#anti-limy | Explore Tumblr posts and blogs

rivka-kopelman · 2 years ago

Text

Delivery Lemur Logbook : 13

In the babble of the rabble, in the shaking shuddering cortex of the world, in the hot haze, the controlled chaos & the actual chaos, in the heart of all hearts, is my teeming steaming native land. This is planet Cloudout, capital and administrative keyworld of the Eight Galaxies. Specifically, we're in the suburb Bobby_Cloud. I was born just around the corner from here back when I was a baby.

Feel what I'm feelin?

“Yes ~ I do,” Mocha Menosky thought to me. I wanted to show all this to her, so I reached out, and here you are, in my head.

“Twinkly warm feelings ~ A memory on every corner. Plastic toys in primary colors. Over in that tower ~ you're recalling it ~ your classmates went rollerblading without you?”

I made an excuse to stay home. I was afraid I'd go too fast and fall over the guardrail and die in the boiling core.

Through the back of my head Mocha sees the wallpaper in my childhood bedroom. She tastes the undercooked seaweed soup my dad used to make, and feels how my cherry shampoo used to sting my eyes. It smelled so good I kept using it. I was 9 or 10. That brand doesn't exist anymore. Too bad.

“We need to get uptown,” Lopcorn said. My meditation cracks open.

His voice. His face.

Tangible reality. The deck under me.

I'm Delivery Lemur (deliveremur). Hi.

“Ah yeah. Uh, hang on,” I say. I hit a few buttons and we accelerate.

Everything I see through the porthole is familiar but the vibe is very wrong. The planet's frantic. Paranoid. The casual subversion of the reformists and the counterculture is not so casual today, if the din on the public comm is any indication. The vindictively persecuted Catfish Church was rallying lots of sympathy. The famine, believed over, was worse than ever now that the Commercial Spacefaring Commission's fleet had been destroyed – rammed into the Bolo blockade by the renegade Berg Lazerson, crushing intergalactic trade and risking a mass breakout by the dreaded Possum Patrol. A mob blaming the Dept of Agriculture for the (yet again) empty grocery shops has been targeting the private residences of high-ranking officials. Civil liberty activists crashed a pro-Berg rally in Macula_Cloud; when soldiers showed up to disperse them, the uproar became a riot and spread to six other cities before President Gault got things under control. An hour later, anti-Gault fanatics were firebombing admin-centers all over Cloudout. Elsewhere in the galaxy, secessionists in Shark City had flooded the local barracks with nerve gas, killing the entire garrison. They dammed the harbor with corpses and were declaring independence. The stock exchange and board of trade in Jorora had been razed by rioters while a vast phalanx of police watched in silence and eerily did nothing. In Yugrug on Blurg XI, a cholera outbreak in the wetlands had driven peasants into the cities by the billion and 75% were expected to die. Psychics everywhere were returning to the Psy Santuary en masse. Road Lizards were rampaging in Karatoc for no known reason, laying waste to mineral extraction facilities and bombing unpopulated mountains. Hackers had devoured the វាលខ្សាច់ banker's cyber-guild and instantly turned a million millionaires into destitute vagrants. A feud between SM grunts and Benzo Bears on Rialk Prime had escalated to hypersonic missile exchange and over 100 cities were destroyed this morning. Hyde Station had gone dark, all aboard presumed dead. Zura-Chalga Station had lost a thruster to suspected sabotage (culprit unknown) and fallen into the orbit of red dwarf star 324-Q; most of the overcrowded escape pods exploded on launch and only 1,471 of the 6,340,000,000 inhabitants survived. The planet-spanning bramble forest of Szymański had been ignited; no rescue operation had begun and the entire population was doomed. Floom-fearing alien cultists were holding ritual suicides in all cities and towns on all planets. The SM blockade around the Bolo system was stretched to the limit to contain a new all-out offensive by Possum Patrol. New Year's Eve parties have been cancelled left and right.

Well. Not much I can do about that. I've got a job to do, after all. Gotta deliver a certain salad fork to a certain sloth. I've met the guy - Franz Welker. Some call him an evil mastermind, and blame him for everything that goes wrong in the universe. Some call him their papa, and revere him as an altruist. He uh, has really good manners? I think he's a stress-head. Needs a vacation.

Anyway. We're zipping along through the vapor. Grey, grey, grey. I love driving around here. I know this place like the tip of my tail. I could navigate Cloudout with my eyes shut. In fact... let me try that.

Tum tee tum, ta ta tee, ta ta ta

BONK

Ah we have hit something. That must be my house. I open my eyes. It is - Yeah it's my house.

“Hahah ~ be careful,” Mocha thinks, a galaxy away in her asteroid conservatory orbiting Febris, deep in Psy Sanctuary Space. I smell hornwort broth through her nostrils. It's suppertime over there.

“Did you have your eyes shut?” Lopcorn wanted to know.

“Yeah! Don't worry. It's my parents' place,” I explain.

I guess my mental map or my muscle memory or whatever guided me back here. “I should really pop in. Haven't been back for a while. There's clean laundry I'm supposed to take.”

I wonder if Mom got that stain out of my neck-warmer? Peanut oil in polar-fleece. That's beyond my power. I bet she did it though.

I buzz out a docking pylon and disembark. Ceaseless traffic streams in all directions. The hot wet breeze washes over me. The boil-coils of the artificial planet-core exhale the nostalgic swimming-pool scent of chlorine with a hint of charcoal or burnt coffee. Though it might just be that Dad left the percolator on.

Lopcorn follows me out.

“Your parents? Don't tell me - is this their actual address?”

When I swivel around to answer, I stumble on something. But when I look, there's nothing there. That's a very weird and suspicious thing to happen. Well whatever haha

“Yeah, why?”

He grips my shoulder and steers me back into the ship.

“We'll come back tomorrow,” he whispers. “We can't show our faces here.”

“Why not?”

“Me and your friend Stackland were supposed to kill each other, remember? That's why we were sent out to the edge of the world.”

“Oh right.”

“They might be surveilling your house in case you make it back.”

That would be so freaky.

“He's right ~ you're being watched.” Mocha's thoughts float up. I hear and I know.

“Good point,” I say. “Let's get out of here.”

“Your family is okay ~ run ~ hide.”

crap. Shit.

“We should ditch the ship now,” I say.

“Yeah,” Lopcorn agrees. “Where's somewhere y-”

“The old forum.”

Afraid, kind of. Anxious and stiff in the shoulders. Rushing. Go go go.

Omnipotent Mocha Menosky feels my impatience. She sees my bad feelings; sees the sprawling, curling branches of worry and fret. If this goes wrong then that could happen then this or that or

“There there ~ it's alright.”

Mocha shows me psychic artwork and soothing sounds of something and unwritten brain-books in the language of raw emotion and pre-thought. Dream with me ~ for a bit ~

[yeah]

She reads every synapse in my brain and fathoms the full shape of my fear. It's effortless for her, fluent in all feelings, to suss out exactly what'll console me. She understands everything and she takes care of me. I feel better.

The local forum is the Formido Tremendum. There's free parking. I tuck us away in the back corner of the lot. Mocha's looking at the memories I've made here. I feel like a large-print softcover. It's unusual but not embarrassing. She grasps my perspective on her perspective and she furnishes those thoughts with some special context. Mentally she shows me snips of her own past and present. It's too much to write down today but I'll get to it at some point.

Physically, Lopcorn eases himself onto our beanbag chair and I know he's looking at me. The warmth of him on my right side makes my left side feel colder. Mentally, Mocha slips away.

“...gonna be okay,” he's telling me. Crap, he's been talking. What's he been saying?

“What is a what?”

“Your ship.”

“Oh. Yeah, it's a, uh, it's okay to leave it here for now.”

He asks me lots of stuff that I don't really parse. He's nice and warm though. I notice I'm blinking alot.

I stand up.

“Let's go in.”

In. What? Where – oh the forum. Oh gosh I was here all the time when I was younger. On chilly days I used to get hot rosewater and put the bottle in the inner pocket of this olive-green jacket I had, and just hold it when I was walking around, feeling so cool that I had this secret heat source. And I had these yellow-foam headphones with glow-in-the-dark comets on them for listening to white noise and ocean sounds before I discovered podcasts. Hahha!

We go in. It's dim and deafening. The floor is sticky fauxstone. I stepped on a hard nugget of feces. In an environment so damp and crowded, you can't pamper your paws. Locals such as myself learn to ignore their feet entirely. An empty Midnight Muktuk can is rolling around, kicked by everyone. The frantic pulse and stifling anonymity of the universe's most densely populated planet is best exemplified here in the forums. The self itself is muffled, and the we has the volume turned all the way up.

They're rowdy today. Its worse than I've ever seen. The public and the tribunes are debating the Bolo Blockade, Berg's mutiny, the intentions of Franz Welker, and most of all, this the latest news item:

{Transcript of the Pope's confession!}

{Catfish Pope under INTERROGATION by captor Berg L.}

At long last, the fledgling Catfish Pope had been caught and put to the question. The staggering &700,000,000R bounty put on his head by Franz Welker had drawn no shortage of attention. Our buddy Rudler Stackland and his buddy Felix Rølvag were supposed to nab him but they lost the chase to Berg Lazerson.

I double check again that Lopcorn is behind me. We're deep in the throngs now. The cyclone of chatter is wrapped around an mp4 video.

{Health Minister Anna Siong Leaks CFP Interrogation Tape!}

{“...bound by my oath of office to make this information public...”}

We watch it. Yikes.

In the grainy video: the ancient fish was bleeding from his mouth and face.

“May Gog forgive you. Gog forgive you,” he was moaning.

“You were the chaplain of the SMV Callier during the Floom Expedition ?” the lilting drawl of Berg Lazerson was unmistakable.

CFP: “Yes.”

BL: “Did you see the aliens?”

CFP: “There are no aliens. Stop asking. Stop asking me!”

BL: “Who was your commanding officer?”

CFP: “Franz Welker. It's - that's common knowledge!”

BL: “You never encountered any aliens?”

CFP: “No, child. There's no such thing.”

BL: “What happened on the expedition?”

Narration played over a looping clip showing a very old spaceship.

Year 3404: Anomalous energy wavelength detected on the far side of the gargantuan Sheol Nebula by a prototype isotropic transducer being tested by the Space Military's science directorate [SMsD]. Experts believed the phenomenon could be evidence of intelligent life.

The chief of the SMsD at the time, F. Welker, was ordered to investigate. He commissioned the construction of a long-haul carrier, the SMV Callier, and departed with an elite crew hand-picked from the academic elite, Psy Brigade (now defunct), and Possum Patrol. It was estimated that the Callier would reach the source of the anomaly in eleven years, and take eleven years to get back. F. Welker returned – Inexplicably alone – in 3417, 13 years after the mission began. He told the cabinet that on January 1st 3432, when the gravitation of neutron star YXY-18309 pulls the Sheol Nebula into its perihelion and the anomaly becomes directly observable from our galactic cluster, an alien race called Floom would exterminate our civilization instantly. Tomorrow's the big day.

CFP: I was a preacher. Spacefarers of this era don't seek spiritual guidance... But the diplomatic corps asked our church for a representative, considering the... what the mission may entail.

He wheezed and shuddered.

CFP: .............. I'm afraid of the dark. Closets and corners... Dying. The fate of my soul. That most of all. Will I ever hear the voice of Gog? Is every one of us alone? The Ancients struggled with the mystery forever. It did them little good. Ah. I said yes. I agreed to go with Welker into the abyss. We sailed off the edge of the map.

He laughed until he started coughing. He looked like the most terrified and insane person I ever saw.

BL: You went to the Floom Empire. What did you see?

CFP: Like I told you before you flogged me, child: The void is the void. There's nothing out there. You can shine the light of your childish imagination on it. The aliens at Floom are Franz's fantasy. The Callier was hijacked... Oh, pray for Gog's forgiveness. Molder in quiet water. Swim into the rippling dawn. Splash in the rivers of heaven. Be purified by Gog's love. You still have time.

BL: Thank-you, no.

Berg snapped his fingers four times, trying to bring back the Pope's attention.

BL: What happened next? What about the hijacking? Why did Possum Patrol betray the SM? What's this really about?

CFP: Hah......... haahhahahahahahaAhhahahahahahahahahahahHahah--

The video feed was cut. Everybody lost their shit.

The projector played a health & safety warning about a float-gas leak. A voice on the intercom was calmly instructing the forum-goers to evacuate in an orderly fashion. The seething mob complied, with much cursing, grumbling, and petty vandalism.

“It was a hoax all along,” an old bluejay was muttering as we shuffled along. “I fuckin knew it. Fuckin load o' shit...”

“They've got to hang Welker for this,” brayed a donkey behind us. “Building those Space Beams bankrupted the United Galaxies. It was all for nothing. They're starving out there, ya know.”

“Oh snap, look,” said the gopher in front of us, showing his pals something on his phone. “Gault's going after him. “'The office of the President has ordered the Justice Minister to countersign an arrest warrant for Franz Welker.' lol crazy!”

“Franz just declared martial law in Galaxy-1!”

We were almost back to the hangar. A paramedic in a gas mask was scanning everyone at the exit with a thermometer or something. “You two, get over here!” he ordered. He was pointing at me and Lopcorn. We exchanged a look and stepped out of the queue. “You've got elevated pleural hydrocarbons. You might have inhaled float-gas. Head down to the first aid station for a checkup.”

We'd all be sneezing blood if there really was a leak, right?

“Thanks but I'm late for my big baseball,” I lie. He waved insistently back down the hall.

“Can't let you go without an exam. Sorry. Just doing my job.”

So. We gotta go down in an elevator to the deserted basement level and find the little first-aid room.

The nurse was a squirrel. She scampered toward us. In a flash, Lopcorn had her by the throat. I gasped and she gasped. Lopcorn peeled her respirator off and revealed her face.

“Oh hi Dr. Siong,” he said, and let her go. He was right. It was the health minister herself.

Anna Siong recoiled and glared at Lopcorn, looking outraged, but regained composure by the time she could breathe again.

“I was just going to lock the door,” she insisted, her voice crackling. She waved her paws. “You s--Nevermind, nevermind.” She poured some chalky green Wakeup=Dead (a powerful stimulant drink) into a paper cup and quaffed it.

“How did you find us? We've barely been on the planet an hour.”

She cleared her throat. “Auto-census. The health department doesn't + can't compile everyone's DNA profile but we bio-scan every ship entering + leaving Cloudout to track occupant species for epidemiological reasons. I've been watching for #lemur and #hare arriving on the same timestamp...” she spoke quickly, and nodded furtively while glancing back and forth at us. “It's rare for hares and lemurs to fly together. It was quite straightforward. If I can find you, so can Franz Welker – so I'll make this quick.”

“Do that,” said Lopcorn, locking the door. Anna Siong took a deep breath and let it out, like she was about to start singing in front of an audience.

“Berg is going to invoke Chapter 55 – No Confidence Clause – against President Gault. I'm going to sign as sponsor and we're going to impeach her. Berg will run unopposed in an emergency election on New Years Day and he'll be the new president, with me as VP – on paper. But – as I'm sure you know – the title is worthless without the means to enforce the rule of law.” Her face was dramatically animated during this frenetic spiel. “No matter what we say, the military can do whatever it wants. Franz isn't going to step down. And he's been declared a rebel as of – more or less – five minutes ago. These next hours are crucial...” she gesticulated eagerly to emphasize this part. “We have a narrow, NARROW window of opportunity. Berg – against my advice – insisted on releasing the interrogation video. He's impatient to resolve this all today. He's being... so rash.”

“That's Berg,” Lopcorn said flatly. “And you know, he got stabbed and had his tongue ripped out. I'd be mad as hell.”

Siong's demeanor changed; her flagpole posture tilted and she blushed, seeming to lose her place in her long recital. “That knife was poisoned. What- what a catastrophe it could have been. But he had the best of care. I saved him.”

“I hope he thanked you for that. And I hope he learned from it.” Lopcorn looked at the wall. “But I'm betting he didn't.”

“That Cutbarf boy...” she rasped, hugging herself.

“I'll deal with him,” Lopcorn said simply.

Siong wavered for a moment, then started nodding alot. “Berg – He and I will collaborate on strategy, going forward. I can handle his reckless tendencies. It's – this is a tangent. Main point: I want stable politics. I want to stop the bloodshed. I want to set up a new status-quo. I want the Space Beams taken apart. I want to dig up the Floom Expedition Logbooks + prosecute Franz. I want to be the one to tell the public everything. Now that we know the alien empire was a hoax, it's – it's almost worse, isn't it? Because if Franz didn't do – didn't cause all of this to prevent the apocalypse, what – what was the point? What have we been bombarding for six years?”

“Haha I dunno,” I add. This is like one of those complex questions on a test when u wish u could just walk around the room for a bit and not think about it before starting to actually try, know what i mean?

“I have my own idea about that,” pronounced Lopcorn. “But for your coup to work you need Armando. He can veto your plan any step of the way. Did you talk to him?”

