#ravimatimed

[kadunudtarkus]

Jõhvikas

Oxycoccus palustris Pers. (O. quadripelatus Gilib.), Vacciniaceae Jõhvikas, karbalad, kukemari, pluukna, rabamari, soomari, viinamari Cranberry

Harilik jõhvikas kasvab rabades, rabastunud soodes ja umbekasvavate järvede kallastel.

Rahvameditsiinis kasutatakse palaviku ja vererõhu alandamiseks.

Marju korjatakse hilissügisel ja varakevadel.

Kirjeldus

Harilik jõhvikas kasvab rabades, rabastunud soodes ja umbekasvavate järvede kallastel. Ta on mitmeaastane kääbuspõõsas. Vars on roomav, peenike, niiditaoliste lamavate punakate okstega, 15-30cm pikk. Lehed väikesed, munajad või piklikud, teritunud, servast allapoole käärdunud, alt hallikasrohelised. Õied longus, pikkadel peenikestel raagudel, millel keskkohast kõrgemal on 2 väikest lehekest; õied asetsevad üksikult või kuni 4-õielistes sarikates; kroon korrapärane, 4 kroonlehega, helepunane või roosa; tupp 4-jagune.

Vili - tumepunane läikiv hapu maitsega mari, kuni 1cm läbimõõdus. Õitseb juunist augustini, marjad valmivad hilissügisel.

Esineb Eesti NSV-s kõikjal.

Kogumine

Jõhvikaid võib koguda kolmel ajal. Septembris kogutud marjad on kõvad, kuid sobivad ületalve hoidmiseks veega ülevalatult, kusjuures toimub nende järelküpsemine ja pehmenemine. Et vältida liiga varajast kogumist, mis kahjustab taimi ning halvendab marjade kvaliteeti, on kehtestatud kindel kogumise aja algus, millest tuleb kinni pidada ka marjade kogumisel oma tarbeks.

Hilissügisel pärast öökülmi ka kerget külma kogutud marjad on maitselt parimad, kuid neid saab hoida vaid jäätunult.

Varakevadel kogutakse talvel lume all olnud marju; need on magusamad, kuid mittesäilivad.

Marju on lubatud kohuda ainult käsitsi. Kogumiskammide kasutamine kahjustab jõhvika taimi ning vähendab järgmise aasta saaki.

Ravim

Ravimina kasutatakse jõhvika marjadest tehtud marjajooki ehk morssi. Viimase valmistamiseks oli varem ka apteekides müügil koondatud jõhvika mahl, ekstrakt - extractum Oxycocci. Kuna see on rohkem toiduaine kui ravim, pole seda nüüd enam apteekides müügil, vaid selle kaubastamine toimub toiduainete kaupluste kaudu.

Jõhvikamahl sisaldab kuni 5% orgaanilisi happeid; nendest on tähtsamad sidrun- ja kiinahape. Mahl sisaldab ka suhkrut, pektiinaineid, bensoehappe glükosiidi vahtsiniini. C-vimatiimi on mahlas väga vähe, ainult 10-22mg%.

Toimed

Jõhvika ekstraktist või värsketest marjadest keetmisel valmistatud mahlajook parandab kõrge palavikuga haigete enesetunnet. Rahvaravimina süüakse suhkruga mahustatud jõhvikamarju kõrge vererõhu alandamises.

Jõhvikamarju ja neist valmistatud ekstrakte ei ole soovitatav tarvitada maksahaiguste, maomahla ülihappesuse ja haavanditõve puhul.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020