#USA valimised 2020

[jeintalu]

Putin ähvardas, et Ukrainat kui riiki võib peatselt tabada tugev löök.

Ilmselt pidas ta silmas seda, et Vene/Ukraina sõjas võib Ukraina rinne kokku variseda.

Samuti teatas Putin, et USA 2020. aasta presidendivalimiste tulemused olid võltsitud. Nii nagu ka Trump, viitas Putin kirja teel hääletamisele.

Putini arvates peab hääletav isik füüsilise isikuna hääletuskasti juures kohal olema, et tõendada oma olemasolu ja isiku identsust.

[jeintalu]

Lääs ja Venemaa: “Ise oled!”

artikli originaal 

Jüri Eintalu

Venemaa ja Lääne suhetes võib täheldada lapselikku ärplemist stiilis “Kes teisele ütleb, see ise on!” või “Aga vaata, milline sa ise oled!” Siiski võivad sellised argumendid ainult näivalt naiivsed olla. Vaid mõne sammu kaugusel neist on moraali kuldreegel: “Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sinule endale tehtaks!” Samuti eetikaprintsiip, et moraalireeglid peavad olema universaliseeritavad ja kehtima kõigi jaoks ühtemoodi. Filosoofilisi probleeme on siin rohkem ja sügavamaid kui peavoolumeedia propagandast nüristunud massid seda aimatagi suudavad.

Kui Venemaa jätkuvalt heidab Eestile ette, et Eestis on suur hulk kodakondsuseta venekeelseid elanikke (Pärli, 2021), kas poleks siis paslik Venemaalt küsida, et kas nad annaksid Venemaa kodakondsuse suurele hulgale välismaalastele (kui sellised oleksid olemas), kes pole Venemaal sündinud ja kes ei oska vene keelt või ei kavatsegi vene keeles suhelda? Kahjuks pole ma eestikeelset artiklit näinud, mis seda küsimust valgustaks.

Kas Venemaal on võimalik saada haridust oma emakeeles, mis pole vene keel? Seaduse järgi olevat see võimalik vanemate soovil. Aga üks vähemusrahvusest keeleteadlane — Albert Razin — pani end seal mõned aastad tagasi põlema, sest tema emakeel, milleks on udmurdi keel, sureb välja. “Kui homme mu keel kaob, siis olen valmis surema täna,” teatas ta enne enda süütamist (“Udmurdi teadlane ja rahvusaktivist süütas end põlema ja suri,” 2019). Kuna selle keele õppimine pole kohustuslik, siis noored ei viitsi seda enam teha. Venemaa ajakirjandus tsenseeris selle juhtumi ära. Euroopas põlu all olev Ungari on omakorda protesteerinud Ukraina vastu, sest Ukraina uus keeleseadus sundis kümneid tuhandeid ungarlasi õppima koolis ukraina keeles.

Aga milliseid etteheiteid Venemaa siis Läänele teeb? Nendega saab tutvuda näiteks artiklist (Pärli, 2021). 

​Taas Valgevene teema

Augustis 2020 kirjutasin intervjuus “Patriotism ei tohi pimestada mõistust” (Maiste, 2020): “Kas või Suwalki koridor on otsene motiiv, miks lääneriigid on väga huvitatud Valgevene tõmbamisest lääne leeri või Valgevene nõrgestamisest. Kas ei tundu imelik, et Euroopa Parlamendis ei lubatud arutada Kataloonia iseseisvuslaste protestide mahasurumist, aga nüüd Valgevene rahutuste ajal kutsus parlament endale külla Valgevene opositsiooni presidendikandidaadi Tsihhanovskaja? Miks Euroopa Parlament Puigdemonti esinema ei kutsunud?” Seejärel on sündmused edasi arenenud. Ent minu intervjuule mitte mingisugust diskussiooni ei järgnenud.

10. septembril 2020 kuulutas Leedu Seim Tsihhanovskaja Valgevene seaduslikult valitud liidriks (“Seimo rezoliucijos...,” 2020; “Svetlana Tikhanovskaya recognized...,” 2020). Eesti ajakirjandus vaikis selle pea täielikult maha, et Leedu parlament oma naaberriigi Valgevene presidenti valis ja sedasi piirkondliku julgeolekukriisi esile kutsus. Küll aga kirjutasid kõik ajalehed sellest, et meie vapper Urmas Reinsalu on juba mitmendat korda ÜRO Julgeoleku Nõukogus tõstatanud Valgevene teema — ka seoses piirkondliku julgeolekukriisiga.

22. septembril esineski Tsihhanovskaja Euroopa Parlamendis ja vastas küsimustele. Talle esitas küsimusi Mick Wallace — Iirimaa roheline. Oma Twitteri kontol @wallacemick kirjutas Wallace, et  Tsihhanovskaja nõudis Valgevene poliitvangide vabastamist ja tema nõustus 100%. Tema küsis, kas Tsihhanovskaja ühineks ka tema nõudega vabastada Kataloonia poliitvangid ja Julian Assange Londonis, ent kahjuks ei tundnud Tsihhanovskaja teiste poliitvangide vastu huvi... (Wallace, 2020). Oma kõnes viitab Wallace rahvusvahelisele õigusele. Inimõiguste rikkumise korral on teistel riikidel raske midagi ette võtta, sekkumata teise riigi siseasjadesse. On teatud reeglid, kuidas nad tohivad käituda. Wallace on demonstrantide vägivaldse mahasurumise vastu, ent ta on selle vastu mitte ainult Valgevenes, vaid ka Pariisis, Kataloonias ja mujal. Wallace on poliitvangide olemasolu vastu. Aga ta kutsub Tsihhanovskajat üles ühinema võitlusega Kataloonia iseseisvuslaste liidrite ja ka Julian Assange’i vabastamise eest. Wallace’i kõnet Euroopa Parlamendis segasid korduvalt teiste parlamendiliikmete lärm ja vahelehõiked (Ibid.).