Anna shook her head and shrugged, smiling in a plastic way, as if she had practiced for this question. “没有办法. Armando will do what Armando will do. I think he doesn't care what happens. Or – ah. Nevermind. What I wanted to talk to you about was your plans for next year + and onward. Mr. Lopcorn. I've looked into your curriculum vitae. Your history is – frankly – extraordinary. Stranded – at that age – where you were – must have been quite an ordeal.”

“Yeah quite.”

“And - Hero of the Sarissa campaign...You ended the Eagle War and Verückter War single-handedly... You defeated the Ostrich King and Sniper-X. Fernand Veek, Bully Transe, Grand Panther, Luke Horab, the legendary Captain Svalbard – the list is beyond belief. 1,000,000 confirmed kills. I think it was asinine for Welker to demote you over the debacle at Bolo Gamma; Everyone knows Franz planned it all out with Kelly Bookbean to ruin your reputation. Personally, I consider your record of victories to be unbroken.”

She smiled toothily at Lopcorn. He didn't reply.

“That's why I took the trouble to – that's why I wanted to have this private conversation. You've demonstrated your value a hundred times over. I, for one, appreciate you. You're effectively a one-man-army. Exactly what I need.”

“I can see why you'd think I could be useful.”

“Mr. Lopcorn. I want you to go to department of defense in my name, and subdue the Space Military by force. Capture the criminal Franz Welker. Take control of the Space Beams + the SM fleet.” She took another deep breath and let it out quick. “There is no alien menace. With Welker de-clawed, the 8 Galaxies will be at peace and we can rebuild them. I'll appoint you minister of defense. When Berg's term is up, you'll be a shoe-in for president. I'll back you. I just need you to save all of our lives - today. Right now. Right now.”

“그는 이것을 두려워했다,” he said under his breath. “No thanks. I was gonna go get him anyway. I don't care about my career or yours.”

He moved toward the exit. Anna Siong looked startled and affronted and confused.

“Don't worry. You're gonna end up where you wanna be. Just don't attach my name to what you're doing.”

“But, have you considered-”

“We're just gonna go,” he said. I got up. “Oh. Since your head of the health dept. You're gonna wanna make sure there's lots of hospital beds ready for tonight.”

“I already have.” Clutching her forehead, Siong poured herself another cup of stimulant.

“Good luck.”

We got in the elevator. I pushed the button for the hangar level and up we went. The hum of the magnetic actuators sounds pretty cool. Chugachugachugachugachugachugachuga. I reach into my pocket and make sure the salad fork is still there, and it is.

The doors iris open and the misty airflow obliterates the basement-staleness in my nostrils. Fresh air and the raucous chatter of the commons swirl around us. The city is transformed, and the people transfixed. Space Military frigates were appearing in the skyway.

“We've got to get to the department of defense before they decide to enforce a curfew,” Lopcorn said. “We can't take your ship. We could steal one, but if we get recognized it's easy to shoot us down. It'll be tricky to get past the fleet...”

“We could get the bus,” I say.

“I don't think the bus is running to Lugdunum today.”

Lugdunum. That's the Presidential City where the highest government offices are.

“The freelance charters down in Low Fog are always running, unofficially,” I inform him. “Taxi Eels are totally indifferent to whatever goes on up here. We can get into Lugdunum from the bottom.”

He looks impressed by my idea. “In the Low Fog...”

“Lots of utility access at 4H altitude. There are always a few commuters who try to beat the shift-change traffic by diving under 5H, so we'll blend in.”

“Makes sense. We only have to get inside. The guards might insist on slowing us down but they can't stop me,” Lopcorn muttered. He stared hard at nothing and he got quiet for a while. I take his elbow and direct him to a broad escalator. We go down to the lowest air terminal in the forum. Condensation adheres to every surface in damp beads that quiver and streak in the draft. I speed-dial the Taxi Eel Taxi Service.

“Hi could I get a ride from the bottom terminal of Formido Tremendum please?”

“Ohhhhh there'd be no meaning in that,” the eel whined. It's well known that Taxi Eels are nihilists.

“Would there be special meaning in denying my request?” I ask.

“Ohh none at all, that would be meaningless! I'm on my way!”

“He's coming,” I tell my hare.

We arrive on the huge platform with dozens of ships coming and going, beeping at each other and flashing their spotlights. The people were in an advanced state of agitation, squabbling noisily and sometimes tussling among each other. An elk spray-painted HANG WELKER on the wall while passers-by snapped photos. Space Military grunts appeared and dragged her off. A bunch of dogs and giraffes pelted their ship with trash as they took off.

“It might be bad for me to get recognized,” Lopcorn muttered. I found a Delivery Lemur hat in my backpack and put it on his head. It fit so poorly over his long ears that it made him laugh out loud. Yeah, no one will recognize him with such a big smile on his face.

“Help! Help me! Please help!” a high voice was calling. A crowd was gathering by the edge of the pier.

“She's stuck!”

“Hang on!”

A pink balloon was caught on the end of a 40-foot antenna jutting horizontally into the sky. A little girl, who must have hopped the safety rail to retrieve it, was dangling for dear life by her fingertips.

“She's going to fall,” a gerbil wailed, covering his eyes. I looked into the blank and endless void below.

The kid was losing her grip. Her fate hung on four little human fingers curled around wet metal. I don't want to see someone drop today. I turn to my companion.

“Can't you-”

Lopcorn's already vaulting the guardrail. With a fearless face he stepped out onto the antenna. He looked smaller against the vast, all-erasing flow of cloud.

“Hey! I'm coming,” he called, carefully inching toward her with a gymnast's balance. “Don't let go.”

I should get ready to pull them up.

I see a gap in the crowd and rush through so I can help, but I trip over something invisible. That's annoying. Second time today.

“Give me your hand,” Lopcorn was saying. He made it all the way out to the end.

The girl gave him a wicked grin. She snagged the balloon's string and floated away on it, sticking out her tongue at Lopcorn.

“Now!” she cried. A grenade or something exploded in the steel truss holding up the antenna and it broke off of the platform and plummeted into the fog. Lopcorn whirled around and I caught his eye. My hat slipped off his head. He fell.

The horror-stricken onlookers scrambled in all directions. I struggle to get to my feet but invisible bodies are pressing all around me. Their perfect camouflage fades to opaque green and I realize I'm surrounded by Commando Chameleons.

“Here sir! Here!” they're saying.

A human comes out, talking on his cell phone. “He's down. Told you so, Daddy-O,,, no need to wake up Milo,,, See you soon.”

It's Cutbarf. I get a sickening rush of adrenaline but I'm too scared to move or do anything.

The balloon girl drifts back and lands next to him.

“Got him, commander! Ya see that? Did ya see?” she frothed.

“Good job Bubblegum,” he said. “You earned some icecream cake,,, Run home now. Eat whatever you want,,, Do not wake Milo up. Don't wake him up.”

“Thanks boss!” Bubblegum saluted and skipped away, chanting. “Fuckin ICE fuckin CREAM fuckin CAKE . YEAH da da da dee dee dee da dee de de da fuckin la la laaa!”

The young commander of the Space Military turned his eyes on me.

“Hey dumbass,,, night-night.”

He stuck a black syringe in my neck and I fell asleep.

#Delivery Lemur

9 notes · View notes

caelestis1989 · 6 years ago

Text

Review: Arrow 7x22 “You Have Saved This City” Season Finale

Depois do 7x19 eu desanimei totalmente de continuar escrevendo meus pensamentos sobre os episódios. Fiquei extremamente descontente com a trama principal. A única trama que conseguiu segurar essa temporada foi a do futuro. Era a única coisa que prendia a atenção. A pergunta sobre como a cidade chegou a esse ponto.

Agora em relação a Emiko, eu achei um tremendo erro transformá-la em vilã da temporada. Ela tá no topo da minha lista de pior “Big Bad” da série. Eu nunca vi nenhum sentido dela se tornar líder do Nono Círculo, essa história inteira foi tão atrapalhada e mal escrita. Cheia de furos! Fora a maneira ridícula que eles lidaram com o Dante, e eles desperdiçaram um personagem que poderia ser um vilão incrível. A motivação do Dante para matar a mãe da Emiko foi ridícula. Nem acredito que a Beth perdeu a chance de fazê-lo trair a Emiko só pra tomar o lugar dela na organização criminosa. Que desperdício! Essa foi a minha maior decepção na temporada. Eu esperava mais!

Dito isto, não estou mais interessada em abordar sobre algo que nem vale mais a pena ser mencionado.

Sem mais delongas...

TUDO O QUE IMPORTA!!!

Oliver & Felicity

Os únicos momentos que salvam esse episódio são os últimos momentos da família Queen tanto no presente quanto no futuro.

Os dois se despedem do bunker. Foi a última missão dos dois juntos. Já é a hora de aposentar o capuz, mesmo que o Oliver precise abrir uma exceção para o crossover. Pela primeira vez em muito tempo ele prioriza a família, e não tinha como ser diferente, ainda existe a ameaça do Nono Círculo. Eles precisam proteger a carga preciosa.

A única equipe que eu respeito pra ter esse momento de contemplação do fim de uma era é OTA.

Crédito: @arrowdaily

John com a ajuda dos recursos da ARGUS, consegue arrumar uma casa afastada de tudo num lugar reservado só para ex membros da CIA e DEA. Felicity sabe que não é nenhuma Ivy Town mas vai servir. O plano é que essa residência seja uma coisa temporária, até o Nono Círculo não ser mais uma ameça para a baby Mia. Eles dizem para John que vão ter uma menina. A cena é linda, o John é o único digno dos aliados que merece saber, só que eu não acho que a gravidez da Felicity esteja avançada o suficiente pra eles já saberem o sexo da criança.

Crédito: @seeing-red-arrow

John diz que eles estão fazendo o que é certo. Priorizando a família. Não tem como discordar sobre isso. A temporada começou com os membros da família pagando o preço pelo auto-sacrifício do Oliver. Nessa brincadeira, os dois perderam o William. A verdade é que a vida vigilante tem tirado muitas coisas dos nossos heróis Oliver e Felicity. Eles merecem um pouco de paz. Infelizmente, essa paz não dura mais que alguns meses.

Felicity fica muito emotiva ao se despedir de John. Pelo que sabemos, é a última vez que veremos esses dois juntos. Eles merecem uma despedida especial.

Crédito: @supagirl

Felicity pede para John cuidar do seu bunker, e que ninguém coma nada em cima dos seus computadores. Segundo ela, não há nada pior que farelos no teclado. Concordo totalmente, ainda mais quando se usa um laptop.

Eu não consigo lidar com a forma como o Oliver fica olhando para a Felicity enquanto ela fala com o John. A forma como ele olha pra Felicity nunca vai mudar.

Crédito: @lucyyh

Ela pergunta o que eles farão agora. Oliver diz que não é nenhum paraíso tropical mas eles nunca tiveram a chance de ter uma Lua de Mel.

Os meses passam. Vemos o nascimento da Mia mais uma vez.

Não tem como não babar assistindo o Oliver segurando sua doce garotinha. Esses momentos precisam ser apreciados porque não vão durar. Acredito que o Oliver só conseguiu ter sua filhinha por 2 meses antes de ser recrutado pelo Monitor.

No momento em que o Oliver levantou a baby Mia eu lembrei da cena em que o Simba é levantado pelo macaco e apresentado para todos os animais do reino de seu pai Mufasa em O Rei Leão.

O momento mais adorável de todos é esse. Não tem como não suspirar com essa cena.

Baby Mia é tão fofa, e quando ela vê sua mãe é como se tivesse olhando para o sol. Nem os bebês estão imunes a adorabilidade de EBR. Ela até desvia o olhar quando percebe que a atenção de sua mamãe está em outro lugar.

Crédito: @olicitygifs

Oliver diz a Felicity que está pensando em pedir aos avós do William a guarda compartilhada. Esse era o plano! Felicity adora a ideia, Mia precisa do seu irmão mais velho. Infelizmente, isso nunca é concretizado porque o tempo do Oliver está esgotando rapidamente. O Monitor aparece para levar o Oliver com ele essa noite. É tão triste saber que essa é a última noite do Oliver ao lado da sua família. Isso não é justo!

Oliver recepciona o Monitor com uma faca apontada para seu pescoço, isso me lembra da cena em que Mia faz a mesma coisa quando chega em casa e não vê sua mãe em lugar algum. Felicity responde com um sorriso e elogia a filha por seus bons instintos.

Tal pai, tal filha!

Crédito: @ebett @felicittysqueen

Pobre, Oliver! Ele achou que tinha mais tempo até a Crise chegar. Eu compartilho da mesma tristeza.

Eu não entendo muito bem o tipo de barganha que o Oliver fez ao Monitor. Pelo que eu vi da cena, parece que ele pediu pra esticar um pouco o tempo. A parte confusa é qual o lado do Monitor nessa barganha, porque pela passagem de tempo, eles já chegaram em novembro de 2019. É o momento do crossover acontecer. Pelo que o Monitor disse, parece que ele queria que o Oliver o auxiliasse com os preparativos da Crise. Mas pelas informações das outras séries, o Oliver não foi o único a ser recrutado naquela noite.

Oliver desconfia que o Monitor não está contando tudo a ele. O Monitor diz que viu o futuro dele. Oliver vai morrer na crise, isso é inevitável. É como um soco no estômago. Felicity entra na frente do marido e diz que não vai permitir que ele leve o Oliver embora. Oliver diz que o que está vindo é maior que os dois. O universo está em grande risco. O Monitor diz que não está ali pra machucar nem ela e nem a filha dos dois. Ele diz algo importante. O mundo precisa dela. Eu só me pergunto que papel a Mia vai ter no futuro. Pra salvar tanto ela quanto a Mia o Oliver precisa ir com ele nesta noite.

E Felicity faz o maior questionamento do Arrowverse.

Crédito: @blackelivey

Por que tem que ser sempre o Oliver a se sacrificar por todos? O que mais o Oliver tem que provar pra ser reconhecido como o herói que ele é?

E o pior disso tudo é que nem mesmo depois do seu sacrifício pra salvar o multiverso aquela maldita cidade ingrata reconhece o seu valor. Nem sua família é bem aceita em Star City. Não me conformo com isso. Não é à toa que a cidade terminou dessa forma. Uma cidade que é incapaz de reconhecer seus heróis merece ruir.

E chega o momento mais desolador. O tempo da despedida.

Crédito: @littlegirlinvisible

É tudo tão triste. O Oliver nunca teve a oportunidade de ver sua filhinha crescer. Que justiça há nisso??? Essa família merecia muito mais do que deram a eles. Oliver foi pra guerra e nunca mais voltou. E ainda teve seu nome manchado pela propaganda anti-vigilante anos depois.

Felicity diz que é por isso que eles nunca terão uma vida normal. Sempre haverá uma ameaça lá fora. Seus filhos nunca terão alguma normalidade. Oliver quer que Felicity prometa que fará tudo o que tiver ao seu alcance para proteger William e Mia, independente do que acontecer com ele. Fico me perguntando o que passou pela cabeça do Oliver para precisar pedir que ela prometa algo assim. Acho que no fundo ele sabia que seria um peso enorme que ela carregaria sozinha. E nada disso é justo. O plano era os dois criarem seus filhos juntos. E sempre haveriam consequências por suas atividades como vigilantes, não existe mais anonimato. O coelho saiu da cartola.

Crédito: @plotbunnyshipper

Ela relembra os votos do Oliver no casamento dos dois, ele disse que ela era a melhor parte dele. Felicity completa dizendo que eles são as melhores partes um do outro.

Crédito: @olicitygifs

O que os dois tem é muito maior que a droga do universo.

Nem o tempo, nem a distância vai mudar o quanto o amor dos dois é eterno. Felicity carregou a aliança com ela todos esses anos, porque ninguém poderia ocupar o lugar do Oliver em sua casa e em seu coração. Ela não estava brincando quando disse que iria esperar por ele.

Meu coração não aguenta. Ele repetiu as mesmas palavras de quando ela declarou seus sentimentos ao Oliver em Nanda Parbat (3x20).

“Quando voltei pra Star City pra começar a minha missão, eu não achei que era capaz ou digno de amar... Meu único arrependimento é não ter dito Eu te amo mais cedo”

Sim, foi por isso que ele demorou tanto pra se dar uma chance de levar seu relacionamento além da parceria team arrow. Ele se odiava, por todos os erros que cometeu com seus entes queridos no passado. Ele achava que no máximo poderia ter um relacionamento casual, seria o máximo que ele conseguiria em sua vida. Ele nunca imaginou que formaria uma família. Porque ele sempre achou que tudo que tocasse seria destruído. Também foi por isso que ele desistiu tão rápido depois que o primeiro encontro dos dois explodiu. Era como se aquilo fosse uma confirmação dos medos que ele tinha.

No 2x06 ele disse que com a vida perigosa que ele levava nunca poderia estar com alguém que ele realmente se importasse. Porque era inevitável que essa pessoa pagaria o preço por estar conectado com ele. Ela sempre carregaria um alvo em suas costas.

