#pohhui

[smileymoth]

it begins. the useless outlook emails every 2 minutes that give you a heart attack of "Good God What Now"

[toodetudpimedas]

Just showed my friend a meme in Estonian and she was like the what™

Sometimes I just randomly forget that not everyone understand the languages I speak, sitaks piinlik 💀

[revacholianpizzaagenda]

Among the many interesting things argumented by @ghelgheli's wonderful article, I'm struck by a relatively minor aspect, but one that had been bugging me for a while: the Founding Party's motives for backing Ambrosius. Writ large, the point of showing Ambrosius' apocalypse as the natural end point of the Innocentic system and the whole moralist clown circus.

In many respects, it doesn't feel like the system formally put in place by Dolores Dei would appreciate grandpa's style. There's an interesting tension there. But oh boy there's a status quo to enforce, and that takes top priority, and it's sooo much easier when people go "egal, pohhui, who cares" to begin with.

And then eventually this attempt to weaponize nihilism to keep people's heads down and further their own cultural goals exploded under their butts like the proverbial and also literal nuke. But I do believe that it was their reasoning for electing Ambrosius.

[viplala-things]

Tyra küll see aya ja tema draamatsemine. Ise ei saa aru milline pind ta on.

Tekib küsimus ka ma ka ei saa? Kas me mõlemad loeme neid tekste mingi eelarvamusega ja valesti? Või on minul õigus? Ma lihtsalt tahaks normaalselt need ära jagada ja pohhui. Ilma draamata. Ilma süüdistamisteta. Aga ei. Temaga tuleb mul tõesti vist ego kõrvale jätta ja vaadata ha kmestada kui laps tan on.

[kriimuline-blog]

43 ehk keskiga vist

Ma ei tea päriselt mis nüüd saab. Kes ma olen, kui ei ole enam lootus, tibuke ega potentsiaal.

Kui mul on pidev väsimus ja saabus menopaus, pole enam tavamõistes nii ilus ega raasugi tüdruk, kui olla aus. Kes ma olen, kui ma ei ole küps, õnnelik,  tasakaalus ja soe, ent ka mitte lootus, tulevikulubadus ega pohhui, mitte miski ei loe.

Kellena ma elan, kes ma olen, mismoodi edasi minna? Kuidas kasvada, kui juba kahanen? Ehk ei peagi püsima pinnal, vaid vee all on oma elu? Aeg on saabunud õppida tundma täiesti uudseid alu?

[k2rbesv6is]

eelmine aasta

puudus tüdruk kõigist tunnist

tal pohhui oli paarist punnist

eesti keel tal oli neli

mata 3 loodus 3 musa 3

kekas 5 ajaloos 4

poiss nüüd otsis enda hinded

loodus 4 mata 4 musa 3

kirjandus 4 aja 3 ainult rahuldav käitumine

bioloogia 5

tüdrukuga tekkis silmkontakt

matas viied teenis tunnikast

seda enam aru ta ei saa

kuidas tegemata koolis nii palju ka

tuubi luuletus sa pähe

nõustab poisikene vähe

saabunud on Kaarepere

tüdruk ikka kurdab mure

et kui ta puudus bioloogias

siis kuidas tema teada saab

kuhu istuda ta võib

ja kas õigustud on sõim

et õps vist oli täitsa pede

aga selgus palju hiljem

et oli tal naine ja ka laps

käib peastarvutamine nüüd kraps

Berit küsib mis on viis plus neli

nüüd on jälle uudne heli

jagada ei mõista kumbki

kuid pudeli šampunni

jõi tüdruk üksi eile verre

ja kohe ongi Tabivere

[newestmusic]

(pohhui)

[kntxt]

1  0  0  %

[yprisdeep]

Kas see on okei, kui ma ei tunne enam midagi?

Mulle meeldib keegi, asi hakkab tõsisemaks minema ja mul on üldiselt pohhui kas ta on kirjutanud või ei. Kas ma olen isekas, et üldse ütlesin talle neid armsaid asju.

Kui ma pole temaga rääkinud terve päeva ma tunnen et see on kohustus talle kirjutada..

Aga samas ma jällegi ei taha temast ilma jääda..

