. "A little," he replies, grinding up against her cunt. "Mm.. Let me see your tits," he demands shamelessly.

Viola (Pokemon X & Y): "Now who's the weirdo?" She teased, sticking her tongue out as she starting grinding her pussy against his. Whoa, they were pretty big for the profession she was in... "You like?"

Sonic The Hedgehog: The azure hedgehog ogles the soft mounds, reaching out to grab one, giving it a squeeze. "Hmm.. cute," he purred.

Viola (Pokemon X & Y): "Just like you!" She began to grind faster, rubbing their clits together as her nipples hardened in between his fingers.

Sonic The Hedgehog: Sonic pinches one of her nipples, raising his hips to collect more of that delicious friction. Their juices are making quite the mess... Not that Sonic minded. "Aww.." He grins. "Mm... Yeah, just like that," he whimpered. "Fuck me.."

Viola (Pokemon X & Y): "I'll fuck you...like I...fucked...Alexa!" She bragged as came against him, letting out a sultry groan.

Sonic The Hedgehog: Sonic rolls his hips, reaching his climax no later than she did, his pussy gushing messily. "Holy shit..!" he gasps, throwing his head back, trembling. "Fuck yes!!"

Viola (Pokemon X & Y): Viola fell to his side and sigh happily. "So...you like chili dogs?"

Sonic The Hedgehog: The blue hedgehog pants softly as he comes down from his high, looking over in her direction. "I love chili dogs..."

You left the chat

[universalcollisionleaks00]

SPOILERS (WIP)

Something to know about the Crystal Holders in Universal Collision:

Maia was abandoned exactly at birth right after their parents found out that her skin is actually water (no joke or pun intended.), but she redeemed herself by doing as many good deeds and giving speeches in her debate class that “underwater racism” is wrong. Later in her life, a higher up within the ocean reached out to her giving her the protector of the sea role.

August was born on a very poor family of Sandril (before being renamed Nosquie). His parents constantly tell him to stop being a disappointment to his family despite all of the good deeds he’s been doing. Later on, he was banished from his own town and moved somewhere else. Right after he moved to Kirasami, people heard of his exploits and gave him a job in the central Church starting as “Gifted Cardinal”

Sakame was originally human, but a witch in his village cursed him to become an ageless dragon made up of roaring flame. Right after this, people were afraid of him, but the only way to redeem himself is to fight any invaders invading his village.

Asuro is a descendant of the wind demon king, yet rebellious to his father with him being the guiding light to anyone trying to get past his dangerous wind. A decade later, the remains of his father have taken over him with magenta crystals appearing on his body and having the personality of a tyrant.

Keiko was born in Japan, but while her mother was pregnant, their doctor told them that their child had a condition they never saw before (being future sight, ageless, and other psychic abilities) which gained attention from news stations. Despite this, her mother never wanted attention, so once Keiko came out, her mother put her up for adoption. Some years later, she finds a person who could take care of her and train her abilities…

Anubis was born in ancient egypt, but like Maia, he was abandoned at birth. A goddess named Isis saw him on a village and took care of him. Isis told Osiris about Anubis and gave him the power to tend to dead people and decide if people were worthy of entering the afterlife giving him both the names of “God of the Dead” and “Judge of Hearts.”

[lydx-0128]

It would be Sanbur and Sandrill

Sandshrew evolution line combined with Drilbur evolution line 

[explorethyself]

Eestis ja vsjo

11/09/2018

Pärast, noh, mõnetunniseid bussireise Varssavist Vilniusesse, Vilniusest Riiga ja minul Riiast Pärnusse (Sandril Valmiera poole), oleme ilusti Eestisse jõudnud ja meie reis ongi lõpule jõudnud.

Proovin lähiajal ka pildid üle vaadata ja ehk ka siia mõned kaameraga tehtud pildid üles laadida.