Acho que foi nesse momento que ele se deu conta do quanto ela era importante pra ele.

Talvez esse tenha sido o momento que ele percebeu que a amava. O medo que ele sentiu só pela possibilidade de perdê-la.

E ele acaba comigo quando pede pra ela dizer a Mia que a ama todos os dias.

A Beth não estava exagerando quando disse que sempre quando assistia essas últimas cenas chorava. Toda vez que assisto os últimos minutos desse episódio derreto igual uma manteiga.

Crédito: @olicitygifs

O último beijo e o último toque. Ele se afasta e ela ainda tenta segurar sua mão até o limite. Quando a conexão do toque é quebrado e ele se afasta ela desaba no chão.

Esse momento de pura emoção é o que faltou na última cena dos dois no 6x23. Stephen e Emily arrasaram nas suas últimas cenas juntos. E a música The Other Side - Ruelle (Link da música aqui) encaixou perfeitamente com essa despedida.

No 6x23 ainda tinha a esperança de tê-lo de volta, agora pareceu tão definitivo, ele nunca mais voltaria, por isso, essa despedida de todas as formas é a mais triste de todas. Ela teria que viver sem ele, ela teve que se virar sozinha para criar a filha deles. Acho que se não fosse a Mia na vida dela, ela já teria desistido. Foi a Mia, foi a promessa que ela fez ao Oliver que a segurou.

E no momento em que ela viu que os filhos não precisavam mais dela, foi o momento em que ela decidiu ir encontrar o Oliver, depois de 21 anos de espera.

Crédito: @plotbunnyshipper

Mesmo agora, eu não consigo controlar as minhas lágrimas.

Vai levar um tempo pra eu superar isso!

Não era esse final que eu queria para o meu casal. Eu queria que eles tivessem uma vida plena e feliz, que pudessem aproveitar a aposentadoria e passasse o manto para os seus filhos. Esse é o legado!

FLASHFORWARD:

Mia - William - Felicity

Para proteger a filha, Felicity decidiu apagar o registro do seu DNA Smoak-Queen dos registros do programa Archer. Em teoria, ela acha que se a Mia usar seu DNA no programa Archer pode servir como um vírus e destruir o programa. Eles tentam isso só que o programa só foi reiniciado. O que me lembra que ela já chegou a passar pelo programa e teve o acesso negado no ém importante fosele7x16. Eles só conseguiram se safar porque o Connor apareceu como agese algunte da Knightwatch (a versão boa da ARGUS), isso porque ele alegou que o DNA dela não estava registrado por eles estarem sob disfarce, mas não vejo como isso pode ser uma explicação boa o suficiente para o DNA dela não está no registro. Pensei que eles já tinham sacado que o DNA dela foi apagado naquele episódio.

E obviamente que tanto a Mia quanto o William tiveram a resistência da Felicity em participar ativamente da missão. Mesmo com a informação de que a Mia seria essencial para salvar o mundo a Felicity tentou ao máximo afastá-la da vida vigilante. É claro que não deu certo, porque era o destino dela. Não tem como um membro Smoak-Queen levar uma vida normal.

Mesmo o William que na adolescência preferiu se afastar dos pais por causa dos perigos da vida que os dois levavam não conseguiu se manter afastado definitivamente. Acho que na vida adulta, ele entendeu que talvez essa era a única forma que a família poderia se manter unida.

Eu entendo o ressentimento do William com tudo isso. Quando ele decidiu morar com os avós, em momento nenhum foi estabelecido que ele não queria mais o contato dos dois. Faz sentido ele ter se sentido rejeitado, porque a Felicity nunca tentou entrar em contato com ele novamente, mesmo depois da “morte” do Oliver. Acho que ele começou a duvidar que ele não era alguém importante pra Felicity. Lembrando que ela vivia isolada naquela casa na floresta. Eu acho que ele deve ter pensado que se ela quisesse encontrar ele já teria feito. Caramba, se passaram 20 anos, isso é tempo demais.

Eu até entendo que a intenção da Felicity era protegê-los, eu só não acho que isso explica o fato dela não ter dito ao William que ela tinha uma irmã. Ele tinha o direito de saber disso. Ela acabou cometendo o mesmo erro do Oliver quando ele escondeu que tinha um filho, e por isso ela terminou o noivado. Só que no caso dela esse segredo durou quase que uma vida. Não acho que ela tinha o direito de esconder isso dele. Por isso entendo a revolta dele quando ele a acusou de excluí-lo da família, mesmo duas décadas depois. Ele trocaria o dinheiro que ela investiu na empresa dele, só pra ter a presença dela na vida dele.

Pelo menos ela reconhece que cometeu um erro ao não contatá-lo antes. Mia merecia ter conhecido seu irmão mais velho há muito tempo atrás.

Felicity se despede dos filhos em frente a lápide do Oliver.

William e Mia a encontram ali. William pergunta porque ela decidiu ter aquela conversa naquele lugar. Felicity quis reunir a família uma última vez. Foi a maneira dela de incluir o Oliver naquele momento. Mia fica confusa, mesmo que a mãe seja considerada uma fugitiva, isso não quer dizer que o contato tenha que ser cortado definitivamente.

Crédito: @feilcityqueen

Felicity diz que dessa vez vai ser diferente porque eles não precisam mais dela.

Mia diz: “Você é nossa mãe! Nós ainda queremos você nas nossas vidas.”

Felicity: “Eu prometi para o pais de vocês que eu protegeria vocês dois até que não precisassem mais de mim...

Mais um motivo pra eu odiar que o Oliver tenha que fazer esse grande sacrifício. A Mia nunca teve a oportunidade de conhecer seu pai.

Mesmo crescendo sem o pai, Mia é igualzinha ao Oliver. Acho que esse deve ter sido um alento para a Felicity lidar com a ausência do Oliver todo esse tempo. Ela tem toda razão. Uma parte do Oliver sempre vai estar nos filhos. LEGADO.

E Felicity se despede dos filhos da mesma forma que o marido. Ela quer que os dois prometam que vão cuidar um do outro.

Crédito: @felicitysmoakgifs

E a sua nova jornada é se reunir ao marido seja lá onde ele estiver.

Crédito: @feilcityqueen

Aonde quer que o Oliver está, não parece que esteja morto (literalmente), já que a Felicity passou pelo portal em carne e osso.

Minhas teorias para a última temporada:

Acredito que a maior parte da trama da season 8 irá passar entre 2040 ou 2049. Acho que li em algum lugar que os FF da última temporada terá uma passagem de tempo para 2049. Eu tinha toda uma teoria que Mia, William e Nora iriam se juntar para trazer os pais de volta, só que essa teoria caiu por terra quando descobri a pouco que a Nora acabou apagando sua própria existência quando destruiu a adaga do Cicada. E por consequência o Flash Reverso acabou se libertando da prisão. Só não entendo o que a adaga tem a ver com isso.

Outra teoria é que talvez o Monitor se dê conta que o mundo é um lugar melhor com o Oliver nele, e decida dar uma segunda chance para o Oliver poder voltar pra sua família e continuar protegendo a cidade.

É que tudo isso parece tão previsível, desde o Elseworlds todo mundo especulou que o Oliver iria morrer. E se os escritores estão brincando com o público? Até agora sabemos de fato que tanto o Oliver como o Barry não voltam depois do crossover. Eu não acompanho Supergirl, então não tem como eu ter certeza, mas eu acho que o único destino que não foi traçado tragicamente foi o dela. Sem contar que ainda tem o Superman na equação.

Na quarta temporada os escritores jogaram um monte de sinais enganosos pra um monte de gente acreditar e temer que a personagem que estaria naquela sepultura era a Felicity. E no 18º episódio quem morreu foi Laurel Lance. Muitos fãs da personagem ainda acreditavam que ela seria ressuscitada. O poço de Lázaro foi destruído justamente pra que essa morte fosse definitiva.

Enfim, eu só acho estranho que a Beth tenha entregado o final da série no último episódio da penúltima temporada. Arrow nunca foi o tipo de série que mostrava algo sobre o futuro. E é interessante ver no que a cidade se transformou sem o Oliver. Será que todo esse cenário distópico não é pra mostrar que a morte dele é um grande erro?

E mais, a série sempre pareceu que seguiria o caminho de no final fazer do Oliver um herói realizado. Só que o futuro mostra justamente o contrário, depois de todo o caminho espinhoso, ele ainda não tem nenhum reconhecimento da sua cidade natal. Ele ajudou a salvar o unverso, pelo amor de Deus!

Quando eu tento montar o quebra-cabeça a última peça não encaixa.

Se esse é o fim da série, qual a necessidade de ter mais uma temporada? Já que é como tivesse “confirmado” a morte do Oliver, algo que o próprio Monitor queria deixar bem claro, que sua morte era inevitável e inexorável.

Isso não estragaria a experiência do último grande crossover do Arrowverse???

Os escritores fizeram um baita suspense sobre Crisis on Earth-X.

Só não faz nenhum sentido eles entregarem de bandeja as baixas (”mortes”) da Crise das Infinitas Terras com tanta antecedência.

A não ser que seja proposital.

Ou isso é só eu em negação!

E quando eu acho que finalmente vou me libertar de Arrow apesar de algumas decepções, eles acabam me atraindo novamente. E eu achando que não teria nenhuma esperança. Acho que sou meio masoquista.

Lá vai um resumo da minha vida!

Pior que nem posso dizer que isso só se resume a séries ou filmes.

#arrow 7x22 #oliver queen #felicity smoak-queen #mia smoak queen #william clayton queen #john diggle #Olicity endgame #OTA #delicity

2 notes · View notes

kekeslider · 6 years ago

Note

My big focus is on Seahawk's shanty where he says "Some say that I'm a man" which implies that he's too young to be seen as a grown adult and over glorifies himself, just like in the rest of the song, to be a man, someone strong and aged. 14 year old boys are able to have fuller mustaches as I've seen myself, deeper voices at younger ages, too (Ex. Peter B. Parker in Spider-verse has not-deep voice compared to Miles despite being way older) In this essay I will be cut short by the character limi

I get that. Personally I took that line as Sea Hawk just being a doofus who needed anything that rhymed. And I know most likely he really does have a mustache, I’m just anti-mustache so I made a doofy hc to get around it with him. You’re free to hc his age however you want unless something in canon comes out to contradict it. You’re probably not gonna convince me that Sea Hawk is under 18 though. For my own purposes/hcs and such I usually put Sea Hawk around 21, Mermista around 19, Adora+Catra 18, Glimmer + Bow 17. Perfuma and Entrapta could be anywhere from 17-19 I haven’t thought about it much.

#keke answers #Anonymous #ask

7 notes · View notes

adragonstale · 7 years ago

Text

Lucifer - it’s not just a show

“So much bad is happening in the world” They said. “How can you cry over a cancelled TV show?” They asked. “Set your priorities straight!” They demanded.

Let me tell you something my fellow Lucifans.

Lucifer is not just a show, not to me!

I discovered it in summer 2016, the first season had finished a few weeks before, the second was about to start a few weeks later and I’d seen the commercial for the show on television.

I hopped over to Amazon and when the Devil looked up and said, "Well, obviously, you felt the need to exercise your limited powers and punish me for ignoring the speed limi,." I was hooked.

I watched the whole season in one day.

And a second time…. And a third time, over and over again.

And it did something to me.

Let me tell you why it is not just a show to me:

I was stuck in a horrible job that was killing me slowly. I was trapped in a hellish loop made of depression, anxiety and exhaustion.

I was walking to my job in the morning, thinking how I wanted get hurt on the 500 meters from home to the job so I wouldn’t need to go.

I cried in my breaks, I wanted to end it all when my shift was over. (And for people saying ‘Duh, get another job’ It’s not that easy for some people/ in some areas).

Everything felt meaningless, I felt useless. I wanted to kill myself, but I couldn’t do it and I’m glad about that.

Then, one bored day I stumbled across Lucifer - like I said I had seen the commercial on television, and why not? It looked fun.

And I was hooked from the beginning. I rewatched the first season 3 times in a row after work every day.

When I woke up in the morning, I only could think about the Devil.

He kept me going during the day. When I had to deal with horrible customers I thought of him. When I was scared of my boss, he made me smile.

When I had a nervous breakdown and a panic attack in front of a dozen customers and needed a break he eased my anxiety. Just thinking about Lucifer annoying the Detective helped.

While I was waiting for Season 2, I started reading Fanfiction again. Something I hadn’t done in nearly a decade. And damn! The writers in the Fandom are awesome.

Of course I left comments on my favorite ones. That’s the way I met my little sister. I love her stories, I’ve re-read them so many times and they still make me cry and laugh.

It’s a special friendship and I’m so happy to have her. She became family, we write every day and we are planning things years in advance we want to do together, and this is so AWESOME!!!

She helped me improve my English to the point I’m no longer afraid to speak or write it after a “friend” destroyed my whole self-esteem regarding this language.

I also started to write again. I finally was able to have a creative outlet for my little daydreams and I LOVE it.

I met another amazing person who I have lots of fun to speculate with. We listen to each other’s problems and calm each other down. I wouldn’t want to miss it.

And somebody else I met, we don’t talk that often to each other, but when we do it’s always comforting.

Since knowing the Devil, I often ask myself what I desire and I act on my desires as good as possible. It helps a lot in life.

I act after thinking “What would Lucifer do” too, and instead of overthinking everything, it helped me to sort out some serious issues.

I’m out of the horrible job for over a year now. I’m still fighting with heavy depression and anxiety problems (and I probably will for the rest of my life).

Yes, I have my friends and my pets, but everyone fighting with depression knows that sometimes those mean nothing while meaning everything to you, right?

Sometimes you need just that little thing that keeps you going. Others may not understand it, but you do. And for me it’s Lucifer.

For the Devil I stopped thinking about the possibilities of getting hurt on my way to work, because I needed to see the next episode.

He is the one shooing away suicidal thoughts, because you guessed it - I need to see the next episode.

Whenever I have a panic attack, I re-read some of my favorite stories or watch Lucifer to calm me down. It’s helping.

I got Plushifer as anti-anxiety Devil. Whenever I’m not at home and an anxiety attack is coming I just look at this cutie, squeeze him and it gets better.

I also got to know the comics the show is based on. Another amazing world to dive right in. A masterpiece if you ask me and one thing more I can think about when I’m down again.

Lucifer aka Tom Ellis inspired me to work out and lose some weight. It’s not easy, but watching his dedication in the gym is motivation enough.

Speaking of Tom, I hit rock bottom at the beginning of the year once more. And what kept me going this time besides Season 3? The MagicCon in March.

I met Tom for the first time ever in person and I was so thrilled about it.

It was magical. Tom is such a nice, amazing person. He is funny, he is a gentleman and he is always fun to be around.

The honor to meet him, to get autographs and a picture, the fact that he hugged me still makes me cry.

I’m a 32yo man and I’m crying when I’m thinking about Tom Ellis hugging me.

I still pull energy out of this event and it keeps my depression in check.

So NO! It’s not just a show, not to all of us. For some it’s literally our lifeline.

It brings people together from all over the world and forges amazing friendships.

And whenever I look at my Lucifer tattoos or touch my facial scar, I think of all those amazing moments I had because of the show and it always makes me smile.

Hopefully we will have more seasons and more amazing moments to create.

#personal #saveLucifer #PickUpLucifer

198 notes · View notes

todaysmarket · 3 years ago

Text

Fuel Additives Market estimated to reach beyond USD 7.1 Billion by 2026

The report "Fuel Additives Market by Type (Deposit Control, Cetane Improvers, Lubricity Improvers, Cold Flow Improvers, Stability Improvers, Octane Improvers, Corrosion Inhibitors), Application (Diesel, Gasoline, Aviation Fuel) - Global Forecast to 2026", The fuel additives market is projected to reach USD 7.1 billion by 2026, at a CAGR of 3.4% from USD 6.0 billion in 2021.

Get PDF brochure of the report:

https://www.marketsandmarkets.com/pdfdownloadNew.asp?id=723

Browse 361 market data Tables and 66 Figures spread through 303 Pages and in-depth TOC on "Fuel Additives Market”

Fuel additives are chemicals that are used to improve the efficiency of fuel. These additives help fuels in meeting emission control standards and improve engine or vehicle performance. Apart from these functions, fuel additives also help in the reduction of corrosion and enhance combustion in various applications in commercial, automotive, industrial, and aerospace sectors. These can be categorized into ten types- deposit control additives, cetane improvers, lubricity improvers, cold flow improvers, stability improvers, octane improvers, corrosion inhibitors, anti-icing fuel additives, dyes & markers and others. Deposit control additives had a larger share in terms of value in 2020 as compared to cetane improvers and others.

Diesel is the largest application segment of the fuel additives market. North America was the largest market for fuel additives in 2020, in terms of value. Factors such as stringent governmental regulations and increase in automotive production in emerging economies will drive the fuel additives market.

