#hõimu

[durgauniverse-blog1]

#ARMASTUSEGA VALMISTATUD #Käsitöömantel. #SIID ja #VILL (Mantli varukad, krae, esipaneel) valmistatud #puhtas #looduses ja kangas kootud iidsete #traditsioonidega Myanmari (Burma) Inle järve #hõimu käsitöölaste poolt kangastelgedel. Vooder batik tehnikaga puuvill Indoneesiast Seda mantlit saab kanda ka vooder väljaspool. "#Jumalanna Tara" on käsitsi maalinud kangavärvidega #kunstnik NORA FROSTI. #Tiibeti keeles on #Jumalanna #Tara tuntud kui “Dölma”,  või „Ta päästab”. Eelkõige esindab Tara #kaastundliku tegevuse protsessi, teisi läbi #puhtuse tõsta. #Kanep on #keskkonnasõbralik, loodulikest kiududest kõige vastupidavam. Ta ei vaja väetist, kasvuks piisab vähesest veest, taastades pinnase iga kasvutsükli jooksul. Pikad juured takistavad erosiooni, aitavad säilitada parima pinnase. #Kanepikiust valmistatud #rõivad on kerged, kolm korda puuvillakiust tugevamad, kauakestvad, UV-kiirguse kaitsega ja - #kanepikangas on seega suurepärane välisriietuseks. DURGA #originaalne mantel on esindatud Eestis vaid DHARMA FASHION @dharmafashionest #butiik poes Tallinna Telliskivi Loomelinnakus (at Dharma Fashion) https://www.instagram.com/p/BtB7sYDBsmW/?utm_source=ig_tumblr_share&igshid=ojl2eh62hest

[kristallioness]

@junipernight said: I have no idea what's going on right now.

I have no idea what's going on right now. (English) - Mul pole aimugi, mis praegu toimub. (Estonian)

Aang nervously paced back and forth in front of the Water Tribe siblings. They'd stopped guarding their behinds miles ago, when the sun had set and the full moon in front of them had risen above the clouds, providing a guiding light on their way back to the Earth Kingdom.

"I have no idea what's going on right now."

Sokka and Katara exchanged glances with a similar empty look in their eyes. They had no idea either. Everything the airbender had just revealed to them came as a shock.

"Aang.."

Katara attempted to grab his hand to persuade him to sit down, but he pulled it away and laid them on his bald head instead.

Sokka rubbed at his temple, trying to put together the mess of a story Aang had retold them.

"So, this comet enhances the firebenders' bending and they'll become unstoppable unless you defeat the Fire Lord before it arrives at the end of this summer?"

"But that's less than a year away!" Katara said in a rather desperate tone. Aang shook his head in disbelief.

"I know, I know, I KNOW!"

He fell down on his knees, his back facing his friends. This was the first time he managed to sit still for more than a minute since they'd left the fire temple.

"How am I supposed to fight the most powerful firebender in the world when I haven't even mastered the other three elements?"

He was on the brink of collapsing in front of them. The airbender let out a heavy sigh.

"What am I gonna do?"

He hung his head a bit and simply stared at the endless ocean below. He would've wanted to drown right then and there, so he could sink all of the troubles and responsibilities "bestowed" upon him by his predecessor. If he dared to jump, his airbending instincts would've kicked in and saved him in time. But he didn't need to jump.

Two hands landed on Aang's shoulders to keep him back, and he turned to meet Katara's worried gaze. She wrapped her arms around him for a hug and sat down next to him, they were joined by Sokka a moment later. Even Momo flew on the edge of the saddle, staring at him with his lime green eyes in an effort to comfort him somehow.

"Maybe we'll find a way," Katara murmured into Aang's ear and squeezed him a bit tighter. She was right, maybe he was gonna defeat the Fire Lord after all. He wasn't exactly sure how, but he had to try, for the sake of the world. For his friends. For her.

----------x----------

Aang sammus närviliselt Vee Hõimu õe-venna ees edasi-tagasi. Nad olid juba mitu miili tagasi oma taguotsa valvamise lõpetanud, kui päike oli loojunud ja nende ees olnud täiskuu oli tõusnud pilvede kohale, pakkudes suunavat valgust nende tagasiteel Maa Kuningriiki.

"Mul pole aimugi, mis praegu toimub."