Uuendus: ma ei hakka siia pilte üles laadima. Kui keegi tahab neid siiski väga näha, anna teada ja saadan lingi kõikide piltidega :)

[evavaher]

Puhkus ja Budapest

Juba kuu aega tagasi augustis oli mul taaskord puhkus. Viimane siin olles. Pärast seda on aga tööl nii palju tegemist olnud, et ei olegi sellest kirjutamiseni jõudnud (mulle meeldib blogiposte siin kirjutada kui parasjagu midagi teha ei ole, paneb aja lendama). Tegelikult on mul ka praegu veel mitu tegemist ootamas, sest ma pean hakkama oma aastat ka ametlikel paberitel kokku võtma ja selleks tuleb mul kirjutada päris mitmeid lehti eneseanalüüsi ja tagasisidesid. Aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida.

Puhkus algas otse pärast tööpäeva sõiduga Bremenisse, kuhu Sandri lennuk maandus. Olime seal Airbnb korterikese võtnud, et õhtul hilja ei peaks enam koju tagasi sõitma. Õues sadas kogu õhtu ja järgmise päeva megalt vihma, niiet väga suurt turistiaktsiooni me Bremenist ei teinud, kuid siiski natuke jalutasime järgmisel päeval vanalinnas ka. Sealt jätkus meie sõit Westerkappelnisse. Püsivamad lugejad juba teavad, et seal elavad vabatahtlikud, kellega ma sel aastal kõige rohkem sõbrunesin. Nad korraldasid meie EVSi aastale lõpupeo. Rahvast oli palju, kuid minul millegipärast alkoholiga viimasel ajal nii sõbralikke suhteid ei ole, et seda palju juua tahaks ja seega võtsime Sandriga kõigepealt grillmeistrite rolli ja siis pigem hoolitsesin ma selle eest, et laual oleks süüa ja koristasin. Aga kuidagi oli hea nii, järgmisel päeval oli ideaalne olla.  

Pühapäeval sõitsime tagasi koju ja kuni kolmapäeva hommikuni olime siin. Midagi väga tarka ei teinudki. Lihtsalt puhkasime, üks päev käisime IKEAs, teine päev Detmoldis. Kolmapäeval sõitsime Flixbussiga Berliini, kus meil oli hotell. Tegime väikese tiiru ka põhiliste vaatamisväärsuste juures ja läksimegi juba magama, et hommikul vara lennujaama rännata.

Budapestis broneerisin juba pool aastat tagasi Airbnb korteri, mis oli päriselt ka sama ilus kui piltide peal. Kuna ilmad olid väga palavad, siis oli ka korteris megapalav ja see oligi seal ainukene miinus. Õnneks oldi ventilaatoriga selle eest ka hoolitsetud, kuid lõpuks hakkab pea valutama, kui see pidevalt peale puhub.

Budapest jaguneb kaheks osaks - Buda ja Pest, neid eraldab Doonau jõgi. Neljapäeval käisime kõigepealt väikese tiiru Pesti poolel jalutamas. Seal asub Ungari parlament, mis on ikka väga uhke hoone ja kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Sealt tulime alla jõe äärde, kus on püstitatud mälestusmärk teise maailmasõja ajal Doonau ääres surnuks tulistatud juutidele, kes siis surnult jõkke kukkusid. Kuidagi väga hästi õnnestunud mälestusmärk, mis seda olnud valu edasi annab. Ühed pisikesed lapsekingakesed tegid kuidagi väga õnnetuks.

Siis otsustasime paadiga Doonau peale sõitma minna, et eemalt näha, mille juurde veel ka maa peal jalutada (kuigi Sandril oli sellekohane eeltöö juba tehtud). Neid pakette on palju erinevaid – erineva hinnaga, erineva sisuga, erineva pikkusega. Meie otsisime ikka välja parima hinna ja pakutava teenuse suhte. 1,5 tundi sõitu koos audiogiidiga ja juurde sai valida kas 3 kokteili või õllet.

Neljapäeva õhtul käisime korra ka väljas, kuid ma ei tea.. mul ei olnud jälle tuju väga pidutseda Tegelikult oleks võib-olla isegi olnud, kuid muusika oli imelik ja rahast hakkab kahju. Parem ärkan järgmisel hommikul hea enesetundega ja söön maitsvat hommikusööki. Kuskil restoranis veini juua on teine asi.

