#Infrastruktuurid
Explore tagged Tumblr posts
en24news · 5 years ago
Text
Infrastruktuurid: Erquelinnesist Lobbesini, Prantsusmaa ja Belgia vahelisele lahkarvamusele
Infrastruktuurid: Erquelinnesist Lobbesini, Prantsusmaa ja Belgia vahelisele lahkarvamusele
[ad_1]
Postitatud 18.10.2019 kell 06:00
poolt Eric Deffet
Otsus mitte ehitada N54 Erquelinnese ja Lobbesi vahele aeglustab Maubeuge "agglo" ambitsioone. Kuid Prantsuse investeeringud jaavad alles. Need suurendavad liiklust Hainautis.
OPrantsusmaa ja Belgia vahel toimub "diplomaatiline vahejuhtum". Või pigem Hauts de France'i ja Valloonia vahel, tapsemalt Maubeuge ja…
View On WordPress
0 notes
jeintalu · 2 years ago
Text
JAAK AAVIKSOO DEMAGOOGIA
Siin on Jaak Aaviksoo äsjane artikkel Ukraina sõjast:
Jaak Aaviksoo  “Venemaa-Ukraina sõja kolm imperatiivi”  ERR, 30. august 2022 
Artikli päises reklaamitakse, et artikli autor on akadeemik. Ja me teame, et ta on füüsik ja olnud Tartu Ülikooli ning Tallinna Tehnikaülikooli rektor.
Niisiis on meil ootus, et autor kirjutab intelligentselt ja argumenteerib teaduslikult, toetudes faktidele, kasutades mõisteid täpselt ning arutledes rangelt.
Tegelikult on tegemist poliitilise propagandatekstiga, ajupesuga.
Kohe artikli alguses antakse mõista, et erinevatest seletustest sündmustele valitakse just ja ainult USA narratiiv, et Venemaa tahab kehtestada oma impeeriumit Euroopas:
"Nüüdseks on selge, et Kremli strateegiline eesmärk – kehtestada Russkii Miri imperiaalne visioon Ukrainas ja sealt edasi kogu Mandri-Euroopas – on põhjalikult nurjunud.
Kremli otsustajad lähtusid täiesti valedest eeldustest Ukraina eneseteadvuse, lääne ühtsuse ja omaenda sõjaliste võimete kohta."
Sedasi kirjutab Aaviksoo hetkel, kui läänes ja sealhulgas Eestis on blokeeritud Venemaa kanalid ja kui juba vähemalt aasta aega on Venemaa poliitikute sõnavõtte eesti keeles kas mitte esitatud või esitatud katkendlikult ning moonutatud kontekstis.
Ilmselt lähtub Aaviksoo põhimõttest, mille ta haridus- ja kaitseministrina välja kuulutas: poliitikutel on õigus rahvale valetada.
Venemaa enda poolt välja kuulutatud sõja eesmärgid olid teistsugused ja Venemaa enda hinnangul on Venemaal läinud Ukraina sõda väga hästi, kui arvestada seda, et Venemaa sõdib Ukrainas sisuliselt NATO-ga.
Venemaa üheks eesmärgiks oli peatada NATO laienemine oma piiride ääres ja seda eelkõige Ukrainas (näiteks sellepärast, et kui Venemaa kaotaks Krimmi NATO-le, kaotaksid Venemaa sõjalaevad garanteeritud väljapääsutee Doni jõelt Mustale merele).
Ja NATO on Ukrainast taganema löödud ja NATO poolt installeeritud militaarsed infrastruktuurid Ukrainas on purustatud.
Nii et mida te virisete. Venemaal läheb ju väga hästi.
Untsu läks Venemaal ainult sõja esimene faas (katse, kui see oli tõsine, vallutada Kiiev), aga Venemaa juhtkond reageeris kujunenud olukorrale väga kiiresti ja dünaamiliselt ning tegi oma plaanid käigu pealt ümber.
Oma võimeid ülehindasid hoopis USA ja eriti Euroopa.
Totaalsed sanktsioonid Venemaale ei toonud edu. Nende sanktsioonidega on ĂĽhinenud ainult kuni 30% planeedi riikidest elanikkonnaga 15% planeedi elanikkonnast. Vene rubla ei ole kusagile kukkunud ja hetkel maksab 1 dollar veidi ĂĽle 60 rubla. USA-s on enneolematu inflatsioon. Euroopa Liitu ootab ees kĂĽlm talv ilma elektri ja kĂĽtteta. Ise kehtestasid sanktsioonid iseendale.
Nii et ma paluks akadeemik Aaviksool olla faktitäpsem ja loogilisem. Venemaal ei ole midagi untsu läinud. Venemaa juhtkond ootas sõda alustades tegelikult palju halvemat (Putini enda sõnavõttudes selgesti väljendatud seisukohad).
Ei ole mõtet targutada, et Venemaa ülehindas oma võimeid, et Venemaa majandus on 20 korda nõrgem kui lääneriikide majandus (Nemtsovi hinnang) ja et sõjaliselt on NATO Venemaast mitu korda võimsam.
Putin teadis seda juba enne sõja alustamist. Ta teatas ühes oma kõnes eksplitsiitselt, et täiemahulises konventsionaalses sõjas NATO vastu jääks Venemaa alla ja peaks oma territooriumi kaitsmiseks lõpuks kasutama tuumarelva.
Seda Putini sõnumit tõlgendati läänes nii, et Putin olevat läänt tuumarelvaga ähvardanud, mida ta siiski ei teinud. Tõlgendajad ei tsiteerinud seejuures Putinit kunagi või tsiteerisid poolikult.
Samuti kuulutas Venemaa kohe sõja alguses, et tegemist on spetsiaalse sõjalise operatsiooniga ning eesmärgiks ei ole kogu Ukraina okupeerimine. Venemaa väekontingent, mis Ukrainas sõdib, on arvuliselt piiratud.
Niisiis oleks huvitav teada, kust võtab akadeemik Aaviksoo oma andmed Venemaa tegelike ajendite ja eesmärkide kohta selles sõjas.
Tundub nii, et akadeemik võtab oma sellised "andmed" propagandatekstidest. Nii nagu ka nõukogude ajal parteifüüsikud ikka tegid.
Tuleb lihtsalt olla õiges parteis, faktid ja argumendid ei ole olulised.
See ongi nähtavasti ainukene imperatiiv.
0 notes