Sokka ja Katara vahetasid pilke sarnase tühja pilguga oma silmis. Ka neil polnud aimugi. Kõik, mida õhutaltsutaja oli just neile avaldanud, tuli šokina.

"Aang.."

Katara üritas tema käest kinni võtta, et veenda teda maha istuma, kuid ta tõmbas selle ära ja pani need hoopis oma kiilakale peale.

Sokka hõõrus oma oimukohta, üritades seda segast lugu kokku panna, mille Aang oli neile ümber jutustanud.

"Niisiis, see komeet võimendab tuletaltsutajate taltsutamist ja nad muutuvad peatamatuks, juhul kui sa ei alista Tule Isandat enne selle saabumist selle suve lõpus?"

"Aga see on vähem kui aasta pärast!" ütles Katara üsna meeleheitlikul toonil. Aang raputas umbusklikult pead.

"Ma tean, ma tean, MA TEAN!"

Ta laskus põlvili, selg sõprade poole pööratud. See oli esimene kord, kui tal õnnestus rohkem kui minut aega paigal istuda pärast seda, kui nad olid tule templist lahkunud.

"Kuidas ma peaksin võitlema maailma kõige võimsama tuletaltsutajaga, kui ma pole isegi kolme ülejäänud elementi selgeks saanud?"

Ta oli nende ees kokku varisemas. Õhutaltsutaja ohkas raskelt.

"Mida ma küll teen?"

Ta pea vajus pisut norgu ja ta vahtis lihtsalt allpool asuvat lõputut ookeani. Ta oleks tahtnud uppuda just siis ja seal samas, et ta saaks ära uputada kõik need hädad ja kohustused, mille tema eelkäija talle oli edasi "andnud". Kui ta oleks julgenud hüpata, oleksid tema õhutaltsutaja instinktid tööle hakanud ja ta õigeaegselt päästnud. Kuid tal polnud vaja hüpata.

Kaks kätt langesid Aang'i õlgadele, et teda tagasi hoida, ja ta pööras end Katara mureliku pilgu poole. Tüdruk mässis oma käed tema ümber üheks kallistuseks ja istus tema kõrvale maha, hetk hiljem ühines nendega Sokka. Isegi Momo lendas sadula servale, jõllitades teda oma laimiroheliste silmadega, püüdes teda kuidagi lohutada.

"Võib-olla me leiame mingi viisi," ümises Katara Aang'ile kõrva ja embas teda pisut kõvemalt. Tal oli õigus, võib-olla ta ikkagi alistab Tule Isanda. Ta polnud täpselt kindel kuidas, kuid ta pidi proovima, maailma huvides. Oma sõprade pärast. Tema nimel.

Author's note: I remembered the heartbreaking scene in the end of "Winter Solstice, Part 2: Avatar Roku", where the entire Gaang is flying back towards the Earth Kingdom in the middle of the night, and then both Katara and Sokka hug Aang to console him after what they'd most likely learned from him. How suddenly there's this deadline hanging over their heads, which they're forced to meet in order to win the war (and which also puts them under the pressure to pursue the path they end up going through in the series, thus laying the foundation for it). So I wanted to write my take on the conversation they might've had. *wipes sweat off of forehead*.. Phew! Final one for this year. Made it almost before the end of May (it's already June 1st my time *lol*). I'm ashamed it took me so long to answer all of them, but at least they're finished now.

[pisikepilukas-blog]

