#qrkood

[setokaubamajapakkumised]

QR kood riietel disainielemendina

QR kood ja nende kasutamine on viimastel aastatel muutunud üha populaarsemaks, kuna need pakuvad kiiret ja mugavat viisi teabe jagamiseks. Kuid kas olete kunagi mõelnud, et QR-koodid võivad olla ka stiilne disainielement? Tänapäeval kasutavad paljud ettevõtted ja disainerid QR-koode riietel, et lisada neile ainulaadne ja interaktiivne element. See artikkel uurib, kuidas QR-koodid on muutunud oluliseks disainielemendiks riietuses.

QR-koodide kasutamine riietuses

QR-koodid on kahemõõtmelised koodid, mida saab skaneerida nutitelefoniga, et avada veebileht või muu digitaalne sisu. Riietuses kasutatakse neid sageli selleks, et anda tarbijatele lisateavet toote, brändi või isegi konkreetse disaini kohta. Näiteks võib QR-kood viia tarbija veebilehele, kus on toodud toote valmistamiseks kasutatud materjalide üksikasjad või selle kohta, kuidas toode on valmistatud. Näide: Setomaa pikkade varrukatega unisex T-särk Üks näide QR-koodide kasutamisest riietuses on Setomaa pikkade varrukatega unisex T-särk. Sellel T-särgil on QR-kood, mis viib tarbija veebilehele, kus on üksikasjalikult kirjeldatud Setomaa kultuuri ja ajalugu. See on suurepärane näide sellest, kuidas QR-koodid võivad lisada riietusele lisaväärtust, pakkudes tarbijatele harivat ja huvitavat sisu.

QR-koodide eelised riietuses

QR-koodide kasutamisel riietuses on mitmeid eeliseid: - Interaktiivsus: QR-koodid muudavad riietuse interaktiivseks, võimaldades tarbijatel skaneerida koodi ja saada lisateavet. - Haridus: QR-koodid võivad pakkuda tarbijatele harivat sisu, nagu näiteks toote valmistamiseks kasutatud materjalide üksikasjad või brändi ajalugu. - Unikaalsus: QR-koodid võivad muuta riietuse ainulaadseks, lisades sellele ainulaadse disainielemendi.

Kokkuvõte

Kokkuvõttes on QR-koodid muutunud oluliseks disainielemendiks riietuses, pakkudes tarbijatele interaktiivset ja harivat kogemust. Nad võimaldavad tarbijatel kiiresti ja mugavalt saada lisateavet toote, brändi või disaini kohta, muutes riietuse ainulaadseks ja huvitavaks. Näiteks Setomaa pikkade varrukatega unisex T-särk kasutab QR-koodi, et viia tarbijad veebilehele, kus on üksikasjalikult kirjeldatud Setomaa kultuuri ja ajalugu. See on suurepärane näide sellest, kuidas QR-koodid võivad lisada riietusele lisaväärtust. Read the full article

[digitegus]

DIGITARISTU HETKESEISU KIRJELDUS

 1. Asutuse nimi ja küsimustiku täitja(d)

Tartu Kivilinna Kool

Direktor Karin Lukk, IT-juht Sven  Hendrikson, õppejuht Küllike Pedaste

2. Kui palju on asutuses õpilasi ja personali?

õpilasi – 941

personali – 96, neist pedagoogilist  personali 66

3. Milline on digivaldkonna meeskond?

IT-juht, turbejuht, kasutajatoe  spetsialist, rakenduse peakasutaja: Sven Hendrikson

Süsteemi administraator: Mattias  Merilai

Haridustehnoloog, veebitoimetaja, arvutiõpetaja:  Riho Rosin

Kasutajatoe spetsialist: Sven  Hendrikson

Arendustegevuse eestvedajad,  projektitöö: Sven Hendrikson, Küllike Pedaste, Karin Lukk

Haridustehnoloogiline tugi: kõrgema digipädevuse  tasemega õpetajad (TIGU III tase – 25% õpetajatest)

4. Millised on digivaldkonna koostööpartnerid?

EENet, Elion, Tartu Linnavalitsus  (rendiarvutid), MTÜ Robootika, Tartu Ülikool

5. Kui palju ja millised on asutusel lauaarvuteid, sülearvuteid,  tahvelarvuteid?

Koolis on kokku 3 arvutiklassi: 28, 26  ja 16 õpilase töökohta.

Lauaarvutid on rendiarvutid, mille  vanus jääb vahemikku 1-6 aastat. Üldine põhimõte on, et uued arvutid lähevad  alati arvutiklassi ja arvutiklassist liiguvad vanemad arvutid ainekabinettidesse.  