“Lubricity improvers is estimated to be the fastest-growing type in the fuel additives market for the forecast period”

Lubricity improver fuel additives are added to improve the lubricity of hydro-treated diesel fuels. These additives contain a polar group that is attracted to metal surfaces, which helps to form a thin surface film. The film acts as a boundary lubricant when two metal surfaces come in contact. Most ULSD fuels contain a lubricity additive that is used to meet the various lubricity specifications. As sulfur is a natural lubricant, its reduction in the fuel necessitates the usage of lubricity improvers.

Gasoline was the second major application for the fuel additives market in 2020 in the world”

The fuel additives market size for gasoline accounted for the second-largest share of global fuel additives after diesel , in terms of value, in 2020 this was led by the demand from the automotive industry.

Most of the countries are expected to continue using unleaded gasoline fuel with a relatively higher dosing of additives than normal gasoline. Gasoline consumption is expected to increase worldwide and, subsequently, the consumption of fuel additive is expected to increase to meet the stringent environmental norms, especially in North America. This will drive the market during the forecast period.

https://www.prnewswire.com/news-releases/fuel-additives-market-worth-7-1-billion-by-2026--exclusive-report-by-marketsandmarkets-301338478.html

“North America is estimated to be the largest region in fuel additives market in 2020.”

The North American fuel additives market is the largest fuel additives market in the world by value. Globally, it has been leading the market with regards to demand as well as product innovation in terms of quality and application development. Due to stringent environmental regulations, the fuel additives industry is experiencing significant growth. The North American market is highly regulated with the Environment Protection Agency (EPA) playing a key role in the monitoring and commercialization of fuel additives products.

The key market players profiled in the report include Afton Chemical Corporation (US), The Lubrizol Corporation (US), Innospec Inc. (US), BASF SE (Germany), Evonik Industries AG (Germany), LANXESS AG, Chevron Oronite Company LLC (US), Dorf Ketal Chemicals (US), Infineum International Limited (UK), Cummins Inc.(US), Total SA (France), Baker Hughes (US), Clariant AG(Switzerland), Croda International PLC (UK), ENI SPA (Italy), Chempoint Solutions Company (US), Solvay S.A.(Belgium), Huntsman Corporation(US), The Dow Chemical Corporation (US), Eastman Chemical Corporation (US), Petroleum Logistics(US), Iftex Oil & Chemicals Ltd.(India), Eastern Petroleum(India), Lucas Oil Products Inc.(US) and Lubricant Engineers (US).

Early buyers will receive 10% free customization on this report.

Don't miss out on business opportunities in the Fuel Additives Market.

Speak to Our Analyst and gain crucial industry insights that will help your business grow.

https://www.marketsandmarkets.com/speaktoanalystNew.asp?id=723

About MarketsandMarkets

MarketsandMarkets is the largest market research firm worldwide in terms of annually published premium market research reports. Serving 1700 global fortune enterprises with more than 1200 premium studies in a year, M&M is catering to a multitude of clients across 8 different industrial verticals. We specialize in consulting assignments and business research across high growth markets, cutting edge technologies and newer applications.

Contact:

Mr. Ashish Mehra

MarketsandMarkets™ INC.

630 Dundee Road

Suite 430

Northbrook, IL 60062

USA: 1-888-600-6441

[email protected]

#Fuel Additives manufacturers #Fuel Additives industry #Fuel Additives Fuel Additives market Fuel Additives industry Fuel Additives manufacturers Fuel Additives end users Fuel Additives comp #Fuel Additives #Fuel Additives market

0 notes

youngandhungryent · 5 years ago

Text

Creative Class: Chicago Rapper & Activist Vic Mensa

Source: Getty composite / Getty

Name: Vic Mensa

Occupation: Rapper/Activist

Location: Chicago

How We Know Him: Signed to JAY-Z’s Roc Nation, the 26-year-old proudly reps his hometown musically and culturally.

Why We Chose Him: Never one to mince his words, Vic is never afraid to bring attention to the socio-economic issues plaguing Chicago, and the nation, while also doing something about it.

What’s Next: Via his Save Money Save Life organization he plans to train 11,000 kids as street medics, he’s giving out shoes in the community and still pumping out music.

IG: @vicmensa

In mid-September, Public Enemy’s frontman and activist for the culture, Chuck D, sent a tweet out into the world. He didn’t use many characters but his message was firm and direct: “Support @VicMensa.”

Vic Mensa, 26, has fans from all walks of life. In 2013, he dropped his first solo mixtape Innanetape. Since then, he’s worked with everyone from Pusha T to Chance the Rapper and of course, Kanye West. Perhaps one of the characteristics that Mensa’s most famous for is his ability to evolve without much explanation. Most recently, he dropped a rock album with Travis Barker on the drums, titled Punx93. The LP shares its name with Mensa’s clothing line which recently hosted a show at New York Fashion Week this fall. When he speaks about his pieces, his voice rises and falls passionately.

“The gritty reality of Chicago is something that I express through 93PUNX, although you may not automatically associate that with rock & roll fashion, at the end of the day it’s street culture,” Vic Mensa tells Hip-Hop Wired.

He adds, “93PUNX is the brainchild of myself and Conrad Muscarella. We both grew up skateboarding and attribute a lot of our sensibilities and style to that culture. We tried to incorporate people of all shades and backgrounds in our look book to show that this clothing and movement is really for everybody, black, white, Latinx, straight, trans & everything else! We wanted to recreate the energy of the legendary New York club CBGB. It was so amazing seeing everything come together in the way that it did.“

Mensa has remained open to growth, both musically and on a personal level, especially as it relates to community efforts. His SavemoneySavelife foundation is dedicated to fighting racism and injustice in the States and Vic Mensa is no one’s figurehead. Two weeks before Chuck tweeted his 16 characters of public praise, the rapper made good on his word and popped up in Los Angeles to perform an Anti-ICE concert from the flatbed of a truck.

Currently, his non-profit, alongside NFL player Nick Kwiatkoski, is collecting shoes for a drive later this fall, meant to benefit Chicago youth who’ve been affected by the city’s gun violence and homelessness. “I do the things I do in Chicago because the city gave me so much,” he tells Hip Hop Wired. “I understand that it’s only right to return the support. Chicago means everything to me, it is the soil that grows my creative expression, the foundation of my being.”

The sneaker event, in its second year, is aptly titled The Anti-Bait Truck—not to antagonize but to make a lucid point regarding the Chicago Police Department and their alleged willingness to entrap the disenfranchised.

“One of my primary goals with my non-profit organization moving forward is providing free mental health services for people in the community,” Mensa shares. “We’ve been working with a school in the city called Camelot that takes all the long term suspension and expulsion students, so I am aiming to hire med students to provide therapy in school for these kids.”

If nothing else, Vic Mensa is a musician who rides for his city, against small-minded comments from internet DJs and politicians alike. He’s vocal about holding Chicago close to his heart and is planning innovative movements promoting change while talking heads on TV make the city’s woes, their bullet points. His day one fans have had to accept that Mensa won’t fit into anyone’s set limitations, and why should he? There isn’t much growth to be had from inside a box.

source https://hiphopwired.com/823917/creative-class-vic-mensa/

from Young And Hungry Entertainment https://ift.tt/2W422lm via Young And Hungry Ent.

source https://youngandhungryent.blogspot.com/2019/10/creative-class-chicago-rapper-activist.html

from Young And Hungry Entertainment https://ift.tt/2pFB0EX via Young And Hungry Ent.

source https://youngandhungryent.blogspot.com/2019/10/creative-class-chicago-rapper-activist_22.html

from Young And Hungry Entertainment https://ift.tt/2MCAmAQ via Young And Hungry Ent.

source https://youngandhungryent.blogspot.com/2019/10/creative-class-chicago-rapper-activist_23.html

from Young And Hungry Entertainment https://ift.tt/2JcMYNe via Young And Hungry Ent.

source https://youngandhungryent.blogspot.com/2019/10/creative-class-chicago-rapper-activist_47.html

from Young And Hungry Entertainment https://ift.tt/2BCKRhi via Young And Hungry Ent.

source https://youngandhungryent.blogspot.com/2019/10/creative-class-chicago-rapper-activist_10.html

from Young And Hungry Entertainment https://ift.tt/2MDTI8M via Young And Hungry Ent. source http://feedproxy.google.com/~r/yahblogger/~3/SfbFHj0Cnwg/creative-class-chicago-rapper-activist_86.html

#fucu #fucul #young and hungry ent #boss of bosses #instrumental type beat free

0 notes

theblasianbarbie · 8 years ago

Note

To the anti-Wes Anderson anon who said there were NO Indian people (🤔😐😐) in "The Darjeeling Limited": make sure you know your shit before you start talking about something. Also his approach to exploring the decay of old Europe and the rise of fascist moods prior to WWII in "The Grand Budapest Hotel" wasn't just unconventional or prolific - it was way ahead of what any other filmmaker in 2014 had to say. There are scary parallels to what we saw in the recent election campaign in it as well.

ur reaching like yeah he makes good movies but they are undeniably white and the darjeeling limied really didnt challenge anything like legit just used the country as a backdrop same as the nonwhite characters like you and i both know thats what the anon meant. pretty sure he not that woke pls take a nap i know all this stretching got you exhausted like to say this man way ahead of his time....like pls....no he isnt.....

#Anonymous

1 note · View note

thecardaddy · 5 years ago

Text

2018 Buick Envision premium - $29,995.00

Boyd Chevrolet Cadillac Buick, home of Warranty Forever is proud to bring you this Bronze Alloy Metallic Buick Envision Premium I to our inventory. Warranty Forever is a no cost to you, unlimited time and miles powertrain coverage with 100% parts and labor paid. DON'T BUY SOMEWHERE ELSE IF THEY DON'T HAVE A LIFETIME POWERTRAIN WARRANTY AT NO COST! Recent trade in, Includes warranty, GM Certified Preowned, guaranteed one-owner, clean CARFAX, Bluetooth, Backup Camera, Envision Premium I, 4D Sport Utility, 2.0L 4-Cylinder DGI DOHC VVT Turbocharged, 6-Speed Automatic, AWD, Bronze Alloy Metallic, Light Neutral/Ebony Accents w/Cloth w/Leatherette Seat Trim, 4-Wheel Disc Brakes, ABS brakes, All-Weather Floor Liners (LPO), Auto-dimming door mirrors, Auto-dimming Rear-View mirror, Blind spot sensor: Lane Change Alert with Side Blind Zone Alert warning, Bose Premium 7-Speaker System w/Amplifier, Delay-off headlights, Driver 8-Way Power Seat Adjuster, Dual front impact airbags, Dual front side impact airbags, Emergency communication system: OnStar and Buick connected services capable, Exterior Parking Camera Rear, Front anti-roll bar, Front dual zone A/C, Front fog lights, Fully automatic headlights, Garage door transmitter, Heated door mirrors, Heated Driver & Front Passenger Seats, Heated rear seats, Heated steering wheel, Illuminated entry, Knee airbag, Low tire pressure warning, Occupant sensing airbag, Outside temperature display, Overhead airbag, Panic alarm, Perforated Leather-Appointed Seat Trim, Power door mirrors, Power Liftgate, Power Panoramic Tilt-Sliding Moonroof, Power windows, Preferred Equipment Group 1SN, Radio: Buick Infotainment System AM/FM Stereo, Rear air conditioning, Rear anti-roll bar, Rear side impact airbag, Rear window defroster, Remote keyless entry, Security system, SiriusXM Satellite Radio, Steering wheel mounted audio controls, Telescoping steering wheel, Tilt steering wheel. 20/26 City/Highway MPG Buick Certified Pre-Owned Details: * Limi Here at Boyd Automotive we strive for excellence in everything that we do. From the time a customer sets foot at our dealership until they leave, I personally promise you that their needs will be met to the best of our ability, before, during and after the sale. Les Boyd, Owner Boyd Automotive. from Cardaddy.com https://www.cardaddy.com/vehicles/vehicle/2018-buick-envision-premium-hendersonville-north-carolina-20108626

#Trucks #Cars #SUVs #Vehicles For Sale Near Me

0 notes

katrinvli-blog · 7 years ago

Text

ELUASE (1978)

kui palju lootust paistab koduaknast? võõrad aknad korstnad tuulelipud tagatipuks sadu hakkab sadu lakkab

tead sa metsast rohtu puude vahel? tead sa linnu verd ta kuuma mahla? oli Jakob kord ja oli Rahel…

aga tammikute raugakohin? öökullipesas udusulis pojad kas neid kõnelema õpetada tohin?

Üks heinamaa. Üks kasepuu. Üks surnud paat. Üks lind. Ja tuul. Ent silmal haarata ei saa ja homme vaevalt mäletan: kas heinamaa või põlislaas? üks lind? üks lind? kas puus või maas? üks lagund vrakk... Ning ainult tuul. Ning ainult tuul, ei miskit muud.

HULKURIKS MA OLEN SAANUD ÜKSKORD

Maanteed mööda kõnnin mina. Viljaväljad juba kollendavad. Jahedamaks tõmbub taevasina. Minu silmad suve mäletavad.

Minu silmad seletavad maanteehallil maanteel seitset masti autojälgi. Millal tegin kallimale kalli-kalli, jätsin rublat kuus, et ta ei nälgiks?

Hele maanteejoon sai olla nooleks kuni öö ta enesesse mähkis. Kiirtevihk mind lõikab kaheks pooleks. Taevas jälle tihedamalt tähti.

ei ole silda et minna üle põõsastiku taamal laotuvad kured silmapilkude kohal vaatan ainiti sinna kus on kuuskede pikkus aimuvad adrakured igas võimatus kohas

valges istungisaalis kõne lõi valgused puruks hundid vaatasid vaikides mere lainete värvi kapslites seemneid singi saalis kuni kogunes muruks kõigis võimatuis kohtades mesilastarus täis kärgi

TALVINE HOMMIK

PÄEV algab vaskse üleshüüuga ent kogu aeg on pimeduses varje liikunud miskit karvast ümber keha kiiruga veel pole keegi läbi pimeduse kiikunud veel järgmised kõik hetked aralt umbuvad käsikaudu kobatakse kauge lülitini ihuvärvi õhupallid teravnurkseiks tõmbuvad ning hammasrattad ragisevad kiiremini silmapiirist koorub pikki kiiri kohutatud päevalapsed peavad palvust juba tänavate lõpud puudutavad silmapiiri ei tea milleks arvatakse valgust

liblikas lendas üle tänava liiklus peatus et liblikat tänada

liblikas kapsaliblikas kuhu sa lendad? lenda siia räägin sulle iseendast

muru läks edasi kaugenes majade vahele tõusis vastu udule ööle ja rahele

kuhu sa lendad liblikas lapsuliblikas? käratult astun ligi ja liblikat pildistan

puhas taevalumi kohal kummerguse laua laua peal on suvi säilinud nii kaua et ma kuulen läbi une killadi-kalladi kalisevad kellad killadi-kalladi kalisevad kellad öö on kihmas ja tume higerdi-higerdi halisevad sammud laipjalg hingeldab päikese kannul silmad on ähmas higerdi-higerdi silmad on rähmas higerdi-higerdi laua peal sorgub ja süveneb suvi lumi ja külm on ja talv on ja lumi

LUMI

krabisedes lumi tänavatel käib kõik on lumi- vaikne või lumi- vaikne näib külmetavad jalad raske laua all kas mind kaitseb aken tuhm ja sinihall lõppematult katab lumi valget maad uskuda ei suuda et ta veeks kord saab uskuda ei suuda et on elus puud jäigad sirged tüved süsimustad luud plank on pikk ja hõre voogab akna all tuules voogab lumi lumi nagu sall lumi tuleb tuppa lõputa ja suur tasa tõmbub talve minu pehme puur lume kerge rütm on ainus tõde veel lumeks saavad silmad lumi matab teed pagematu lumi sihitu ja soe lumi läheb läbi kuhugi ei poe talveks saanud majad lumeks saanud suits nüüd on ainult lumi kõikjal tantsib tuisk

KUU

Vahtrapuus kuu nagu puupisar. Kuldnokapuur on avatud. Tuul nihkub puusse, vaikne ja visa nagu salakavatsus.

Kuu ajab loikudes juuri. Öö edeneb. Kõll! kõlinal kuujuuri rebeneb. Kuu kukkus kuldnokapuuri!