18.detsember. Mae Hong Son. Ma kohe ei tea, mis otsast alustada. Sellist päeva mul polegi olnud siin.. Algas kõik väga vaikselt. Broneerisin ümbruskonna tuuri mägedes. Käisime templeid vaatamas ja kuulsat Bamboo Bridge’i, mis ehitati algselt lihtsalt selleks, et mungad saaksid üle jõe külla minna süüa paluma, aga kui keegi sellest pildid internetti pani, sai sild kohe tuntuks. Hiigelsuurtes bambusesaludes jalutasime. Tibatillukesi mägikülakesi väisasime. Teeistanduses käisime. Juhuslikult sattusime ka mongide (nii kustus kohalik tai giid ühte mägirahvaste hõimu, kes Hiinast läbi Birma nüüd Põhja-Taisse jõudnud) uusaastapidustustele, mis kestavad 3 päeva, mil mängitakse murunänge, lauldakse, tantsitakse ja juuakse ohtralt. Kõik lapsed olid imearmsates rahvariietes ja mul oli esimest korda sel reisil tõeliselt kahju, et päris kaamerat pole, sest sealt oleks üliägedaid fotosid saanud. Teed müüdi ja pakuti igalpool, igas pisemaski külakesse oli ohtralt teelette. Ja see oli imeline! Parim tee viimaste kuude jooksul. Peale tee kasvatavad mägilased veel kohvi. Riisi ja kapsast ja küüslauku ka. Sojaube, tamarindi ning veel kuhjaga asju, mida giid ei osanud inglise keeles öelda ja mina ei tundnud ära. Küüslauk ja kapsas pidid eriti hästi raha sisse tooma. Kohvi kasvas täiesti suvaliselt džunglis. Põhimõtteliselt võsas. Minu peas seostub kohvi ikkagi “Out of Africa” ja noore Meryl Streepiga, mitte suvalise džungli võsaga. Punast ja kollast kohvi kasvas seal. Maitsesin mõlemat, väga magusad marjad on. Seest tuleb uba välja, mida nad päikese käes siis kuivatavad ja kestad pealt hõõruvad, et oa seest see osa kätte saada, millest kohvi jahvatada. Lõunaks saime ühes külakeses väga maitsvat nuudlirooga (nii head kohe, et ma mõtlesin, et võib küll nuudleid süüa veel mõnda aega). Tänaval üks vanaproua andis mulle pihku tüki palmisuhkrut ja sütel küpsetatud sweet potato, kombinatsioon, mida ma varem pole saanud, aga hea oli. Musta muda spad külastasime. Ja sellega ametlik osa lõppes. Edasi tuli vaba kava. Kuna tempel mäe otsas oli mul juba nähtud, pakkus autojuht/giid, et näitab mulle niisama ümbruskonda. Viis mu ühe jõe juurde. Vesi vulises. Pisikeste paatidega toodi plekkkanistritega jõepõhjast liiva üles. Väga sulnis oli kõik. Kuni ühtäkki käis metsik kisa. Siga tapeti. Selgus, et seal elas üks suur vahmiil põgenikke Myanmarist, keda mu giid tundis. Tüübid alustasid erinevate protseduuridega, mis seatapuga kaasnevad ja mida ma ei parem kirjelda. Kõigepealt anti mulle suits. Ütlesin, et ei suitseta. Selle peale öeldi uuesti: “Smoke!”. Kuna härradel olid poolemeetrised noad käes, siis mina kellegagi vaidlema ei hakanud. Suitsetasin. Siis kallati 1,5l Fanta pudelist hägusat vedelikku, mis oli sticky rice’ist tehtud puskar (ma pean mainima tõe huvides, et see oli palju parema maitsega kui Laose “viski”), ja tegime paar klõmakat. Samal ajal andis giid mulle erinevaid asju maitsta. Toores tamarind oli üks neist. Siis mingi asi, mis nägi välja küüslaugu ja tomati ristsugutis. Võsas oli pisike põld, kust sojaube noppisine, mis siis lõkkel olevasse patta keevasse vette visati (vesi kees seal küll mitte minu sojaubade, vaid sea karvade eemaldamise pärast) ja mõne hetke pärast sõin värskeid sojaube. Bambuse sees küpsetatud sticky rice’i sain. Mingi taime suuri grillitud õisi. Banaanipuu tüve südamikku. Mingeid rohelisi lehti.. Fanta pudel käis muidugi vapralt ringi kogu aeg. Selleks ajaks, kui mul olid kohalikud maitsed ära proovitud, olid härrad nugadega juba jõudnud sea ära tükeldada, osad tükikesed ära grillida ja enamuse liha kilostesse hunnikutesse jagada. Hind oli meie rahas 2.50€/kg. Rolleritega tuli metsast hunnik mehi ja mõne hetke pärast polnud jälgegi mingist lihast. Edasi jätkus grillimine, joogiks “Fanta”. Õnneks helises mul telefon, pärast mida oli mul hea vabandus öelda, et mind juba oodatakse hotellis, sest kell oli juba kuus ja pimenema hakkas. Senimaani ma polnud väga mõelnudki, et midagi juhtuda võiks, aga pimedas suvalisse džunglisse jääda inimestega, kel on poolemeetrised noad, ei olnud just meeldiv väljavaade. Mu giid oli muidugi ka “Fantat” pruukinud ja mitte vähe, aga õnneks oli nõus pärast pooletunnisi läbirääkimisi lahkuma ja peamiselt muretses, et ega ma purjus pole, sest purjus naised pidavat kogu aeg nutma. Ei olnud purjus ja ei nutnud ka. Nii et tagasi ma sain. Elus ja terve olen ka. Nüüd mõnda aega oleks hea meelega tsivilisatsioonis.