Kui neljapäevane ilm oli küll palav, kuid veel talutav, siis reede läks täiesti käest ära. Varjus oli juba 35 kraadi, päikese käes ilmselt kuskil 50. Siiski tegime tüüpilise turistipäeva ja muuhulgas jalutasime me mäe otsa vabadussamba juurde, sest ega meil polnud ilma valida. Vaated linnale olid ilusad, kuid ma ei ütleks, et midagi väga hingematvat. Siinne suur reisimine on mulle sügavamaid emotsioone tekitanud. Aga ilus oli ikka ja mul on hea meel, et päris mitmeid kordi õnnestus Budapesti ka ülevalt vaadata.

Budapestis on populaarsed ka ravitermid, kuhu vesi tuleb kuumaveeallikast. Valisime endalegi ühe välja, kuna see ei olnud algselt plaanitud, siis pidime me mõlemad ka uued ujukad ostma, see šopinguhetk normaalse temperatuuriga kaubanduskeskuses tuleb veel praegugi meelde kui nauditav kogemus. Ujuma läksime Széchenyi ravitermidesse, mis nägi väga uhke välja. Mõnus oli, basseine oli erineva temperatuuriga. Kõige rohkem meeldis mulle isiklikult ikka kõige soojemas liguneda, seni kuni sõrmed krimpsu tõmbasid.

Doonau keskel pisike Margareti saareke , kuhu me laupäeval jalutama läksime. Erinevad ilusad pargid, miniloomaaed, purskkaevud. Ilm oli endiselt palav, niiet arbuusimahl oli mõnusalt kosutav.

Seejärel sõitsime oma ühistranspordi kaardiga (kusjuures 3x sattus kontroll meie kehtivat piletit kontrollima, ei tasu Budapestis jänest sõita) natuke kesklinnast eemale, et Chairliftiga üles mäkke sõita ja sealt vaadet imetleda. See oli väga äge kogemus. Istusime trossi küljes liikuvale toolile nagu suusamägedes, mis meid üles viis. Tegi lõpus pilti ka, mille siis sealt ülevalt osta sai. Natuke veel järsku treppi ja tagumikutrenni ning jõudsime tornikeseni, kus sai üles ronida ja 360 kraadi vaadet imetleda. Ilus oli.

Pühapäeva varavara hommikul kell 4 ärkasime, et sõita bussiga lennujaama. Istusime juba lennukis, kui tollel tekkisid tehnilised probleemid ja me seal natuke ootama pidime. Ebameeldiv heli, mis oli probleemi põhjuseks, ilmnes paar korda ka lendamise ajal ning esimest korda elus tundsin lennuhirmu. Õnneks oli lend Berliini lühike ja sai kiirelt ühele poole. Tegeli lennujaamas olin veel Sandrile mõnda aega seltsiks, sest ta lennuni ja minu bussini oli omajagu aega. Siis võtsin oma kohvri ja jalutasin Flixbussi jaama, kus sain bussi peale, mis viie tunni asemel sõitis seitse. Bielefeldis õnneks tuli kohe rong, mis mind rongijaama viis, seal oli mul auto, millega pool tundi hiljem koju voodisse prantsatada sain.

[theredbiscuits]

A little sketch of my OC elf Sandril 😊

[kristiaias]

7. mai

kasvuhoonesse läks 19 tomatitaime. toas on veel 9, aga neist 3 läheb sandrile.

[theredbiscuits]

#vicetober2020 day 1 & 2

[artyphex-fr]

Asil 

Asil is the result of a disgraceful affair between the former king and a rogue skydancer. Years ago the king came into the clan village with a single wind egg, claiming to find it alone and abandoned on the clan border, the clan accepted the egg without question, eventually hatching into a beautiful skydancer with a impressive magical talent. She was quickly taken and taught by the clan seer Sandrile and her apprentice Seireadan. Where her gift was slowly being molded into something extraordinary. 

