#huulhein

[kadunudtarkus]

Ümaralehine huulhein

Drosera rotundifolia L., Droseraceae Huulhein, huulerogi, kõrvalusikas, kärbsepüüdja, mokahein, ohatserohi, päevalill, silmarohi, sooummur Roundleaf sundew

Ümaralehine huulhein kasvab turbarabades, siirdesoodes mätastel, niiskel liivalsel pinnasel.

Ravimina kasutatakse taime ürti.

Huulheina kasutatakse läkaköha, palaviku ja vistrike vastu ning uriini erituse soodustamiseks.

Korjatakse juulis ja augustis.

Kirjeldus

Ümaralehine huulhein kasvab turbarabades, siirdesoodes mätastel, niiskel liivalsel pinnasel. Ta on mitmeaastane 5-25cm kõrgune taim niiditaoliste juurtega.

Vars (õieraag) püstine, lihtne, enamasti üksikuna, vahel mitmena ühel lehekodarikul. Lehed juurmise kodarikuna, lehelaba ümmargune või piklik, alt roheline, pealt kattunud hulga punakate näärmekarvadega, mille tipul on sagedasti tilgake vedelat eritist; kõik lehed on pikarootsulised, lamavad; õisik - pikk ühekülgne kobar; kroonlehti 4, valged, piklik-ümmargused, 4-6mm pikad, ulatuvad tömpidest tupplehtedest üle.

Esineb Eesti NSV-s kõikjal, aga hõredalt, peamiselt rabades tihedast taimkattest paljastunud kohtadel.

Õitseb juunist augustini. Tuntud lihasööja taim.

Alternatiivid

Praegu on lubatud ümaralehise huulheina asemel kasutada ka pikalehist huulheina (Drosera anglica Huds.) ja vahelmist huulheina (D. intermedia Hayne). Pikahelisel huulheinal on lehed talbjas-lineaalsed, ulatuvad keskmiselt poole varre kõrguseni. Esinev raba vesistel kohtadel - umblaugastel, älvestel. Vahelmisel huulheinal on lehed talbjad või äraspidimunajad, õisiku raag peaaegu niisama pikk kui lehed, alusel kaarjalt tõusnev. Esineb siirdesoodes ja kuivemates rabades, peamiselt Lääne-Eestis.

Praegu on lubatud ümaralehise huulheina asemel kasutada ka pikalehist huulheina (Drosera anglica Huds.) ja vahelmist huulheina (D. intermedia Hayne).

Pikahelisel huulheinal on lehed talbjas-lineaalsed, ulatuvad keskmiselt poole varre kõrguseni. Esinev raba vesistel kohtadel - umblaugastel, älvestel.

Vahelmisel huulheinal on lehed talbjad või äraspidimunajad, õisiku raag peaaegu niisama pikk kui lehed, alusel kaarjalt tõusnev. Esineb siirdesoodes ja kuivemates rabades, peamiselt Lääne-Eestis.

Ravim

Ravimina kasutatakse taime maapealset osa, ürti - herba Droserae. Praegu tarvitatakse apteekides seda droogi vähe, kuid viimasel ajal on huvi huulheina vastu uuesti tõusnud.

Ürti kogutakse taime õitsemise ajal, juulist ja augustis. Taim tõmmatakse välja juurtega. Juured ühes eelmise aasta lehekodariku jäänustega eemaldatakse ja ürti kuivatatakse varjus tuuletõmbulises kohas.

Droogiks on terved taimed või purunenud taimeosad tumepunaste lehtedega, mis on kaetud pikkade pruunide näärmekarvadega. Lõhna ei ole, maitse on hapukasmõru. Niiskust võib droog sisaldada kuni 15%, peenikesi taimeosi, mis läbivad 1 mm2 suuruste avadega süela, kuni 5%; kõrvalisi lisandeid minimaalselt.

Droog sisaldab oksünaftokinooni derivaate, peamiselt plumbagiini (0,36-0,90%) ja droserooni, valku lõhustavat pepsiinitaolist ensüümi, õun-, sidrun-, äädik- ja sipelghapet.

Plumbagiin on veeauruga destilleeritav ja takistab juba lahjenduses 1:50 000 mõnede patogeensete mikroorganismide kasvu.

Toimed

Eriti tugevat toimet avaldab plumbagiin läkaköha pisikutesse. Droog on spasmolüütilise toimega, millega seletub ta köhavaigistav toime.

Huulheina värsket mahla tarvitati välispidiselt vistrike ja koeranaelte raviks. Omal ajal kasutati huulheina kui palavikuvastast ja uriini eristumist soodustavat ravimit.

Läkaköha puhul tarvitatakse järgmist leotist: 25 grammi huulheina droogi kahe klaasi keeva vee kohta; võetakse 3 korda päevas, 1 supilusikatäis korraga. Läkaköha puhul kasutatakse ka alkoholleotist (tinktuuri), mida võetakse 3 korda päevas 10-20 tilka.

Taime levi

Allikad

Tammeorg, J., Kook, O. & Vilbaste, G. (1973). Eesti NSV Ravimtaimed. Tallinn: Valgus.

Eesti taimede levikuatlas 2020

[minestland]

Flickr: Huulhein Krista Kutsar Fotokonkursi "Metsik Lääs" foto www.flickr.com/groups/metsiklaas by Laanemaa Loodusfestival https://www.flickr.com/groups/flickrest/