[siilikene]

Ärkan et naha naeratust

Näen vaeva et naha arenemist

Teen luulet et väljendada end

Igakord kirjutan et vajutada send

Alati tekib mingi emotsioon

Sees on tunne nagu kanalisatsioon

Koliseb müriseb kurgus kett

Võtan sõõmu vett

Mõtlen pohhui

Ei vaja sind, hui ...

[kahek6ne]

Aga sul on lihtsalt pohhui. 

[hybriidmootor]

kui ma oleks buss siis 23 sõidaks suvalt mööda linna alati ringiga mitte kunagi otse ja kõigest oleks üle keskmise pohhui

[matchingverts]

yoyo tee mind lukust lahti, tahan panna mendile vastu tahti. kõik on katki ühiskond end mikroelemendiks kokku pakib. a mis tahtsid? kas sa ka kassid? terviseamet passib ja ment sind maha rassib.

pole vahet kas oled terve. kirjutises seisab sulaselgelt. nulltoleraaaaaaaaaaaaaants.

poodi sisenedes pane ette röövli mask su identiteet on kaitstud kuid ainult teatud piirideni. ole ettevaatlik, sest su kodukandis luurab terviseamet. tee oma next move smart nagu males. me pole üksi, enamus ärkab alles.

eesti meedia on hukas, faktikontrolli teeb meie banaanileht delfi, sinu eest varjatakse tõde. kas tunned, inimesed tasakaalust väljas, inimesed näljas. vabadust pole.

kui paljud peavad kannatama, kui palju peab järgima valet. valitsus võtnud ära su vabaduse, otsustanud sinueest mis on sulle parem, türa kui hale. aeg on ärgata! aeg on märgata!

miks valitsuse käes võim, kui võim peaks olema rahval. kus te olete rahvasaadikud. Teid valiti rahvast esindama. taskud täis tuhhi ja peas keerleb mõte "pohhui"

Teie rahvas ei ole lihtsameelne ja teie jutt ei ole meile veenev. kodus keedan oma viimaseid pelmeene, sest mult on võetud kõik mis oli. pensioni säästudega sai tehtud viimane tuli.

[autobahnmp3]

we have a food related saying we have pohhui we have a neutral saying x2 or more

[unejumal]

teen seda jälle

nimelt siis seda, et olen öösel liiga kaua üleval ja mõtlen. ma reaalselt tahan oma unegraafikut nii väga jälle korda saada, sest ma armastan varaseid hommikuid palju.

igatahes, tahtsin kirjutada sellest, et viimasel ajal on mind kohutavalt vaevanud inspiratsiooni puudus. tänu millele ma hakkasin ennast maha suruma ja üritasin sobida mingisse kasti. siis sain ma aru, et okei see täiega sakib ja ma pole elu sees selline nagu need kõik teised. see muutis mind kõige ja ma mōtlen KÕIGE suhtes mega pohhuistlikuks, see oli minu uus thing mis sakkis ka suht palju. sest ma ei teinud enam asju, mis mulle meeldisid ja milles ma tegelikult hea olin sest well mul oli nii pohhui. ainuke asi, mis ma jätsin enda juures võibolla silmnähtavalt samaks oli mu kohutav huumorisoon. nüüd lõpuks kui mul on olnud aega, et kodus olla ja rahulikult puhata, ujuda, koertega jalutada, hingata värsket õhku ja olla eemal siis sain aru, et selle inspiratsiooni puuduse taga olen ma ise ja ma pean lihtsalt lahti laskma. ma ei pea keskenduma sellele ühele karakterile, kes ma olen. ma võin ju ikka teha neid enda nõmedaid nalju aga samas teha lahedaid toidupilte või nautida seda, et ma saan kirjutada kõike mis pähe tuleb või kanda välja seda stiili mis ma ise tahan. tundub nagu täiesti mõtetu ja väike avastus eksole aga samas nüüd saan ma lõpuks edasi minna ja näidata teistele seda, mis ma tegelikult ka tahan ja ma ei ole kinni selles ühes kohas.

[meliss798]

(via tegelikult-on-ju-pohhui, malunadean)