[durgauniverse-blog1]

DURGA brändi Signatuur KUNSTIMANTEL "#Jumalanna #Durga" #Durga on #Hindu #rõõmu Jumalanna, võitlejanna, kes istub #lõvil, sümboliseerides #julgust, #kartmatust, #tugevust #võidelda #õigluse nimel. DURGA mantli põhiosa on #kanepikangast. #Kanep on #keskkonnasõbralik, #loodulikest kiududest kõige #vastupidavam. Ta ei vaja väetist, kasvuks piisab vähesest veest, taastades pinnase iga kasvutsükli jooksul. Pikad juured takistavad erosiooni ja aitavad säilitada parima pinnase. Kanepikiust valmistatud rõivad on kerged, kolm korda puuvillakiust tugevamad, kauakestvad, UV-kiirguse kaitsega ja hallituse suhtes vastupidav - Kanepikiust valmistatud kangas on seega suurepärane välisriietuseks. #Eestis sündinud kunstniku Dorit ARMASTUSEGA VALMISTATUD Käsitöö Mantel "DURGA" SIID ja VILL (Mantli varukad, krae, esipaneel) Kasvatatud puhtas looduses. Myanmari (Birma) Muun #hõimu tatoveeritud nägudega käsitöölaste kangastelgedel iidsete #traditsioonidega kootud kangas. #Eksootiline vooder batik tehnikaga - puuvill Indoneesiast. Seda mantlit saab kanda vooder väljaspool DURGA brändi ainuke ja originaal "DURGA Jumalanna" on Eestis esindatud vaid DHARMA FASHION poes, Telliskivi Loomelinnakus. #dharmafashion #telliskivicreativecity (at Dharma Fashion) https://www.instagram.com/p/BsYK9iDjy0A/?utm_source=ig_tumblr_share&igshid=m6dj5rfgixru

[kristallioness]

What's "You are my whole world" in Estonian? (Much better than my last submit about bread, haha)