05. novembril ilmus Eesti Rahvusringhäälingus artikkel pealkirjaga “OSCE raport tõendab Valgevene valimiste võltsimist ja võimude vägivalda,” (Ots, 2020). Selles kirjutati: “Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) 17 riigi algatusel koostatud raport näitab Valgevenes 9. augustil peetud presidendivalimiste võltsimist ja ametivõimude vägivalda sellele järgnenud opositsiooni protestide mahasurumisel.” See oli valeinformatsioon. Ja valeinformatsiooni levitamise vastu on Euroopa Liit vastu võtnud resolutsioone. “OSCE Rapporteur’s Report...,” (2020) ei sisalda viiteid valimistulemuste võltsimisele oma kokkuvõttes. Võltsimisest on juttu ainult paaril leheküljel (Kahes alamparagrahvis: “II. A. 2.d. Issues related to the election results”; ja “II. A. 2.e. Summary of findings on the allegation of election fraud”) ja nendel lehekülgedel viidatakse Valgevene opositsiooni enda poolt koostatud analüüsidele, mis olid esitatud juba ammu. Seejuures selles raportis Valgevene opositsiooni väidetele valimistulemuste võltsimisest hinnangut ei anta. Euroopa Liit, kellel on raha ja rikkust ning palju võimekaid teadlasi, hoidub veel pool aastat hiljem esitamast ametlikku teadusekspertiisi Valgevene valimistulemuste võltsimise ulatuslikkuse kohta, samas kui Euroopa poliitikud kehtestavad Valgevenele sanktsioone, rääkides üksmeelselt valimiste võltsimisest.

Venemaa etteheide (Pärli, 2021), et lääneriigid esitavad tõestamata süüdistusi, vastab tõele. Rääkimata sellest, et alati vaikitakse maha olulisi fakte, näiteks, et idabloki vaatlejad olid valimistel tegelikult kohal. Praeguste andmete najal on tõenäosus, et USA valimised võitis tegelikult Trump aga palju suurem kui tõenäosus, et Valgevene valimised võitis tegelikult Tsihhanovskaja, kes sai ametlikult ainult 10% hääli. Ja see tähelepanek pole mitte OMON-i vägivalla õigustamine, vaid tähelepanu juhtimine sellele, et see ei näe nii välja, et Euroopa Liit tegeleks inimõiguste kaitsmisega. Pigem näeb see välja nii, et inimõiguste kaitsmist kasutatakse ettekäändena millegi muu tegemiseks. 

Kataloonia poliitvangid

Mis puutub Kataloonia valitud presidenti Carles Puigdemonti, siis Vikipeedia andmeil põgenes ta Hispaania kohtuvõimu eest välismaale ning elab Brüsselis. 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimistel valiti ta Euroopa Parlamendi liikmeks, kuid Hispaania valitsus keeldus tema mandaati kinnitamast. 13. jaanuaril 2020 võttis Euroopa Parlament teadmiseks Puigdemonti valimise Euroopa Parlamendi liikmeks vastavalt Euroopa Liidu Kohtu 19. detsembri 2019. aasta otsusele (“Carles Puigdemont,” 2021). Euroopa Parlamendi jaanuarikuine “Protokoll” (2020) teatab, et vastavalt sellele kohtuotsusele saavad Puigdemont ja veel mõned isikud osaleda “täieõiguslikult parlamendi ja selle organite töös, tingimusel et nad on eelnevalt esitanud deklaratsioonid, milles nad kinnitavad, et ei täida ülesandeid, mis ei ole ühitatavad Euroopa Parlamendi liikme ametiga.” Seega Valgevene mittevalitud president Tsihhanovskaja tohtis Euroopa Parlamendis nõuda Valgevene poliitvangide vabastamist, aga Kataloonia valitud president Puigdemont, kuigi ta oli Euroopa Parlamenti valitud, et tohtinud Euroopa Parlamendi töös osaleda ja kui ta lõpuks kohtu kaudu loa sai, ei tohi ta seal parlamendis nüüd esitada mingeid nõudmisi Kataloonia poliitvangide vabastamiseks.

Kataloonia ülejäänud tosinkond liidrit istuvad vanglas, summaarse karistusega üle 100 aasta, ühe isiku kohta keskmise karistusega üle 11 aasta, seda referendumi korraldamise eest (“Independence referendum trial verdict: Who faces what?” 2019; “Catalan trial verdict...,” 2019; Bosch, 2019). Vahepeal lasti need poliitikud paariks päevaks vanglast välja, et nad saaksid valimistel osaleda. Ent kõik see kokku ei näe sugugi nii välja, et Euroopal oleks mingit õigust Valgevenele või Venemaale inimõiguste osas moraali lugeda. 

Pariis ja kollased vestid

05. märtsil 2019 ilmunud artiklis teatas Mazaheri (2019), et kollased vestid on protesteerinud 16 nädalavahetust järjest. Tagajärjeks oli üle 8 000 arreteeritu; 500 raskelt vigastatut; üle 2000 vangistatu (seisuga 14. veebruar 2019); üle 1500 ootasid kohut; 12 hukkunut; üle 20 pimedaks jäänu; 6 kaotatud kätt; välja oli tulistatud üle 10 000 kummikuuli. 

Julian Assange

Ajakirjanik Julian Assange on faktiliselt vangistuses viibinud 10 aastat. Neist 7 aastat Londonis, Ecuadori saatkonnas ja 3 aastat Belmarshi vanglas. Ikka veel ähvardab teda väljaandmine USA-le, kus teda ootaks kuni 175-aastane vanglakaristus “spionaaži” eest, kusjuures ta pole USA kodanik ja ta pole USA territooriumil tegutsenud. Rootsi on oma ammuse vägistamissüüdistuse tagasi võtnud (“Sweden Drops Investigation of Julian Assange,” 2019). 04. jaanuaril 2021 tühistas Ühendkuningriigi kohtunik USA poolt esitatud süüdistuse, viidates võimalusele, et Assange võib USA vanglas enesetapu sooritada, ent USA kaebas otsuse edasi. USA kohtunik Napolitano (2020) aga usub, et USA süüdistused Assange’ile on konstitutsiooni vastased.

Assange ja tema asutatud Wikileaks on avaldanud kurikuulsa video “Collateral Murder,” mis paljastas USA sõjaväelaste sõjakuriteo Iraagis (tahtlikult tulistati pahaaimamatuid kahjutuid tsiviile, seejuures mõrvati kaks Reutersi ajakirjanikku). Assange avalikustas USA valitsuse dokumendid: Guantanamo vangilaagrist; USA diplomaatilisest sidest; Afganistani sõjast; Iraagi sõjast. Ta on paljastanud USA kohta: vangide piinamised; sõjakuriteod; avalikkuse teadliku eksitamise sõja kohta; fakti, et sõda pole edukas ja et USA valitsus ise teab seda, et tema peetud sõda pole edukas. Daniel Ellsberg teatas kohtus, et Assange’i paljastused on USA ajaloo ühed tähtsaimad (Goodwin 2020).