IIL

kardin viskub sügavale tuppa uks avaneb prauh vastu seina aknalauale sigineb hääletut soppa mees haukab rõginal kuiva leiba millest ma mõtlen küsib ta pinevil tuppa mürinal paiskub uks krampi kardinas rohetab suur rahulik vahtraleht

JOOKS

Nüüd algab jooks Puud keerlevad üha kiiremini nagu filmis või unenäos Limi tuiskab taldade alt nagu paiskuks sädemeid Õhk rebib pärani silmad ja suu Jooks Õhk lööb südamesse hambad soontes jää keeb vereks Kuhu jäävad majad hallis kambas vannitoad ja diivanid Juba ees hakkab paistma sinine silmapiir Jooks Taldade alt paiskub sädemeid

juba liiga valjusti jutlevad öösiti puud kellel on teravad kõrvad see ei kuulegi muud võõras puukeelne kõne mida nad näevad ja teavad kuni lehed lähevad koos kurgede nurkliku reaga

siiski vaikus ei tule vihmal on palju juttu mina seda ei mõista ning mõistatan vihma kui nuttu lumehelbeid kui seletamata kurbust kägusid pole näha ja minul on okas kurgus

eluveega on tänavaid kastetud kalmud on kasitud pered on lastetud

aknad upuvad roosidesse parkides haljendab kallis loodus paneme südamed loosidesse loodetavasti aasta on soodus

sinilillest on tinti aetud pilved on sinise klaasiga kaetud nukud troonivad aknalaudadel kuus korda päevas karjuvad mamma loomutruu rohelus lokkab haudadel tagatoas tukub ilmasammas

KELLUKE HELISEB väsinud ajal hilisel pärastlõunal. Kiirustad koduteed, aga su mustas võrgus on punased õunad. Seal on veel mitu paberis pakki, neid aga mina ei näe – millest sa võiksid küll mõelda, et kõnnid kui kombinee väel?

Neliteist naeratust on sinu huultel – veidi vist liig lõplik arv – ent kuskil su juures on kullane lõim, peen nagu juuksekarv. Kuidas see on, et sina ei vastandu ega kedagi riiva? – isegi see ei loe, et su taskud on täis meekollast liiva.

RAHULIK MEES

tuppa astus rahulik mees kellelegi ei tulnud mõttesse jätta vastamata tema tervitusele keegi ei muretsenud kergestipurunevate klaaside ega määrdumisvalmite vaipade pärast keegi ei küsinud kust see mees tuli

päevatera vilgub tuules halab kask ning rapsib lehituna okstes inimesi maalituna ehituna päevatera vilgub tuules neliteist on kasel sitket oksa linn jääb loha rippu kase otsa päevatera vilgub tuules valgus võpleb nagu haige süda hirmus sootuks mustaks puruneda päevatera vilgub tuules valgus valgub laiali kui veri imbub maasse lind ei leia teri päevatera päevatera

TUBA 1

Liblikas kustub vastu kuldset tapeedilille. Pehmetes varjudes valvavad mustad vaasid, lastes endas hajuda õisi, ripsmeid ja prille. Sõltumatult astub ette raamatukaasi ja vahtralehti. Muusikast hulgani kilde. Aimatav annus kerget lõbusat gaasi.

Õhtul murrab sisse varjatud koobas, silmis ja huulil lööb hõõguma alasti nälg. Meeldivat lahendust keegi ei viitsi loota. Tuul müttab akna taga kui edev sälg. Väsinud ruum enam teravaid värve ei tooda, kergest puutest jääb seinale kujutu jälg.

Vaasid on kummuli. Järsku on piirid teada. Piire ei olegi. Igaüks pääseb välja. Polegi kohta end lõplikult sisse seada. Järsku on näod ja seinad kivini paljad. Piire ei olegi. See on korraga teada. Ükskõik millega kustutada nälga.

SU NÄO EES KARDIN MÕLEMAL POOL UDU

vaid ristiämblikud ja konnakudu külastavad sinu puhast nägu öösel ööbik päeval kärp ja kägu ei ükski sõna mõõda sinu nina kas valgus varjab sind või surilina? puutumatult seedid oma vilju tõustes kõigest kõrgemale hilju

LINN

Linn tõuseb kikivarvule ja küünitab vaatama merd. Harilik linn, tolmune, tõtlev ja kuum. Linna tuhm suurheli võbeleb värvilises õhus. Harilik linn, kantmõõtmeisse suletud ruum. Linna kumavas valguses hulbivad lamedad varjud. Harilik linn, ei tilluke, ei tohutu. Linn tõuseb kikivarvule ja küünitab vaatama merd. Harilik. Ei ohtlik ega ohutu.

TUBA 2. HOMMIKUNE INTERJÖÖR

Toekad roosad lilled kuuekandilises klaasis levitavad lõhna närbuvas ekstaasis. Uimasena pealiskaudne hommik tuppa tuigub, lapiku ja kollasena aknalaual suigub, seinaksveetud kardinatest rõhumata läbi. Häirimatult allapoole tuksub kellakäbi. Kummut kuhjub keset tuba, avamata sahtleid, lilletatud liual lebab veerand pakki vahvleid, kortsund linades on tunda liigse liha rõhku, raskelt ripub käsi keset liikumatut õhku. Kellakäbi häirimatult tuksub allapoole. Timmituina tiirlevad osutite nooled.

KÕRVALTVAATAJANA

Tihke halli talvetaeva varjus veereb ebamaiselt kirjuid automarju. Seisatades paistab mulle tihti, et inimestel pole sirget sihti, autod aga, hoopis vastupidi, peavad rajast kinni seda rangemini.

Seisab mees, peab silmas akent, ilmselt valet, ta peaks pilku pöörama veidi paremale. Aga tema seisab muudkui, millestki ei hooli. Naine beežis autos keerab tabamatult rooli.

Nokitsevad varesed tervitavad hommikut, inimesed irvitavad rõõmsalt ja jäiselt, talv kõliseb. Vahutav lumi sööb asfaldi ära. Päike toob teravat külma ja särab igipõliselt.

Majad kihutavad igaviku poole, akendest varisemas voodeid, toole ja inimesi hõbedasse õhku. Päev jäätub läbipaistvaks kuuliks, et lasta kesta verd ja huuli ning rõõmu ränka valutavat rõhku.

kusagile sissepoole paluti mind tulla juurikad ja juured palju musta mulda

natukene igast roast anti mulle maitsta õige õrnalt mekkisin kõik jäi välja paistma

läksin kuni edasi enam mind ei lastud hoopis ennenägematud asjad tulid vastu

läksin kuni minu jaoks ei olnud üldse kohta lähen ikka edasi ei ahasta ei ohka

SOOLANE TUUL kobrutab majade vahel. Aknad tuhmuvad. Autod, kanalisatsioon. Hingamisõhku napib. Või ei napi vahel? Vakka! Kas teile ei tundu, et helises telefon?

Keerame järgmise lehe. Lapsed ei maga. Kell näitab kesköötundi, ma keeran ta üles. Vannituba salatseb koos pesumasinaga. Kõikjal on pesunööri, see ulatub kõigest üle.

Kas sa mõtled või? Tubakas ja meri. Sigaretid ja lained. Lastel ei ole und. Heleda kihina koguneb rentslisse soolateri. Või on need langenud tähed. Võib-olla sajab lund.

NENDEST, KEDA ARMASTASIME JA AUSTASIME

Sest surmast üles kedagi ei leia ning siis on vaja hüüda vastu tuuli, kus ikka lõhub katust mõni peiar ning kõigest üle kasvab kõver kuu. Siis pudeneda vastu mulda suuli ei ole mõtet rohkem monumendist ning ühtki abi ei saa hõbekuulist, ei kuiva tühjaks õuna haukav suu.

Kui ühte murti õdesid ja vendi, siis mina murdsin noore õunapuu.

MUUDATUS

Suurt muudatust ootavad inimesed, aina sõgedamalt sagides tänavail ja kauplustes. Alalhoidlik on ketipeni veel, tigedal lõrinal külalist haukudes.

Toad jäävad kitsaks, majad ei kõssagi, ehkki müürid neil vaevu püsivad, võhivõõralt: mis uudist? mis uudist? inimesed õhinal küsivad.

Kas homme? Millal? Või juba täna? – hetketabajaid lämmatab huvi. Niimoodi enam ei saa, püha jumal!

Ning linnatänavail lahvatab suvi.

PÜHENDATUD

Viimaks sain müraka mammuti välja kaevatud klaasjast keltsast. Surmani väsind ja vaevatud, lõin oma ilusad teravad hambad ta sitkesse näkku. Mõtlesin ise, et söön mis ma söön, veel mõnele jätkub liha ja soolakat verd, mis juba veidi on hüübind. Siis tulid nemad ja karjusid, et ma olevat süüdi selles, et torm nendel purustas majad ja uputas paadid ning puntrasse keerutas kuused ja telefonitraadid. Nad võtsid mult mammuti, matsid ta samasse auku. Vaevu neil pääsesin käest ja pagesin hunditeid kaudu.

ÄÄRELINN

Varikatused on selles linnas triibulised, värvikad, ja teevad meele härdaks (et neid üldse on), ja naabri vana peni kaks korda päevas meie planku märgab.

Karusmarjahekk peab kinni tuuled, aasta läbi kannab halle marju, õuevahtrad, ehkki õige vanad, jaksavad veel küllalt anda varju.

Neli punast päris tervet tellist tähistavad kassi matmispaika. Salkus plika seisab keset õue, torkab riita mahakukkund kaika.

MERELAUL 1

Merel olid tuuled ja meri oli püsti, mere tagant paistis kauge maa. Seal teed olid laiad ja neiu tantsis tvisti – oh Jakob, oh Jakob, mind armasta sa!

Olid puud nõnda suured, oli mets nõnda tume, oli kodu nõnda kaugel, kui olla saab. Öösiti merd mööda möödusid tuled. Üle mere oli kaugel kauge maa.

Ja ma läksin läbi tuule üle päikeses mere. Oli suur. Oli ilus. Oli kauge maa. Ja ma läksin, et öelda sinule tere – oh Jakob, oh Jakob, mind armasta sa!

MERELAUL 2

Tuul oli vale ja kala oli kaugel. Meestel oli aega armastada naisi. Lained olid ükskõikselt, rahulikult lauged. Meestel oli aega armastada naisi.

Tuul tegi sõlme ja võttis suuna õigeks. Pilved kisti räbalasse, taevas vajus hatuseks. Kala pani mehed nagu mere külge köide, tuulelipp sihtis ja sirgeldas katusel.

Merest toodi angerjaid ja merest toodi hauge. Päevast päeva usse aeti põhjaõnge otsa. Kambrid olid pimedad ja jahedad ja rauged, voodid aga nagisevad, kahekesi kitsad.

Tuul aina loopis laineid, ajas kala randa. Naised läksid ära, läksid näkkideks merre. Keegi vahel öösiti nüüd õngi tühjaks kandvat. Loojang kumab punaselt, õng lastakse kui verre.

VARI

Tänavasse paiskub lehvik halle linde, end nokib maasse kuni põhjaveeni. Ei enam puutu puud, sest elus puugi ajab pinde ning pruunis vihmas tärkab niiskeid seeni.

Vaid vaatan lakke, lakke vaatan – see päris ehtsalt ruudukujuline. Seal all, seal vees ehk valvab Leviaatan, ja ema ütles: ära sinna mine.

Ja vihmades on mürke, vihmausse, küll kuulen nende ümisevat laulu, ning ehkki vaatan lakke, krohvi valevusse, suubun vooluvette teab mis rada kaudu.

ÜMBER KOIDEST PURETUD LAUA

Järsus hanges koduneb lahkulöönud nelk. Tuppa tassitakse kargelt kobisevad pakid. Kojas kutsuvana kumab roostetanud kelk. Üle maja, üle talu kisendavad hakid.

Lumekülla õõtsuvad ääreni täis saanid. Pulmad, verivorstid, õllekehad, peied, nõudepesemised, klaasid, šeigid, kaerajaanid. Pole raske aimata, et meie pole meie –

kobarana ümber laua, silmipidi kinni ühtses kahkes hingeõhus, sõnakad ja mõistvad. Üldse pole kriiksatamas kuulda uksehingi. Hiilin vargsi kuuri taha. Summutatult hõiskan.

Sõnad tulevad kõlinal hammaste varjust. Välkvalguses hetkeks ilmub kahvatu kivinägu. Paindumatud seljad. Üks võõras omaette karjub. Tema igatseb seda, mis praegu on meie jagu.

Millestki midagi teha. Viha valgub välja. Sõnul võib seletada, puudutada ei saa. Paberi pealt peab lugema, kas oled söönud või näljas. Õhk teeb ihule liiga. Õhust ära ei saa.

ära keela kelladel mängida lahkumislaulu kodutuile kuigi neid maetakse sellesse mulda mis ju ehitatud muile las nad tulevad sinu tuppa aastasadu aastatuhandeid kuigi mann kolmas sinisest põrgust püssiga ähvardab manne ja juhaneid püssisuust ju pudeneb lilli punaseid lilli ja konnapoegi toolid seisavad kikivarvul kuni ilmsüütu olevik poegib

KAUA TULEB MINNA, läbi esemete tule lähen jälle vastu längus hommikule. Väga üksi keset seinu, väga mitmekesi. Sõnad. Näiteks hellus, armastus ja vesi. Ärkamist ei ole loota, olen juba ärganud. Ennast seda hoonet hoidmas olen märganud. Ikka pime. Põrandas ja seintes salasosinad. Ühepäevaliblikad tapeedililli kosivad.

VANA ÖÖ

Tuul ajab ringi rusket leheprahti nagu unustatud veskit. Kas ääremaja uksed jäeti lahti, arutavad vargad isekeskis, tuuseldades soojas pesusahtlis. Ning nooruk Jaan peab akna juures vahti.

Kapinurgal värvilised kriidid on kui pärit veidi teisest ilmast kui seal kõrval nööbid, nõelad, niidid ning akna taga vettind rajuilmad.

Kolm tükki kirjut siidi kaasa viidi, ja kapinurgalt värvilised kriidid.

RÄNNUILM

Näen ennast õhtul tänaval läbi uduse akna, hüpleval kõnnakul tõttavat hajusat siluetti. Rõske ja jahe on, silmapilk sadama hakkab, lumepilved on raskeks ja läbini lörtsiseks vettind. Kuhu ma lähen – tean, aga meelde ei tule. Möödun kauplusest, kinost ja raamatukogust. Vingulõhnane õhk tuleb tuppa. Korraga süttivad tuled. Kiirustan mööda hoiukassast, kohvikust, apteegist, kodust. Ikka veel pole öö, kuigi päev on ammugi otsas. Kusagil kumiseb monotoonselt. Akendel nirgub vesi. Seekord lähen vist päriselt, käest annan viimased otsad… Keegi kolmas kui peremees minu asemel lesib.

Lainete mustad ninad kerkivad valgesse vahtu. Taevas kummardub vette, ent viimasel hetkel lööb lahku. Silmapiirist saab saar, kaugelt veel must ja pime, seda ei oskagi mõelda – kui me seal oleksime.

Siiski on kuidagi meeles helekollased rajad, päikese nobedad helgid, soojad jahedad majad. Niikuinii jõuan koju, siis on kõik hoopis teine. Akendest raamitud laotus, kella kümnene eine.

SIIN UJUB LUIK vaid laps nii valget luike tohib joonistada vaid laps kel ühtki varju pole unustada vaid laps kel ainsana on võimu nii valgest luigest unistada NING UJUB LUIK ta ujub läbi raske jää ja valge lume ta valgusvalge rind külmvalgest veest on tume ning sellest hoolimata valge valgem valgest lumest NING UJUB LUIK

LAINED JA PUNKTID

1996

PIIM

***

kergelt päevitanud piim nagu ma näen selle olengi altarile toonud nagu kalad nagu linnud nagu mõte vahetpidamata ning kleit mis väga hõlpsasti rebeneks terved pitsikudumise vabrikud nahaparkalid ja moeimpeerium sukad mida ei saa säästa solgitoru on siiani omaette hoidnud pean silmas eelkõige nõudepesuvett võibolla ka tinti – nüüd juba ma imestan hoopiski et peeglid ei riietu ümber vaid unustavad

***

tõsine ja tähtis aga mitte teaduslik praegu ei esitata küsimusi

kas ma üldse kedagi meist mäletan? – kui seda mäletamiseks pidada... ma sõidan

ma pole näljane, nälginud võib-olla ma olen mõnevõrra purjus põrand pole naksunud pikka aega taim pole juua küsinud

taim on muidugi puu miniatuurne ja veel miniatuursem tema nähes ei julge keegi haigutadagi ta on nii intensiivne nagu madu ehkki pole loom

siin on mul napake kohviga ja siin sibulakauss kui hing peaks öösel koju pöörduma kuid ta on lodev ja valimatu otse öeldes on ta liiderlik ta hoolib tõukudest puukoore all neis labürintides ta ei eksi muidu küll milleks talle tiivad

seda kõike ma juba ütlesin aga ainult viha pärast

vaatasin aknast kuidas karussellid magavad ja autod sõidavad neist otsejoones mööda viis aastat siis olin mina mees mul oli otsaees see märk

öösel toodi mulle söögid ette keegi seisis selja taga muidugi kelner ja heitis valget varju

olen ikka olnud varjudele vastuvõtlik

ka selle niidi vari mis mind nüüd juhatab

kusagil peab olema üks teine linn tema akadeemilised karnevalid habetunud kellad habeme varjus muhe muie naiste kõrged saapad ja mehed kükakil kingapaela sidumas sall otsapidi poris

alles selles linnas Jakob mitte varem ja suur must naine

millega ma end nüüd kaitsen? – küüneviiliga kogu kõrge kohtu vastu

***

kui võimalik siis parem edasi nagu tähed küsida nüüd valjema häälega niisama leebelt kartulisööjad ja absindijoojad seda ilusat puhast mett ja sarimõrtsukpiima just nii nagu see meelde tuleb ihulikku armastust mulle õpetaja herneid ja joonlauda mäletan sind laulmas vaikse häälega aga õigesti nii kui nootides kirjas mu õpetaja

***

sain selle kätte olid pildid eksimatult talletatud algul hüsteeria pärast resignatsioon uks millest sisse tulla ja aken millest välja vaadata ka vaibumise ime lõpu lained ja väikesed punktid aina tasem aina lagedam tegin pihu lahti ja vaatasin tere sõna – sina siin?