You are my whole world (English) - Sa oled kogu mu maailm (Estonian)Aang crossed his arms and leaned against the snowy railing on the balcony, a heavy sigh escaping his lips. His grey eyes slowly ran along the streets of the Southern Water Tribe from the top floor of their temporary apartment.“I never should’ve let this happen. I’m sorry for all the sadness I caused to your tribe, your people.. to your family. Because of the war.”Hakoda laid a hand on his shoulder. He was standing right beside the Avatar, admiring the view of their new bustling city.“Katara told me a little bit about that. Don’t be sorry. Just look at all the good things that came out of it. You helped end the war, our tribe is slowly rebuilding, and my children couldn’t have been luckier to have met you. My daughter couldn’t have been happier to have found you in that iceberg.”The corners of Aang’s mouth turned into a soft smile. He fiddled with his fingers and took a deep breath, exhaling a puff of warm air.“When I brought Sokka to see you at Chameleon Bay, I travelled to the Eastern Air Temple, where I met this wise old guru who helped me master the Avatar State. Well, sort of.. anyways, to do that I had to open my chakras. Those are the seven pools of energy in our bodies. When I was trying to unlock the fourth chakra in my heart, I learned that the air nomads’ love for me is reborn in the form of Katara’s love. So, in a way, she’s my whole world.”Hakoda smiled fondly at the Avatar, glancing over his shoulder for a moment. Aang jumped a bit when he felt two arms snake around him from behind, enveloping him in a loving hug.“You are my whole world too, sweetie,” Katara murmured into his ear, her eyes closed as she nuzzled her nose into the crook of his neck. Aang averted his gaze from the chief’s eyes and blushed a little at the show of affection from his girlfriend.“You too, dad! I love you.”Katara let go of Aang and embraced her father as well. Aang couldn’t help but smile. His grey eyes widened when Hakoda beckoned him to join the hug. He put one arm around his future father-in-law and held the other one around the love of his life. He loved his new family so much.———-x———-Aang pani käed risti ja nõjatus rõdu lumise reelingu peale, ohates raskelt. Tema hallid silmad vaatasid nende ajutise korteri ülemiselt korruselt aeglaselt üle Lõuna Vee Hõimu tänavate.“Ma poleks tohtinud sellel kunagi laskma juhtuda. Mul on kahju kogu selle kurbuse pärast, mida ma teie hõimule tekitasin, teie rahvale.. teie perele. Sõja pärast.”Hakoda asetas käe tema õlale. Ta seisis otse Avatar'i kõrval, nautides vaadet nende uuele askeldavale linnale.“Katara rääkis mulle veidi sellest. Ära tunne kahju. Lihtsalt vaata kõike neid häid asju, mis sellest välja tulid. Sa aitasid sõja lõpetada, meie hõim ehitatakse tasapisi uuesti üles, ning mu lapsed ei oskaks õnnelikumad olla, et nad said sinuga tuttavaks. Mu tütar ei saaks rõõmsam olla selle üle, et ta su sealt jäämäest leidis.”Aang'i suunurgad muutusid õrnaks naeratuseks. Ta mängis oma sõrmedega ja hingas sügavalt sisse, puhudes välja sooja õhupahvaku.“Kui ma tõin Sokka teie juurde Kameeleoni lahte, siis ma rändasin Ida Õhu Templisse, kus ma kohtusin ühe vana targa guruga, kes aitas mul Avatar'i oleku selgeks saada. Noh, enam-vähem.. igatahes, et seda teha, pidin ma avama oma tšakrad. Need on seitse energia tiiki meie kehades. Kui ma proovisin avada neljandat tšakrat oma südames, siis ma sain teada, et armastus, mida õhu nomaadid minu vastu tundsid, on taassündinud Katara armastuse kujul. Nii, et mingis mõttes on ta kogu mu maailm.”Hakoda naeratas hellalt Avatar'ile, piiludes korraks üle oma õla. Aang ehmatas natuke, kui ta tundis kahte kätt selja tagant mässimas tema ümber, ümbritsedes teda armastava kalliga.“Sina oled ka kogu mu maailm, kullake,” Katara ümises talle kõrva, silmad kinni, kui ta oma nina vastu tema kaela hõõrus. Aang pööras pilgu pealiku silmadelt ära ja punastas veidi selle peale, et tema tüdruksõber oma kiindumust välja näitas.“Sina ka, iss! Ma armastan sind.”Katara lasi Aang'i lahti ja kallistas ka oma isa. Aang ei suutnud naeratamisele vastu panna. Tema hallid silmad läksid suureks, kui Hakoda kutsus teda kallistusega liituma. Ta pani ühe käe ümber oma tulevase äia ja hoidis teist ümber oma elu armastuse. Ta armastas oma uut perekonda nii väga.Author’s note: Aww, thank you for this beautiful prompt! And don’t worry about last year’s, it was pretty great, too! Us Estonians are crazy for bread, we eat it alongside every (salty) meal we have. And I don’t mean the light brown kind, I mean this really dark, salty type made of rye. Yummy!But coming back to this story, then I knew I wanted this one to be about Aang thinking of Katara as his whole world (because she kind of is for so many reasons). And since @thecaroliner wanted more Hakoda and Aang bonding moments, I decided to include the Best Dad™ in the series because I love him so much and he deserves way more attention from the fandom.

[kristallioness]

Ohhh, I want to know how to say "Why is the shop closed today?" in Estonian! This language seems pretty strange, but in positive way!