The day came, years later, when the true origins of her birth were revealed to the queen, Aviana, who banished her king in a state of humiliated rage. The queen then threatened to do the same to the blameless Asil, to which the clan was all she had ever known. It was the clan seer, Sandrile, that spoke for Asil. She announced to Aviana as well as the entire clan that Asil had been born on this clan’s soil, and thus it was her birthright to remain on it. Faced with the judgement of her clan, Aviana agreed. 

Despite being allowed to stay, Asil remains under the scrutiny of Aviana. Commanded to move her den to the outskirts of the village, as she is a living reminder of the queen’s shame. She rarely wanders into the main part of the village anymore, scarcely seeing the friends she once held dear. She now spends her days journeying far from her clan. Venturing into the forgotten areas of Sornieth, discovering their secrets and testing the true potential of her gifts. 

First draft of my dragon Asil’s lore, plus her future outfit design! I’m not entirely happy with this description so I’m going to keep working on it, but this is the general idea. I’d like to include more of her relationship with Seireadan, as he’s my lair’s creepy edgelord, but for now this will do! 

[explorethyself]

2. päev koha peal

Eilne päev oli väga huvitav ja teistsugune. Pean ka mainima, et kirjutasin eile pikaltpikalt sellest, aga kehva interneti tõttu läks kõik kaotsi.

Päeva kaks eesmärki olid plaanida Sandrile kollapalavikuvaktsiin ja tänaseks auto. Vaktsiini läheme täna saama, ehk läheb õnneks. Autoga veidi keerulisemad lood. Esiteks saime teada, et see tee, mida mööda oleksime pidanud sõitma, selle jaoks läheks korralikku maasturit vaja ja kuigi me hakkasime juba teisi variante vaatama, kuhu autoga võiks minna, tekkis veidi probleeme autorendiga ja otsustasime mitte auto võtta. Vastavalt sellele muutsime ka plaane: kahepäevase autoreisi asemel Lõuna-Aafrikas oleme ühe päeva kauem Joburgis (Johannesburgis) ja lahkume Botswanasse ühe päeva varem.

Olles hommikusöögiks söönud ühe kohaliku kota, mis nagu suursuur röstsai täidetud millegaiganes (vorst, friikastulid, salat, kaste, väga spicy kaste (mis andis eile õhtul ka väga korralikult tunda), jne, läksime ühe Belgia tüdrukuga koos Rosebank ostukeskusesse, mis on meie senisest piirkonnast päris palju eemal. Seal oli hoopis teine asi. Me ei olnud enam ainsad valged inimesed, seal oli puhas, ilus ja turvaline. Ei pidanud enam olema paranoiline, käed taskus kõndima ja muretsema oma hammaste pärast. Väga huvitav oli hoopis teistsugust linna poolt näha, kuna kontrast oli korralik võrreldes meie eelmiste päevadega.

Sealt läksime edasi kohalikku botaanikaaeda, mis küll peamiselt oli lihtsalt suur park. Lahe oli, kuna loodus ja toonid olid hoopis teised. Seal kohtusime ka ühtede valgete Afrikaansi keelt rääkivate kohalikega. Väga toredad olid ja huvitav oli nendega rääkida. Nad soovitasid ka ühte piirkonda, kuhu õhtul sööma võiksime minna.

Otsustasimegi suuna sinna võtta. Jala. Mis on siinse linna kohta päris uudne. Aga seal piirkonnas oli turvaline. Kõik majad olid küll piiratud kahemeetrise aia ja pealt veel elektriaiaga, aga saime väga ilusti ja murevabalt sealt kõndida. Seal söögikohas õhtul aga kohtasime neid samu kohalikke uuesti. Olles lõpetanud enda kaks kohalikku pitsat (banaani ja peekoniga ning spinati, feta juustu, avokaado ja peekoniga), otsustasime kinni võtta nende kohalikke pakkumisest ja minna nendega koos pühapäevasele kirikuteenistusele. Nad olid väga toredad ja aktsepteerivad ning arvasime, et see kogemus oleks väga huvitav, näha, kas kuidas mis kohalikud teevad ja mida oluliseks peavad.