***

raha lakkamatult kuubikujuline nagu /..../ nii palju vaeva et ümardada nende sokke ja pükse ja siis nad sinna sisse mahutada nii et nad kisendavad et nad hakkavad kohe sünnitama silmanurgast tolknemas piits ehkki nad pole näinud sellest und – tuli peegli juurde ja nägi – tulekahi nüüd on täiesti ausalt nagu sukkpüksid nagu menstruatsioon tuli lille nimi tuli linnu nimi täpselt üks mitte suupärane vaid kirjutatud tühi – läbipekstud pühitsetud

***

Ööbikud laulavad ikka. Arbuusid lähevad lõhki. Taban end ootamas vaikust, mis mulle tuleb. Veel enne tuleb koer kööki. Vaikus tuleb äkki, ta hoiab midagi selja taga peidus. Taban end kujutlemas talle habetki. Ta ei ole veel tulnud. Või läks ta märkamatult mööda – siis, kui koer kööki tuli. – Nüüd!

Kas ööbikud ajavad keele suust välja, kui nad trummi löövad – nagu vaataksid nad peeglisse. Võibolla on neil kurguvähk. Maailm läheb vaikides mööda.

Vihm läheb mööda. Ainult hääl on veel siin. Pilv on tühjaks saanud, peab niisama valgust kinni. Läheb muudkui pimedamaks ja pimedamaks. Isa on surnud. Õde on surnud. Kass Ramapura on surnud. Moonid on surnud. Koer küsib õue, nurmedele.

Vaikus läks mööda. Nüüd tuleb tulekahju, rõõmus, kerge. Hinga sügavalt läbi nina. See must olend tuleb sulle vastu, kui sa kõrva tema poole pöörad, kui sa teda vajutad. See pole sulle uudiseks – aga see ei lõpe, ei saa täis.

***

sind tahaks kummardada ja pihust sööta nii olen näinud tehtavat kõige paremini suurelt punasega joonistatud lumivalged pilved pea kohale ja tõesti on püha vered voolavad lõkked põlevad suud matsuvad imikud muudeti nüüdsama rauaks ehkki himud käivad veelgi kõrgemalt sada sada tuhat tuhat saavad ühte allikasse kokku

***

päikese spiraal on kõige üleval taeva ruudustikus lendavad lipud nende kuldsed tutid plahvatavad lipud on inimeste heegeldatud puud tõusevad üles paralleelselt maaga pealinn pole muud kui suits ja udu ja joonistatud trepid lipud põlevad helesinise leegiga ja punased torud keerduvad spiraaliks on pühade esmaspäev

***

sa tunnistad rõõmsalt assüüria ratsanik oma tordist habemega oled ülearu usaldav sõnad haavavad sind nagu ussigi

või oled sa suhkrust

OKTAEEDER

***

suured kangarullid aga põgeneda pole kuhugi lilled õitsevad nagu meri lainetab nagu tuul puhub nagu köis kõlgub tuules ka linnud lendavad mõte lihtsalt on uni seda ei riku söök ei söövita

***

kerged majad roosatavad koiduvalguses päike ei tõuse majad tantsivad nad on joonistatud ilma kraanadeta maailmas kus pole köisi

***

see oli tõesti tee algus ehkki nägi välja: teeviit trepp valge joon hall asfalt oli paremat kätt ja vasakut kätt lipud baldahhiin triumfikaar jne

***

vaata ma ütlen see on naistepuna mis teeb näpud punaseks neerud terveks

oleme sigitanud kurke ja aedube ootame minu sidrunite järele minu vihma ja minu külma

vaata ma ütlen hea vili kasvab hea vili kasvab halb vili kahaneb

***

selles oktaeedris kus ma magan on mu kopikad mu taimed on lahatud vormitavad nagu vaha suhteliselt püsivad on lillad kolmnurgad nemad ei reageeri nad tulevad mu võrele vaatama

***

valgus voolab alla puude ladvust ja värvib oma värvidega olen keskel ristatud mõõkade varjus kaaluta olekus niipalju kui mäletan mäletamine on kui vagun ilma vedurita

mu kodu katab imeilus sammal pehme nagu ingli hingeõhk neli karvast vihmapiiska tulge koju ka sõdurid siin on parem sõda

***

väikseid pilastatud suhkrupoisse võtab üles teeb neist anumaid nii ta on võtnud nõuks: võidelda surma vastu üksteise kõrvale ritta asetab riisiterad miks? see on võib-olla ainus mida ma tahaks tast teada

***

arusaamise mustas augus joome vallalist viina minu vapp on mu käe kolmhark laual minu ees ligimese kaheksanurkne rusikas tema austatud kaabu

***

ma lahkusin hommikul ja õhtul tulin jälle tagasi need teod olid täiesti ausad ma tegin seda nii nagu tehakse palju aastaid

***

ühel hommikul ärgates armastasin riiki see oli nii et süda valutas selg oli sirge riik vaatas mu otsa otsekui imiku silmadega ot-ot-ot ütlesin pluti-pluti

***

peaaegu täpselt tuhat aastat tagasi nüüd tundub mind ei olnud siis veel ei olnud jõgesid kirikud olid ehitatavad Jumal tundis suurt huvi

***

vanasti kui kuningad sõid rasva kuuldi tihti mere tagant laulu mindi toodi hõbedat ja sõnu

***

ma astusin küll sillalt maha ja lendasin, allapoole

aastatuhandeid on ju inimesed elektrist unistanud

eeslid koerad ja jumala pärast, jumalanna, ole vait

LUULETUSED SINULE

***

kui mäletada siis see koobas milles vulisevat allikat mina ei kuule ja sina ei kuule siis on see kingitus mõnikord on võimatu loota et maailm on nii helde

***

koobas on vaba nagu väike valge pilv nipet-näpet ja tühja-tähja ajast ja ilmadest moonutatud puud jõe ääres on kurjemad kui me julgeme lausuda sõnadenugadega

***

koobas on kaduv nagu väike valge pilv ning teda pole on vihm on hämarus need kes on juba surnud isa vanaema ja õde ja joon mis ei kaardu

***

koobas tuleb välja ning kui sa esmaspäeval tuled siis ma viin sind jõele jooma ja lüpsan sind kergeks valed on siis sädelevad siidirätikud sõnad on siis elevandiluukuulid ihu on siis valge nagu väike vaba pilv

***

vesiratta rauast käpad ei jaksa kaaluda üles pilke jõe ilusast silindrist saab tagasi koonus jälle seal põhjas aga juba sõnutud segi et paremini plahvataks et kindlamini sajaprotsendiliselt või tuhk – kõige suurem ahvatlus

***

tulen koopast välja otse laadale kalambuuride ja karussellidega klounidega pulgakommid ja põrsas Hugo mina peaksin olema žonglöör millegi eest mulle ju makstakse

***

vaikus põleb ja natuke suitseb tõmbub servadest krussi ja muutub auklikuks sõnad sajavad krabinal vaikusele nagu lumi sajab krabinal paberile ja paber ja lumi on vastastikku valged nagu puhtad ja süütud lause tuleb nagu kaubarong on täidetud ja sõidab mürisedes mööda tal pole aknaid millest saaks sisse vaadata üks aken on vedurijuht lehvitab ja liigutab suud

***

vastused on valmis ainult pea ees silmad kinni tuul vihiseb lõbusasti see on kõik Nepomuk

RÕÕMUS, KERGE

***

ma pole kindel et saab võtta iga päeva küll aga ühe korraga kogu taeva kui taevas on see mis ta on ainult kummastuse punaseta võbin kumba sa armastad – ei kumbagi

***

laud on kaetud mäletan arbuusi ema peidab soolatoosi laudlina alla murran uksepiida küljest maitsva tüki kõrvaltvaataja magab on uinunud anna meile tänapäev palub ta läbi une

***

kerguse vaim nagu mu vanaisa ütles piibli sõnadega et uus linn tõuseb vana järelikult vaob nagu ta mul tukast kinni võttis oma tingimatu seletamatu armastuse pärast nagu tal habe hakkas kasvama ja kõht – ja kõrvad siiski paigale jäid tema tingimatu seletamatu armastuse pärast – kui teine aeg kätte tuli

***

tammed on kõik nõus päikeseks saama väga lihtsalt nad on rohelised unistavad ehkki tummad (pooleldi keelsed?) kui nad su tapavad võtad kingituse vastu see on nii haruldane võtab võibolla sajandeid kui sa midagi ütled seepeale

***

Ah jaa, päev. See, kus ma tulen. Korrigeerin viimased tunnid. Põsk on esimene. Kuu pole muud kui väike valge pilv. Tähtsusel on pikk järjekord, aega küll.

***

kaugemal enam ei laulda nüüd on nad sisse tulnud riste aknariste ja rõngaid korvpallirõngaid

***

ilusad väikesed tummad tüdrukud on võtnud mu laulu enese ette neil on graatsilised liigutused puhtad kleidid lõhn puudub nad suitsetavad pikki pilpaid mis on niisama horisontaalsed nagu nemad on vertikaalsed nende naeratustest võiks keeta kasvõi putru ainult nad ei räägi ei anna välja

***

Lood, mida ma räägin, on väikesed mehed ja saavad kurvaks, nõnda alasti, kahjutuks ja armutuks – parem käsi välja sirutatud, peopesa ülespoole, näpud näitavad tuld. Mõtete hajusad ketid kasvavad aeglaselt nagu juuksed ning langevad välja süütult, armutult. Alati makstakse raha. Alati makstakse kätte.

***

Kaks kokkurääkinud meest, nagu rattakodarad, nüüd juba sõnatud. Vanem on nagu tikitud käterätik, täpsemalt öeldes geomeetria. Nooremat veel õieti pole. Kust ma tean, et kaks meest? Sest nad kõlguvad – või nende jalad – üle serva.

***

jah poiss ma tahan küll su peeglit siidirätikut sinagi oled loojumas näinud kui ka lind su vagunis väga hästi ei õitsend su kasukas oli võibolla liiga paks sest enamasti oli ju talv oli sinine pilt kui nuga loojus tuli uni ka sulle terve püha päev möödus kui kaerahelbed ja riis

***

nagu nad kõik nii minagi neisse sõnadesse panen pea padjale enamasti söön enamasti pooldun enamasti arvan nad on mulle seltsiks ja siis ma ei ole nii kurb nagu see võibolla loomulik oleks aga parem on loomuvastane olla nii loomalik nagu see võibolla loomulik oleks aga parem on värviline olla lennuk olla olla kusagil mujal nagu ju parem oleks.

***

Lasta laintel end silitada ja kurvastada, siis tuleb must loom, kellel on otsaees valge lauk – ta ulub õues. Loom elab õues (mitte vaheilmas, kus võiks lõket teha). Aeglaselt saabub vaikus ja siis järsku saabub vaikus

***

Seda me teame ju kõik, et akna taga on puud. Akna taga. Ja ometi kuskil on kõrb. Ma tean, olen uneski näind, kuidas need liivad söövad inimesi. Siis tuleb rändur ja kuulab – saab vaikusest kõhu täis. Teda see liiv ei puutu.

Mis prohvet ütleb? Et peab olema kurb. Et peab olema naine. See pannakse ka kirja.

***

Sõber, kelle nime ma ei ütle, kuigi tean, on suures ohus, palveteta, mitmeid nimesid ta neerudele rõhub. Päästa sõber, nagu ülim kohus peaks sellel tunnil ennast tunda andma, järsku karjatab lind, naine, seni võõras, läheb valgeks näost, kuni taipan: ta on olnud valge näost sünnist saati, ainult sall punane.

***

Hullul on täna hämar võõras kõhus, maailm on pööramas külge. Vett on vaja, kiiresti, palju vett. Siis pannakse tuled põlema, palavikud, nooled.

AUTO

***

kardinad liikusid aknalaudadel magasid kassid ka tänavatel alati kasse võis näha kes meiega ei rääkinud nagu indiaanlased sulgi täis olid nende suud ja suletud

***

esmaspäev algas nagu lause vihma juba sadas rohi oli juba roheline politsei viis altvanamehe vangi jumalasõna oli raamaturiiulil tellisekarva mehe pea padja peal oli nagu koma oma ravimatu haigusega

***

tahaksin olla sõbralik nagu vaateaken et mu ema oleks tort ja võiks kulgeda läbi suguvõsa olles haudade sammaldunud nimedega üks ja kummaliste ämbliklinikutega kaks olen ammu kõige paremini auto sõidan mööda olles punane olles hõbedane 0–100 km/h 12 sekundiga

***

tahan kingituseks sõnu nad praegu magavad poolsurnud sitaangerjad ma tean et on taevas: tähed ja puud tahan sõnu tahan kingituseks pilte

***

mälu tapab ennast mäletamisega isane nuga otsib emast nuga selleks peab ta õppima ära ungari keele see isane nuga ja tema peab õppima habet ajama see emane nuga et saaks ennast lahti teha puuviljavaagen on kaetud verepritsmetega õunad pirnid ja viinamarjad verd on nahast lähkris suur pada koldel on verd täis aga lõke ei põle ülejäänud veri on neljakümneliitrises veinikääritamispudelis labürindi ees milline rauge esmaspäev

***

tulen vaikselt ära mööda alleed läbi metsatuka kuni jõuangi kõrbe hoolega nuuskides kuulatades peaaegu magades aga ikka muudkui edasi roomates peaaegu surnud nüüd palun sega hoolega oma pajas seal on minu luud ootusärevil

***

ma tahan suitsetada ma usun et suits aitab (päikese vastu jeesuse vastu) aga kui ma hommikul võibolla ärkan lähen rappa korjan jõhvikaid (hapusid ja õhukesi) avanen andun talvel on siin väga vaikne panen kasuka selga mis vanaisa mulle pärandas

(Jeesus paremale ära.) Aga päike paistab, ta on paratamatu, vajalik igal juhul. Ma ei armasta päikest. Ma armastan laulda, koos raadioga, nii, nagu tema ees. Ja ma armastan üle kõige Kurt Cobaini, nagu Vl. Majakovskit. Niisiis kannatan ma selle päikese (nüüd) välja. Aga ma ei pese ennast. Mitte cunagi.

***

päike lõheneb kaheks ja naised tulevad vaatama nad suruvad oma piigid maasse hoiavad neist kinni et neid ära ei puhuks see on väga katastroofiline sündmus niikuinii mõned saavad hukka kuidas nad ka kinni ei hoiaks

ILUS SININE

Tammed, pärnad vaikivad must – olen alles neofüüt –, aga tehkem maailm, tehkem endale elu. Mis keeles sa räägid? Mullast oled sa võetud. Tuulest oled sa tulnud. Seitse nahka juba kooritud. Juba on kopeeritud. Mida sa tahaksid, kui? – oui. Selle lehekülje võib nüüd pöörata uude usku.