Lauaarvuteid – 176 (neist 35 on 1-3  aastat vanad ja ülejäänud 4-6 aastat)

Sülearvuteid – 6 (vanuses enam kui 3  aastat)

Tahvelarvuteid – 35 (31 neist on 1  aasta vanad, 4 on vanemad)

6. Millised õpiriistvara lahendusi kasutatakse?

Multimeedia projektor – 24 tk (aktiivne  kasutus)

Televiisor – 38 tk (aktiivne kasutus)

Dokumendikaamera – 1 tk (vähene  kasutus)

CNC-freespink – 1 tk (keskmine  kasutus)

3D-printer – 1 tk (vähene kasutus,  sest on üsna väike ja tehnoloogiliselt aegunud)

Interaktiivne tahvel – 3 tk (aktiivne  kasutus)

Videokaamera – 1 tk (aktiivne kasutus)

Fotoaparaat – 3 tk (aktiivne kasutus)

Robootika vahendid:

LEGO Mindstorms EV3 – 12 tk (üliaktiivne kasutus)

LEGO Mindstorms NXT – 13 tk (aktiivne kasutus)

WeDo 2.0 – 12 tk (aktiivne kasutus)

WeDo 1.0 – 11 tk (aktiivne kasutus)

Arduino – 8 tk (vähene kasutus)

7. Milliseid õpitarkvara lahendusi kasutatakse?

Kahoot, Quizlet, Quizizz, Padlet,  LearningApps, QRkood, Answergarden, bio.edu.ee, Taskutark, Mindomo, TeamUp,  JeopardyLabs, Koolielu, Miksike, Tebo Õpiveeb, www.eki.ee, Britishcouncil.org  õpikeskkond, Prezi, spellic.com, TheTeachersCorner, Kidspiration, Hot  Potatoes, Moodle, VIKO, GeoGebra, Youtube, TeacherTube, Getwapps, Pinterest,  studio.code.org, Scratch, Lightbot, Robozzle, Cubify, SketchUp, Solid Edge,  nccad, Adobe Premier Elements, robootika tarkvara (näiteks LEGO MINDSTORMS  Education EV3 jm) jne

8. Millised on põhilised kasutatavad kontorirakendused ja  -lahendused?

Microsoft Office, LibreOffice, IBM  Notes, Stuudium (E-päevik ja Tera), Google Drive, Google Docs

9. Kui palju on servereid ja milliseid serverlahendusi  kasutatakse?

2 füüsilist serverit koolimajas, mis  täidavad järgmisi funktsioone: failiserver, meiliserver, veebiserver, IT-erilahenduste  serverid, videovalveserver, varukoopiaserver, e-kooli server (varasemalt  omasime oma e-kooli ja hoiame andmeid hetkel veel alles).

10. Milline on traadita andmeside olukord?

Terve koolimaja on kaetud  Wifi-võrguga. Juurdepääs on tagatud kõigile (nii õpilastele kui õpetajatele).  Hetkel alamvõrke veel loodud ei ole. Kiirus on piisav.

11. Milline on välise andmeside olukord?

Andmeside kiirus 1 Gb/s (EENet).  Ühendus on väga hea ja töökindel.

12. Milline on andmete varukoopiate loomise korraldus?

Varukoopiad luuakse iga tööpäeva lõpus  varukoopiaserverisse (lahus teistest serveritest). Varukoopiad tehakse  suhteliselt kõigest.

13. Kas ja millised digivaldkonna kordasid ja dokumente on  olemas?

Arvutite ja arvutivõrkude kasutamise  kord; Arvutiklassi kasutamise kord; Tehnikalabori kasutamise kord; Tahvelarvutite  laenutamise kord; IT-probleemidest teavitamise kord; IKT-arengukava aastateks  2015-2017

14. Kui suur on digivaldkonna eelarve?

7500 eurot

15. Millist ja kui palju on õnnestunud leida rahastamist  väljaspool haldaja finantseerimist?

Lisarahastust oleme saanud erinevatest  projektidest: Comenius/Erasmus+, Tiigrihüpe/HITSA, õppekava toetavad  projektid. Viimase kolme aasta jooksul kokku umbes 6000 euro ulatuses.  Varasemalt oleme saanud rohkem, aga neid numbreid enam ei mäleta.

16. Millises ulatuses on digivaldkonna areng kirjeldatud?

Digipeegel (täidetud ja kooli pidajale  hinnangu andmiseks edastatud); IKT-arengukava 2015-2017; Tartu linna projekt „Meie  Kivilinna koolis oleme valmis digipöördeks!“

17. Millised on suuremad takistused digilahenduste ulatuslikumal  kasutuselevõtul?

Õpetajate kaootilised teadmised  digilahenduste võimalustest – õpetajad teavad palju, aga neil ei ole  süsteemset ülevaadet, mida ja millal on kõige parem kasutada.

Vähene õpetajate digipädevuse arengu  monitoorimine.

Mobiilse arvutiklassi puudumine.

Haridustehnoloog töötab kahes  asutuses, mistõttu ei ole pidevalt kättesaadav.

18. Millised on ideed takistuste ületamiseks?

Õpetajatele rohkem koolitusi,  sealhulgas konkreetsete valdkondade kaupa.

Sülearvutite ostmine mobiilse arvutiklassi  jaoks.

Luua süsteem, kuidas saada paremini  tagasisidet õpetajate digipädevuse arengu kohta.

Haridustehnoloogilise kompetentsi  laiendamine ehk suurendada õpetajate hulka, kes on valmis pakkuma  haridustehnoloogilist tuge kolleegidele.