Teenistus oli huvitav. See oli nö celebration, kus peeti kõnet, lauldi, tantsiti ja ülistati. Ja peamiselt olid seal kõik noored. Pärast seda, sõites tagasi linna koos nende kohalikega (kuna see kogudusehoone oli 20 minutit linnast väljas), pakkus üks neist vàlja, et võime tema juurde külla tulla. Seda me ka tegime, kuna tundsime huvi, kuidas valged kohalikud elavad ja mis on nende kahemeetriste aedade taga.

Väga tore oli. Sai selle kuti, tema tüdruku ja emaga pikalt rääkida kohalikest Lõuna-Aafrika ja Joburgi probleemidest, inimestest, ajaloost, jne. Huvitav ikka kuulda aina rohkem lugusid selle piirkonna kohta, kus me peatume. Tuleb välja, et Joburg veidi teistsugune, kui enamus teisi linnu. Nimelt keskmine osa, kus on ka meie hostel, on pigem see slumm, mis pole turvaline ja kuhu politsei vàga ei julge tulla, samas kui äärelinnad on just edukamatele ja rikkamatele ning seetõttu ka väga paju turvalisemad.

Kokkuvõttes oli päev vägagi korda läinud. Alustasime seda suht null plaaniga, aga välja tuli väga põnev ja hoopis teistsugune päev. Väga hea meel on, et oleme nüüd mõlemaid pooli Joburgist nàinud ja kogenud. Täna õhtuks kutsus see kutt meid oma isa juurde õhtusöögile, nii et saab ka kohalike juurde sööma minna. Väga lahe.

[evavaher]

Trippisime: Viin

Kaks nädalat tagasi veetsin ühe nädalavahetuse Viinis. Sinna minemise idee tuli Sandril millalgi kevadel lihtsalt äkkmõttena. Tal oli juba sõber ka kambas ja kutsus mindki kaasa. Plaanisime veel neljanda inimese juurde otsida ja siis nii neljakesi pika nädalavahetuse veeta. Broneerisime Airbnbst kolmetoalise korteri väga hea asukohaga. Üsna ruttu sai selgeks, et neljandat inimest me ei leia, niisiis lähme kolmekesi. Samal ajal kui ma Eestis olin selgus, et ka sõber ei saa töölt (töökoht välismaal) ikkagi ära ja jäime ainult meie kahekesi. Mis seal siis ikka, meil on kahekesi ka tore. Aga seda, et ma osa sellest reisist täiesti üksi veedan ei osanud ma arvata – just nii siiski juhtus.

Neljapäeva hommikul ärkasin kell 5:00, et 5:30 alustada sõitu Bielefeldi, auto sinna parkida ja Flixbusiga edasi Berliini sõita. Buss hilines jõudmisega ühe tunni ummiku tõttu, kuid sellest ei olnud lugu, mu lend oli alles 18:50 õhtul. Kell 12 olin Berliinis, istusin mingi messikeskuse ees pingi peal ja sõin oma kaasa tehtud salatit. 

Mingi hetk läksin S-bahnil jänest sõites Schönefeldi lennujaama, kus mul veel mõni tund passida tuli. Siis oli juba selgunud, et Sandri lend hilineb ja samal ajal me Viini lennujaama ei jõua. Kui ma juba lennukis istusin, siis teatas ta mulle, et lend Tallinnast on tühistatud. Vähem kui tunni aja pärast olin ma Viinis, kuid kurb oli olla. Ma ei saa endaga küll halvasti läbi, et üksi reisida ei oleks võimalik, kuid ei olnud see ju nii planeeritud. Sõitsin rongiga lennujaamast linna, tõin juhendite järgi meie korteri võtme ja läksin üksinda sinna kõrgete lagedega vanaaegsesse kolmetoalisesse korterisse. 

