#auhinnakonkursid

[nurkseschool]

Innovatsiooni riiklikud meistrivõistlused?

Viimastel aastatel on nii avalikus kui erasektoris kasvanud innovatsiooni hoogustamiseks korraldatavate “konkursside” (challenge/prize) populaarsus. Sisuliselt korraldatakse rahaliste ja mitterahaliste auhindadega võistlusi, mille eesmärgiks on hoogustada erinevaid innovatsiooniga seotud tegevusi uute ideede genereerimisest kuni uute tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamise ja kasutuselevõtuni. Hästi korraldatud konkurss on iseenesest geniaalne vahend innovatsiooniprotsesside kulude kokkuhoiuks ja riskide jaotamiseks. Auhinna võitmiseks investeerivad mitmed ettevõtted, teadlased, “võistkonnad” oma oskusi, teadmisi ja aega. Hästi korraldatus konkursi tulemuseks võib olla mitte üks (nagu tavalise tellimuse või grandi puhul) vaid mitu head ideed või töötavat lahendust. Halvasti korraldatud konkurss on aga tihti lihtsalt raha ja aja raiskamine. Ka Eesti avalikus sektoris on esile kerkimas esimesed plaanid sellised konkursse innovatsioonipoliitikas kasutama hakata. Kas oleme selleks valmis ja piisavalt võimekad?

Auhinnakonkurss kui innovatsioonipoliitika instrument

TTÜ Nurkse instituut viis Eesti tervise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2015–2020 „Teadus ja innovatsioon tervise teenistusse” koostamise ajal läbi lühikese eelanalüüsi auhinnakonkurssi kui innovatsioonipoliitika meetme sobilikkuses ja kasutamise võimalustest tänases Eesti tervisesüsteemis. Töö tulemusena valmis ka Nurkse instituudi Tehnoloogia & valitsemine seeria poliitikaanalüüs.

Poliitikaanalüüsis vaadeldakse ning auhinnakonkursi kui poliitikameetme kasutamise loogikaid ja disainimise küsimusi kui ka meetme seoseid muude poliitikainstrumentidega. Lisaks kaardistatakse ka erinevate auhinnakonkursi tüüpide – tehnoloogiate arendamise ja leviku auhinnad, organisatsioonide innovatsiooni­ võimekuste arendamise auhinnad ning individuaalset käitumist mõjutavad auhinnad – praktikaid erinevates poliitika- ja tervisesüsteemides.

Lihtsustatult võib öelda, et konkursside ja auhindadega on võimalik tõsta teadlikkust innovatsioonist ja innovaatilistest lahendustest, mõjutada teadus- ja arendustegevuse suunda (ja nõudlust) ning jaotada innovatsiooniga kaasnevaid riske riigi ja teiste osapoolte vahel: head/töötavad lahendused leiavad stabiilse avaliku sektori turu ja edasise arengu võimalused, halvad lahendused ja arendused kukuvad läbi enne kui riik nendesse liigselt raha paigutab. 

Samas, viimased kaks auhindade ja konkursside kasutamise loogikat eeldavad silmapaistvaid rahalisi ressursse ja sisulisi võimekusi ka auhinnakonkursi korraldajalt – ennekõike innovatsiooniprotsesside mõistmisel konkreetses valdkonnas ning nõudluse/vajaduse konkreetsel sõnastamisel, et anda adekvaatseid signaale ja suuniseid ettevõtjatele, teadlastele ja arendajatele. 

Teadus ja innovatsioon tervise teenistusse 

Eelnevad baasil ja võttes arvesse, et tervisevaldkonnas hakkas sotsiaalministeerium alles hiljuti süstemaatiliselt innovatsiooni rolli ja võimalusi enda jaoks lahti mõtestama, tegi Nurkse instituudi analüüs sotsiaalministeeriumile järgnevad soovitused:

Auhinnakonkursi meetme esmakordsel kasutamisel tasuks kaaluda ex post tüüpi mitterahalisi indiviidi- ja organisatsioonide teadlikkuse ja võimekuste arendamise auhinnakonkursse, mis annavad ka olulise võimaluse riigi kui innovatsiooniprotsesside suunaja võimekuste arendamiseks ning valdkonna teiste osapoolte innovatsioonivõimekustest ülevaate saamiseks ning tegevuste koordineerimiseks.

Alles piisava kogemuse kasvades tasub liikuda pigem rahaliste ex ante auhindade suunas (n-ö ühiskondlikud ja tehnoloogolise arengu ning innovatsiooniga seotud väljakutsed, challenges), et suunata arendustegevusi ning innovaatilist käitumist indiviidide ja organisatsioonide/ettevõtete tasemel vastavalt auhinnakonkursi korraldaja ehk antud juhul innovatsioonipoliitika kujundaja prioriteetidele ja vajadustele.

Arvestades, et enamikes poliitikavaldkondades on innovatsioon alles täna muutumas võimalikuks poliitikainstrumendiks (sarnaselt nt regulatsioonidele) sisulise muutuste ellukutsumisel, kehtivad nii need kui ka detailsemad soovitused (vt täpsemalt poliitikaanalüüsis) ka teiste ministeeriumide ja poliitikavaldkondade tegevuste kohta.