***

pigistan silmad kinni – hirmu pärast – kui võtan mustast kastist mu ainus pilt on rästik talvel kui ta magab on ta seda mürgisem surmas veel mürgisem tal on miljon tapahimulist poega sama palju kui tähti taevas et mitte öelda liiva mererannal

***

kilkskõlksuv valgus aknast langeb näkku tuule vintsutatud pilvist läbi vilkuv halastuseta armuta sööbib tuppa ja ellu tuleb juhus ilma ajata langen musta unne mähkun viirastuste kortsus nartsudesse toas ujub kala kellel nimeks bachifuuga üleval raamaturiiulil pean ikka väikest ennast väikest piimakausiga altarit kapi otsas kuulen valguses lausete tühje pesi

***

vana naine seisab väljas tal on aastad turjal juusteta nahata esmaspäeva servalt paistab kauge puude kuma taeva kuppel kätte vana väljas voolab nagu ikka kas sa hüüad ta koju – ei hüüa ikka veel

***

näinud oma elu kõrget telki oma vere lainetavat kõrbe oma silma sihikindlat tõusulainet oma vere täpset tulist kuuli näen et maa ja muld on tulnud minu kannul madudel on pihlakatest rauamaagist pojad päike – puu oks mida madu oma sabast sööb näen et taimed endiselt noolivad mu jalgu kuni luu on puhas sigitame lipud

***

tilluke sipelgas ootab oma hinge miljon aastat sõnad roomavad üle kaljumäestiku 14-aastase tütarlapse rabalaip Windebyst, Eckernfröde kreis, SFV (1. sajand). sügisel surevad kevadel ärkavad uuesti ellu

TAIM KASVAB KELL KÄIB

1999

***

jutusta mulle muinasjuttu kahe piibutäie vahel nagu hea vanaema ja kuri hunt et ma võiksin ikka ja alati sündinud olla kõht valutab kõrbes kus pole kunagi veiseid ei lähe meelest väikseim sõrmgi juba tulevad vaskmündid jumalanna kroonib ennast kuningaks ei lüpsa enam tema nisad jutusta mulle muinasjuttu kahe valguse vahel mõte paneb puuoksad kiikuma tähtkujud võtavad leplikult nimed külge pilved rändavad üle taeva nagu lakkamatud veiste karjad sadades kiirgavaid ornamente silmade võrkkestad imevad neid endasse ning mähkuvad ümber liikmete pehmelt ja vabastavalt jutusta mulle muinasjuttu kahe sõna vahel ja ma ei tapa sind ma ei karda sind kuu pöörab teise külje ja tuleb hakata minema just nüüd et jõuaks õigeks ajaks kohale

***

silmadel hakkab lausa valus eredast valgusest kõige kiiremini jooksin trepist üles kõigist ette aga lauskmaal olid mu jalad nagu vatist vaevu komberdades kulgesin ühe sugulase ukse tagant teise sugulase ukse taha nad põlgasid mind väga nii noor mees ja juba nii vigane pime tumm ja kurt nagu voolikurikas aga muidu ilus juuksed lokkis ja jalad jämedad

vaata tähed näitasid mulle teed kõrgeid torne mille tipud puudutasid taevast suuri linnu inimesi ei jõua kokku lugeda tõmbasin mõõga tupest ja läksin tagasi ning siis läksin ja käisin oma teed

kui tahad võid vaadata mu pilte siin paistab nagu läheks noor naine kaevule kann pea peal siin paistab nagu ratsutaks mees läbi pimeda metsa ja hobuse kabjad tümpsuksid tuhmilt kuid selle pildi peal ma magan siin on minu allkiri purpurpurpurpunane näpujälg

ja ka sa nüüd enam mitte kunagi ei tule tagasi? –

***

alustuseks võtan vana, alasti, mehe maksaplekkidega kuid aetud habemega kusepidamatusega kuid veel mõistuse juures nii kärbsepiitsa kui ka keemiliste ainetega lahendava kuldpunase sildi elegantsiga marulise aplausi saatel tagasi tuleva hajameelselt lohiseva läbi prozhektorite valgusvihkude jah ent enne ta teeb mõned kirjad ning tuleb veel kord tagasi et võtta kaminasimsilt oma pilk mis nüüd taskus puutub kokku ruudulise taskurätikuga aga muidu on tasku ju täiesti tühi seal pole isegi ragisevat elektrit enam ainult muusika

järgmisena võtan naise kelle nimi on väli kes tookord vahemägedes sai kõvasti külma sellega seoses palju auravaid tasse teed ning väikese valge kullatud tähtedega hauaplaadi tee viis aina kõrgemale mägedesse õhk jäi hõredaks teravad jääkillud torkisid põski ja silmi otsides sünnimärke silmaiiriseid karvanääpsukesi lapsed istusid sirgelt laua taga ja kirjutasid talle kirja oma roosade keeleotsakestega lõpuks ikkagi tee hakkas langema laienema tulid tuul päike ja vihm hakkasid vaidlema

TAHTSIN LÄHEMALE

noh?

(jaa see on täiesti võimalik)

(ei oska ütelda)

kas ma hakkangi täna (siit) küsima?

ühte ühte ühte ühte

ühteainukest

miski nagu torkaks

hakkan lähemale tulema

seitsme mäe ja mere taha

paberit tooma pliiatsit teritama

puu akna taga vaatab tuppa

oleme tehtud ühest puust

mind aga on kaks – miks?

ega saa olla alasti sellel maal

käsi raiutakse maha

alles õhtupoole sigineb värve

enne uinumist pannakse roosa köis kaela

väikestele lastele ja väetitele raukadele

enne kui läheb lõbusaks

hakkan lähemale tulema

auto käivitamine peab ülalpeetavatele kostma nagu oranzh

kassi ema vaatab aknast tema aeg on läbi

tema on varane tõusja ja usin askeldaja

kasutan seda kaarti kus riigid on eri värvi

kõik läheb nagu õlitatult

nimi käib kõrval kuulekalt nagu koer

hüüan ja noogutan peaga kaasa

hakkan lähemale tulema

laotan käsi paljastades südame

väikesed pesad kiiguvad linna okstel

hakkan lähemale tulema

üle maa tõmbab kevad ühtse rohelise teki

***

pean hüppama nii kaugele kui võimalik

üle kuristikkude

ulatuma puudutama teist serva

muud midagi

olen teinud tutvust ka pikkade langemistega

kuristike valusate põhjadega

kus olen veetnud öid ja aastaid

ühest liivaterast teiseni

tee peal tuleb mulle vastu teadmamees

kes on teel Paidest Türile

lepime kiiresti kokku tasus ja ta teab mulle

kiiresti et ma

olen hüpanud üle jõgede

seal on vesi kahe kalda vahel

mis erinevalt kuristike vihisevast õhust

kannab

öid ja aastaid olen ujunud neil jõgedel

mul on arvamus ka selle soo kohta

mis siis saab

sirutan käed ette ja hakkan minema

olen põrganud vastu puid ja lilli

nagu vastu musta sinist ja lillat

ning vastu lõhnu hommikuid

olen ehitanud torni

hüpanud helekollasest tumekollaseni

terveid öid ja aastaid

hõlpsalt kalast linnuni mõtteni

pilkases pimedas soojuses vaikuses

ja suhtelises üksinduses

kes on see vaatab välja teisest aknast

sa imeilus puu

ainus tunne mis on mulle tuttav

on olemasolemisornament

hüpe

***

väikesed augud mida mööda keereldes

kõik ära voolab

voolab ära liiv

voolab ära vesi

ärevalt keereldes

ei jõua silmagi pilgutada

mitte midagi pole parata

rohkem võimalusi ei tule

pead ära voolama nüüd kohe

auk mis on igas tükis nii täpselt paras

arva ära

kas on teed mis viiks sellest mööda?

vaata siin on säng

kui sa mõõdaksid ja võrdleksid seda

oma mõõtudega

kelle jaoks see küll ehitati

just sinule nii lõpmata paras?

mitu korda lööb välku?

kogu eluks ei piisa

kummardavad maani ja rühivad vastu tuult

kuid pigem on need unenäod ja kujutluspildid

filmid ja kardinad

oh ent kerkivad linnad langeb mulda seeme

millist tohutut nälga on täis kogu õhk!

kui sa lähemalt vaatad

või siis kaugemalt või vasakult või paremalt –

seda kõike ei ole

ärkad üles teed silmad lahti

siis korraks näed kuidas on naer

ainult naer

***

maailm kasvab suuremaks, las kasvab,

rohkem liiva värve, ent mitte miski

ei kordu, nagu me nüüd teame,

päevakõrvitsa raskuse all lookas

vaikusel on ikka ruumi liivaterade vahel

ja puhutakse seebimulle, häid ja vastupidavaid,

seebimulli peal on pingviini pilt

(anna tagasi, see on minu pingviin),

aga vikerkaar tuleb jälle täpselt,

nii et maailm puhkeb nutma ja kohkub siis vait,

ongi aeg sekkuda tromboonidel

ja hakkab kostma kajakate kisa, vee tilkumist,

kaks nahkset näppu hõõruvad üksteist sahinal

ja vikerkaar peksab valusasti vastu mässulisi silmi

perioodiliselt ja eksimatult,

maailm kisendab õudusest ja kohkub siis vait,

on aeg sisse astuda üksildasel saksofonil,

ka luupainaja ootab oma järjekorda

(ta on võtnud endale minu nime – anna tagasi),

vesipiipudest puhutakse suuri sõbralikke mõtteid

ja näe, trepidki on jälle tagasi, aga ainult üles

põhja poole, kirikutorni, silmapiirini,

silmapiiri taga omakorda tõstetakse telefonitoru

ja on aeg sisse astuda trummidel, käriseda käristeil,

nüüd on juba juubel, peidetakse silmi, sest lõpp on lähedal,

kuis sa oled siis seda ootamata

***

kaks koobast nagu kaks tilka vett

ning mürtsuv jõgi oma fotograafidega

lähen täpselt ämbliku jälgi mööda

tagasi sinna kus ta munes

enam ei muutu kui ka alustan esmaspäevast

kaks koobast, arvatavasti teineteise sees

järgmisest trepist läheme üles

astmed on valmis pandud järele proovitud

nagu heliredel

võiks olla ka baldahhiin, vana tolm,

purpurpunane, rahvakalendri jaagupipäev, lavendel

metsik vaba jõgi all manab ja ähvardab

oma hambutu suuga, madalaks kulunud

koobas on kaardistatud võrreldud

tagumises lõpus neelukoht tähistatud ristiga (kaardil)

palju kisendamist võib sellele juurde mõelda kuigi

kui lihtsalt minna on kõik vaikne ongi

juba surnud, paljas puhas joogivesi

ESMASPÄEV

jõgi

sinuga ristun ja põimun

kuid mine ja ole

ikka ja jälle oled sa nii ilus

nagu on lill vastasmaja aknal

ma võin seda kujutleda kuid iialgi see ei allu

kõik need ööd – kuhu sa selle viid?

kuhu paned sina iseenese

pärast plahvatusi ja surma?

õhkõrnad udusulised lubadused

valutud kõige tillukesematelegi

merikarbi lävel mängid koobastega

sina minu armas pärlmutter lapsest saati

nagu oleks võimalik olla nööp

ning kus on need nööpide ookeanid

mida ma tean?

kuri hiilib ringi siinsamas väikeste karvakeste

keskel tolmuterakeste vahel

kes on kõige lõbusam on kõige kurjem

ent esmalt kägistab mu tahte kuri nutt

nagu sa võiksid teada mida mõtleb see väike poiss

kes läheb mööda ning sinu poole ei vaata –

näed isegi – kohe oled sa surnud

kas on kõrgust kust sa paistaksid kätte?

mõnd tuba kus su plekk püsiks ka hiljem?

mõnd armastust mis oleks homme?

lihtne on teha sust lõket

panna kaks puud risti

lehvitada ja leinata nagu rongkäik

sama hästi võin ma ka võlgu jääda

nööbid ei tule iialgi ütlema

isegi kui ma annan sulle nime

minna kisendades surma

minna vaikides surma

minna naerdes surma

õnnesärgis olen ma surnud

iga hetk vaeb end elu ja surma kaalul

sa võid olla mis tahes

kasvõi kuningas

eks ma pea ju lihtsalt uskuma

et see kauge jalg mis mind järjekindlalt saadab

on ka mina ning sind armastades

näen seda kõrgel ülal

ükskõik kui valelikud oleksid ka kõik sõnad

millise mustri järgi maha pandud

tegelikult oled sa luukere

mõtted on su paljaks söönud

ristteed kosed sillad

ning üks väike armas fraas nagu punane lips

maga maailm oota – küll ma sind teen

sa oled seal ühe kaardi peal

ning lehvitad mulle säält

tuleb vähe verd

vähe liha ja villa

sa võid nüüd minna

peab olema õhtu ja hommik ja päev

oad ja hiired

ning sa oled ilus kui tantsid liivaga

oled lõng mis möödaminnes

päästab kuid ikkagi jääb pimedaks

kas sa saad võtta selle eest raha?

kas sa saad võtta selle eest midagi muud?

nööbid on sügaval maapaos

kellele ma tahan valetada kui ma suren?

õrnad õhud jahvatavad uusi nööpe

PLOKK

mulle peab sündima poeg mõõgaga

sõnadega mis on nagu piits

väravad talle tahutakse raskest tammest

rasked on ahelad tema kaela ümber

ja tema käed on verised ja vermeis

ikka alles maailm pöörab külge

felix saab prügikastist elatist

elab 78aastaseks

victor sai turvameheks

tema on alles noor

kõigile pannakse nimed nii ka mina

linnupojakeseks nimetan teda

salvatoreks jüriks ja maoks

kallan piima kruusi toon hauale lilli

mere tagant tõuseb suur rõõm nagu kuu

mindki seotakse kinni ja mõistetakse kohut

mõistetakse õigeks ja mõistetakse valeks

hukatakse niisama nüüd tema taob mu hauale

õitsvaid verevaid mõõku millest vihmaga

tulevad teod

ilusad silmale vaadata kuid õgivad kõik paljaks

maa mere ja metsa

kui päike tõuseb see lõpeb

kõik kasvab tagasi linnud rahvad ja sõnad

see on vist elu see on mingi kobrutamine

te targad märkasite millest ma ei räägi

nagu see alati on

***

siin on kõik nii tühi nagu meri kuid kus on

veepiisad kus on laevad kauged purjed

kajakad ja kus on kalad?

jah ma tapsin kuid ma tapsin armastuse pärast

heiskasid loorid tõmbasid üles müürid

pööraseid ja musti tegusid sündis treppidel

sellepärast et oli öö

tõid välja peeglid ja vaatasid oma viha

see oli punane ja suur

hõigati välja ning ühtki pilti ei jäänud

kuidas ta pöördus hoogsalt ja juuksed tõmbasid

üle kõri nagu nuga

kuidas ta kavatses tõsta kätt ja siiski ei tõstnud

unes sa ei näe verd sa ainult kuuled seda

ta jalad kisti laiali vaid selleks et lüüa sinna see vai

pildil paistab see nagu mingi suur putukas

müristab valjusti, see kõlab: vaikust! vaikust!

jah me tahame nüüd rahu

tehke voodisse oma tuleriidad ja maailma lõpp

vaata vanaema rääkis sulle sellest ja see oli väga ammu

seda pead sa mõistma

tasa tasa pead sa nüüd minema

üle selle juuksekarva

tuleta meelde punapäist naisnäitlejat – ta oli täht

nii väga tahad sa ikka muudkui tagasi tulla

aga sa pead mõistma – see pole keelatud

see paneb lihtsalt nina krimpsutama nagu paha hais

– mäletad nagu vanaema sulle rääkis –

me krimpsutame selle peale nina

küll kättemaks on magus mille me viimaseks jätame

kapi peal oli vanaema pilt kuhu see on saanud?

see suri koos vanaisaga nagu sa väga hästi tead

õhtul istun voodis ja vaatan anatoomiaatlasest suguelundite pilti

see on tumepunane

partner peseb ennast vannitoas kardinad on

punased ja küünlad juba põlevad

kardinad on toa ühes otsas küünlad teises otsas

kui mul ennist oligi hinges (väike) okas

siis nüüd on juba ammu kõik okei

pole jäänud pilti kuidas ta tuli vankudes üle liivaluidete

ja heitis ennast merre kus ta uppus

ega kuidas nad lõikasid Mihkli rindkere lõhki

jõid Mihkli verd ja sõid ta südame

pildil paistab see lihtsalt nagu tants

partner võtab sul kätega ümber piha kinni

tõstab jala teeb sammu

meeleliigutus mis tekib sellega seoses on tõsi

rongkäik tuleb nuttes mäest alla selle lõppu pole näha

nad kannavad suuri leibu veinilähkreid isegi kui

mõnel pole muud kui kerjakott

eesriie tõuseb

seal nad kõik on:

karupoeg puhh, püha jüri, margus ja tiina, mina,

jeesus kristus ja püha paiste

***

ma tean mis sa pead tegema et su mees midagi teada ei saaks

rääkis see mees sellele naisele

kes kahvatas kelle veri kadus näost

ta tõmbas loori ette musta loori

naine oli valge täis usku lootust ja armastust

taevas oli sinine meri oli sinisem veel

musta loori taga särasid naise silmad nagu tähed

linnud laulsid ta mõistis lindude keelt

LUULETUSED SINULE

kell pool viis on taevas ümmargune täiuslik kuu

on vist öö või on vist päev või on hommik

tohib teha igasugu asju

vabalt minna üles mööda rada mis viib kuu poole

tõusevad üles suitsud ja tuled

jääb sinu ärapööratud nägu hüvasti hüvasti

must veri mis jätab plekke ja kleepub hüvasti

nüüd magab, unetuhatjalgne koputab tasakesi

vastu näärmeid ja vatsakesi ja kelmeid milline vaev

põgeneda puhtasse mittemidagiolemisse

selged patsikesed kombineed vaalaluudest korsett

siis selline ümbrik on hingel

valge plastmassist kasukas

suitsu hallid räpased kiharad teevad pesa

ja vooderdavad selle kübemete ja tolmuga

väga vali olematus eks sa kuule

kui kuu loojub tuleb veri ja kõditab ning ei taipa

kas kutsub naerma või nutma armastus loojub

rasv käib mööda tuba

kas nüüd tekib vaen?