See ei näe aga sugugi nii välja, et lääs oleks moraalselt heal positsioonil, et ajakirjandus- ja sõnavabaduse osas teistele epistleid lugeda.

Post Scriptum 

Artikli redigeeritud versioon ilmus sama pealkirja all Sirbis 26. veebruaril 2021. Sirp oli lõiganud. Sirp lõikas minu artikli lõpust maha kirjandusviited ja artikli seest lause, mis viitas Pärli artiklile, mis kirjeldas Venemaa etteheiteid läänele. Sedasi tekitati kunstlikult mulje, et ma kirjeldan artiklis Venemaa seisukohti, toetudes Venemaal ilmunud artiklitele. Minu artikkel oli 2000 tähemärki lühem mulle antud tähemärkide arvust, muudatused artiklisse olid tehtud autoriga kooskõlastamata. Artikli elektroonilises versioonis ruumipuudust küll ei saanud olla. Sirbi toimetaja ei ole minu mitmetele märkustele reageerinud (nad saaksid kirjandusviidete loetelu ja ühe kustutatud lause taastada vähemalt artikli elektroonilises versioonis). 

Seetõttu otsustasin siin avaldada oma algse, redigeerimata käsikirja. Originaalartikli kirjandusviidete loetelu on allpool. 

Kirjandusviited

Bosch, Alfred (2019) “Europe, now it’s up to you: Full statement from Catalonia’s Foreign Minister,” The National, 15. oktoober. https://www.thenational.scot/news/17966674.europe-now-full-statement-catalonias-foreign-minister/?fbclid=IwAR2sFsNtDNQ2up0H4KtuafFm-BOG0xNaPY8CmwVDwJ6RFmxHJcHvZSqGVPM https://archive.vn/dFJpm 

“Carles Puigdemont” (2021) Vikipeedia (15. veebruar).   https://et.wikipedia.org/wiki/Carles_Puigdemont https://archive.vn/vTIpk

“Catalan trial verdict: 9 leaders to serve total of 100 years in jail for sedition,” (2019) El National, 14. oktoober. — Sisaldab kohtuotsuse dokumenti (hispaania keeles, 493 lehekülge). https://www.elnacional.cat/en/news/catalan-independence-trial-verdicts-sedition-rebellion-spain_427982_102.html? https://archive.vn/GphnH

“Euroopa Parlament, Protokoll,” (2020) Esmaspäev, 13. jaanuar — Strasbourg. https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/PV-9-2020-01-13-ITM-006_ET.html https://archive.vn/m5rYH

Goodwin, Bill (2020) “Assange revelations among most important in US history, says Daniel Ellsberg,” ComputerWeekly, 17. september. https://www.computerweekly.com/news/252489159/Assange-revelations-among-most-important-in-US-history-says-Daniel-Ellsberg?amp=1&__twitter_impression=true&fbclid=IwAR1NYkLB1i9jXFbz-j1qL9Qk1d-kdaPtYvE684iPKRSryXzyPykcsHzOa3k https://archive.vn/wn6FE

“Independence referendum trial verdict: Who faces what?” (2019) Catalan News, 14. oktoober.   https://www.catalannews.com/catalan-trial/item/independence-referendum-trial-verdict-who-faces-what?fbclid=IwAR3OaqbyRWjM0UFLaGpQWVpIMjmHbnTtj4tdi58gyF7CTHEon7eaR_-OeXA https://archive.vn/PXtKF

Maiste, Valle-Sten (2020) “Patriotism ei tohi pimestada mõistust,” Sirp, 28. august. https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/patriotism-ei-tohi-pimestada-moistust/

Mazaheri, Ramin (2019) “France’s Yellow Vests: Proving Police Are Indeed Part of the 1%,” MintPress News, 05. märts. https://www.mintpressnews.com/frances-yellow-vests-proving-cops-are-indeed-part-of-the-1/255894/ https://archive.vn/JcHwf

Napolitano, Andrew P. (2020) “Judge Andrew Napolitano: Prosecution of WikiLeaks’ Julian Assange violates First Amendment,” Fox News, 27. veebruar.  https://www.foxnews.com/opinion/judge-andrew-napolitano-julian-assange-first-amendment.amp?__twitter_impression=true&fbclid=IwAR1q8SHCrH88qpXENOziE4JmlhK7pMBz48X2joGe3O7w8j4x_1WLSlx2zK8

“OSCE Rapporteur’s Report under the Moscow Mechanism on Alleged Human Rights Violations related to the Presidential Elections of 9 August 2020 in Belarus,” (2020) Organization for Security and Co-operation in Europe, 05. november.  https://www.osce.org/odihr/469539?fbclid=IwAR1kIyY-P5KMND5Z207Be0CyJq2hMsrBOidFwuC6QRZ6T2Jpz_t9XULqOUs

Ots, Mait (2020) “OSCE raport tõendab Valgevene valimiste võltsimist ja võimude vägivalda,” ERR, 05. november.  https://www.err.ee/1155794/osce-raport-toendab-valgevene-valimiste-voltsimist-ja-voimude-vagivalda

Pärli, Merilin (2021) “Vene diplomaat pööras Valgevene toetusistungi rünnakuks Eesti vastu,” ERR, 23. jaanuar.  https://www.err.ee/1608084040/vene-diplomaat-pooras-valgevene-toetusistungi-runnakuks-eesti-vastu

“Seimo rezoliucijos ʻDël neteisëtos ir primetamos Rusijos sàjungos Baltarusijaiʼ projektas” (2020) 10. september. https://e-seimas.lrs.lt/portal/legalAct/lt/TAP/7d1d07b1f28811eab72ddb4a109da1b5?positionInSearchResults=1&searchModelUUID=1021dee8-64ce-4c74-9e6a-ea5bb16f988e

“Sweden Drops Investigation of Julian Assange,” (2019) Defend Wikileaks, 19. november.  https://defend.wikileaks.org/2019/11/19/sweden-drops-investigation-of-julian-assange/?fbclid=IwAR05M9Enw0_HKQGb3DSq9-UesLwkjy9D1JlfUvZtnmjHthZlTl4i7vjlOjA

“Udmurdi teadlane ja rahvusaktivist süütas end põlema ja suri,” (2019) Fenno-Ugria, 10. september.  https://fennougria.ee/udmurdi-teadlane-ja-rahvusaktivist-suutas-end-polema/?fbclid=IwAR1XoF9rr2kjLvAbzWRxLPiMMuEZE3OxPJX0gE7-ncFQUu4jjkUHKN0ScK0

Wallace, Mick (2020) Twitter, @wallacemick, 22. september. * https://twitter.com/i/status/1308476571213279232 

[jeintalu]

KAS SEE ON AVALIKKUSELE PIISAVALT TÕESTATUD, ET VALGEVENE PRESIDENDIVALIMISTE TULEMUSI OLULISELT VÕLTSITI?