Viis minutit enne poe sulgemist jõudsin veel endale jäätist ja veini õhtusöögiks ja võikumaterjali hommikuks osta. Vahepeal oli selgunud, et Sander sai endale asenduslennu läbi Riia järgmiseks päevaks. Oli hea meel, et tervet reisi üksinda veetma ei pea.

Reedel läksin kõigepealt Doonau äärde jalutama ja pärast tegin tiiru linna peal. Kella seitsme ajal õhtul jõudis Sander ka. Sõime ja läksime lähedal asuvasse lõbustusparki jalutama ja Wiener Riesenradiga sõitma. Sealt sai ilusa vaate linnale ja lõbustuspargile.

Laupäeval läksime siis vaatamisväärsustega tutvuma. Viin on teadagi tuntud klassikalise muusika, muuseumide, teatri ja kaunite barokkehitiste linn. Mulle nii meeldisid tänaval taksona töötavad hobused. Ma loodan, et nad ei tunne ennast seda tööd tehes piinatuna. Ei tea kas selle või lihtsalt kehva kanalisatsiooni pärast oli jalutades kanalisatsiooniluukidest möödudes tunda aroomi, mis pani tundma nagu me ei olekski suurlinnas, vaid nagu külastaksime kellegi talumajapidamist. 

Väga uhke oli nii seest kui väljast St. Stepheni katedraal (järgmisel kollaažil 2 alumist pilti). Kõik ülejäänu on küll uhke vaadata, kuid suht sarnast emotsiooni tekitavad hooned. Kogu selle ajaloolisuse vahele sattusime parlamendihoone ees (pildil punase lipsuga) uhkete sportautode kogunemisele peale. Oli kuidagi vaheldus sinna hobuste, roosiaedade ja valgete sammaste vahele.

Lossidega, mida Viinis päris mitu on, olid ka ikka barokk stiilis, kuid emotsiooni tekitasid rohkem. Kogu see aed ja suursugusus mis neist õhkas meeldis mulle. Laupäeval käisime Belvadere lossi uudistamas. Pidasime lossihoovis pingil poesalatiga pikniku ja nautisime kuuma päikese käes vaadet. 

Pärast linnatiiru olid jalad juba korralikult tuld löömas. Käisime hetkeks kodus ja mõtlesime siis korterist teisele poole Doonau ääres oleva Milleeniumi torni juurde minna (järgmisel kollaažil keskmisel pildil). Millegipärast oli meil arvamus, et sinna saab ka üles minna vaadet kaema, kuid all olevad karmid turvamehed ütlesid, et seal on ainult büroohooned. Paar alumist korrust oli kaubanduskeskus, kuhu sel hetkel veel sisse pääses. Teisel pool jõge paistis aga Doonau Torn, kuhu ma teadsin kindlalt, et saab üles minna, selle reklaam oli mul postkaardi ümbriku peal. Tundus see suhteliselt lähedal ja arvasime, et enne päikeseloojangut jõuab küll. Tegelikult oli ikka päris kaugel, vahele jäi veel sild, kus sai kauneid pilte klõpsutada. Lõpuks panime oma jalakesed tööle ja läksime kiiresti kiiresti torni. Mõned eurod sissepääsu eest ja saatjaga lift viis meid 22km/h sõites 155 meetri kõrgusele vaateplatvormile. Saime just täpselt veel kaunist päikeseloojangu taevast ja samas õhtutuledes Viini imetleda. 

Seejärel istusime veel korrus kõrgemal asuvasse kohvikusse. Jõime õlut ja sõime viini šnitslit. Selle söömine oli meie õhtuse välja mineku suurim eesmärk tegelikult. Kohvik (ja veel korrus kõrgemal olev restoran) oli aeglases keerlemises, 20 minutiga nägi 360 kraadi vaadet. Sander ei saanud kohe arugi, et see liigub. Mõtles, et miks tal pea ringi käib. Teenindus oli tore, hinnad sellise koha kohta vägagi normaalsed. Minu soovitus sinna sellisel päikeseloojangu kellaajal minna on kindlasti.