on vist picasso maalind selle maja

kohti täis kui tulla salaja

mis algul oli vaid mõni sõna on nüüd saanud

kardinaks ning hääle pikenedes tekivad trellid

ja viimaks raudne uks mis hoiab kõik liigse ära

hüvasti hüvasti

tursudes ja lõhenedes puhtasse mittemidagiolemisse

hääled ei kosta valgused ei paista punkti pole

kõik

rohkem luuletusi pole

***

anna mulle nii et ma sind ei näe

kõik mis sa oled lubanud

mida sa uneski oled näinud ja mulle lubanud

lossid roosid kastepiiskadega ja surm

või vähemalt see valge kleit ja sõrmus

selle kõige pärast ma tulin külmade jalgadega üle märja rohu

härmalõngad kleepusid mu näole ja juustesse

kuked kiresid ja kurjad vaimud vajusid maa alla

isa tegi piibli lahti ja otsis tähendamissõna

pani piibli kinni ja vaatas mind imelikult

nüüd ei söö ma enam ei laula ei mäleta

madu on keerdunud ümber mu kaela

ja õgib ennast tasapisi

***

kõigepealt ta avab suu

ja möödub mitu aastat

isa sureb ära

sünnivad kaksikud pojad

– olevat sündinud kolme peaga vasikas

metsadest püüti kinni vihmameister

värdjas kes ikaldas kolm viljasaaki

ta tõmmati rattale kisti neljaks põletati tuleriidal

torgati teibasse

ta oli inetu nagu kurat ta lõuad olid mäda täis

üks vanamoor üks lapseohtu piiga oli teda armastanud

see sünnitaski kolme peaga vasika –

siis ta hakkab laulma

ta laulab väga valjusti

nagu maa alt sügavalt

ja nagu taeva kõrgustest alla

nii et nõrgad südamed lõhkevad

nii et süüta neitsid saavad käima peale

nii et mehed kargavad ratsudele ja haaravad mõõgad

nii et maa on punane ja must

PARAFRAAS

kaotsiläinud paberilehel oli

midagi sirgetest rividest mis oma vägivallaga

õgvendavad kõik käänakud

tilkagi maha kallamata mis on nii ohtlik

et isegi tuhat komistab ühelainsal vitsaraol

tundes seletamatut hirmu väikse valge pilve ees

nii et peab palvetama kana poole lamba poole

kust veri on juba välja lastud

lihtsalt tahaks kuulda neist rõõmuküllastest söömaaegadest

ja pärast astus kambrisse higine öö

kõige oma pimeduse ja läbipääsmatusega kallates

sähvatavaid elustavaid ja õudseid tilku valgust

mitte hirmu vaid rõõmu pärast

tahaks teada seda arvu lihtsalt mängimise pärast

kaalule panna jagada ja korrutada peeglisse vaadata

raamatu riiulisse talletada poja kaela kandma kasvatada

määrida ussimürgiga valutavat reit

tahaks lõplikult ära petta haneks tõmmata

nii vitsa kui ka pilve juua selle karika tühjaks

paberilehe üles leida

NÄIDEND JA REMARGID

(lõputu püha, kellaaeg

maailm ei erita sõnu)

(hirm häbi ettevaatus)

(nurka pandud, ei tohi liigutada)

(nüüd eritub natuke inglise keelt

natuke akadi savitahvleid)

kui palju täna nisu maksab?

(nagu oleksid sa üks sajast tuhandest

oled siis tugevamini olemas)

(räägid enesest et oled olemas)

(ehkki on püha

elustav võidmine et püsiks hinges

tablett keele alla)

issand kuidas sa jooksed

(süst käsivarde)

no vaata kuidas sa nüüd õhetad

(nagu koit ja hämarik)

sinine taevas säravad tähed

oi-oi sa mäletad

(alati on hästi mäletatud

ja see on loomulik)

(nüüd mäletad kuidas su käed liiguvad

milline sõrm alustab)

enne sa ju polnudki elus kui võrrelda

(nüüd oled elus)

(nüüd võid

kasvõi surema hakata)

(mida iganes

uppudagi veepurki

maailmale sõnad tagasi anda)

säh söö see soe seasaba

(kui sa hommikul lähed ja kui sa

õhtul tuled kui sul on tervist

nagu soovitud) kas sa kuulsid

kuulsid ma palun

palun hakka nüüd kuidagi olema

(enam ei saa pidama)

nüüd võta lõõtspill võta lehvik

(kõik viimseni tuleb tagasi anda)

võta kummipael

***

sõnad langevad kuristikku koos

oksaraagudega liivateradega

koos koltunud lehtedega sügisel

üleval müriseb ja möirgab kosk

lendavad linnud pilved ja vikerkaar

seal kusagil on ka inglid värskelt aetud habemega

taevakarva tõsise naeratusega

rong sõidab ega peatu enam taskuvaras ei saa väljuda

poiss on saanud kätte tuletikud ta kõht

hakkab valutama tulevad maohaavad

mürgimaod kivistavad teda pilguga

proovi teha et suunurgad tõuseksid ülespoole

enne uinumist voolab vesi kosk müriseb

rong müriseb tasakesi, sosinal

keda maetakse – juba revidenti kes teda

ikka leinab aga ei on leinarongid

on ahastavad karjed metsikud löögid vastu põrandaid

talle pannakse pähe sonetipärg ja ta langeb

kuristikku läbi mürtsuva põranda

vabadus muutub kaalukamaks ja käegakatsutavamaks

suunurgad tõusevad ülespoole

kosk tuleb – uudishimulik häbitu – allapoole

EETIKAST JA MORAALIST

hommikul kui avan oma suured ilusad kalad

igapäises akvaariumis liigutavad tasakesi puuoksad

ootamatult jääb sinistest kaladest punane märk

päikese väikesi poegi on siin-seal teravate piikidega

joonistamas jäädvustamas avalikuks tegemas

olen mõelnud ons nad osalised suures salaasjas

vahest on neis kõige paremaid kristalle

kujuteldavaid mõeldavaid sel kombel olemas olevaid

põhjamaa pühapäevahommikune tänav on nagu Egiptimaa merepõhi

ega saa kunagi teada kas keegi ütles midagi

mulle öeldakse et räägitakse aga ei tea kus

kalad langevad sinna kuhu on kirjutatud

nagu et räägitakse kuid kas üldse keegi on kuulnud

taim kasvab õhk kasvab moodustub kile

tahaks öelda et kell käib kuid just täna

on kell jäänud üles keeramata muidugi ta käib

sest kell pole kunagi üksi et võiks jääda seisma

kunagi jõuavad kalad talle järele kohtuvad ja lahkuvad

kalad pole kellaga vastuolus nad helendavad

jah räägitakse kui nii öeldakse siis ka räägitakse

nuga pannakse kõrile ja tunnistatakse üles

moodustub kile võrgustik räägitakse tekib kalender

väljast vaba seestpoolt suletud

jõgi pöörab korraga paremale ja kaob nurga taha

tamm tuli ette

olen ära eksinud üks jalg teeb alati pikema sammu

seepärast jõuab ikka tagasi ühteainsasse kohta

viskan minema oma mõtted

mitte miski ei kordu

olen visanud minema oma suled

rihm millega isa mind äestas ja kündis –

mind haris –

mul pole seda

seenemäärajas on vend märgitud punase tärniga

nagu kollane maja punase katusega

aga ma olen küll elanud

selle märgiks kunagi mul tuleb haud

ma ei vaidlegi rääkimisele vastu

naha märkamatutele karvakestele

meenub pühapäevahommik 1960–1963

kui päike tuli läbi kase lehtede väikese eesliga

***

see mida endale mängida võtan

saab garanteeritult hea pika liu

ning kestab kauem

muusika kostab kaugemalt

ega vaiki ainult komistab

väikestele sääse- ja kärbselaipadele

tõuseb imestus ja meelepaha

ajades häid jälle käsi pesema

nägema unes tuhatkordseid suurendusi

oma päritud bakteritest ja

perekonnapiltidest

kõige selle jubedusega mis see kaasa toob

Lucy on aga läinud taevasse

tema sukatripid

paistavad alla meie pealegi

saladuse võti ja saladuse protsess

ei saa ühte

***

need väiksed amööbid

ma tean nende nimi on uni

või elu

olen käimas linnas pole kuhugi kiiret

pole midagi vaja (ainult kindaid)

esmaspäeva nooled on lennul ette ja taha

inimeste seinad on mind ümbritsemas

lumes mängivad vaalad palli

nende valged pallid saadavad mind nagu sõbrad

varjudega

peamiselt on seinad

ülaltpoolt olen kaetud taevaga

tänavate seintel puuduvad tapeedid

mis ärataksid mu õitsva mälu

helid ma õigupoolest lihtsalt unustasin kaasa võtta

kuni lähen sisse ja näen seestpoolt

seinu mida enne nägin väljast

ja tõttan une tuttavasse galeriisse

***

mu vana hea barokokoomälu

saadab mulle silmapiiri

kammitsemata jalgu või käsi

ainult silmad jäävad ringi sisse

poolkaares ümber naba

olen nad õpetanud tõrksaks:

taevas on ühtlaselt pärsia vaip

ja kui uks avaneb – pärsia vaip

maa avaneb – pärsia vaip

***

ulatan käe ja näe – ongi surm – personifitseeritud

surm kui juba kätt anda

mil viisil on olnud kõik need surmad

ei siin ei seal kusagil vaheilmas

väljastpoolt on see surm nüüd ilus

räägi, sõber – oled sa kunagi surnud?

vintpüss? tabletid? katkutüdruk?

metallist

õhust

nii lõpuks ikka sepad taovad valmis sinu elu

ning lõpetavad selle ilusasti (jäigalt)

sul võib olla tahtmisi kuid need ei loe

saladused oma laegastes uinuvad lõpmata nad on

kuid sama hästi võib see tähendada ei – neid ei ole iialgi

parem vaadata pilte

astuda nii sisse päris tuppa

päris olemisse

kunagi

ma ei andnud sulle oma kõige paremat päeva ning

pärast sai sinust koer kes hammustas mu jalga

jah võid minna tagasi veel värava tagantki

taganeda põgeneda – saad andeks

***

nagu lapse joonistatud surm ja

nagu kivi uputatava kaelas

võibolla vaid kriipsujuku

kuid on kaalusid mis mu raskuse all lömastuvad

ning niiviisi jään ma jälle kaalumata

kus on teised kaalud?

oh, on küll, küll on ka teised kaalud

kus?

kuid televiisor keerdub lahti

ja entsüklopeedia etnograafiasõnaraamat

ladina-vene eesti-inglise kõigepealt puhas vesi

siis tee ja kohvi ja siis

looduspanoraam

ookeanide avarused nagu taldrikud ja kausid

ja siledad kõrbed ilma servadeta nagu voodilinad

väravad on avatud siis juba

minu hullumeelsus

minu haigus ja hajameelsus ja minu rotipuur

minu ahelad:

perekonnakütked võlavekslid mahamüümisleping

kui tuleb tähendus on juba unustatud

***

rõõm hävib ei puhu enam

trompetisse. kus on nüüd linn?

käsi puutub vastu puhtaks raseeritud

lõuga nagu vastu klaasi

vaatan imetlusega oma varju –

kui hästikasvatatud on tema!

mida sa isa tegid minuga kes sa

oled nüüd surnud? minu varju monument

vari ei jäta mindki maha

kaldpinnad kannavad mind tõsiselt

õues puhub tuul toas põleb tuletikk

kana läheb aegamööda roheliseks

ja hakkab helendama kuni on täiesti valge

kana valgel nutan peeglisse

loomupäraselt pingutuseta

***

olen saanud suureks säravaks samaarjasirjeks

tunnen huvi kuis parandatakse keskkonda haridusvaldkonnas –

naerdes, lõbusasti –

abbé zhestikuleerib elavalt tal on ilmekas miimika

aga hiiob kannatab

võtan tal sõnad suult see on hea tooraine

sõnnik ja maa sool väike tuleviku idu

ei või olla et meenutaksin paha sõnaga

ei saa aru kui kõrgel ma kõnnin

astmed-plaadid kõigutavad veidi

tulen suure huviga maha ja katsun maad

kas mul ongi enam väljavaateid

õigel ajal püsida õigel kõrgusel

sirjelinnud lendavad nagu püssikuulid

ning hõbedast plaat libiseb põigiti läbi pea

punane niit läheb ühest kõrvast sisse

ja tuleb silmast välja armastab ei armasta

leksikon ei entsüklopeedia

olen ikkagi jalutama läinud

paadiga sõitma ja vägivalda kasutama

***

usuvaenlasel pea valutab aga ta tahab

tal pole ühtegi relva käib paljaste kätega

käib mööda tänavaid ja läheb trepist üles

vaata see ongi vaenlane

soputab patja ja heidab magama

unes loeb ajalehed läbi ja saab teada

tema nimekaardil on ametiks arhitekt

ainsa pika sammuga astub ta jääkarude sekka

ja jätab endale meelde nende mustad ninad

selge see et jääkarud on valged nagu lumi

igas kolmandas vastutulijas kohtab ta pimedat last

ta seisab oma sisukorda

keeldudes järjekordselt südametunnistusest

mida tuleb nii kaua oodata

me võiksime vanduda et osa temast on surnud

kui me poleks muudkui pidanud nii palju tõotama

see suur ei tema otsaees on juba mõeldudki välja

koguni sääskedel on teda valus vaadata

***

Sassile

olulises vahus mis pinnale tõusnud

on sinu nägu kõige suurem

armas aleksander ikka ohjad pihus

litsi lips kaelas

seal kus teeotsad kokku saavad

sina tegid torni ainult tagasihoidlik

ehitasid kindluse ise tasane

***

enam pole luban täie uskmatusega

hoopis klaar rivi lihaselisi treenitud lilli

ja su lihane silm vaatab mu läbi nagu lehviku

alguses oli paabulind ka teda peksti

ja vaadati kui ilus ta on

väga hea kõrvakuulmisega ja teritatud tähelepanuga

ta ei kukkunud kunagi lihtsalt pikali

ainult areng oma sängis tunneb end vabalt

vaevalt jaksad veel tõsta jalga jala ette

maad on vähe see läks omal ajal meelest

jälle tuled uksest sisse ja annad endale kätt

kurb ja imestunud ning halb eelaimus

***

vahel ma mõtlen

et ma olen sinu jaoks liiga hea

mitte nii nagu printsess päti jaoks

vaid ma ei löö sind

ma ei hammusta sind

ja sinuga võib niiviisi midagi juhtuda

päike võib sind pimestada

su luud võivad murduda

sest suur särav vaikuse pall

veereb mäest alla

omaette mitte rada mööda

ta jõuab järveni

ja jääb veele hulpima

ta ei upu ta ei lõhke

kuid kui tuleb tõeline päike

siis me põleme koos

***

pöörduvad tagasi noa alla

algul naerdes, lõbusasti

haavad on hoolega vaadatavad kibedavõitu

on nüüd ihuliikmed funktsioneerides

nagu õpikud ette näevad

juba on viha maitse suus hammas verel

***

koopad pilguvad

nende sees on suured silmad ja väike valge pilv

teeb kurvaks kui söögid lendavad

kuu poole

praetud liha mandariinid ja saaremaa

ja viski

kõhukoobas jääb igavesti valutama

ei suuda unustada

***

valgus on aina väiksem ja väiksem

iil keerutab prahti üles taeva poole

aga äike ei tule veel õhk on täis pääsukesi

läbisegi mängivate lastega kelle hääled

kaiguvad üha valjemini teravamalt

hakkab kõdi

ta tunneb suurt armastust enese vastu

ja nende laste ja nende pääsukeste

ta avab akna ja sajab puudele sooja pehmet lund

vastsündind välgud suudlevad tema suud

***

rõõmus kerge

konservandivaba

suvelõpuõhtu

sülg higi sperma

väike valge pilv

***

hea kibe hobune

mõõk tuppe rätik pähe

siis pääsed jumalakotta

mis on spiraali lõpus

värske nagu porgand

siit leiad kadunud nööbi üles

surm hakkabki pihta

söö seeni söö võid söö apelsini

ei emakoda iialgi

***

üks kordki võiksid tulla kalad

ja mitte kassid nagu nad on tulnud

minu teada on kalad täiesti tarbetud

nad on unenäokülalised tummad nagu kalad

ja puutumatud nagu diplomaadid

sild Kala üle unustuse jõe

ainult mitte siiras nagu vikerkaar

vaid nende salajased varjatud ihad

röögitakse välja lõunamaa turgudel

ALGUS: REFLEKSID

näinud alati sahtlis paberist naisi

kandiliste neerudega südameruuduga

jäin autoks

seinad pragunesid pragude vahelt tungis sisse

tume ja paks vesi tsaari kingitus pojale

sõin ära sõnad tagantpoolt nagu öö ja päev

ja helesinine laguun jne

tasakaalu ei saavutanud sellegipoolest

oli nullpunkt mida ei raatsinud täitmata jätta

ja mida ma tegelikult tegin

ei tea

��

0 notes