Jüri Eintalu

23. august 2020

Täpsustatud küsimus ja selle vastus

Teemaks on palju kirgi üles kütnud 2020. aasta Valgevene presidendivalimised.

Ametlikult võitis valimised kaua võimul püsinud president Lukašenko tulemusega ümmarguselt 80%, sellal kui vastaskandidaat Tsihhanovskaja sai ümmarguselt vaid 10% häältest. 

Pärast valimisi teatas opositsioon, et valimistulemusi on võltsitud ja hääled tuleb uuesti üle lugeda, nõudis valimistulemuste tühistamist ja uusi valimisi, koguni teatas, et valimised võitis Tsihhanovskaja. Puhkesid demonstratsioonid ja rahutused, mille käigus võimud rakendasid kumminuiasid ja torkasid silma jõu ohtralt ülemäärase kasutamisega. Lääneriikidest teatas Leedu, et valimised on kehtetud, sellal kui Poola väitis, et valimised võitis Tsihhanovskaja, kes tuleb kuulutada Valgevene seaduslikuks presidendiks. Lõpuks teatasid Euroopa Liidu riigid, Eesti kaasaarvatud, et nad ei tunnista neid valimisi, sest tulemused olid võltsitud. Ühinesid ka Ühendkuningriik ja Atlandi ookeani tagused põhjamaad.

Küsimuseks on, kas nende valimiste mittetunnustamise hetkel oli see tõestatud, et valimistulemusi võltsiti? See küsimus tõstatub sellest, et kuigi võltsimisest kirjutab kogu Lääne meedia, ei esitata tavaliselt mingeid asitõendeid.

Seda küsimust tuleb aga täpsustada: Kas valimistulemusi võltsiti oluliselt?

Võltsimisi ja muid rikkumisi esineb pea kõikidel valimistel igas riigis. Tavaliselt valimisi ei tühistata, uusi valimisi ei korraldata. Isegi hääli loetakse üle vaid mõnes üksikus kohas, kus rikkumised tuvastati. Kuskil on aga see piir, millest alates tuleb valimised tunnistada kehtetuiks ja läbi viia uued valimised. See piir või selle üle otsustaja peab olema seadustes määratletud. Mida ütlevad selle kohta Valgevene enda seadused? Mida ütlevad selle kohta Euroopa Liidu seadused ja kas Euroopa Liit tohib Valgevenelt nõuda enda normide järgimist? – Minu vastus: need, kes neid valimisi ei tunnusta, pole sellel teemal eriti midagi rääkinud. Nende riikide peavoolumeedia pole sellel teemal selgitustööd teinud. Ekspertide arvamuslugusid ja analüüse mina leidnud ei ole, kuigi olen otsinud. Mille poolest Valgevene valimistulemused on kehtetumad kui USA valimistulemused, kui Clintoni asemel võitis Trump ja puhkesid rahutused; või kehtetumad kui Ukraina valimistulemused, kui võitis Porošenko, puhkeva kodusõja ajal?

Samuti tuleb täpsustada, kas Valgevene valimistulemuste võltsimine on tõestatud avalikult?

Kui meie võtame nende valimiste kohta vastu otsuse, siis sellest ei piisa, kui opositsioon seal teab, et võltsiti: nad peavad seda meile tõestama. Sest meie ei pruugi seda teada, kas nemad räägivad tõtt. Ka ei piisa demokraatlikus ühiskonnas sellest, kui Eesti või Euroopa Liidu luure seda teab või kui seda teab CIA – kui nad seda teadmist oma rahvale avalikult ei tõesta. Sest luure "teadis" ka seda, et Iraagis on masshävitusrelvad, alustati sõda, Iraak okupeeriti, aga nüüd teame meie, et neid relvi seal ei olnud ja et luure mõtles need relvad välja õigustamaks agressiooni.

Minu vastus, milleni ma endagi meelepahaks jõudsin, on negatiivne: hetkel, kui meie (täpsemalt: meie riigid) tunnistasime Valgevene valimised kehtetuiks, ei olnud meil tõsiseid tõendeid piisavalt rasketest võltsimistest või siis polnud neid tõendeid avalikkusele esitatud.

Teemad, mida käesolev artikkel ei käsitle

Selles artiklis ei räägi ma Lukašenko diktaatorlikust režiimist ja selle varasematest repressioonidest. Küsimus pole siin mitte selles, kas Lukašenko on diktaator, vaid selles, kas rahvas teda valis.

Samuti ei räägi ma sellest, et Lukašenko kõrvaldas oma peamised vastaskandidaadid, pannes nad mingitel ettekäänetel vangi või sundides riigist põgenema või mitte võimaldades neil ametlikult kandideerida. Kui need kahtlemata kahtlased seigad sunniksid valimisi mitte tunnustama, siis oleks pidanud seda tegema kohe ja õigupoolest juba enne valimisi. Opositsioon oleks pidanud valimisi boikoteerima. Lääs oleks pidanud kohe ette teatama, et ei, nii ei lähe.

Ka ei räägi ma sellest, et vaatlejaid praktiliselt ei lastud Valgevenesse, esitades neile küllakutse liiga hilja. Kohe oleks pidanud teatama, et sel juhul me ei tunnista nende valimiste tulemusi. (Urmas Reinsalu sõnastusest võib jääda mulje, et vaatlejate puudumine tõestab valimistulemuste võltsimist – tegelikult on vastupidi: kuna vaatlejaid ei olnud kohal, siis ei saanud nad ka võltsimisi vaadelda. Vaatlejate puudumine teeb võltsimise ainult võimalikuks, ent ei tõesta, et seda võimalust kasutati.)