Pühapäeval korjasime oma kodinad kokku ja lahkusime korterist. Ostsime ühistranspordi päevapileti ja sõitsime Schönbrunni lossi juurde. Seal oli suurel alal veel loomaaed, botaanikaaed, lossipark, loss ja kindlasti veel midagi. Kohvrit seal kruusasel teel enda järel vedada oli küll natuke tüütu, kuid sain hakkama. Kätelihaste trenni sai veel tehtud seda mäest üles vedades, kuid vaade sealt oli jälle imeline. Mulle meeldib alati uusi kohti kõrgemalt vaadata. Ma olen ka alati megaõnnelik, kui lennukis satun akna alla istuma (vedas mõlemal suunal). Seekord saime lausa kolm korda kuskilt kõrgemalt Viini peale vaadata.

Seejärel sõitsime lennujaama, kus meil oli veel aega Sacheri kooki süüa ja enese teadmata poolteist tundi lastetoolidel istuda. Tagasilend klappis meil mõlemal. Berliinis sõitsin metrooga hostelisse, kuhu ma veel jäin, kuna lennuk maandus hilja. Hommikul kell 9 alustasin sõitu Bielefeldi poole. Meie Flixbus suutis kiirteele keerates kuidagi teist autot rammida ja see tekitas tunniajalise passimise ja politseiga olukorra klaarimise, seega kestis ka see sõit tunnikese kauem. Bielefeldis istusin autosse ja sõitsin tagasi koju. 

[evavaher]

Pildipostitus: puhkus

Vahepeal oli eriti mõnus puhkus, kui Sander oli siin ja ilmad olid päikselised. Nüüd olen jälle üksi ja miinuskraadid ja sompus ilm samuti tagasi. Palju jutustada pole, kuid natukese kommentaaridega pilte ikka. 

Kokku saime seekord Londonis. Mina jõudsin paar tundi hiljem, kuna Tallinna lennujaamas olid kehvad ilmaolud, siis lend hilines Sandril päris korralikult. Üksi ma ootama ei pidanud, sest Londonis on ju mu kullakallis Eloora, kes kohe ennast hotelli mulle seltsi toimetas. Väga tore nädalavahetus oli: pidu, turisti mängimist, palju jalutamist :) 

Väga lahe hotell oli ka. Nimega KIP. Soovitan, kui keegi peaks Londonis hotelli otsima. Sõbralik personal, lahedad mustvalged toad, ainult seinad olid natuke papist ja hommikul hakkas koridoris toimetav personal äratama, aga kõrvatropid olid toas olemas. 

Saksamaal maandusime Dortmundis ja jäime sinna ka üheks ööks ja mu sünnipäeva hommikuks. Vaatan, et ma ei ole ühtegi pilti teinud. Õues oli liiga külm selleks vist. Ainult üks pilt minust sünnipäeva hommikut ikka nii tähistamas nagu peab. Päev ise kulges rahulikult heas seltskonnas. 

Järgnevatel päevadel olime siin mu kodus ja lihtsalt puhkasime. Kuna ilmad olid ilusad siis jõudsin palju jooksma. Vabad päevad olid selleks ideaalsed. Ühel päeval sõitsime ka Paderborni, mis on siin mul päris lähedal asuv ülikoolilinn. Inimesi on ka seal umbes Tartu jagu.

Viimaseks õhtuks läksime Bielefeldi. Leidsin Bookingus hea hinnaga hotelli ja kohale jõudes avastasime, et see oli alles 17. jaanuar avatud ja tutvumishindadega. Kõik oli nii ilus ja uus. Õhtul läksime välja pubi/baari otsima, kus istuda ja jutustada. Astusime kogemata sisse geiklubisse nimega  Muttis Bierstube (tõlkes: Emme Õllelokaal/Õlletuba). Sisse astudes vaadati meid juba kahtlevalt, piletiraha ka ei võetud, kuigi küsimuse peale, kas see on vastati jaatavalt. Ei oli päris meeleolukas ja Sandril oleks lööki ka olnud.. kui ta vaid ise tahtnud oleks :D