#põld-harakalatv

[kadunudtarkus]

Põld-harakalatv

Erysimum cheiranthoides L., Cruciferae Harakasaba, kollad, kollakas, naistepuna, seatelg, sinebihain, teljed, tölgas Wormseed wallflower

Põld-harakalatv kasvab põldudel ja aedades umbrohuna, prahipaikadel ja teeäärtel.

Ravimina kasutatakse ürti.

Taim on mürgine.

Korjatakse maist septembrini.

Kirjeldus

Põld-harakalatv kasvab põldudel ja aedades umbrohuna, prahipaikadel ja teeäärtel. Ta on üheaastane rohttaim.

Vars on enamasti püstine, 30-60cm kõrge, kattunud liibunud karvadega, mis on harunenud kahe- või kolmelõheselt. Lehed on laisüstjad, terveservalised või nõrgalt hambulised, ahenevad lühikeseks leherootsuks. Õied on väikesed, kollased, 4 kroonlehega; tolmukaid 6.

Vili - neljakandiline kõder; kõtru on palju; nad hoiduvad valminult õisiku teljest eemale. Õisik - kobar, õieraod õietupest 2-3 korda pikemad.

Õitseb maist septembrini. Eesti NSV-s esineb kõikjal.

Külvamine

Tööstuses ja meditsiinilises praktikas kasutatakse peamiselt kultiveeritud hallika harakaladva (Erysimum canescens Roth) ürti - herba Erysimi canescentis. Hallikas harakalatv kasvab Kesk-Aasias ja Siberi ning NSV Liidu Euroopa-osa steppides; Eesti NSV-s leitud ainult tulnukana. Ta on kergesti kultiveeritav, hallika värvusega kaheaastane taim.

Kultiveeritakse Ukrainas ja Krasnodari krais. On võimalik kultiveerida ka Eesti NSV-s.

Ravim

Hallika harakaladva ürt sisaldab südameglükosiide erüsimiini ja erüsimosiidi. Need on toimelt lähedased strofantiinile. Erüsmosiidi kasutatakse tablettidena, erüsimiini ka süstimiseks, eriti raskete vereringehäiretega südamepuudulikkuse puhul. Võrreldes strofantiiniga, on nad vähem toksilised, kuid toimivad aeglasemalt. Hüdrolüüsil laguneb erüsimiin k-strofantidiiniks ja digitoksoosiks, erüsimosiid annab lisaks ka glükoosi. Harakaladva glükosiidid ei kuhju organismi, selle tõttu kasutatakse taime ka pikemat aega tarvitavate südameravimite (nagu kardiovaleen) valmistamiseks.

Nimetatud preparaadid on kõik tugevatoimelised ja mürgised, seetõttu kasutatakse neid ainult arsti ettekirjutuse kohaselt.

Nõukogude Liidu territooriumil kasvab üle 50 harakaladvaliigi, millest enamik, sealhulgas ka põld-harakalatv, sisaldab samu glükosiide. Kõige rohkem on toimeaineid kultiveeritud hallika harakaladva ürdis.

Põld-harakaladva ürti on lubatud kasutada hallika harakaladva ürdi asemel.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020