Valimiste järel puhkenud rahutused ja OMON-i vägivald ei puutu siin samuti otseselt asjasse. Rahutused näitavad, et rahvas ei ole valimistega rahul, ent ei näita seda, kas valimisi võltsiti. OMON-i ülemäärane vägivald näitab režiimi tegelikku palet, ei tõesta aga valimistulemuste võltsimist.

OMON-i vägivalla ja inimõiguste rikkumiste hukkamõistmisega oleksidki lääneriigid pidanud peamiselt ja jõulisemalt tegelema. Ent nad asusid rõhutama hoopis valimistulemuste võltsimist.

Tõestatud võltsimiste üksikjuhtumid

Üsna kindlalt on hetkeks tõestatud mõned üksikjuhtumid Valgevene valimiste tulemuste võltsimistest või võltsimiskatsetest. Nende lugude detailid on üsna võikad.

Youtube'is on üleval 15-minutiline helisalvestis sellest, kuidas Vitebskis valimisjaoskonna ülem nõudis valimisprotokolli võltsimist Lukašenko kasuks. 

Tõenäoliselt on see illegaalne, ebaseaduslik lindistus. Samuti on illegaalne selle internetis avalikustamine. Sellised tegevused on vast igas riigis keelatud. Ent see video on tõestus kavatsusest valimistulemusi võltsida Lukašenko kasuks. (Muide, läänes sellised asjad enam läbi ei pruugi minna! Youtube keelas äsja, USA presidendi valimiste eel, ära Wikileaksi ja lekitatud materjalid, "kaitsmaks" valimisi.)

Osa valimiskomisjoni liikmeist keeldusid võltsitud protokolli allkirjastamast ja lahkusid. Kvooti ei saadud kokku, et võltsida. Ja hiljem leiti üks võltsimisest keelduja, kes kaduma oli läinud, surnuna. Väidetavalt oli ta sooritanud enesetapu.

Kuigi sellised üksikjuhtumid, mis on avalikustatud, näitavad ilmekalt süsteemi pahelist loomust, ei tõesta need meile otseselt, et valimistulemusi võltsiti massiliselt Lukašenko kasuks.

Valimiste jälgimine opositsiooni poolt: ZUBR

Valgevene opositsioon on juba ammu kahtlustanud, et Lukašenko meeskond võltsib valimistulemusi. Valgevenes on valimistega seotud arvamusküsitlused keelatud. Seekordsetele valimistele vaatlejad kohale ei jõudnud. Opositsioon rajas valimiste jälgimiseks ja kontrollimiseks ise internetilehekülje nimega ZUBR. 

ZUBR on esindatud ka sideäpis Telegram kanalis

@zubr_chat

Valimisprotokollid pole Valgevenes päris avalikud – neid ei panda internetti üles. Siiski pannakse koopiad valimisjaoskonna uksele, aga lõpuks need hävitatakse (nagu enne seda hävitatakse valimissedelid). ZUBR on muuhulgas kogunud fotosid valimisjaoskondade valimisprotokollidest. Selline protokollide pildistamine ja fotode internetti üles riputamine võib Valgevenes aga olla ebaseaduslik tegevus, mida kõikjal teha ei julgeta.

ZUBR on püüdnud jälgida, kas hääli loetakse õigesti kokku ja kui palju hääli Tsihhanovskaja tegelikult saama pidi ("rahvuslik valimiskeskus"). Arvestades hääletamise salajasuse nõuet, võib siingi olla konflikt seadustega. 

Kõrvalseisjad ei saa aga päris kindlad olla, kes on ZUBR inimesed ja need, kes neid finantseerivad ja juhendavad, samuti, kas nemad on usaldusväärsemad kui Valgevene võimud. "Paralleelvalimisi" saab ehk veel vähem avalikult kontrollida kui ametlikke valimisi.

Venemaa opositsiooniline väljaanne Novaya Gazeta on ZUBR tegevust kirjeldanud artiklis "Sissekukkunud president". 

Fotod valimisprotokollidest, millel puuduvad hääletajate nimed, on faktiliselt ainus infoallikas saamaks teada, kui palju hääli iga kandidaat antud valimisjaoskonnas ametlikult kogus. Novaya Gazeta andmeil õnnestus koguda fotod 900 protokollist, mis esindavad 1.6 miljonit hääletajat, mis on peaaegu 1/4 Valgevene valijaskonnast.

Opositsioonilise sotsiaalmeedia postituste põhjal võib teha oletuse, et hetkeks on kokku koguda õnnestunud koguni fotosid 1/3 valijaskonna hääletamistulemuste kohta. Fotode kollektsioneerimist takistab aga see, et rahutuste ajal on internet sageli surnud, lisaks sellele blokeerivad võimud opositsiooni internetilehekülgi, aga maapiirkondades võib internet puududa või ei oska inimesed fotosid internetti üles laadida.

Nüüd on aga selge, et meil tuleb tegemist teha statistika hämarama poolega, sest ainult osa valimisprotokollidest on kätte saadud. Pealegi puuduvad nendes protokollides valijate nimed ja nende poolt tehtud valikud. Hääletussedelid on hävitatud ja nüüdseks on hävitatud ka vähemalt osa valimisprotokollidest.

Statistikaga aga saab teatavasti tõestada kõike.

Valimistulemuste võltsimise tõestamine statistika abil

Väljaande Novaya Gazeta artiklis "Sissekukkunud president" kirjeldatakse statistilist analüüsi, mis rajaneb 900-le valimisjaoskonna protokollile, mis esindavad 1.6 miljonit hääletajat, mis on peaaegu 1/4 Valgevene valijaskonnast (Valgevenes on 6000 valimisjaoskonda). 

Selleks, et hinnata võltsimiste olemasolu ja nende ulatust, tehakse üks lisaeeldus. Nimelt eeldatakse, et protsentuaalselt ei tohiks valimistulemused kuigi palju sõltuda valimisaktiivsusest. Teisisõnu, kui ühel päeval hääletab 100 inimest ja 60 neist hääletab Lukašenko poolt, aga teisel päeval hääletab 1000 inimest, siis umbes 600 neist peaks hääletama Lukašenko poolt.