Why is the shop closed today? (English) - Miks pood täna kinni on? (Estonian)“Why is the shop closed today? Argh!” Korra groaned and pressed her face against the cold glass to peek inside the dark room. She felt a hand land on her shoulder and give it a light squeeze.“It’s alright, sweetie. We’ll think of something else.”“But I wanted to buy some seaweed noodles!”Her stomach growled and she softly rubbed circles around it. She hadn’t gotten a bite of her native food ever since the two of them had returned to Republic City from their vacation and had to begin dealing with the refugee problem.Asami knelt down and joined her girlfriend. She covered the sides of her face with her hands to hide the light so she could see inside, too. The shop seemed empty and there were some spirit vines growing around the shelves and cabinets.“I don’t think this place has been open for a while. Look, spirit vines are covering half the place.”“Aww, man! I put my favourite shop out of business, too.”Korra frowned and hung her head. Was there anything good left in the city that wasn’t her fault?Asami patted her on the back as she stood up.“C'mon, maybe there’s another shop around the Little Water Tribe neighbourhood where we can buy some of those noodles.”Korra followed her girlfriend, letting her grab her hands to help her stand up as well. She kept their hands entwined as they started heading the other way. A moment later, an idea clicked and she gasped.“Wait a minute.. that’s it!”Korra tugged at Asami’s hand as they dashed through a few blocks. Twenty minutes later, the two girls were enjoying a bowl of delicious seaweed noodles at Narook’s. Asami couldn’t get the image of Korra’s happy face, or her chubby cheeks as she chowed down, out of her mind for a while.———-x———-“Miks pood täna kinni on? Aahh!” ohkas Korra ja ta vajutas oma näo vastu külma klaasi, et pimedasse ruumi sisse piiluda. Ta tundis, kuidas käsi tema õlale maandus ja seda kergelt pigistas.“Pole midagi, kullake. Küll me midagi muud välja mõtleme.”“Aga ma tahtsin osta adru nuudleid!”Tema kõht korises ja ta masseeris selle ümber õrnalt ringe. Ta polnud ampsugi oma kodumaisest toidust saanud sellest ajast saadik, kui nad kahekesi oma puhkuselt Vabariigi Linna tagasi saabusid ja olid sunnitud hakkama tegelema põgenike probleemiga.Asami põlvitas ja liitus oma tüdruksõbraga. Ta kattis oma näo küljed kätega kinni, et valgust peita ja et ta näeks ka sisse. Pood paistis tühi olevat ning riiulite ja kappide ümber kasvasid mõned hinge liianid.“Ma arvan, et see koht pole juba mõnda aega avatud olnud. Vaata, hinge liianid katavad seda kohta poolenisti.”“No, tore! Ma ajasin oma lemmikpoe ka pankrotti.”Korra kortsutas kulmu ja langetas oma pea. Kas linnas oli midagi head alles, mis ei olnud tema süü?Asami patsutas tema selga, tõustes ise püsti.“Tule, äkki on mõni teine pood Väikese Vee Hõimu naabruskonnas, kust me saaks neid nuudleid osta.”Korra järgnes oma tüdruksõbrale, lubades tal oma kätest kinni võtta, et aidata tal ka püsti tõusta. Ta hoidis jätkuvalt käest kinni, kui nad hakkasid teises suunas liikuma. Moment hiljem tuli tal mõte ja ta ahhetas.“Oot-oot.. just nii!”Korra sikutas Asami’t käest, joostes mõningad kvartalid edasi. Kakskümmend minutit hiljem nautisid kaks tüdrukut kausitäit maitsvaid adru nuudleid Narook'i juures. Asami ei suutnud mõningat aega oma peast minema saada pilti Korra õnnelikust näost ega ka tema punnis põskedest, kui ta sõi.Author’s note: Thanks for the prompt! This one made my imagination run wild - what shop would be closed, why would it be closed, who’d be unhappy about it? I knew I wanted it to be in Republic City, but I wasn’t sure of all the other things. I eventually narrowed it down to Korra being the one who’s upset and her treating Asami to some food from her homeland.

[durgauniverse-blog1]

#Eestis sündinud kunstniku Dorit #ARMASTUSEGA VALMISTATUD #Käsitöö #Mantel. SIID ja VILL (Mantli varukad, krae, esipaneel) Kasvatatud #puhtas #looduses. Myanmari (Birma) Inle järve hõimu #käsitöölaste kangastelgedel iidsete traditsioonidega kootud kangas. Vooder Indoneesiast - #värviline #batik tehnikaga kaunistatud #lillemuster Seda mantlit saab kanda vooder väljaspool. "Paabulind" on käsitsi maalinud Manchesteris sündinud kunstnik ZOE EDGE DURGA mantli põhiosa on kanepikangast. #Kanep on keskkonnasõbralik, loodulikest kiududest kõige vastupidavam. Ta ei vaja väetist, kasvuks piisab vähesest veest, taastades pinnase iga kasvutsükli jooksul. Pikad juured takistavad erosiooni ja aitavad säilitada parima pinnase. Kanepikiust valmistatud rõivad on kerged, kolm korda puuvillakiust tugevamad, kauakestvad, UV-kiirguse kaitsega ja hallituse suhtes vastupidav - Kanepikiust valmistatud kangas on seega suurepärane välisriietuseks. AINUKE JA #originaalne Durga brändi mantel on esindatud Eestis vaid DHARMA FASHION #butiik poes (at Dharma Fashion) https://www.instagram.com/p/BsYPw5PDucd/?utm_source=ig_tumblr_share&igshid=1c114ia0nl8i1

[kristallioness]

(for the language prompt thing) "How did we get here?"