Analüüsi tulemusena teatatakse, et võltsimised leidsid aset just eelhääletamise ajal ja siis olevat Lukašenkole kõvasti hääli juurde antud. Valinute arvu kasvades kasvas Lukašenkole antud häälte protsentuaalne ülekaal.

Tuleb tunnistada, et see on kummaline ja kahtlustäratav.

Sergei Špilkin väidab oma Facebookis esitatud statistilise analüüsi najal, et eelhääletuse valimisaktiivsust on võltsimise tulemusena tõstetud ligi kaks korda.

Lisaks sellele väidab Novaya Gazeta analüüs, et valimistulemusi võltsiti ka kõrgemal pool – seega võltsimised esinesid mitte ainult valimisprotokollides, vaid ka nende protokollide tulemuste kokku liitmisel.

Novaya Gazeta artiklis pole aga öeldud arvutuste hinnangulist viga ega ka seda, kui suur on tõenäosus, et järeldused on õiged. Artiklis vilksatab "õige" valimistulemusena:

Lukašenko – 43%

Tsihhanovskaja – 45%

Arvutuste algandmeid pole Novaya Gazeta artiklis esitatud (artiklis on küll link Špilkini sotsiaalmeedia postitusele, milles on mõned tabelid). Arvutusmetoodikat pole esitatud. Viidatakse ekspertide nimedele (näiteks Boris Ovtšinnikov firmast Data Insight), ent teistel ekspertidel võib puududa võimalus Novaya Gazeta "teadusartikli" arvutusi ja tulemusi kontrollida.

Segadust tekitab esmalt see, et võltsimise paljastamiseks olevat opositsiooni ärgitatud hääletama Tsihhanovskaja poolt alles valimiste viimastel päevadel, mida paljud olevatki teinud. See näib aga olevat vastuolus arvutuste eeldusega, et protsentuaalne tulemus ei tohiks sõltuda valimisaktiivsusest. Sest kui Tsihhanovskaja pooldajad kuhjusid valimiste viimastele päevadele, siis loomulikult ei olnud nende poolt antud hääli näha eelvalimiste ajal.

Teiseks saab kahelda statistilises järelduses 1/4 valimisprotokollide pealt kõikidele valimisprotokollidele. Selline järeldus on usaldusväärne, kui need 1/4 valimisprotokollidest, mille fotod kätte saadi, on juhuslik valim. Ent tahtmatult või tahtlikult võib see valim mitmesugustel põhjustel olla tugevasti kallutatud. Nendes piirkondades, kus oli Lukašenko pooldajate suur ülekaal, ei pruugitud julgeda valimisprotokolle fotografeerida. Lukašenko vastased ei ole ka motiveeritud saatma ZUBR-ile fotosid, mis näitavad Lukašenko suurt võitu valimisjaoskonnas. Lõpuks võib keegi ZUBR inimestest kustutada andmebaasist ebasobivaid fotosid ebasobivate valimistulemustega ja väita, et sellest valimisjaoskonnast pole fotosid saadetud. Kui Lukašenko pooldajaid süüdistatakse valimisprotokollide võltsimises ja nende hilisemas põletamises, siis objektiivne neutraalne vaatleja peab arvestama võimalusega, et Lukašenko vastased võivad samuti oma „alternatiivvalimiste” käigus asitõendeid hävitada.

Statistika eksperdid võivadki selliste analüüside üle lõpmatuseni omavahel vaidlema jääda, sellal kui isegi teised matemaatikud nende argumentidest aru ei pruugi saada. Nii nagu kestab vaidlus kliimasoojenemise ja selle inimtekkeliste põhjuste üle – vaidlus, mis on jõudnud USA ülemkohtusse, kus üks teadlane süüdistab teist teadlast pettuses ja teine esimest enda laimamises, samas esitamata kohtule oma lähteandmeid ja kasutatud arvutiprogrammi. Ühed võivad ütelda, et Lukašenko meeskond kasutas metoodikat, mis suvalistest lähteandmetest toodab alati Lukašenkole 80% ja teised võivad pareerida, et see on vandenõuteooria.

Avalikkusele ei tõesta see eriti midagi.

Digital Forensic Research Lab on samuti esitanud oma analüüsi – kuigi kasutatud on veelgi vähem lähteandmeid, rõhutavad autorid korrektselt oma tulemuste ebakindlust ja võimalikku tendentslikkust. Nende artiklis "Valgevene valimised..." kirjeldatakse analüüsi, mis toetub juhuslikult valitud 100-le valimisprotokollile. Nende protokollide najal saavad nad tulemuseks: 

Lukašenko – 55%

Tsihhanovskaja – 40% 

Ühtlasi teatavad nad, et pole võimalust internetist saadud, rahva poolt kogutud fotode autentsust kontrollida. 

Ja meil pole võimalik kontrollida nende arvutuste õigsust ega seda, kas nad tõepoolest valisid need protokollid juhuslikult ning milliste protokollide hulga seast.

(Pärast käesoleva artikli kirjutamist ilmus endise diplomaadi ja luuraja Craig Murray artikkel "Lääne meedia väärarusaamad Valgevenest, Lukašenkost & Putinist".  Murray usub, et Lukašenko võitis tulemusega umbes 60% ja et ülejäänud 20% võltsiti juurde. Minu analüüs ei jaata ega eita seda hüpoteesi. Murray hüpotees on üks mitmetest usutavatest hüpoteesidest, mis on minu analüüsiga kooskõlas.) 

Allikaid ei taheta teatada

Kuigi ma olen paljudelt, kes usuvad, et Valgevenes võltsiti valimistulemusi massiliselt Lukašenko kasuks, küsinud, millistele allikatele rajanevad nende andmed, pole mitte keegi mulle piisavalt täpset vastust andnud või siis pole mulle üldse midagi vastatud. 

Twitteris vastas üks tuntud tegelane mulle, et kasutagu ma sideäppi Telegram, seal olevat kõik olemas. Tegelikult olen ma kogu aeg lugenud Valgevene opositsiooni uudiseid Telegram kanalist NEXTA Live. Aga viidata Telegramile üldiselt on sama hea kui soovitada otsida internetist, kus kõik olevat olemas.

Euroopa Liidu välisministrite nõukogu otsust mitte tunnustada Valgevene valimistulemusi tutvustasid ja põhjendasid nad ise oma artiklites, mida avaldasid oma sotsiaalmeedia lehekülgedel. Esitati fakte OMON-i vägivalla kohta demonstratsioonide mahasurumisel pärast valimisi, ent seda, et valimistulemusi on massiliselt võltsitud, ainult dogmaatiliselt väideti ega põhjendatud millegagi.

"EL: Valgevene valimistulemused on võltsitud" Esitasin selle artikli kommentaariumis küsimuse, kus on tõestus, et valimistulemusi ulatuslikult võltsiti. Mulle vastati viisakas eurobürokraatlikus toonis, et nad tegelevad sellega. Välisministrid on otsuse vastu võtnud, aga nende pressibüroo alles tegeleb selle otsuse põhjendatuse küsimusega! Ühtlasi lisasid nad, et vaadaku ma inimõiguslaste organisatsioone (mida nad ei nimetanud) ja et neil on palju fotosid, millega tegeleda. Kindlasti on neil palju fotosid kumminuiadega musta riietatud meestest pärast valimisi, ent ma kahtlen, kas neil on foto valimiste massilisest võltsimisest. Diplomaatide leheküljelt ei leidnud ma hiljem enam oma kommentaari, see oli diplomaatiliselt kadunud. Kõigile teistele teatatakse, et nad on esimesed kommenteerijad. 

Artiklis "Lukašenkal tuli isegi ebaausaid valimisi suurelt võltsida" tutvustatakse päises autor Mihhail Lotmani semiootika professorina, just nagu puutuks see kuidagi asjasse. Lotman kirjutab: 

"Praeguseks on kogutud suur tõestusmaterjal valimiste võltsituse kohta." 

Mingit viidet artiklis lisatud ei ole. Ei mingit linki. Pole ka öeldud, kui ulatuslikud need võltsingud siis olid. Kommentaariumis ongi keegi küsinud, kas Lotmanil oleks ehk lisada mingi link algallikatele. Kui ma seda viimati vaatasin, siis Lotman seal midagi vastanud ei olnud. Kahjuks  puuduvad kasutuskõlblikud viited allikatele ka Lotmani blogipostituses, millele Postimees artikkel toetub.

Rahutustes osalenute arv ei tõesta ulatuslikku võltsingut 

Pärast valimisi on Valgevenes puhkenud ulatuslikud demonstratsioonid, mis on jätkuvad ja avaldavad tugevat psühholoogilist muljet. Paraku võib see mulje olla petlik.  

Telegram kanal NEXTA Live, mis rahutusi kajastab ja juhendab ning mida võimud ei suuda blokeerida, sest ei suudeta blokeerida sideäppi Telegram, on aga hoidunud mainimast, kui suur protsent elanikkonnast või siis valijaskonnast Lukašenko vastastes demonstratsioonides osaleb. Ühe korra märkasin, et nad teatasid, et Grodno linnas osales demonstratsioonil tervelt 10% kohalikust elanikkonnast. 

Minskis toimunud suurimal meeleavaldusel osales erinevatel hinnangutel 70 000 – 200 000 inimest. Minskis elab 2 miljonit inimest, mõnede hinnangul isegi 3 miljonit inimest. Kui võtta aluseks demonstratsioonil osalenute suurim arv ja linna elanikkonna väikseim arv, saame tulemuseks 

200 000/2 000 000 = 0.1 = 10% 

(Pärast käesoleva artikli kirjutamist toimus Minskis veel üks suurdemonstratsioon, kus opositsiooni hinnangul osales kuni 250 000 inimest, mis teeb siinse arvutuse põhjal maksimaalseks osalusprotsendiks 12.5%.) 

See on väga suur osalusprotsent. Võib-olla saaks seda näiteks kahekordistada oletades, et kõrvaltänavail oli veel sama palju rahvast, kes jäid fotodelt varju. Siis saaksime tulemuseks 20%. 

Hiljuti teatas Valgevene kaitseministeerium, et rahutustes osaleb ainult 2% elanikkonnast. Opositsioon väitis vastu, et fotod on võltsitud. 

Minu hinnanguil on meeleavaldustel osalenud kohalikust elanikkonnast 3% – 15%. 

See ei tõesta, et Tsihhanovskaja valimised võitis, kuigi pole selle väitega ka vastuolus. Kõik Tsihhanovskaja poolt hääletanud ei pruugigi korraga tänavail olla. Samas on juba kindel see, et pärast kuulduste levimist, et valimistulemusi võltsiti, eriti aga pärast OMON-i vägivalda on Lukašenko vastu protesteerinud ka osa neist, kes tema poolt hääletasid. 

On selge, et mõjuvate demonstratsiooni kaadrite najal ei saa väita, et enamus on Lukašenko vastu. Lukašenko vastased võivad olla lihtsalt aktiivsemad. 

Demokraatias ei loe see, kui vihased on kellegi pooldajad. Loeb see, kui palju neid on. 

Riigipöördeks võib piisata aga ka sellest, kui tänavaile tuleb vaid 3.5% elanikkonnast, kirjutab Sam Aiken, viidates ühele uurimusele. 

Kokkuvõtteks

Avalikkuse jaoks on palju videotõendeid OMON-i vägivallast Valgevene demonstratsioonide mahasurumisel. Ent lääneriigid on keskendunud mitte inimõiguste rikkumistele vaid väidetavale mastaapsele valimispettusele Valgevene presidendivalimistel. Paraku, kuigi räägitakse ohtratest veenvatest tõenditest, neid tegelikult esitatud ei ole. Avalikkuse jaoks tõestamata väidetele on aga rajatud valimistulemuste mittetunnistamine ja sanktsioonid. 

"... kui neil oleks mingi tõestus, siis oleksid nad seda juba kasutanud," 

kirjutab Kit Knightly. 

Kui me ei usalda Valgevene opositsiooni, siis on nemad meis pettunud. Kui me aga ilma tõestuseta usaldame vandenõuteooriat, et valimistulemusi oluliselt võltsiti, siis riskime me sellega, et petta saame meie. Lähiajalooski on väidetavalt juhtunud, et riik A laseb valla kuulujutu, et riigis B on valimistulemusi võltsitud ning põhjustab selles riigis mässu ja riigipöörde, mis on juba pöördumatu, hiljem aga teatab rahvusvaheline komisjon, et valimistulemused olid OK. Aga on juba hilja. 