How did we get here? (English) - Kuidas me siia saime? (Estonian)

“Will you come back to visit us soon, Aang?” the little girl tugged at his forearm. The airbender chuckled at her enthusiasm and squatted down to her level, enveloping her in a loving embrace to say goodbye.

“I promise I’ll visit you again, Kiyi.”

“Kiyi, since you’ve been such a brave girl throughout this mess, Aang and I thought we’d give you a nice surprise before he has to leave for the Southern Water Tribe,” Zuko patted his baby sister’s head.

“Really? What is it?” she gasped, her eyes sparkling almost exactly like when she’d first met her big brother, making Zuko smile.

“Come here!” he picked her up and lifted her onto Aang’s back. She instinctively wrapped her arms around the airbender’s neck.

“Are you holding on tight?” Zuko asked, she nodded.

“Now close your eyes and don’t peek!”

“Okay, Zuzu!” Kiyi did as she was told. After that, the young Fire Lord whispered something into his friend’s ear, who grabbed his staff, opened it into a glider and carefully took off from the ground. The little girl felt a tad frightened because of the sudden whistling in her ears.

“Can I open my eyes now!?” she yelled.

“Yes, Kiyi! Open your eyes!” Zuko yelled back, watching how Aang was giving his baby sister a joyful ride. She waited a few seconds longer before she decided to open her eyes.

“Woah! How did we get here?.. Never mind, this is fuuuun!” Kiyi screamed with joy as Aang looped the loop.

———-x———-

“Kas sa tuled meile varsti jälle külla, Aang?” väike tüdruk sikutas tema käsivart. Õhutaltsutaja muigas tema entusiasmi peale ja kükitas tema kõrgusele, tõmmates ta hüvastijätuks oma armastavasse embusesse.

“Ma luban, et ma külastan sind uuesti, Kiyi.”

“Kiyi, kuna sa olid selle segaduse ajal nii vapper tüdruk, siis Aang ja mina mõtlesime sulle teha ühe meeldiva üllatuse enne, kui ta peab Lõuna Vee Hõimu poole lahkuma,” Zuko paitas oma noorema õe pead.

“Tõesti? Mis see on?” ta ahhetas ning tema silmad särasid peaaegu täpselt nõnda nagu siis, kui ta esmakordselt oma suuremat venda kohtas, mis pani Zuko naeratama.

“Tule siia!” ta tõstis ta üles ja pani Aang'ile selga. Ta mässis oma käed loomulikult õhutaltsutaja kaela ümber.

“Kas sa hoiad kõvasti kinni?” Zuko küsis, ta noogutas.

“Nüüd pane oma silmad kinni ja ära piilu!”

“Okei, Zuzu!” Kiyi tegi nii nagu talle öeldi. Peale seda sosistas noor Tule Isand midagi oma sõbrale kõrva, kes haaras oma sau, avas selle purilennukiks ja tõusis ettevaatlikult maast õhku. Pisike tüdruk ehmus veidi tema kõrvus järsult kostuva vilina pärast.

“Kas ma võin nüüd oma silmad lahti teha!?” ta hõikas.

“Jah, Kiyi! Tee silmad lahti!” Zuko karjus vastu, vaadates, kuidas Aang tegi tema nooremale õele lõbusõitu. Ta ootas paar sekundit kauem enne, kui otsustas oma silmad avada.

“Ossa! Kuidas me siia saime?.. Vahet pole, see on lõbuuuus!” Kiyi kiljus rõõmust kui Aang tegi õhus silmuse.

Author’s note: Thanks for the prompt! This one was pretty hard to come up with, however, I immediately knew it’d have to be something with Zuko and Kiyi. These two wonderful siblings need more appreciation, too. I hope I did justice to them. Btw, I even reread “Smoke and Shadow” for inspiration. Having reread this too, I think it turned out cuter than I’d expected.