Teema on loomulikult väga terav ja emotsionaalne. Oma seisukohaga, et OMON-i ülearune vägivald Valgevenes on tõestatud ja tuleb karmilt hukka mõista, sellal kui avalikkusele pole kuidagimoodi tõestatud, et Valgevene valimiste tulemused tuleb ulatuslike võltsimiste tõttu annulleerida, olen ma saanud teravat kriitikat kuulda nii ühelt kui teiselt poolt. Üks on mulle ütelnud, et ma toetan kurjategijaid ja tänavakaklejaid, kelleks ta Valgevene demonstrante peab; sellal kui teine on avalikult kirjutanud, et ma toetan Valgevene diktaatorit ja tema verist režiimi, sest ma kahtlen veel selles, et valimised olid lavastus. 

Kindel on vaid see, et valimistulemustes on põhjendatud kahtlusi. Ent see pole tõestus.

Meie aeg ei salli mõtlemist.

Post Scriptum

Käesoleva artikli mustandi kirjutasin 23. augustil 2020. Pakkusin seda kahele Eestis ilmuvale eestikeelsele väljaandele.

Üks nendest väljaannetest, mis seni on võidelnud poliitkorrektsuse ja tsensuuri vastu, teatas, et nad on minu artikliga küll üldjoontes nõus, ent nad ei saa seda avaldada poliitkorrektsuse huvides, sest nad kardavad, et kui nad kirjutavad, et tegelikult 1 + 1 = 2, siis hakatakse neid laimama, et nad toetavad Lukašenko diktatuuri Valgevenes.

Kultuurileht Sirp leidis, et minu artikkel keskendub liigselt kitsale teemale, et tegelikult 1 + 1 = 2. Ent nad olid nõus avaldama minuga intervjuu minu artikli teemadel. Intervjuus esitatud küsimused laiendasid teemaderingi, võtsin sõna ka küsimustes, mida ma nii keskendunult ei uurinud. Samas kadus intervjuust näiteks viide professoroloogiasemantik Mihinile. Muuhulgas küsis Sirp minult, millise tagamõttega ma väidan, et tegelikult 1 + 1 = 2 ja kas pole inetu sedasi summutada valgevenelaste vabadusvõitlust. Intervjuu Sirbis ilmus 28. augustil: 

"Patriotism ei tohi pimestada mõistust" 

Minu käesoleva artikli ligikaudset ingliskeelset versiooni (ilmunud 28. augustil) saab lugeda näiteks siit: 

"Belarusian Presidential Elections 2020..." 

Kirjandusviited ja muud allikad

Aiken, S. "Detsentraliseeritud juhtimine: keset Hong Kongi revolutsiooni..." Medium (11. september 2019). https://medium.com/crypto-punks/decentralized-governance-inside-hong-kongs-open-source-revolution-lihkg-reddit-pincong-519ab2861793 

Bontš-Osmolovskaja, K. & Štšennikov, A. "Sissekukkunud president" Novaya Gazeta (14. august 2020).  https://novayagazeta.ru/articles/2020/08/13/86651-vbroshennyy-prezident?utm_source=tg&utm_medium=novaya&utm_campaign=s-segodnyashnego-dnya-my-podpisyvaem-alek 

Eintalu, J. & Maiste, V.-S. "Patriotism ei tohi pimestada mõistust. Intervjuu filosoof Jüri Eintaluga" Sirp (28. august 2020).  https://sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/patriotism-ei-tohi-pimestada-moistust/ 

Eintalu, J. "BELARUSIAN PRESIDENTIAL ELECTIONS 2020: Has it been Publicly and Convincingly Proved that the Results were Extensively Faked?" Medium (24. – 28. august 2020).  https://medium.com/@j.eintalu/belarusian-presidential-elections-2020-has-it-been-publicly-and-convincingly-proved-that-the-f61390a5a478 

"EL: Valgevene valimistulemused on võltsitud" Europe Diplomatic (14. august 2020). https://europediplomatic.com/2020/08/14/eu-belarus-elections-falsified/ 

Knightly, K. "Valgevene värvilise revolutsiooni tulejoonel" Fort Russ News (17. august 2020).  https://fort-russ.com/2020/08/belarus-in-the-firing-line-for-a-colour-revolution/ 

"Kuidas 9. augustil 2020 Vitebskis valimisi võltsiti" Belarus Lives Matter, Youtube (10. august 2020). https://m.youtube.com/watch?v=DgkDrVj1qIo# 

Lotman, M. "Lukašenkal tuli isegi ebaausaid valimisi suurelt võltsida" Postimees (15. august 2020). https://www.postimees.ee/7040304/lotman-lukasenkal-tuli-isegi-ebaausaid-valimisi-suurelt-voltsida;  http://www.lotman.ee/blogi/riigikogu-valiskomisjoni-avaldus-kontekstis 

Murray, C. “ "Lääne meedia väärarusaamad Valgevenest, Lukašenkost & Putinist" Consortium News (27. august 2020).  https://consortiumnews.com/2020/08/20/western-media-misperceptions-about-belarus-lukashenko-putin/ 

Reinsalu, U. "Statement by Estonian Minister of Foreign Affairs at UN Security Council´s AOB on Belarus" Permanent Mission of Estonia to the UN (August 18, 2020).   https://un.mfa.ee/statement-by-estonian-minister-of-foreign-affairs-at-un-security-councils-aob-on-belarus/  

Špilkin, S. „Valgevene eelvalimiste valimisaktiivsuse hindamine lähtudes ametlike protokollide ja vaatlejate andmeist” Facebook (10. august 2020).  https://www.facebook.com/notes/sergey-shpilkin/оценка-явки-на-досрочном-голосовании-в-беларуси-по-данным-официальных-протоколов/3229267490495198/?hc_location=ufi;  https://archive.vn/0SoAp  

"Valgevene valimised: avalikud valimisprotokollid seavad ametlikud tulemused kahtluse alla" Digital Forensic Research Lab, Medium (19. august 2020).  https://medium.com/dfrlab/belarus-election-open-source-election-reports-raise-questions-about-official-results-c8b9937e6278 

ZUBR   https://zubr.in/elections/about